Maapõueseaduse muutmise seadus

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: KLIM/23-1682 - Maapõueseaduse muutmise seadus Kooskõlastamine algatati 21.12.2023 10:53 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.01.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/41410877-d60a-4fbc-bc71-7f0e7feda3b2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/41410877-d60a-4fbc-bc71-7f0e7feda3b2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Nimekirja alusel 20.12.2023 nr 1-4/23/6049 Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Esitame kooskõlastamiseks maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu ja palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul alates eelnõude infosüsteemis avaldamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Helena Gailan, 5685 5772 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 08.12.2023 Maapõueseaduse muutmise seadus Maapõueseadust täiendatakse §-ga 1358 järgmises sõnastuses: „§ 1358 . Seaduse kohaldamine põlevkivi kaevandamisloa andmisel (1) Enne käesoleva lõike jõustumist põlevkivi kaevandamise loa saamiseks või loa muutmiseks, sealhulgas mäeeraldise laiendamiseks esitatud taotluse menetlus, samuti taotluse menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine, peatub kuni 2026. aasta 1. jaanuarini. (2) Käesoleva paragrahvi jõustumisest kuni 2026. aasta 1. jaanuarini põlevkivi kaevandamise loa saamiseks või loa muutmiseks, sealhulgas mäeeraldise laiendamiseks esitatud taotlus tagastatakse läbi vaatamata. (3) Käesoleva paragrahvi jõustumisest kuni 2026. aasta 1. jaanuarini keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 261 lõike 1 alusel esitatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotlus, mis on esitatud enne põlevkivi kaevandamise loa saamise või loa muutmise, sealhulgas mäeeraldise laiendamise taotluse esitamist, tagastatakse läbi vaatamata. Sellise taotluse alusel algatatud keskkonnamõju hindamine peatub kuni 2026. aasta 1. jaanuarini. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud juhul keskkonnamõju hindamise peatumisel peatub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 18 lõigetes 7 ja 8 sätestatud tähtaegade kulgemine kuni 2026. aasta 1. jaanuarini. (5) Mäeeraldise laiendamiseks esitatud põlevkivi kaevandamise loa muutmise taotlusele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1, kui taotlus on esitatud mäeeraldisega piirnevale alale ja loa kehtivusaega ei pikendata. (6) Põlevkivi kaevandamise loa muutmise taotlusele, millega ei taotleta mäeeraldise laiendamist, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2, kui muudetava kaevandamisloaga kaevandada lubatud põlevkivivaru kogust ei suurendata ja loa kehtivusaega ei pikendata. Põlevkivivaru koguse suurendamine on lubatud käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Vabariigi Valitsus 2023 (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi Valitsuse nõunik  Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1.Sisukokkuvõte Seaduse eelnõus sätestatakse põlevkivi kaevandamiseks antavate keskkonnalubade menetluste tähtajalise peatamise regulatsioon. Muudatuse kohaselt peatuvad kuni 2026. aasta 1. jaanuarini põlevkivi kaevandamisloa andmise või muutmise, sealhulgas mäeeraldise laiendamise taotluse menetlused ning tagastatakse seaduse jõustumisest kuni 2026. aasta 1. jaanuarini esitatud kaevandamise loa saamiseks või loa muutmiseks, sealhulgas mäeeraldise laiendamiseks esitatud taotlused . Kehtestatakse erand enne eelnõu jõustumist esitatud põlevkivi kaevandamise loa muutmise taotluste suhtes, kui taotlus on esitatud mäeeraldisega piirnevale alale ja loa kehtivusaega ei pikendata. Lisaks on erandiga lubatud kaevandamise loa muutmise taotlused, mille rahuldamisel ei suurendata muudetava kaevandamisloaga kaevandada lubatud põlevkivivaru kogust ega pikendata loa kehtivusaega. Lubade menetlemise peatumisega peatub ka juba algatatud keskkonnamõju hindamine. 1.2.Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Helena Gailan (5685 5772, [email protected]), kliimaosakonna nõunik Karin Radiko (626 4285, [email protected]). Eelnõule tegid õigusekspertiisi õigusosakonna nõunikud Annemari Vene (5565 5707, [email protected]), Elin Liik (626 0725, [email protected]) ja Triin Nymann (626 2927, [email protected]) ning eelnõu keeletoimetaja oli Aili Sandre (626 2953, [email protected]). 1.3.Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20271 aluspõhimõttega 6.1.12., millega on võetud eesmärgiks eelistada uute kaevanduste avamisele olemasolevate kaevanduste ära kasutamist. Eelnõukohase seadusega muudetakse maapõueseaduse 01.08.2023 jõustunud redaktsiooni (RT I, 30.06.2023, 40). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Tänaseks on muutunud Eesti riigi võetud pikaajalised eesmärgid ja kohustused kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050, mistõttu on vaja ajutiselt peatada põlevkivi kaevandamislubade menetlused, kuni on selgitatud välja põlevkivi kaevandamise ja kasutamise 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320052023002 1 kliimamõju ning selle roll Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel, samuti põlevkivi kasutamise vajadus ja võimalused eelviidatud kontekstis. 