COM(2023) 691 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Uus Lääne-Balkani majanduskasvu kava

EUROPEAN COMMISSION Brussels, 8.11.2023 COM(2023) 691 final COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS New growth plan for the Western Balkans EN EN INTRODUCTION The European Commission strongly believes that enlargement remains a key policy of the European Union and in particular that full EU membership for the Western Balkans is in the Union's very own political, security and economic interests. Russia’s war of aggression against Ukraine illustrates once again the need for a determined geostrategic investment in a stable, strong and united Europe. The war has had a significant impact on our Western Balkan partners, putting further pressure on their economies and societies and creating risks to their stability. The need to bring them closer to the EU and to accelerate their accession process, based on EU-related reforms in the countries, has never been clearer than it is today. A majority of Western Balkans citizens think that their country's membership of the EU would be a good thing1. In this respect, the new growth plan for the Western Balkans will represent an opportunity to further increase the visibility and awareness of the EU support to the region, strengthening the engagement with the local audiences. Economic convergence is an essential element in getting the Western Balkan countries closer to the EU. Currently, the level and speed of convergence between the Western Balkan partners and the EU is not satisfactory2 – either in terms of reform processes or of socio-economic convergence – and is holding back their progress on the EU track. Therefore, there is a need to jump-start and incentivise the Western Balkans’ preparations for EU membership by bringing forward some of its benefits especially in ways that can be felt directly by the citizens of the Western Balkan countries. The objective should be to enable partners to step up reforms and investments to significantly accelerate the speed of the enlargement process and the growth of their economies. GDP per capita in PPS (EU27 = 100), 2011-2022 120 100 80 60 40 20 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 European Union - 27 countries (from 2020) Bosnia and Herzegovina Montenegro North Macedonia Albania Serbia Kosovo* * This designation is without prejudice to positions on status, and is in line with UNSCR 1244/1999 and the ICJ Opinion on the Kosovo Declaration of Independence. 1 Standard Eurobarometer 99 – Spring 2023 2 Eurostat and World Bank 1 To this effect, the Commission is proposing a new growth plan for the Western Balkans based on four pillars, aimed at: 1) Enhancing economic integration with the European Union’s single market, subject to the Western Balkans aligning with single market rules and opening the relevant sectors and areas to all their neighbours at the same time, in line with the Common Regional Market; 2) Boosting economic integration within the Western Balkans through the Common Regional Market3, based on EU rules and standards, which could potentially add 10%4 to their economies; 3) Accelerating fundamental reforms, including on the fundamentals cluster5, supporting the Western Balkans' path towards EU membership, improving sustainable economic growth including through attracting foreign investments and strengthening regional stability; 4) Increasing financial assistance to support the reforms through a Reform and Growth Facility for the Western Balkans, a new instrument worth EUR 6 billion in non-repayable support and loan support, with payment conditioned on the Western Balkans’ partners fulfilling fundamental reforms, and in particular specific socio-economic reforms.6 Economic convergence is a significant benefit of EU membership. The positive impact on a country’s GDP and income levels that arise from the integration with the EU’s single market, combined with EU Cohesion Policy, has been clearly demonstrated in the past. This requires investments in modernisation of the economies, as well as in infrastructure, for which additional financial assistance is needed. At the same time, fundamental reforms, including to strengthen the rule of law and fundamental rights, are indispensable to unleash the benefits of integration and to create a favourable environment to attract private investments and generate sustainable economic growth while reducing emissions. Building a modern, dynamic and decarbonised economy with improved employment opportunities will also reduce the incentive for outward migration. This new growth plan builds on the existing enlargement methodology7 and creates a package of mutually reinforcing measures that will multiply the potential benefit of each measure. It also provides for more incentives and for the benefits of integration ahead of EU accession, thereby aiming to speed up accession negotiations. Finally, in view of ensuring a level playing field amongst enlargement countries, it progressively adds further opportunities for the Western Balkans to those available under the existing Stabilisation and Association Agreements (SAAs). Speed is now of the essence and the objective is for the growth plan to start making a real difference already next year. The growth plan is without prejudice to the ongoing accession processes, and the specific conditions set out there in this context, in particular as regards the fundamentals. However, it will feed into this 3 The Common Regional Market (CRM) is an initiative agreed by the leaders of the six Western Balkans at the Berlin Process summit in Sofia 2020. The CRM and its associated action plan are intended to bring the four freedoms of movement (goods, services, capital and workers) within the region. 4 Gomez Ortiz Maria Del Mar; Zarate Vasquez,Roman David; Taglioni,Daria. The Economic Effects of Market Integration in the Western Balkans (English). Policy Research working paper; no. WPS 10491 Washington, D.C. : World Bank Group: http://documents.worldbank.org/curated/en/099544006202322289/IDU062c50b5106fe8046d1080530898bb e45d6fa 5 In line with Communication on “Enhancing the accession process – A credible EU perspective for the Western Balkans” COM(2020)57, the fundamentals cluster includes: chapter 23 – Judiciary and fundamental rights, chapter 24 – Justice, Freedom and Security, the economic criteria, the functioning of democratic institutions, public administration reform, chapter 5 – Public procurement, chapter 18 – Statistics and chapter 32 – Financial control. 6 In its proposal of the mid-term revision of the Multiannual Financial Framework 2021 – 2027 (COM(2023)337 final), the Commission proposed an additional EUR 2 billion for the Western Balkans. The EUR 4 billion would be provided in the form of concessional loans. 