2021. aasta suvel võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu vastu Euroopa kliimamääruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119), mis sätestab õiguslikult siduvad eesmärgid, et vähendada ELi kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55% ja saavutada kliimaneutraalsus ehk tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks. 2021. aasta 14. juulil avaldas Euroopa Komisjon ka uue kliima- ja energiaalase seadusandliku paketi „Eesmärk 55“, et saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärk. Kliimapaketiga esitatud valdkondlike kliimapoliitika õigusaktide muudatused jõustusid 2023. aasta alguses. Eesti kliimaeesmärgid on kokku lepitud pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ning „Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050“. Strateegias „Eesti 2035“ on seatud sihiks, et aastaks 2035 peab Eesti kasvuhoonegaaside (edaspidi ka KHG) koguheide vähenema (st heitkoguse arvutamisel arvestatakse ka süsiniku sidumist) 8 miljoni tonni CO 2 ekvivalendini ning 2050. aastaks peab Eesti saavutama kliimaneutraalsuse, see tähendab, et heide ei tohi ületada sidumist.2 Kliimaneutraalsuse saavutamine sajandi keskpaigaks on sõnastatud ka kliimapoliitika põhialustes. „Eesti 2035“ ja selle tegevuskava kohaselt peab Eesti olema aastaks 2050 kliimaneutraalse majandusega riik ja energiajulgeolek tuleb selleks ajaks tagada kliimaneutraalse energiatootmisega. Riigikogu kiitis seejuures 8. veebruaril 2022. aastal heaks „Kliimapoliitika põhialuste“ uuendamise vastavalt strateegiale „Eesti 2035“. Energeetika sektoris põlevkivist elektri ja õli tootmisel on oluline mõju kliimaneutraalsuse saavutamisele aastaks 2050. Tänaseks on energeetikaeesmärgid suunatud valdavalt energiaallikate mitmekesistamisele ja taastuvenergia kasutuselevõtmisele. Energiamajanduse korralduse seaduse § 321 lõike 1 kohaselt on riiklik taastuvenergia eesmärk, et aastaks 2030 riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 65% moodustab taastuvenergia. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest peab taastuvenergia moodustama vähemalt 100% ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63%. Seetõttu on tulevikus suund järk-järgult vähendada energeetikas kasutatava põlevkivi kaevandamist ja põlevkivi sel otstarbel kasutamist. Energeetika tulevikuvaade on otseselt seotud kliimaeesmärkide ja nende rakendamise meetmetega, mistõttu mõjutavad need edaspidi ka põlevkivi kaevandamist ning vastavat regulatsiooni. Samas peab arvestama, et kuni pole olemas põlevkivile alternatiivseid kliima- ja keskkonnasõbralikke juhitavaid tootmisvõimsusi (sealhulgas vajalikus mahus salvestust), aitab põlevkivijaamades põlevkivi- või biomassipõhine elektritootmine tagada varustuskindlust („Eesti elektrivarustusindluse aruanne“, Elering, 2022. a3 ). 2021. aastal paisati Eestis kasvuhoonegaase õhku ligikaudu 15 497,75 kt CO₂ ekvivalenti (edaspidi CO₂ ekv). Energeetikasektor on peamine kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas Eestis, moodustades 67,2% kogu Eesti KHG heitkogusest, 10 418,13 kt CO₂ ekv 2021. aastal. Energeetikaga seotud KHG heitkogused on seotud majandussuundumuste, energiavarustuse struktuuri ja ilmastikutingimustega. Suurim osa energeetikasektori KHG heitkogustest moodustab energeetikatööstus (riiklik elektri- ja soojustootmine ning põlevkiviõli tootmine), mis andis 45,1% kogu Eesti ja 67,1% energeetikasektori KHG heitkogustest 2021. aastal (6 994,68 kt CO₂ ekv). 2021. aastal suurenesid energeetikasektori KHG heitkogused 12,8% võrra võrreldes 2020. aastaga. Alates 2009. aastast on KHG heitkogused tugevalt seotud põlevkivist elektrienergia tootmisega. KHG heitkogus energeetikasektorist on aastatel 2019- 2020 oluliselt kahanenud põlevkivielektri tootmise märkimisväärse vähenemise tõttu, mille 2 Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava, lk 15. 3 https://elering.ee/varustuskindluse-aruanded. 2 peamine põhjus oli ELi heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühiku kõrge hind. Energiatööstuse alla kuulub ka põlevkiviõli tootmine, mille heitkogus 2021. aastal oli 1548,63 kt CO₂ ekv, mis moodustas 2021. aastal 9,99% kogu Eesti KHG heitkogusest ja 14,86% energeetikasektori KHG heitkogusest. Energiasektori summaarne kütuse tarbimine 2021. aastal oli 235,7 PJ. 2009. aastast alates on kütuste tarbimine olnud tugevalt seotud eksporditavate elektrikogustega, mis on toodetud peamiselt põlevkivist. Kõige enam tarbiti tahkeid kütuseid energeetikasektoris – põlevkivi tarbiti 2021. aastal 126 179,6 TJ elektri, soojuse ja õli tootmiseks. Kuigi põlevkivi kaevandamine ei tekita Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) koguheite arvestuses olulist osa, tuleb põlevkivi kaevandamislubade andmiseks analüüsida kaudse kliimamõju aspekti, lähtudes sellest, et põlevkivi töötlemisel tekib 45% Eesti KHG koguheitest, mistõttu on kliimaeesmärkide elluviimiseks vaja kehtestada maapõueseaduses asjakohased sätted põlevkivi kaevandamislubade kohta. Kliimaseaduse väljatöötamise kavatsuse järgi plaanitakse seada sektoritele heitkoguste vähendamise eesmärgid ja sätestada nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud poliitilised seisukohad ja meetmete põhimõtted. Sealse ajakava kohaselt on planeeritud kliimaseaduse jõustumine 01.01.2025. Kliimaseaduse koostamise ajal on vaja teha asjakohased analüüsid (analüüside sisu on selgitatud peatükis 6.1). Selleks, et jääks piisav aeg kliimaseadusega sätestatavatest kohustustest tulenevate maapõueseaduse muudatuste väljatöötamiseks ja jõustamiseks, peatatakse eelnõukohase seadusega lubade menetlus ühe aasta võrra kauemaks, kui on kliimaseaduse jõustumise planeeritav aeg. Eelnõukohases seaduses sätestatud menetluste peatumise tähtaeg võib muutuda, kui kliimaseadus jõustub. Eelnõukohase seaduse eesmärk on tähtajaliselt, kuni 01.01.2026, mitte anda uusi ega muuta kehtivaid põlevkivi kaevandamise lubasid viisil, mille kohaselt suureneks taotleja kaevandatav põlevkivivaru kogus ja loa saaja omandaks pikaajaliseks perioodiks (kuni 30.a) põlevkivi varu. Selleks peatuvad loa andjale (Keskkonnaamet) esitatud ja menetluses olevad keskkonnaloa ja loa muutmise taotluste menetlused. Pärast seaduse jõustumist kuni 01.01.2026 esitatud uute lubade taotlused ja loa muutmise taotlused tagastatakse. Eelnõukohase seadusega kehtestatakse erand menetluses olevate mäeeraldise laiendamise taotlustele, kui taotluse rahuldamisel ei pikendata loa kehtivusaega ja laienetakse mäeeraldisega piirnevale alale. Selliste piiridega on võimalik vältida laiendamise nime all