7 COM (2020) 57 Final 2 process by incentivising countries to accelerate the adoption and implementation of the acquis. Moreover, with a strong focus on integration within the Western Balkan region it should help the countries to focus on their common future as members of the EU and to overcome bilateral challenges that unfortunately consume too much energy in the region and hold it back. 1) Enhancing economic integration with the European Union’s single market Integration with the EU’s single market has been the main driver of economic growth for all countries that joined the EU. For countries on the path to EU accession, closer association with the EU’s single market would bring benefits that could be felt directly by their citizens. Providing the Western Balkans with more opportunities for closer links to the EU’s single market is a key rationale of the growth plan. The objective is to bring economies closer to the single market once the necessary level of preparedness has been achieved. As part of this growth plan, the Commission has identified seven initial priority areas, which the EU could offer to the Western Balkan countries. Such integration would deliver substantial economic benefits to the region and would ensure a broad level-playing field amongst enlargement countries. Completing the work to which the six partners have committed in the context of the Common Regional Market will be a necessary pre-condition for closer integration with the single market. The offer under the seven priority areas is based on own merits and also subject to prior alignment on EU acquis in each specific area, including having the necessary infrastructures and working institutions. No Western Balkan partner shall be able to block access to the EU single market for the other five. These priority actions can be implemented by using the existing legal basis of the Stabilisation and Association Agreements, through targeted complementary agreements or by amending, as necessary, the existing Transport Community and Energy Community Treaties. The offer to the Western Balkans8: 7 Priority Actions for Integration into the EU’s single market 1. Free movement of goods: (i) Agreements on conformity assessment to unlock the single market for goods manufactured in the Western Balkans following alignment with the relevant horizontal EU product acquis. (ii) Improved Customs and Tax co-operation agreement to streamline customs procedures and reduce waiting times at borders, through measures including prior exchange of information, mutual recognition of authorised economic operators, based on merit, and closer cooperation in the development of their national single windows and speedier implementation of the indirect tax acquis. (iii) Participation of all Western Balkans partners in the Convention on Common Transit. (i) requires agreements based on existing provisions in the SAAs, (ii) would be agreements complementing the SAAs and would build on existing work in the Common Regional Market where the Western Balkan partners are integrating among themselves on the basis of EU rules, (iii) requires joining an existing convention. Western Balkans partners will be expected to support all applications from within the region. 8 The implementation of the priority actions, and the other proposals in the Communication will be subject to the relevant procedures under the Treaty on the Functioning of the European Union. 3  2. Free movement of services and workers: (i) For e-commerce related services including parcel delivery services9, tourism services and other activities where agreement has been reached within the Common Regional Market. (ii) Recognition of skills and qualifications between the EU and the Western Balkans, including professional qualifications. Building on the four ground-breaking “mobility agreements agreed in context of the Common Regional Market10 through enhanced co-operation, information exchange and use of transparency tools - such as the European Qualifications Framework (EQF) - to facilitate faster and more effective recognition of skills and qualifications. In particular, through promoting an effective implementation by Member States with regard to Western Balkan countries of the upcoming Commission Recommendation on the recognition of qualifications of third-country nationals11. With regard to (i) existing legal bases of the SAAs would be used, once merit-based conditions, including alignment and implementation of relevant EU acquis, are fulfilled. 3. Access to the Single Euro Payments Area (SEPA): Reducing the cost of cross border payments to the benefit of consumers and businesses will act as a boost to cross-border commerce. As part of the work on the Common Regional Market the Western Balkans are collectively putting in place national legislation required by the European Payments Council for participation in SEPA. The European Commission will continue to support the Western Balkan countries to align with the relevant EU legislation, and prepare their application to access SEPA. 4. Facilitation of Road transport: (i) Support Western Balkan countries to integrate their road transport in the region on the basis of the adoption of the relevant EU acquis. (ii) In parallel work towards granting access of the Western Balkan partners to the relevant EU information systems (IMI, ERRU) and consider further facilitation of bilateral transport operations, through a separate agreement complementing the SAAs. Both actions should accelerate the adoption of EU Road Transport acquis, provide significant economic benefits and progressively lead to further integration in the area of road transport. 5. Integration and de-carbonisation of Energy markets: Building on the existing work within the Energy Community to integrate the electricity market in the region with that of the EU and opening the possibility for integration of other energy markets. This will take into account the need for an equivalent carbon price to the EU Emissions Trading System’s carbon price or the application of the Carbon Border Adjustment Mechanism to allow for the continued electricity market coupling from 2030 onwards. This will be done by implementing the existing Energy Community treaty. 9 Building on the existing intra-CEFTA parcel delivery services initiative and in line with the Regulation (EU) 2018/644 on cross-border parcel delivery services. 10 Recognition of Professional Qualifications of Doctors of Medicine, Doctors of Dental Medicine and Architects in the CEFTA context; Recognition of Higher Education Qualifications; Mutual Recognition of Professional Qualifications for Nurses, Veterinary Surgeons, Pharmacists and Midwives; and Freedom of Movement with Identify Cards in the Western Balkans. 11 Adoption foreseen for 15 November 2023 4  6. Digital Single Market: (i) Facilitate the extension of the coverage of the current voluntary roaming agreement among telecom operators12; this would be an interim step until (ii) below; (ii) Provide legal certainty for users and operators exploring solutions for a long-term roaming arrangement to include the Western Balkans in the EU ‘roam like at home’ area, fully respecting the European Union’s international trade commitments; (iii) Extend the EU’s rules on addressing unjustified Geo-blocking and other forms of discrimination – based on customers’ nationality, place of residence or place of establishment – to the Western Balkans; (iv) Integrate the region into EU trust services once national legislation is compliant with electronic identification, authentication and trust services (eIDAS). An intermediate step will be the development of a regional Digital Identity Wallet (“Balkan Digital Identity Wallet”) aligning with that of the EU and following the exact same technical specifications. (v) Strengthen cybersecurity links through enabling the association of the WB countries to the Cybersecurity pillar of the Digital Europe programme by envisaging as a first step their access to the Cybersecurity Reserve under the Cyber Solidarity Act13. Promote a comprehensive implementation of the EU 5G Cybersecurity Toolbox by all Western Balkans partners. (vi) Strengthen cross-border interoperability through national interoperability frameworks that are fully aligned with the European Interoperability Framework as a basis for interoperable, human-centric, digital public services. (i) is based on the existing voluntary arrangements, while (ii) to (iv) would require a viable legal solution (e.g. via amendment of the SAAs). (v) will require a change to the existing association agreement to the Digital Europe programme. 