sisuliselt uute kaevanduste avamist. Erand kehtestatakse ka teistele loa muutmise taotlustele, mille rahuldamisel ei pikendata kaevandamise loa kehtivusaega ega suurendata loale kantud kaevandatavat varu. Erand kehtestatakse eelkõige selliste muutmise taotluste jaoks, milles taotletakse loa kõrvaltingimuste ja loa eriosade muutmist. Sellised on eelkõige maapõueseaduse § 66 lõike 1 ja lõike 2 punktides 3–5 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärgil esitatud taotlused. Eelnõukohase seadusega ei keelata loa muutmist keskkonnanõuete täitmiseks, näiteks vee erikasutuse, jäätmekäitluse, sealhulgas kaevandamisjäätmekava muutmiseks. Kaevandatava varu koguse suurendamine on lubatud MaaPSi § 66 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul. 3 Eelnõukohase seaduse jõustumisel peatub koos loataotluse menetlusega ka juba algatatud keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) kuni 2026. aasta 1. jaanuarini. Keskkonnamõju hindamise peatumisel peatub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 18 lõigetes 7 ja 8 sätestatud tähtaegade kulgemine kuni 2026. aasta 1. jaanuarini. KMH peatumine on vajalik selleks, et ei loodaks võimalust juba algatatud KMH jätkumisel käsitada seda õiguspärase ootusena, et pärast KMH jätkamist rahuldab Keskkonnaamet loa andjana taotluse kaevandamisloa saamiseks, kaevandamisloa muutmiseks või mäeeraldise laiendamiseks. Samuti tagab KMH peatumine tulevikus jõustuvast kliimaseadusest tulenevate nõuetega arvestamise KMH aruande koostamisel ja nõuetele vastavaks tunnistamisel. Põlevkivi kaevandamise lubade mitteandmine ja mittemuutmine on kuni 2026. aastani kestval üleminekuperioodil vajalik, kuna kaevandamislubade kehtivusaeg on üldjuhul väga pikk – kuni 30 aastat (MaaPSi § 60 lõige 1) ning tehtavatel otsustel oleks seega kaugeleulatuv mõju. Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu menetlus on kiireloomuline ja tegemist on ajutise kestusega meetmega, mis ei avalda pikemaajaliselt olulist mõju (Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktid 1 ja 5). Tänaseks on muutunud Eesti riigi võetud pikaajalised eesmärgid ja kohustused kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050, mistõttu on vaja ajutiselt peatada põlevkivi kaevandamislubade menetlused, kuni on selgitatud välja põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kliimamõju ning selle roll Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel, samuti põlevkivi kasutamise vajadus ja võimalused. Eelnõu menetlus peab olema kiireloomuline, kuna eesmärk on tagada, et enne kliimaseaduse ning sellest tuleneva maapõueseaduse muudatuste jõustumist ei anta juurde pikaajaliseks kasutamiseks suurt põlevkivivaru. Kuna tegemist on ajutise kestusega meetmega, ei ole ette nähtud eelnõuga kavandatud muudatuse mõjude järelhindamist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase seadusega täiendatakse maapõueseadust §-ga 1358 , milles sätestatakse rakendusnormid kuni 2026. aasta 1. jaanuarini vältaval üleminekuperioodil põlevkivi kaevandamiseks esitatud taotluste menetlemiseks. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt peatub juba esitatud kaevandamise loa saamiseks või loa muutmiseks, sealhulgas mäeeraldise laiendamiseks esitatud loataotluste menetlus, samuti loataotluste menetluses juba algatatud keskkonnamõju hindamine kuni 01.01.2026. Peatumine toimub eelnõukohase seaduse muudatuse jõustumisel ning menetluse peatamise otsuseid eraldi ei tehta. Menetluste peatumine on vajalik, kuna enne analüüside tegemist ja kliimameetmete kujundamist ei ole selge, milliseks kujuneb kliimaseaduse jõustumisel maapõueseaduse põlevkivi kaevandamise lubasid puudutav regulatsioon ning milliseid taotlusi rahuldatakse ning millistel tingimustel edaspidi üldse on võimalik põlevkivi kaevandada ja kasutada. Lõike 2 kohaselt tagastatakse eelnõukohase seaduse jõustumisest kuni 01.01.2026 loa andjale esitatud põlevkivi kaevandamise loa andmise või muutmise, sealhulgas mäeeraldise laiendamise taotlused läbi vaatamata. Selle alusel on loa andjal õiguslik alus tagastada taotlused põlevkivi kaevandamiseks. Selle sätte vajadust tingivad samad põhjendused, mis on kirjeldatud eelmises lõigus. 4 Lõikega 3 reguleeritakse juhtumid, kus KMH algatamise taotlused esitatakse enne põlevkivi kaevandamise loa saamise või loa muutmise, sealhulgas mäeeraldise laiendamise taotluse esitamist (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 261 lõige 1). Sellised KMH algatamise taotlused tagastatakse läbi vaatamata, kuna eelnõu eesmärki ja MaaPSi § 1358 lõiget 2 arvestades oleks selline KMH algatamise otsus üleminekuperioodil sisuliselt perspektiivitu (KeHJS § 261 lõige 6). Sellisel juhul ei saa ka arendajal tekkida rahalisi kulutusi seoses KMH tellimisega. Kui sellise taotluse alusel on keskkonnamõju hindamise menetlus juba algatatud, siis see peatub kuni 2026. aasta 1. jaanuarini. Lõike 4 kohaselt peatub KeHJSi § 18 lõigetes 7 ja 8 sätestatud tähtaegade kulgemine KMH peatumisel kuni 2026. aasta 1. jaanuarini. KeHJSi nimetatud sätete kohaselt kehtestatakse tähtajad otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamisele ja keskkonnamõju hindamise aruande esitamisele avalikuks väljapanekuks. Nimetatud tähtaegu ei ole võimalik seoses KMH menetluse peatumisega täita, mistõttu on eelnõukohase seadusega vaja peatada kõnealuste tähtaegade kulgemine. Lõikega 5 kehtestatakse erand juba menetluses olevate põlevkivi kaevandamise loa muutmise taotluse suhtes, mille eesmärk on mäeeraldise laiendamine. Erandina lubatakse menetleda mäeeraldise laiendamise taotluseid, mille rahuldamisel ei pikene loa kehtivusaeg ja laiendamise taotlus on esitatud mäeeraldisega piirnevale alale. Sellistes piirides mäeeraldise laiendamine üleminekuperioodil ei anna võimalust saada juurde pikaajaliseks kasutamiseks suurt põlevkivivaru. Erandi rakendamisel ei avata uusi kaevandusi ja kasutatakse ära külgneva ala maavaravaru, mille hilisem kaevandamine oleks perspektiivitu ja tõenäoliselt ka majanduslikult mittetasuv. Uued, pärast eelnõukohase seaduse jõustumist mäeeraldise laiendamiseks esitatud taotlused tagastatakse läbi vaatamata. Lõikega 6 kehtestatakse erand nii menetluses olevate kui ka uute põlevkivi kaevandamise loa muutmise taotluste suhtes, millega ei taotleta mäeeraldise laiendamist. Loa muutmise menetlus ei peatu tingimusel, et ei suurendata muudetava kaevandamisloaga kaevandada lubatud põlevkivivaru kogust ega pikendata loa kehtivusaega. Sellised muutmised on lubatud eelkõige siis, kui on vaja muuta keskkonnanõuete täitmiseks vajalikke loa eriosi või loa kõrvaltingimusi. Sellisteks on ennekõike loa muutmised, kui on vaja rakendada õnnetuse vältimiseks kaevandamisloaga määramata abinõusid; on vaja muuta loale märgitud nõudeid kaevandamisjäätmekava muutmise või uue jäätmekava esitamise tõttu; kaevandamisloa omaja taotleb pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist mäeeraldise või teenindusmaa pindala vähendamist (MaaPSi § 66 lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 nimetatud eesmärgil esitatud loa muutmise taotlused). Samuti on lubatud luba muuta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel, tingimusel, et loa kehtivusaeg ei pikene ja loaga lubatud põlevkivivaru kogus ei suurene. Põlevkivivaru kogust on lubatud suurendada vaid MaaPSi § 66 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul – luba on vaja muuta, kuna maavarade registris on muudetud selle maavara andmeid, mille kaevandamiseks on luba antud. Eelnõukohase seadusega menetluste peatumise tähtaja seadmisel on arvesse võetud kavandatava kliimaseaduse jõustumise aega (VTK kohaselt 01.01.2025) ning sellel ajal põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud analüüside koostamist, millega selgitatakse välja põlevkivi kaevandamiseks antavate lubade võimalikkus või tingimused. Sätestatud menetluste peatumise tähtaeg on optimaalne ka olukorras, kus kliimaseaduse jõustumisel on vaja muuta maapõueseadust, milles tehtavate muudatuste menetlemine kestab kauem, kui on kliimaseaduse planeeritav jõustumise aeg. 5 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119, millega seati Euroopa Liidu ülene eesmärk saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2050 ning vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrra aastaks 2030. Kuna põlevkivisektor moodustab 45% Eesti kogu kasvuhoonegaaside heitest, on põlevkivi kaevandamisega seotud lubade menetlemise peatamine vajalik määrusega seatud eesmärkide täitmiseks edaspidi. 6. Seaduse mõjud 6.1. Mõju avaldav muudatus Eelnõukohase seaduse jõustumisel peatuvad kuni 2026. aasta 1. jaanuarini põlevkivi kaevandamisloa andmise või muutmise, sealhulgas mäeeraldise laiendamise taotluse menetlused ning tagastatakse eelnõukohase seaduse jõustumisest kuni 2026. aasta 1. jaanuarini esitatud uued taotlused. Muudatustest kehtestatakse eelnõukohase seadusega ka erandeid (vt seletuskirja p 3). Loa menetlemise peatumisega peatub ka selle taotluse juba algatatud keskkonnamõju hindamine. Sihtrühm: loa taotlejad Loa andjale (Keskkonnaametile) on esitatud ja menetlusse võetud 11.10.2023 seisuga taotlused põlevkivi kaevandamiseks nii uutele mäeeraldistele kui ka lubade muutmiseks, sealhulgas mäeeraldiste laiendamiseks. Uutele mäeeraldistele, aga ka olemasolevate laiendamiseks esitatud taotluste kohaselt on taotletava põlevkivivaru kogus suur (70–160 mln tonni põlevkivi). Taotlused on esitatud enam kui kümme aastat tagasi (aastatel 2005, 2011, 2013) ja tänaseks on muutunud Eesti riigi võetud pikaajalised eesmärgid ja kohustused kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 (kirjeldatud peatükis 2), mistõttu tuleb menetlused ajutiselt peatada, kuni on selgitatud välja põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kliimamõju ning selle roll Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel, samuti põlevkivi kasutamise vajadused ja võimalused. Peamine mõju majandusele seisneb mõjus põlevkivi kaevandamise ettevõtetele, kelle esitatud kaevandamisloa taotlused on menetlusse võetud. Keskkonnaametil on 11.10.2023 seisuga menetluses 11 keskkonnaloa taotlust põlevkivi kaevandamiseks: neli taotlust uutele mäeeraldistele ja seitse olemasoleva loa muutmiseks. Loa muutmise taotlusi on nii mäeeraldise laiendamiseks (kolm taotlust), millega taotletakse juurde põlevkivi kaevandatavat varu, kui ka kehtiva loa tingimuste muutmiseks (neli taotlust). Taotlustest kaheksa on keskkonnamõju hindamise staadiumis, kahele loa muutmise taotlusele ei ole KMHd vaja teha, ühe taotluse menetluses on KMH heaks kiidetud (tabel 1). 6 Tabel 1. Menetlusse võetud põlevkivi kaevandamise loa ja selle muutmise taotlused (seisuga 11.10.2023) Menetluse seis Menetluse tüüp Mäeeraldise nimi KOV Taotleja Alutaguse, Osaühing VKG 1 Uus luba Seli põlevkivikaevandus KMH algatatud 01.06.2018 Lüganuse Kaevandused Osaühing VKG 2 Uus luba Oandu põlevkivikaevandus Lüganuse, Vinni KMH algatatud 10.07.2018 Kaevandused 3 Uus luba Estonia II põlevkivikaevandus Alutaguse Enefit Power AS KMH algatatud 17.12.2019 Osaühing VKG 4 Uus luba Sonda põlevkivikaevandus Lüganuse, Vinni KMH algatatud 18.07.2013 Kaevandused KIVIÕLI Loa muutmine 5 Sonda II põlevkivikaevandus Lüganuse KEEMIATÖÖSTUSE KMH algatatud 18.07.2013 (laiendamine) OSAÜHING Loa muutmine Alutaguse, Toila, 6 Sirgala karjäär Enefit Power AS KMH algatatud 04.12.2019 (laiendamine) Narva-Jõesuu Loa muutmine Alutaguse, Osaühing VKG KMH algatatud 22.04.2021, 7 Ojamaa põlevkivikaevandus (laiendamine) Lüganuse Kaevandused KMH heakskiidetud KMH algatatud 09.04.2021. Alutaguse, 8 Loa muutmine Uus-Kiviõli Enefit Power AS KMH programm nõuetele Lüganuse vastav 2022.a. KMH algatatud 09.04.2021. Alutaguse, Osaühing VKG 9 Loa muutmine Uus-Kiviõli II KMH programm nõuetele Lüganuse Kaevandused vastav 2022.a. KIVIÕLI Loa