7. Integration into industrial supply chains: (i) Develop strategic partnerships on sustainable raw materials value chains, after an initial focusing on the identification of concrete joint industrial projects. (ii) Develop strategic partnerships for the security of supply of critical medicines. The development of strategic partnerships on sustainable raw materials value chains will be based on: identification and implementation of joint sustainable raw materials and battery projects covering all stages of the respective value chains i.e. exploration, extraction, processing/manufacturing and recycling; and supporting the Western Balkan companies/organisations to join the EU Raw Materials Alliance and EU Battery Alliance14. Closer cooperation on research and innovation, capacity building via e.g. facilitating access of Western Balkan countries to the European Battery Alliance’s Skills Academy and the Raw Materials Academy (iii) Extension of the EU international strategic partnerships for the production of critical medicines and active pharmaceutical ingredients. These priority areas reflect consultations with stakeholders across the region15 and represent a direct linkage to the on-going work for the implementation of the Common Regional Market. 12 https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/system/files/2022-12/eu-wb-roaming-declaration.pdf 13 The Cyber Solidarity Act is a Commission proposal which has not yet been adopted by the co-legislators. 14 The two Alliances are coordinated by two Knowledge and Innovation Communities (KICs) of the European Institute of Innovation and Technology (EIT). 15 Consultations have taken place at political and expert level with a range of stakeholders. There have been technical discussions with national administrations, business across the region have been consulted through 5 The Commission intends to propose amendments to the SAAs so as to introduce a mechanism that would allow the SAA bodies to extend the rights and obligations of the EU acquis to the Western Balkans, once conditions are met. The mechanism would enable the institutions of the SAA to adopt annexes containing a list of single market legislation (“acquis”) in specific areas that would be transposed into domestic legislation, and rules on monitoring. Once it has been determined by the Commission that there is acquis alignment and the rules are being effectively implemented – and also that there is no significant risk to the level-playing field in the EU single market (e.g. a sufficient degree of Antitrust, Merger and State aid control, where appropriate) – a decision could be taken by the institutions of the SAA to grant reciprocal internal market treatment in the specific area concerned. In addition to access to the single market, adopting and implementing the acquis in this way would also have a positive impact on the path to accession. This approach would enable the SAAs to offer a progressive extension to specific areas of the acquis, in particular those with a specific link to the single market such as sanitary and phyto-sanitary measures and intellectual property rights. When looking at which sectors to incorporate, priority would be given to areas where substantive actions have been taken under the Common Regional Market. Furthermore, to directly support the seven priority actions and more broadly to ensure that their full potential is realised, the European Commission is proposing a series of complementary measures. As a minimum, all the Western Balkan countries should fully participate in the relevant EU programmes, including in particular the single market programme, the Customs and Fiscalis programmes, the Digital Europe programme and Horizon Europe (including exploring extensions to its missions on ‘Climate-Neutral and Smart Cities’ and on ‘Restore our Ocean and Waters’). The fullest possible participation in Commission-led expert groups, according to EU rules, will be encouraged, as these are an important pathway for developing practical knowledge about the effective implementation of the acquis. The Western Balkan countries may benefit from the measures foreseen in the Commission Communication on “Enhancing the European Administrative Space (ComPAct)”, to help build better public administrations. The potential of further integration of the Western Balkans into the respective parts of the single market will be underpinned by strengthening infrastructure links with the EU. The Western Balkans Investment Framework (WBIF) is ready to step up support to put in place the necessary infrastructure set out in the Economic and Investment Plan16, implementing the Global Gateway Strategy in the Western Balkans, and closely linked to the Trans-European networks. Implementation of the individual Reform Agendas (see point 3 below) will be essential to that effect. Work will also continue on the development of the trans-European transport network (TEN-T) to improve connectivity between the Western Balkans with the EU, to support integration in the EU single market and promote a more sustainable transport system. 2) Boosting regional economic integration through the Common Regional Market The Western Balkan region faces a profound economic challenge from limited attractiveness to investors, due to small fragmented markets and large-scale outward migration as a consequence of limited opportunities. At the 2020 Berlin Process summit, the region decided that integration at regional level, through a Common Regional Market would be one of the key approaches to address such challenges. The Common Regional Market17 action plan sets out an extensive programme of actions based on EU rules and standards, to establish the four freedoms of movement within the Western Balkans: goods, dialogue with the Western Balkan 6 Chamber investment forum and there have been consultations with regional organisations, CEFTA, the Regional Cooperation Council, the Transport Community, and the Energy Community. 16 Economic and Investment Plan https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_20_1811 17 Common Regional Market https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/enlargement-policy/policy- highlights/common-regional- 6 some services, capital and workers. This is accompanied by a Green Agenda and a Digital and Innovation Agenda for the region. Despite much technical work having started, most results have yet to materialise, in part due to political blockages in decision making, in part due to the pace of implementation, which needs to be accelerated substantially. Developing a Common Regional Market is essential for two reasons. Firstly, because it is crucial to unlocking the economic potential of the region, to creating opportunities for domestic firms and workers alike and to making the Western Balkans a more attractive place for European investors. It is estimated that the Common Regional Market could add 10% to the economies of the countries in the region. 18 Secondly, because the Common Regional Market is based on the adoption and implementation of EU standards. It therefore acts as a stepping-stone towards the EU’s single market in many sectors, and as a mechanism for making progress in the accession negotiations while reaping early economic benefits. Closer economic integration with the EU, goes hand in hand with building a Common Regional Market. As part of this growth plan, the Western Balkan countries are invited to re-commit to the full implementation of the Common Regional Market Action Plan. The EU will provide substantial opportunities for integration in the EU’s single market only if the region delivers on regional economic integration. Partners that are not fully committed to the Common Regional Market or impede the implementation of the Common Regional Market Action Plan cannot expect to benefit from the growth plan in terms of opportunities for single market integration (pillar 1). The Central European Free Trade Agreement19 is the key governance mechanism for managing the Common Regional Market. Its effective functioning is therefore essential. As such, the important work ongoing – notably in the following areas – needs to be speeded up: • trade facilitation through increased regional recognition of standards and certification (based on EU rules); • reducing the negative impact of non-tariff measures; • opening up the service sector, in particular the new area of e-commerce; and • facilitating the movement of workers through mutual recognition of academic and professional qualifications. One of the success stories of the Common Regional Market has been the establishment of Green Lanes at borders within the region. Through the exchange of customs data in advance of goods arriving at crossing points, the transit times for goods is greatly reduced. Estimates suggest that a 3-hour reduction in waiting times is the equivalent of a 2% reduction in tariffs20. This success within the region has led to the establishment of Green Lanes (land borders) and Blue Lanes (maritime borders) between the region and some EU Member States. This is one example of how deepening customs co-operation can boost economic activity between the region and the EU. There are numerous workstreams within the Common Regional Market where progress could pave the way for closer integration with the single market. These include integrating the region into the EU’s systems for consumer protection and market surveillance, mutual recognition of academic and professional qualifications, participation of all partners in the region in the European Committee for Standardisation (CEN) and the European Electrotechnical Committee for Standardisation (CENELEC). market_en#:~:text=The%20Common%20Regional%20Market%20action,1%25%20of%20the%20region's%20G DP. 18 As for footnote 4. 19 The Central European Free Trade Agreement (CEFTA) 2006 brings together the Western Balkans 6 and Moldova in a regional trading area with the aim of liberalising trade in goods and services within the region. The work of CEFTA was incorporated into the CRM action plan in 2020. 20 As for footnote 4. 7 Such integration requires the development of necessary institutions and practices, such as via the Single Market Academy to ensure that national systems fully align with those of the EU. Looking at the future, an ambitious successor to the current Common Regional Market action plan must be developed before the current one expires in 2024. The new action plan should incorporate the opportunities offered under this growth plan as well as fully reflecting the Green Agenda and the Digital and Innovation Agenda for the region. To future-proof the Common Regional Market and in preparation for the Carbon Border Adjustment Mechanism, the action plan should contain the necessary elements for the Western Balkans to advance on decarbonisation. 3) Accelerating fundamental reforms Experience from successive rounds of enlargement has shown that closer integration with the EU’s single market and targeted financial support are not sufficient to achieving accelerated socio-economic convergence. Sustainable success requires comprehensive reforms, including in the fundamentals cluster. They are essential for candidate countries to move ahead towards EU membership, and for their economies to cope with the competitive pressure of the single market, and to build competitive and sustainable businesses to attract private investment. Moreover, accelerating fundamental reforms will also have a positive impact on the pace at which countries move along their EU accession path. As part of this growth plan, every Western Balkan partner will be invited to prepare a Reform Agenda based on existing recommendations including from the annual Enlargement Package and the conclusions of the Economic and Financial Dialogue, based on the countries’ Economic Reform Programmes (ERP). The Agenda will be consulted with, assessed and adopted by the Commission. The Reform Agenda will identify a limited set of priority reforms, broken down into qualitative and quantitative steps which will serve as payment conditions, i.e. upon achievement, they will trigger the release of funds under the new Reform and Growth Facility according to a pre-determined timeline. Payment conditions will be linked to specific socio-economic reforms to unlock national and regional growth potential, and to specific reforms related to fundamentals of the enlargement process, including the rule of law, democracy, the respect of human rights and fundamental freedoms. Macro- financial stability, sound public financial management, transparency and oversight of the budget are general payment conditions that have to be fulfilled for any release of funds. Another pre-condition should be that Serbia and Kosovo engage constructively in the normalisation of their relations with a view to fully implementing all their respective obligations stemming from the Agreement on the Path to Normalisation and its Implementation Annex and all past Dialogue Agreements and engage in negotiations on the Comprehensive Agreement on normalisation of relations. Disbursements will not be conditional on the above-mentioned proposed changes to the SAAs (i.e. to implement the 7 priority actions) being in place. The Reform Agenda will be a key driver of the growth plan: fulfilling it will create the necessary preconditions to take up and fully benefit from the available single market opportunities, to trigger disbursements under the new Reform and Growth Facility and, at the same time, bring the countries closer to fulfilling the criteria for EU membership. 4) Supporting convergence through increased financial assistance: the new Reform and Growth Facility for the Western Balkans The new Reform and Growth Facility (hereafter the facility) for the Western Balkans will provide key support to the implementation of the new growth plan and its four pillars, through significantly increased financial assistance. Payments will be subject to strict conditions in terms of key reforms as set out under the Reform Agenda. The proposed facility will cover the period 2024-2027. It would provide financial support in the form of non-repayable support (up to EUR 2 billion) and loans (up to EUR 4 billion) through direct 8 disbursements to the national budgets, or as capital investment financing through the Western Balkans Investment Framework (WBIF). It will serve as the centrepiece of the growth plan, significantly increasing financial assistance based on an ambitious reform agenda focusing on necessary socio-economic reforms coupled with fundamental reforms, including on the rule of law and fundamental rights. It will introduce strong conditionality by establishing a payment mechanism based on achievements of key reforms taking into account recommendations from the latest Commission Enlargement Package21. Such an approach requires an entirely new design, different from the currently available external assistance instruments. This type of extensive ex-ante conditionality and proposed construction is not possible under the existing Instrument for Pre-accession Assistance (IPA III). Payment conditions will also be complementary to and reinforce