muutmise korralduse 10 Loa muutmine Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär Lüganuse KEEMIATÖÖSTUSE eelnõu ettevalmistamine OSAÜHING (avalikustamisel laekunud Muudetakse üks loa Alutaguse, Osaühing VKG kõrvaltingimus. Tulenevalt 11 Loa muutmine Uus-Kiviõli II Lüganuse Kaevandused seadusest on menetluse tähtajani jäänud ca 5 kuud. Uute mäeeraldiste loa taotlused on esitanud kaks ettevõtet, nelja mäeeraldise saamiseks, taotlustes on kokku 529 581 tuhat tonni põlevkivi aktiivset varu: 1. VKG Kaevandused OÜ taotlused 1 Seli (150 286 tuhat tonni), Oandu (160 710 tuhat tonni) ja Sonda (80 533 tuhat tonni) mäeeraldisele, kokku 391 529 tuhat tonni; 2. Enefit Power ASi taotlus Estonia II mäeeraldisele, 138 052 tuhat tonni. Mäeeraldise laiendamiseks on loa muutmise taotlused esitanud kolm ettevõtet, taotlustes on kokku ca 98 658 tuhat tonni põlevkivi aktiivset varu: 1. VKG Kaevandused OÜ, Ojamaa mäeeraldise laiendamine 10 091 tuhat tonni; 2. Enefit Power AS, Sirgala karjääri laiendamine 16 357 tuhat tonni; 3. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, Sonda II põlevkivikaevanduse mäeeraldisele, 72 210 tuhat tonni. Kirjeldatud taotlustes taotletakse kaevandamise õigust ka põlevkivi aktiivse reservvaru ja passiivse tarbevaru kaevandamiseks, kuid siin esitatud analüüsis need ei kajastu, kuna ei ole selge, millises ulatuses oleks see varu võimalik tunnistada aktiivseks tarbevaruks või kaevandatavaks ja kasutatavaks. Kehtiva maapõueseaduse kohaselt tohib kaevandada ainult maavara, mis on aktiivse tarbevaruna arvele võetud või aktiivse reservvaruna kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistatud (MaaPSi § 42 lõige 2). Lisaks on esitatud taotlused kehtivate lubade muutmiseks (tabelis 1 nr 8–11), mille eesmärk ei ole loaga lubatud põlevkivivaru suurendamine, mäeeraldise laiendamine ega loa kehtivusaja pikendamine ning mida seetõttu eelnõukohane muudatus ei mõjuta: VKG taotlused Uus- Kiviõli II loa muutmiseks, Enefit taotlus Uus-Kiviõli ja KKT taotlus Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri loa muutmiseks. Erandite alusel on võimalik jätkata VKG Ojamaa põlevkivikaevanduse ja Sirgala karjääri loa muutmise taotluste menetlusega, lähtudes eelnõu 7 lõikest 5, mille järgi menetlus ei peatu, kui taotlus on esitatud mäeeraldisega piirnevale alale ja loa kehtivusaega ei pikendata. Keskkonnamõju hindamise menetlused ja menetluste peatumisega seotud mõju Kaheksa põlevkivi kaevandamise loa menetlust on KMH staadiumis (tabel 1). 1. Seli põlevkivikaevandus (VKG) – KMH algatatud 01.06.2018. 06.06.2019 esitas taotleja teate, et on alustanud tegevusi seoses algatatud KMH protsessiga, ja palus pikendada KMH programmi esitamise tähtaega kuni 01.06.2020. Rohkem tegevusi ei ole toimunud. 2. Oandu põlevkivikaevandus (VKG) – KMH algatatud 10.07.2018 ning KMH programm kiideti heaks 28.08.2020. KMH aruanne avalikustati märts-aprill 2021. a. Aruande kohta esitatud arvamuste põhjal tegi KeA otsuse küsida juurde täiendavaid uuringuid (01.10.2021). 15.11.2021 teavitati Keskkonnaametit (KeA), et enne Oandu kaevanduse uuringute ajakava täpsustamist oodatakse ära KeA hinnang Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduste keskkonnalubade muutmise KMH kohta. Taotletav Oandu kaevandus paikneb Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandustest vahetult lõuna suunas ning KMH käigus võib selguda vajadus mõned uuringud ühitada. 3. Estonia II põlevkivikaevandus (Enefit) – KMH on algatatud 17.12.2019. KMH programm tunnistati nõuetele vastavaks 13.12.2021. 26.09.2023 esitati KMH aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaja pikendamise taotlus uuringute tegemise vajaduse tõttu, tähtaega pikendati kuni 13.12.2028. 4. Sonda põlevkivikaevandus (VKG) – KMH liidetud Sonda II KMHga. KMH on algatatud juulis 2013, KMH programm tunnistati nõuetele vastavaks 09.10.2014, KMH aruande avalikustamine toimus juuni-juuli 2015. 04.09.2017 esitati KMH aruanne KeA-le heakskiitmiseks, aruanne oli puudustega. Täiendatud aruannet esitatud ei ole. 5. Sonda II põlevkivikaevandus (KKT) – KMH liidetud Sonda II KMHga. KMH on algatatud juulis 2013, KMH programm tunnistati nõuetele vastavaks 09.10.2014, KMH aruande avalikustamine toimus juuni-juuli 2015. 04.09.2017 esitati KMH aruanne KeA-le heakskiitmiseks, aruanne oli puudustega. Täiendatud aruannet esitatud ei ole. 6. Sirgala karjäär (Enefit) – KMH algatatud 04.12.2019, KMH programm tunnistati nõuetele vastavaks 10.12.2021. KeA pikendas 19.06.2023 KMH aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaega kuni 10.06.2024 selle keerukuse ja vajalike uuringute tõttu. 7. Uus-Kiviõli (Enefit) – KMH liidetud Uus-Kiviõli II KMHga. KMH algatatud 09.04.2021. KeA tunnistas 01.08.2022 KMH programmi tingimuslikult nõuetele vastavaks. Peale puuduoleva programmi lisa saamist, kus olid toodud välja KMHd koostavate ekspertide nimed, luges KeA otsuse kõrvaltingimuse täidetuks 02.03.2023 ning KeA otsus KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise osas jõustus. KMH programmi ajakava järgi KMH kestab kuni 2024. a lõpuni. KeHJS ei välista seejuures muutusi ajakavas. 