other forms of bilateral support for the Western Balkans provided through other EU instruments. The financial impact of the facility, combined with the funds still available under IPA III for the remainder of the MFF 2021-2027, will provide the Western Balkans with roughly the same aid intensity per inhabitant as cohesion policy does on average in the EU. Such an unprecedented budget reinforcement would respond to the growing calls from the region for stronger socio-economic convergence; it would also reinforce the message to the region that the benefits of closer integration with the EU can be felt in advance of accession. The longer-term objective is to help the region to achieve its full potential in terms of economic and social development capacity compared to EU Member States by 2030. The instrument is designed to be flexible, adapted to the objective of accelerating fundamental socio- economic reforms and bringing the region closer to the EU, while ensuring predictability, transparency, visibility, and accountability of the funds. The new instrument will be complementary to and mutually reinforcing with the current financial assistance under IPA III as well as – in particular to address legal and administrative obstacles to cross- border cooperation – with Interreg cooperation programmes under the EU’s Cohesion Policy involving the Western Balkans. The specific reforms under the Reform Agenda will allow for the necessary conditions to be in place to fully leverage the impact of the significant financial assistance under both the new facility and under IPA III. CONCLUSION In response to the unprecedented challenges facing the Western Balkans resulting from the need to reinvigorate the economies following the COVID19 pandemic and the current impact of Russia’s war of aggression on Ukraine, the Commission is proposing that the EU makes a bold offer to the region. An offer that provides opportunities to boost socio-economic convergence and bring our partners closer to the EU’s single market in many areas, in addition to significant additional financial support. This offer seeks to bring forward some of the economic benefits to the pre-accession period to build stronger, more resilient economies and provide day-to-day economic benefits for businesses, workers and consumers alike. This in turn will have benefits for the whole EU – the integration of well prepared and economically stronger countries applying EU rules and standards already before their accession. To unlock the potential of this growth plan, the Western Balkan partners will need to meet this offer with resolute efforts to advance both on the domestic reform agenda and on strengthening economic integration within the region. Their authorities have the responsibility to communicate effectively on the growth plan and its implementation. Together, the Western Balkans and the EU should seize this opportunity to accelerate progress on the accession path. 21 The Enlargement Package includes a Communication on EU enlargement policy and accompanying country reports. 9  Measures supporting integration to the EU’s single market Entrepreneurship: Opportunities for business • Boost innovation, increase knowledge valorisation, and protect investments in new products by establishing a structured cooperation network among the Western Balkan partners for a harmonised application of intellectual property rights. • Boost agri-food industry development, including fisheries and aquaculture, in line with EU standards. Boost agricultural trade by recognising the Western Balkans contingency plans for fruits and vegetables and crop-based survey plans, already approved by the Central European Free Trade Agreement (CEFTA) parties. • Boost innovation by (i) developing a dedicated European Innovation Council (EIC) pre-accelerator for the Western Balkans, helping deep-tech innovation companies develop their full potential with concrete ideas and investment plans and (ii) supporting and upskilling innovators and entrepreneurs, through the activities of the European Institute of Innovation & Technology (EIT) and its Knowledge and Innovation Communities. • Accelerate the transfer and upscaling of technological and social innovation solutions for achieving climate-neutral and smart cities. Closer to EU: Opportunities to prepare for the single market • Set up a Single Market Academy - a programme of capacity building, designed to build the quality infrastructure of the Western Balkans up to EU levels of operation, so as to speed up the process of achieving free movement of goods. The first areas to be targeted will be standards, certification and conformity assessment. • Promote full membership and participation of CEN and CENELEC to the Western Balkans partners, when possible. Connect and modernise: Opportunities for digital • Make the Western Balkan region more cyber resilient and fight cybercrimes together, including by increasing participation in trainings and events organised by the EU Agency for Cybersecurity (ENISA). • Grant full access to the European High Performance Computing Joint Undertaking (HPC). • Join the Interoperable Europe Academy, to boost public administrations' advanced digital skills in the interoperability field. • Support the deployment of secure international connectivity and 5G network infrastructure through WBIF investment projects, in line with the EU 5G Cybersecurity toolbox. 5G networks will support digital transformation in the region. • Accelerate the digital transition of SMEs and startups through participation in the Digital Europe Programme, and taking part in the network of European Digital Innovation Hubs (EDIHs) supporting companies and the public sector in the twin (green and digital) transitions. • Develop a dialogue on Artificial Intelligence (AI), including flagship initiatives such as AI models. The focus will be on Generative AI and specifically Large Language Models. Reskill and upskill: Opportunities for employment and training • Extend Europass membership to all Western Balkan countries: helping job seekers to take the next step in their career and open up new opportunities and further support their 10  participation to the European Qualifications Framework Advisory Group: facilitating transparency of skills and qualifications. • Explore participation in some activities of the European Network of Public Employment Services (PES Network) and cooperation with the Network22 strengthening the capacity of the public employment services in Western Balkans. • Create safer workplaces through capacity building in Western Balkan Labour Inspectorates. • Strengthen active engagement in the European Year of Skills and the Pact for Skills to promote a mindset of upskilling and reskilling, using the group of National Coordinators as a platform of exchange on skills policies. • Foster cooperation on vocational education and training, in particular on apprenticeships and work-based learning in the framework of the European Alliance for Apprenticeships. • Continue encouraging the participation of all Western Balkans countries to the Employment and Social Innovation (EaSI) strand of the European Social fund Plus (ESF+). Time for Youth: Opportunities for Young People • Make it easier for young people to study abroad by facilitating the recognition of academic qualifications and mobility periods. • Improve access to quality education and remove barriers to learning, working towards full participation of the Western Balkan partners in the European Education Area and supporting transnational cooperation of higher education institutions. Broader Horizons: Opportunities for easier tourism, travel, transport and cultural activities • Join efforts to promote Europe as a tourist destination in third countries through full membership to all Western Balkan partners in the European Travel Commission. • Observers in the Data Space for Tourism: providing the information necessary to improve tourism planning. • Develop tourism talent partnerships on skills between the EU and to increase and improve their tourism offer. Further increase the participation of all Western Balkan partners to Creative Europe so as to support the role of cultural and creative sectors in the economy. Peace of Mind: Protection for consumers • Give market surveillance authorities in the Western Balkans access to the e-Surveillance Webcrawler tool, which detects products that have been notified as dangerous in Safety Gate. • Give access to some public information of Safety Gate, and in the longer-term exchange selected non-public information on the safety of products and measures taken. • Grant access23 to selected elements of the e-Enforcement academy. 