8. Uus-Kiviõli II (VKG) – KMH liidetud Uus-Kiviõli KMHga. KMH algatatud 09.04.2021. KeA tunnistas 01.08.2022 KMH programmi tingimuslikult nõuetele vastavaks. Peale puuduoleva programmi lisa saamist, kus olid toodud välja KMHd koostavate ekspertide nimed, luges KeA otsuse kõrvaltingimuse täidetuks (02.03.2023 kiri nr 6-3/22/8837-11) ning KeA otsus KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise osas jõustus. KMH programmi ajakava järgi KMH kestab kuni 2024. a lõpuni. KeHJS ei välista seejuures muutusi ajakavas. Eelnõukohase seadusega peatub koos loataotluste menetlusega ka keskkonnamõju hindamine (§ 1358 lõige 1). Seaduse alusel peatuvad kõikide eelnõu lõikes 1 nimetatud loataotluste menetlused alates eelnõukohase muudatuse jõustumisest ning menetluse peatamise otsuseid eraldi ei tehta. Samuti ei algatata uusi KMH menetlusi. See on vajalik selleks, et ei tekitataks isikutes ootust, et pärast KMH menetluse jätkamist rahuldab Keskkonnaamet loa andjana taotluse kaevandamisloa saamiseks, kaevandamisloa muutmiseks või mäeeraldise laiendamiseks. Kaevandamisloa taotluse ja selle muutmise ning mäeeraldise laiendamise 8 taotluse esitamisel ei ole taotlejal õiguspärast ootust loa saamiseks, loamenetluse käigus võib tekkida erinevaid loa andmisest keeldumise aluseid. Õiguspärane ootus saab vaid olla HMSi §-s 5 sätestatud nõuete kohasele loa menetlemisele. Eeltoodu alusel peatuvad eelnõu jõustumisel kokku viie kaevandamisloa või loa muutmise taotluse KMHd. KMH peatub VKG kolmel loa taotlusel: 1. Seli põlevkivikaevandus. KMH programmi esitatud ei ole; 2. Oandu põlevkivikaevandus. KMH aruanne on avalikustatud ning on keskkonnauuringute tegemise tõttu pooleli; 3. Sonda põlevkivikaevandus. KMH aruanne on samuti esitatud, kuid aruandes toodud puuduseid ei ole kõrvaldatud ja uut aruannet esitatud ei ole. Eelnõukohase seaduse jõustumisel peatub Enefit Power ASi Estonia II põlevkivikaevanduse KMH. KMH aruande avalikuks väljapanekuks esitamise tähtaega on pikendatud kuni 13.12.2028 uuringute tegemise tõttu. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Sonda II KMH menetlus on liidetud VKG Sonda põlevkivikaevanduse KMHga, nende menetlus peatub ja riigipoolseid toiminguid ei tehta. Eelnõu lõikes 5 sätestatud erand kehtib Enefit Power ASi Uus-Kiviõli ja Sirgala karjääri ning VKG Uus-Kiviõli II KMH menetlusele – nende menetlus jätkub. Eelnõukohase seadusega kehtestatava MaaPSi § 1358 lõike 4 jõustumisel peatub kavandatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 18 lõigetes 7 ja 8 sätestatud tähtaegade kulgemine kuni 2026. aasta 1. jaanuarini. KMH tegemine tekitab loataotluste esitajatele rahalisi väljaminekuid, KMHd tegevate ekspertidega on sõlmitud tsiviilõiguslikud lepingud ja lepingu täitmiseks on seaduses kui ka eeldatavalt lepingutes ette nähtud õiguskaitsevahendid lepingute mittetäitmise korral. Kehtivate põlevkivi kaevandamise lubade ülevaade Eelnõukohase seaduse jõustumise mõju hindamiseks on vaja analüüsida kehtivate kaevandamislubadega antud maavaravaru kogust, et hinnata ettevõttele loaga antud maavara varu jätkumist ja eelnõukohast mõju. Allpool on antud ülevaade ja mõjuanalüüs ettevõtete lõikes. VKG Kaevandused OÜ VKG Kaevandused OÜ (edaspidi VKG) kaevandab praegu kolmel mäeeraldisel: Ojamaa põlevkivikaevandus, Sompa kaevandus ja Viru II mäeeraldis. Kehtiv kaevandamisluba on ka Uus-Kiviõli II kaevanduse mäeeraldisel. Maavarade registri andmetel (21.09.2023 väljavõte) on Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldistel kokku 33 949 tuhat tonni põlevkivi. VKG esitatud andmete kohaselt (06.10.2023) on aga registris oleva varu hulka arvestatud 2714,0 tuhat tonni passiivset tarbevaru ning varu on vähenenud 2023. a III kvartalis kaevandatud 1188 tuhat tonni võrra. Lisaks on mäeeraldistel karstitsoonid ja osa põlevkivivarust paikneb ohutsoonis, kus ei ole ohtlikkuse tõttu võimalik kaevandada (veega täitunud kaevanduse kõrval), ja seda varu ei saa arvesse võtta varu jätkuvuse arvestuses. Seetõttu ja kaevandamisel tervikutesse jäävat (25%) põlevkivivaru arvesse võttes on Ojamaa mäeeraldisel 14 248 tuhat tonni kaevandatavat põlevkivivaru. Esitatud andmete kohaselt Sompa kaevanduses ja Viru II mäeeraldisel ei ole kaevandatavat põlevkivi (tabel 2). 9 VKG Ojamaa põlevkivikaevanduses olevat 14 248 tuhat tonni varu jätkuks 3500-tonnise aastase kaevandamismahu juures ligikaudu neljaks aastaks. Tabel 2. VKG Kaevandused OÜ kehtivad kaevandamise load ja kaevandatav põlevkivivaru jääkvaru loa kehtivuse loa kehtivuse (21.09.2023), tuhat kaevandatav mäeeraldise nimetus loa nr algus lõpp tonni varu, tuhat tonni Uus-Kiviõli II kaevandus L.MK/333343 07.08.2019 10.07.2049 69 282 48 133 Ojamaa põlevkivikaevandus KMIN-055 28.10.2004 27.09.2029 25 714 14 248 Sompa kaevandus KMIN-066 10.05.2005 31.12.2024 7 595 - Viru II mäeeraldis L.MK/333465 05.09.2019 04.09.2034 640 - kokku 103 231 62 381 Uus-Kiviõli II kaevanduses on maavarade registri andmetel 69 282 tuhat tonni põlevkivi, kuid VKG andmete kohaselt on keskkonnakaitseliste piirangute tõttu oodata kaevandatava põlevkivivaru vähenemist. Uus-Kiviõli II mitteperspektiivsed varud selguvad kaevandamise käigus, kui on näha tegelik geoloogiline olukord. Lisaks on hinnatud karstitsoonis oleva varu koguseks 5105 tuhat tonni põlevkivi. Kui arvestada kaevandamise kadudeks tervikutes 25%, on Uus-Kiviõli II mäeeraldisel 48 133 tuhat tonni kaevandatavat põlevkivi, millest 5000 tuhande tonni aastase kaevandamismahu (eeldab loa muutmist, täna lubatud kaevandada 2 mln tonni) korral jätkub kümneks aastaks. Seejuures tuleb arvestada kaevanduse avamiseks vajalike ettevalmistustööde ajalise kuluga. VKG on esitanud loa andjale kuus kaevandamise loa või loa muutmise taotlust, millest kolm uutele mäeeraldistele, üks loa muutmise taotlus mäeeraldise laiendamiseks ja kaks loa muutmiseks muudel põhjustel (kaevandamise aastamäära suurendamine, loa kõrvaltingimuste muutmine). Seadusemuudatuse tulemusena peatuvad VKG loa taotluste menetlused uue loa saamiseks järgmistele mäeeraldistele – Oandu, Sonda ja Seli. Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei peatu Uus-Kiviõli II ja Ojamaa kaevanduse laiendamise menetlused (erandid eelnõu lõigetes 5 ja 6). Seega avaldab eelnõu jõustumine mõju uutele mäeeraldistele esitatud loa taotluste menetlustele. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l (edaspidi ka KKT) on kaks kehtivat kaevandamisluba, Põhja- Kiviõli ja Põhja-Kiviõli II mäeeraldistel. Maavarade registri andmetel on mäeeraldistel kokku 10 555 tuhat tonni põlevkivi (tabel 3). Tabel 3. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kehtivad kaevandamisload ja kaevandatav põlevkivivaru jääkvaru (21.09.2023), Kaevandatav varu, mäeeraldise nimetus loa nr loa kehtivuse algus loa kehtivuse lõpp tuhat tonni tuhat tonni Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär KMIN-045 06.09.2003 18.07.2028 25 - Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär KMIN-105 27.01.2011 27.01.2036 10 530 9 136 10 555 9 136 KKT esitatud andmete alusel ei ole Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri alal olev põlevkivivaru 25 tuhat tonni praeguse teadmise kohaselt kaevandatav. Lisaks tuleb tõenäoliselt Põhja-Kiviõli II mäeeraldistel jätta tervikud Satsu oja piiranguvööndi kaitseks ning Satsu tee aluse terviku jaoks, mis vähendavad mäeeraldise kaevandatvat varu kokku 1394 tuhat tonni. Lisaks paikneb osa põlevkivivarust rikkevööndis, samuti ei ole osa põlevkivist avamusjoone tõttu kaevandatav ja selle kogus selgub neis piirkondades kaevandama hakates. Sellest tulenevalt on KKT-l 10 kaevandatavat varu 9136 tuhat tonni. Ettevõtte prognoositav kaevandamise keskmine aastane kogus on 1200 tuh t, kaevandatavat varu 9136 tuhat tonni jätkuks sellisel juhul kuni kaheksaks aastaks, kuid rikkevööndi tõttu võib kaevandatava varu kogus ja seega varu jätkuvus väheneda. Rikkevööndeid on karjääris kuus ja viis neist on veel suuremas osas läbindamata, mistõttu ei ole maavara kadu seal veel teada. KKT on esitanud põlevkivi kaevandamise eesmärgil maavaravaru uurimiseks Uljaste uuringuruumis geoloogilise uuringu loa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.11.2019 numbriga 12-2/19/519). Võimaliku mõju tõttu Uljaste järvele ja veerežiimile tehakse seal keskkonnauuringuid. Eelnõukohase muudatuse jõustumisel ei ole otsest mõju geoloogilise uuringuloa taotluse menetlusele, kuna muudatus hakkab kehtima üksnes kaevandamislubadele. Ettevõttel on menetluses ka loa muutmise taotlus mäeeraldise laiendamiseks Sonda II põlevkivikaevanduse mäeeraldisele. Eelnõukohase muudatuse järgi ei peatu mäeeraldise laiendamise taotluste menetlused, kui loa kehtivusaega ei pikendata ja taotlus on esitatud mäeeraldisega piirnevale alale. KKT taotleb Sonda II loataotluses mäeeraldise laiendamist olemasolevast mäeeraldisest lahusolevale alale ning koos mäeeraldise laiendamise taotlusega taotletakse loa kehtivusaja pikendamist. Seega mõjutab muudatuse jõustumine KKT Sonda II loataotluse menetlust – peatab selle. Heidelberg Materials Kunda AS Heidelberg Materials Kunda AS (Kunda) kaevandab põlevkivi Ubja põlevkivikarjääri mäeeraldiselt. Ettevõttel on kaevandatavat jääkvaru 2070,8 tuhat tonni. (Tabel 4) Tabel 4. Heidelberg Materials Kunda AS kehtivad põlevkivi kaevandamise load ja kaevandatav põlevkivivaru kaevandatav varu mäeeraldise nimetus loa nr loa kehtivuse algus loa kehtivuse lõpp 21.09.2023, tuhat tonni Ubja põlevkivikarjäär KMIN-037 15.09.2002 24.06.2027 2 070,8 Kaevandamise koguse prognoos on 150–200 tuhat tonni aastas, loa kehtivusaeg on kuni 2027. Ettevõttel jätkuks loaga anud kaevandatavast varust ligikaudu kuni kümneks aastaks. Kuivõrd ettevõttel puuduvad menetluses olevad kaevandamisloa taotlused, siis otsest mõju ei ole, kuid Ubja põlevkivikarjääri luba kehtib kuni 2027 ja võib olla on vaja muuta loa kehtivuse aega, kuid eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole lubatud loa kehtivusaega pikendada. Enefit Power AS Enefit Power ASil (edaspidi Enefit) on kokku kümme kehtivat maavara kaevandamise luba Maavarade registri andmetel on Enefitil kõikidel mäeeraldistel kokku 356 231 tuhat tonni põlevkivi, kuid kõik sealne maavara ei ole kaevandatav (allpool on selgitatud kaevandatava varu koguste korrigeerimist) (tabel 5). 11 Tabel 5. Enefit Power ASi kehtivad põlevkivi kaevandamise load ja kaevandatav põlevkivivaru Kaod geoloogiline tervikutes, Töös olevate jääkvaru, karstialadel, kaevanduste loa kehtivuse loa kehtivuse 21.09.2023, kaitstavatel Kaevandatav kaevandatav Uus-Kiviõli, Mäeeraldise nimetus loa nr algus lõpp tuhat t objektidel, % varu, tuh t varu, tuhat t tuhat t 1 Ahtme II kaevandus KMIN-119 28.11.2011 10.08.2049 7 473 74% 1 975 2 Estonia kaevandus KMIN-054 04.09.2004 10.08.2049 92 455 47% 48 548 50 523 Estonia kaevandus kokku 99 928 50 523 3 Narva karjäär KMIN-073 01.07.2005 10.08.2029 17 467 14% 15 057 4 Narva põlevkivikarjäär II KMIN-046 22.09.2003 15.08.2038 7 326 12% 6 447 5 Sirgala II põlevkivikarjäär KMIN-087 19.05.2006 13.04.2031 365 100% 0 6 Sirgala karjäär KMIN-074 11.07.2005 03.05.2029 75 176 85% 11 115 32 618 Narva karjäärialad kokku 100 334 32 618 7 Uus-Kiviõli kaevandus L.MK/329491 11.07.2019 10.07.2049 138 484 35% 90 352 90 352 8 Vanaküla karjääriväljad KMIN-017 19.09.1999 11.07.2024 485 485 9 Vanaküla karjääriväljad IV KMIN-052 04.09.2004 21.07.2024 19 19 10 Viru mäeeraldis KMIN-053 04.09.2004 10.08.2049 16 981 100% - - KOKKU 356 231 173 494 83 141 90 352 Enefit kaevandab allmaakaevandustest Estonia ja Ahtme II mäeeraldistel, kus on ettevõtte andmetel kokku ca 50523 tuhat tonni kaevandatavat põlevkivi (arvestatud tabelis 5 toodud kadudega, nii tervikutes kui ka võimalikud rikkevööndid ja kaitstavad objektid), millest jätkuks hinnanguliselt senise viie aasta keskmise kaevandamise mahu korral (4488 tuhat tonni) kuni 11 aastaks. Samuti kaevandab Enefit Narva karjääri, Narva põlevkivikarjääri ja Narva põlevkivikarjäär II ning Sirgala karjääri mäeeraldistel, kus on geoloogilise varu koguseks 100334 tuhat tonni, kuid senise kaevandamise kogemuse baasil on kaevandamise kaod 11–16% ning osa varust paikneb turba kaevandamisloaga alal (luba KMIN-023, AS Tootsi Turvas, pindala 1226,12 ha), kus ei saa põlevkivi kaevandada enne turba väljamist. Seetõttu on hinnatud Enefit Power AS andmete alusel, et sealset põlevkivi varu on 32 618 tuhat tonni, millest jätkub ligikaudu 10–15 aastaks, sõltuvalt aastasest kaevandamise mahust edaspidi. Enefitil on kehtivad kaevandamise load Viru, Vanaküla ja Vanaküla IV mäeeraldisel, kus praegu kaevandamist ei toimu ja tegevus on peatunud. Seal on kokku 