22 In accordance with the conditions laid down in the Decision No 573/2014/EU of the European Parliament and of the Council on enhanced cooperation between Public Employment Services (PES) and in particular for countries which have joined the Employment and Social Innovation (EaSI) strand of the European Social Fund Plus (ESF+) 23 To the extent that safeguards exist which allow for the treatment of information in accordance with EU law requirements. 11 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 8.11.2023 COM(2023) 691 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Uus Lääne-Balkani majanduskasvu kava ET ET SISSEJUHATUS Euroopa Komisjon on kindlalt veendunud, et laienemine on Euroopa Liidu jaoks jätkuvalt oluline poliitikavaldkond ning eelkõige on Lääne-Balkani täielik liikmesus liidu enda poliitilistes, julgeoleku- ja majandushuvides. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu osutab taas vajadusele sihikindlalt ja geostrateegiliselt investeerida stabiilsesse, tugevasse ja ühtsesse Euroopasse. Sõjal on olnud meie Lääne-Balkani partneritele märkimisväärne mõju: see avaldab lisasurvet nende majandusele ja ühiskonnale ning ohustab nende stabiilsust. Vajadus tuua nad ELile lähemale ja kiirendada ühinemisprotsessi, mille aluseks on neis riikides ELiga seotud reformide elluviimine, ei ole kunagi olnud selgem kui praegu. Enamik Lääne-Balkani kodanikke leiab, et nende riigi kuulumine ELi oleks hea1. Selles kontekstis annab uus Lääne-Balkani majanduskasvu kava võimaluse veelgi suurendada piirkonnale antava ELi toetuse nähtavust ja teadlikkust sellest ning tugevdab koostööd kohalike elanikega. Lääne-Balkani ELile lähemale toomise oluline element on majanduslik lähenemine. Praegu ei ole Lääne-Balkani partnerite ja ELi lähenemise ulatus ega kiirus rahuldavad2 ei reformiprotsesside ega sotsiaal-majandusliku lähenemise seisukohast ning see pidurdab nende liikumist ELiga ühinemise poole. Seetõttu on vaja hoogustada ja stimuleerida Lääne-Balkani ettevalmistusi ELi liikmeks saamiseks, tuues esile mõned selle eelised viisil, mida Lääne-Balkani kodanikud vahetult tunnetaksid. Eesmärk peaks olema aidata partneritel hoogustada reforme ja investeeringuid, et märkimisväärselt kiirendada laienemisprotsessi ja majanduskasvu tempot. 120 SKP elaniku kohta ostujõu standardina (EL 27 = 100), 2011–2022 100 80 60 40 20 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Euroopa Liit – 27 riiki (alates 2020) Bosnia ja Hertsegoviina Montenegro Põhja-Makedoonia Albaania Serbia Kosovo* * Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta. 1 Eurobaromeetri standarduuring nr 99, kevad 2023. 2 Eurostat ja Maailmapank. 1 Seetõttu teeb komisjon ettepaneku uue Lääne-Balkani majanduskasvu kava kohta, mis põhineb neljal sambal ja mille eesmärk on: 1) edendada majandusintegratsiooni Euroopa Liidu ühtse turuga, tingimusel et Lääne-Balkan viib oma õigusaktid vastavusse ühtse turu normidega ning avab asjaomased sektorid ja piirkonnad korraga kõigile oma naabritele kooskõlas ühise piirkondliku turu põhimõtetega; 2) edendada ühise piirkondliku turu kaudu Lääne-Balkani majandusintegratsiooni3 vastavalt ELi normidele ja nõuetele. See võib suurendada piirkonna majandust 10 %4; 3) kiirendada põhjalikke reforme, sealhulgas põhialuste valdkonnas,5 toetada Lääne-Balkani partnerite liikumist ELiga ühinemise suunas ning edendada kestlikku majanduskasvu, sealhulgas välisinvesteeringute ligimeelitamise ja piirkondliku stabiilsuse tugevdamise kaudu; 4) suurendada finantsabi reformide toetamiseks Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu kaudu, mis on uus 6 miljardi euro suurune tagastamatut toetust ja laenutoetust pakkuv rahastamisvahend, millest maksete tegemise tingimuseks on, et Lääne-Balkani partnerid viivad ellu põhjalikud reformid, eelkõige konkreetsed sotsiaal-majanduslikud reformid6. Majanduslik lähenemine on ELi liikmesusest tulenev märkimisväärne kasu. ELi ühtse turuga integreerumise ja ELi ühtekuuluvuspoliitika positiivne mõju riigi SKP-le ja sissetulekutasemele on varem selgelt kinnitust leidnud. See nõuab investeeringuid majanduse moderniseerimisse ja taristusse ning selle jaoks on vaja täiendavat finantsabi. Lisaks tuleb teha põhjalikke reforme, muu hulgas õigusriigi ja põhiõiguste tugevdamiseks, et vallandada integratsioonist saadav kasu ning luua soodne keskkond erasektori investeeringute kaasamiseks ja kestliku majanduskasvu saavutamiseks, vähendades samal ajal heitkoguseid. Tänapäevase, dünaamilise ja vähese CO2 heitega majanduse ülesehitamine, sealhulgas paremate töövõimaluste loomine, vähendab ka väljarände stiimuleid. Käesolev uus majanduskasvu kava tugineb olemasolevale laienemismetoodikale7 ja näeb ette üksteist vastastikku tugevdavate meetmete paketi, mis suurendab iga meetme võimalikku kasulikkust. Ühinemisläbirääkimiste kiirendamiseks nähakse sellega ette ka rohkem stiimuleid ja integratsioonist saadav kasu juba enne ELiga ühinemist. Selleks et tagada kandidaatriikidele või potentsiaalsetele kandidaatriikidele võrdsed tingimused, antakse kavaga Lääne-Balkanile järk-järgult uusi võimalusi, mis lisanduvad kehtivate stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute alusel kättesaadavatele võimalustele. Kuna kiirus on nüüd väga oluline, on seatud eesmärk, et majanduskasvu kava hakkaks avaldama reaalset mõju juba järgmisel aastal. Majanduskasvu kava ei piira käimasolevaid ühinemisprotsesse ega nende raames kehtestatud konkreetseid tingimusi, eelkõige põhialuste valdkonnas. Küll aga aitab kava neile protsessidele kaasa, motiveerides riike kiirendama liidu õigustiku vastuvõtmist ja rakendamist. Kuna kavas pööratakse suurt 3 Ühine piirkondlik turg on algatus, milles kuue Lääne-Balkani partneri juhid leppisid kokku Berliini protsessi tippkohtumisel Sofias 2020. aastal. Ühise piirkondliku turu algatuse ja sellega seotud tegevuskava eesmärk on tagada piirkonnas neli liikumisvabadust (kaupade, teenuste, kapitali ja töötajate vaba liikumine). 4 Gomez Ortiz, Maria Del Mar; Zarate Vasquez, Roman David; Taglioni, Daria. „The Economic Effects of Market Integration in the Western Balkans“ (inglise keeles). Policy Research working paper no. WPS 10491 Washington, D.C.: Maailmapanga Grupp: http://documents.worldbank.org/curated/en/099544006202322289/IDU062c50b5106fe8046d1080530898bb e45d6fa 5 Vastavalt teatisele „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“ (COM(2020) 57) hõlmab põhialuste valdkond järgmist: 23 peatükk – kohtusüsteem ja põhiõigused, 24. peatükk – õigus, vabadus ja turvalisus, majanduslikud kriteeriumid, demokraatlike institutsioonide toimimine, avaliku halduse reform, 5. peatükk – riigihanked, 18. peatükk – statistika, 32. peatükk – finantskontroll. 