13 240 tuhat tonni põlevkivi, mida ei ole varu jätkuvusel arvestatud, kuna Viru kaevandus on veega täitunud ning seal nagu ka Vanaküla mõlemal mäeeraldisel pole aastaid kaevandatud. Viru ja Estonia mäeeraldiste vahel on ka Ahtme geoloogiline rike, mis ei võimalda praeguste teadmiste alusel Estonia kaevanduse kaudu väljata Viru kaevanduse varusid. Lisaks on Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel ligikaudu 90 352 tuhat tonni põlevkivivaru (kaevandamise kadudeks tervikutes ja rikkevööndis on arvestatud ca 35%), millest jätkuks 4000 tuhat tonni kaevandamise mahu juures ligikaudu 23 aastaks (varu jätkuvus aastates väheneks aastase kaevandamismahu suurenedes, mille kohta on menetluses loa muutmise taotlus). Enefitil on üks loa taotlus uuele mäeeraldisele (Estonia II) ja kaks taotlust kaevandamisloa muutmiseks (Sirgala karjääri laiendamiseks ja Uus-Kiviõli kaevanduse aastamäära muutmiseks). Kuivõrd Enefitil jätkub kehtivate kaevandamislubadega maavara enam kui kümneks aastaks, ei ole eelnõukohase seadusega tähtajalisel menetluste peatamisel Enefitile pikaajalist mõju. Kuid 12 seadusemuudatuste jõustumisel tuleb arvestada Estonia II põlevkivikaevanduse menetluse peatumisega seotud mõju, eelkõige KMHga ja keskkonnauuringutega seotud kulude tõttu. Mõju on ka Sirgala mäeeraldise laiendamise taotlusele, kuna eelnõukohase seadusega lisatava paragrahvi lõigete 5 ja 6 kohaselt ei anta üleminekuperioodil kaevandamisluba kauemaks kui laiendatava mäeeraldise loa kehtivusaeg. Kokkuvõte Muudatus mõjutab uue loa saamiseks taotlused esitanud ettevõtteid VKG Kaevandused OÜ ja Enefit Power AS ning taotluse esitamist kavandavaid ettevõtteid, kui neid peaks tulema. Muudatus mõjutab ka loa muutmise taotluse esitanud ettevõtteid, kui muutmise eesmärk on mäeeraldise laiendamine lahusolevale alale või kui laiendamisel taotletakse ka loa kehtivusaja muutmist. Selliseid taotluseid on Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l (Sonda II) ja ka Enefit Power ASil (Sirgala laiendamine, kus taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 30 aastaks). Kuna tegemist on menetluste tähtajalise peatamisega (kaheks aastaks) ning arvesse võttes kehtivate kaevandamislubadega kaevandada lubatud põlevkivi koguseid ja eelnevate aastate põlevkivi kaevandamise keskmiseid koguseid, siis võib hinnata, et muudatus ei avalda olulist mõju ettevõtete tegevusele selle sätte kehtimise aja jooksul. Ettevõtetel tuleb arvestada, et menetluste peatumise ajal lõppeb VKG-l Sompa kaevanduse (luba nr KMIN-066 kehtib kuni 31.12.2024) ja Enefit Power ASil Vanaküla karjääriväljade (luba nr KMIN-017 kehtib kuni 21.07.2024) ja Vanaküla karjääriväljad IV (luba nr KMIN-052 kehtib kuni 21.07.2024) loa kehtivusaeg. Maapõueseaduse kohaselt tuleb alad korrastada. Seejuures säilib MaaPSi § 80 lõike 1 alusel korrastamiskohustus ka juhul, kui luba on kehtivuse kaotanud või kehtetuks tunnistatud. Mõju põlevkivi kasutavate ettevõtete majandustegevusele ei ole muudatuse ajutise iseloomu tõttu püsiv. Seetõttu võib pidada mõju nendele ettevõtetele, kelle load võimaldavad tegevuse jätkumist üleminekuperioodil senise tootmismahu ulatuses, pidada väikeseks. Ulatuslikum negatiivne mõju avaldub nendele ettevõtetele, kellel muudatuse jõustumise ajal ei ole piisavalt kaevandada lubatud põlevkivi varu ja olemasolevatel mäeeraldistel hakkab varu ammenduma. Menetluste peatamise ajal ning kliimaseaduse väljatöötamise käigus tuleb selgitada põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mõju Eesti kliimaeesmärkide saavutamisele, põlevkivi elektrienergiaga varustuskindluse tagamisele ning erandite kehtestamise vajadusi, lähtudes põlevkivi erinevatest kasutusaladest (keemiatööstuse tooraine, tsemenditööstus jm) ning uute tehnoloogiate rakendamise võimalikkusest. Selleks on vaja analüüsida järgmisi küsimusi: 1. põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kliimamõju ning selle roll Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel; 2. kehtivate kaevandamislubadega tagatud varu kogus ja energiaturgude arengust lähtuv põlevkivi nõudluse prognoos, millal lakkab vajadus põlevkivi kaevandamiseks elektrienergiaga varustuskindluse tagamisel; 3. põlevkivi kasutamisel erandite tegemise vajadus ja võimalikkus (keemiatööstuse tooraine, tsemenditööstus) ning kas uute tehnoloogiate rakendamisel on põlevkivi kasutamine lubatud (nt süsiniku püüdmine, ladustamine jne) ja majanduslikult perspektiivne; 4. majandusliku ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs: riigi tulude vähenemine (maksutulu) põlevkivisektorist, uued töökohad/tegevusalad, tööjõu ümberkujunemine, inimeste majanduslik toimetulek/suhtelise vaesuse küsimus. 13 Nimetatud analüüside ning kliimaseaduse koostamise käigus tuleb töötada välja maapõueseaduse muutmise ettepanekud, mis on vajalikud põlevkivi kasutamise ümberkujundamiseks. Sihtrühm: riik, KOVid Eelnõukohasel seadusel ei ole eelduslikult mõju kaevandamise ja mäeeraldise paiknemise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasile ega ka riigituludele, kuna menetluste peatumine on ajutine ja mõju ettevõtete majandustegevusele sellel ajaperioodil ei ole eeldatavalt suur. Täiendava põlevkivivaru saamiseks põlevkivi kaevandamise lubasid ei anta ja kehtivaid lube ei muudeta kaks aastat. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei nõua lisatööd ega kaasne sellega rahaline tulu ega kulu. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõuga seoses toimus kohtumine 20.09.2023 ettevõtete Eesti Energia AS, Enefit Power AS, VKG Kaevandused OÜ, Viru keemia Grupp AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Heidelberg Materials Kunda AS esindajatega. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks ka Keskkonnaametile, MTÜle Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Enefit Power ASle, VKG Kaevandused OÜle, Kiviõli Keemiatööstuse Oüle, Heidelberg Materials Kunda ASle. 14