6 Oma ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 muutmise kohta (COM(2023)337 final) tegi komisjon ettepaneku eraldada Lääne-Balkanile täiendavalt 2 miljardit eurot. Veel 4 miljardit eurot antaks sooduslaenudena. 7 COM(2020) 57 final. 2 tähelepanu Lääne-Balkani piirkonna sisemisele integratsioonile, peaks see lisaks aitama riikidel keskenduda oma ühisele tulevikule ELi liikmetena ning lahendada kahepoolsed probleemid, mis kulutavad piirkonnas kahetsusväärselt palju energiat ja pärsivad piirkonna arengut. 1) Suurem majandusintegratsioon Euroopa Liidu ühtse turuga Integreerumine ELi ühtse turuga on olnud kõigi ELiga ühinenud riikide majanduskasvu peamine tõukejõud. ELiga ühinemise teel olevatele riikidele tooks tihedam seotus ELi ühtse turuga kasu, mida nende kodanikud vahetult tunnetaksid. Majanduskasvu kava üks peamisi põhjendusi on soov pakkuda Lääne-Balkanile rohkem võimalusi ELi ühtse turuga tihedamate sidemete loomiseks. Eesmärk on tuua nende riikide majandus ühtsele turule lähemale niipea, kui selleks on saavutatud vajalik valmidus. Komisjon on käesolevas majanduskasvu kavas määranud kindlaks seitse esialgset prioriteetset valdkonda, milles EL võiks Lääne-Balkanile võimalusi pakkuda. Selline integratsioon tooks piirkonnale märkimisväärset majanduslikku kasu ja tagaks kandidaatriikidele või potentsiaalsetele kandidaatriikidele laiaulatuslikud võrdsed võimalused. Ühtse turuga tihedama integreerimise eeltingimus on, et viiakse lõpule töö, mida kuus partnerriiki kohustusid ühise piirkondliku turuga seoses tegema. Seitsme prioriteetse valdkonna raames pakutavad võimalused põhinevad igaühe enda saavutustel ja eeldavad ka igas konkreetses valdkonnas siseriikliku õiguse eelnevat vastavusse viimist liidu õigustikuga, sealhulgas vajaliku taristu ja toimivate institutsioonide olemasolu. Ükski Lääne-Balkani partner ei saa tõkestada ülejäänud viie pääsu ELi ühtsele turule. Nende prioriteetsete meetmete rakendamiseks võib tugineda stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute olemasolevale õiguslikule alusele, sõlmida spetsiaalsed täiendavad lepingud või muuta (vajaduse korral) kehtivaid transpordiühenduse ja energiaühenduse asutamislepinguid. Pakkumine Lääne-Balkanile8: seitse prioriteetset meedet ELi ühtse turuga integreerumiseks 1. Kaupade vaba liikumine: (i) vastavushindamise lepingud, et avada ühtne turg Lääne-Balkanil toodetud kaupadele pärast nende riikide õigusaktide vastavusse viimist liidu asjakohase horisontaalse tootealase õigustikuga; (ii) parem tolli- ja maksualase koostöö leping, millega lihtsustatakse tolliprotseduure ja lühendatakse ooteaegu piiridel selliste meetmetega nagu eelnev teabevahetus, volitatud ettevõtjate vastastikune tunnustamine nende senise tegevuse alusel ning tihedam koostöö riiklike ühtsete teeninduskeskkondade arendamisel ja kaudseid makse käsitleva liidu õigustiku kiiremal rakendamisel; (iii) kõigi Lääne-Balkani partnerite ühinemine ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga. Alapunkti i rakendamiseks on vaja stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute olemasolevatel sätetel põhinevaid lepinguid; alapunktis ii osutatud lepingud täiendaksid stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguid ning tugineksid käimasolevale tööle ühisel piirkondlikul turul, kus Lääne-Balkani partnerid omavahel ELi normide alusel integreeruvad; alapunkti iii rakendamine eeldab olemasoleva konventsiooniga ühinemist. Lääne-Balkani partneritelt eeldatakse kõigi piirkonnasiseste taotluste toetamist. 8 Prioriteetsete meetmete ja teatises esitatud muude ettepanekute rakendamise suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaseid asjakohaseid menetlusi. 3  2. Teenuste ja töötajate vaba liikumine: (i) e-kaubandusega seotud teenused, sealhulgas postipakkide kättetoimetamise teenused,9 turismiteenused ja muud tegevusalad, mille suhtes on ühisel piirkondlikul turul kokkuleppele jõutud; (ii) oskuste ja kvalifikatsioonide, sealhulgas kutsekvalifikatsioonide tunnustamine ELi ja Lääne-Balkani partnerite vahel. Seejuures tuginetakse neljale murrangulisele ühise piirkondliku turu raames sõlmitud liikuvuskokkuleppele10 ning tõhustatud koostööle, teabevahetusele ja läbipaistvusvahendite (nt Euroopa kvalifikatsiooniraamistik) kasutamisele ning seatakse eesmärk hõlbustada oskuste ja kvalifikatsioonide kiiremat ja tulemuslikumat tunnustamist. Eelkõige edendatakse komisjoni tulevase soovituse (kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamise kohta) tõhusat rakendamist Lääne-Balkani partnerite suhtes liikmesriikides11. Alapunkti i puhul kasutataks stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute olemasolevaid õiguslikke aluseid, kui on täidetud saavutuspõhised tingimused, sealhulgas asjaomase liidu õigustikuga vastavusse viimine ja rakendamine. 3. Juurdepääs ühtsele euromaksete piirkonnale (SEPA): Kui tarbijate ja ettevõtjate jaoks vähendatakse piiriüleste maksete kulusid, siis hoogustub piiriülene kaubandus. Ühise piirkondliku turu arendamiseks tehtava töö raames võtavad Lääne- Balkani partnerid ühiselt vastu siseriiklikud õigusaktid, mida Euroopa Maksenõukogu ühtses euromaksete piirkonnas osalemiseks nõuab. Euroopa Komisjon toetab jätkuvalt Lääne- Balkani partnereid nende õigusaktide vastavusse viimisel asjakohaste ELi õigusaktidega ja ühtsele euromaksete piirkonnale juurdepääsu taotluse ettevalmistamisel. 4. Maanteetranspordi hõlbustamine: (i) Lääne-Balkani partnereid toetatakse maanteetranspordi piirkonnasisesel integreerimisel asjakohase liidu õigustiku vastuvõtmise alusel; (ii) samal ajal tehakse tööd selle nimel, et anda Lääne-Balkani partneritele juurdepääs asjakohastele ELi infosüsteemidele (IMI, ERRU), ning kaalutakse kahepoolsete vedude edasist hõlbustamist eraldi lepingu alusel, mis täiendab stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguid. Mõlemad meetmed peaksid kiirendama maanteetransporti käsitleva liidu õigustiku vastuvõtmist, tooma märkimisväärset majanduslikku kasu ja viima järk-järgult edasise integratsioonini maanteetranspordi valdkonnas. 5. Energiaturgude integreerimine ja CO2 heite vähendamine: Tuginemine energiaühenduses piirkonna elektrituru ELi elektrituruga integreerimiseks seni tehtud tööle ja võimaluse avamine teiste energiaturgude integreerimiseks. Seejuures võetakse 9 Tuginedes olemasolevale Kesk-Euroopa vabakaubanduslepinguga (CEFTA) hõlmatud piirkonnas postipakkide kättetoimetamise teenuste algatusele ja kooskõlas määrusega (EL) 2018/644 postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta. 10 Arstide, hambaarstide ja arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine CEFTA kontekstis; kõrghariduskvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine; meditsiiniõdede, veterinaararstide, farmatseutide ja ämmaemandate kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine ning ID-kaartide alusel liikumisvabaduse tagamine Lääne-Balkanil. 11 See on kavas vastu võtta 15. novembril 2023. 4  arvesse vajadust tagada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2 hinnaga samaväärne CO2 hind või kohaldada süsiniku piirimeedet, et võimaldada elektriturgude jätkuvat liitmist alates 2030. aastast. Selleks rakendatakse olemasolevat energiaühenduse asutamislepingut. 6. Digitaalne ühtne turg: (i) telekommunikatsioonioperaatorite praeguse vabatahtliku rändluslepingu kohaldamisala laiendamise hõlbustamine12. See oleks vaheetapp kuni alapunkti ii rakendamiseni; (ii) kasutajatele ja operaatoritele õiguskindluse tagamine, otsides võimalusi juurutada pikaajaline rändluskord, mille kohaselt Lääne-Balkan kaasatakse ELi rändluspiirkonda „rändle nagu kodus“, pidades seejuures täiel määral kinni Euroopa Liidu rahvusvahelistest kaubanduskohustustest; (iii) Lääne-Balkanile nende ELi normide laiendamine, mis käsitlevad põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist, mille aluseks on kliendi kodakondsus, elukoht või asukoht; (iv) piirkonna integreerimine ELi usaldusteenustesse, kui siseriiklikud õigusaktid on e- identimise, autentimise ja usaldusteenuste nõuetega kooskõlas. Vaheetapis töötatakse välja piirkondlik digiidentiteedikukkur („Balkani digiidentiteedikukkur“), mis on kooskõlas ELi digiidentiteedikukruga ja vastab täpselt samadele tehnilistele kirjeldustele; (v) tugevdatakse küberturbealaseid sidemeid, võimaldades Lääne-Balkani partneritel ühineda programmi „Digitaalne Euroopa“ küberturbesambaga ja nähes selleks esimese sammuna ette nende juurdepääsu kübersolidaarsuse määruse kohasele küberreservile13. Kõik Lääne- Balkani partnerid edendavad ELi 5G küberturvalisuse meetmepaketi terviklikku rakendamist; (vi) tugevdatakse piiriülest koostalitlusvõimet riiklike koostalitlusvõime raamistike kaudu, mis on täielikult kooskõlas Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga kui koostalitlusvõimeliste, inimesekesksete digitaalsete avalike teenuste alusega. Alapunkti i rakendamine põhineb olemasolevatel vabatahtlikel kokkulepetel, kuid alapunktide ii–iv rakendamine nõuaks kindlamat õiguslikku lahendust (nt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute muutmise kaudu). Alapunkti v rakendamine eeldab programmiga „Digitaalne Euroopa“ ühinemise lepingu muutmist. 7. Tööstuslikesse tarneahelatesse integreerimine: (i) kestlike toorainete väärtusahelate valdkonnas strateegiliste partnerluste arendamine, keskendudes esialgu konkreetsete ühiste tööstusprojektide kindlakstegemisele; (ii) strateegiliste partnerluste arendamine esmatähtsate ravimite varustuskindluse tagamiseks. Strateegiliste partnerluste arendamiseks kestlike toorainete väärtusahelate valdkonnas määratakse kindlaks ja viiakse ellu kestlikke tooraineid ja akusid käsitlevad ühisprojektid, mis hõlmavad vastavate väärtusahelate kõiki etappe, st uuringuid, kaevandamist, töötlemist/tootmist ja ringlussevõttu, ning toetatakse Lääne-Balkani ettevõtteid/organisatsioone Euroopa tooraineliidu ja Euroopa akuliiduga ühinemisel14. Tihedam koostöö teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning suutlikkuse suurendamine, näiteks hõlbustades Lääne-Balkani riikide juurdepääsu Euroopa akuliidu oskuste akadeemiale ja tooraineakadeemiale; iii) 12 https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/system/files/2022-12/eu-wb-roaming-declaration.pdf 13 Komisjon on esitanud kübersolidaarsuse määruse ettepaneku, kuid kaasseadusandjad ei ole seda veel vastu võtnud. 14 Neid kahte liitu koordineerivad kaks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukonda. 5  esmatähtsate ravimite ja ravimite toimeainete tootmist käsitlevate ELi rahvusvaheliste strateegiliste partnerluste laiendamine. Loetletud prioriteetsed valdkonnad kajastavad kogu piirkonna sidusrühmadega peetud konsultatsioone15 ja need on otseselt seotud käimasoleva tööga ühise piirkondliku turu rakendamiseks. Komisjon kavatseb teha ettepanekud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute muutmiseks, et kehtestada mehhanism, mis võimaldaks stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu organitel laiendada liidu õigustikust tulenevaid õigusi ja kohustusi Lääne-Balkani partneritele, kui tingimused selleks on täidetud. See mehhanism võimaldaks stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu organitel võtta vastu lisasid, milles on loetletud konkreetsete valdkondade ühtset turgu käsitlevad õigusaktid („liidu õigustik“), mis tuleks võtta üle siseriiklikku õigusesse, ning millega nähakse ette järelevalve-eeskirjad. Kui komisjon on kindlaks teinud, et siseriiklikud õigusaktid on liidu õigustikuga vastavusse viidud ja eeskirju rakendatakse tulemuslikult ning et puudub märkimisväärne oht võrdsetele tingimustele ELi ühtsel turul (nt asjakohastel juhtudel on tagatud piisav konkurentsi, ühinemiste ja riigiabi kontroll), võivad stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu organid teha otsuse asjaomases valdkonnas vastastikuse siseturupõhise kohtlemise võimaldamise kohta. Ühtsele turule juurdepääsu avamise kõrval avaldaks liidu õigustiku selline vastuvõtmine ja rakendamine positiivset mõju ka liiduga ühinemise kulgemisele. Selline lähenemisviis võimaldaks stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguid järk-järgult laiendada liidu õigustiku konkreetsetele valdkondadele, eelkõige ühtse turuga seotud valdkondadele, nagu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ning intellektuaalomandiõigused. Hõlmatavate sektorite üle otsustamisel eelistataks valdkondi, kus ühise piirkondliku turu raames on võetud olulisi meetmeid. Lisaks pakub Euroopa Komisjon seitsme prioriteetse meetme otseseks toetamiseks ja laiemas plaanis nende täieliku potentsiaali realiseerimiseks välja hulga lisameetmeid. Kõik Lääne-Balkani partnerid peaksid täiel määral osalema vähemalt asjaomastes ELi programmides, sealhulgas eelkõige ühtse turu programmis, programmides „Toll“ ja „Fiscalis“ ning programmides „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ (sealhulgas uuritaks võimalusi laiendada osalemist programmi missioonidele „Kliimaneutraalsed ja arukad linnad“ ning „Meie ookeanide ja veekogude taastamine“). Kooskõlas ELi normidega soodustatakse võimalikult täiemahulist osalemist komisjoni juhitavates eksperdirühmades, kuna see on oluline viis praktiliste teadmiste arendamiseks liidu õigustiku tõhusa rakendamise kohta. Parema avaliku halduse kujundamisel võivad Lääne-Balkani partnerid saada kasu meetmetest, mis on ette nähtud komisjoni teatises „Euroopa haldusruumi tugevdamine (algatus ComPAct)“. Lääne-Balkani edasist integreerimist ühtse turu vastavatesse osadesse toetab taristuühenduste tugevdamine ELiga. Lääne-Balkani investeerimisraamistiku alusel on võimalik suurendada toetust majandus- ja investeerimiskavas16 kirjeldatud vajaliku taristu loomiseks, rakendades Lääne-Balkanil strateegiat „Global Gateway“ ja sidudes selle taristu tihedalt üleeuroopaliste võrkudega. Selleks on väga oluline rakendada individuaalseid reformikavasid (vt punkt 3 allpool). Samuti arendatakse edasi üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T), mis aitab parandada Lääne-Balkani transpordiühendusi ELiga, toetada ELi ühtse turuga integreerimist ja edendada säästvamat transpordisüsteemi. 2) Piirkondliku majandusintegratsiooni edendamine ühise piirkondliku turu kaudu 15 Poliitilisel ja ekspertide tasandil on peetud konsultatsioone paljude sidusrühmadega. Riikide haldusasutustega on peetud tehnilisi arutelusid, kogu piirkonna ettevõtjatega on konsulteeritud kuue Lääne-Balkani riigi kaubandus- ja tööstuskodade investeerimisfoorumiga peetud dialoogi kaudu ning konsultatsioone on peetud ka piirkondlike organisatsioonidega, CEFTAga, piirkondliku koostöönõukoguga, transpordiühendusega ja energiaühendusega. 16 Majandus- ja investeerimiskava https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_20_1811 6 Lääne-Balkanit mõjutavad suured majanduslikud probleemid, mis tulenevad piirkonna vähesest atraktiivsusest investorite jaoks. Põhjuseks on turgude väiksus ja killustatus ning ulatuslik väljaränne, mis on tingitud võimaluste piiratusest. Berliini protsessi tippkohtumisel 2020. aastal otsustas piirkond, et üks peamisi lahendusi nendele probleemidele on piirkondlik integratsioon ühise piirkondliku turu kaudu. Ühise piirkondliku turu17 tegevuskavas on esitatud ELi normidel ja nõuetel põhinev ulatuslik meetmeprogramm, mille eesmärk on tagada Lääne-Balkanil neli liikumisvabadust: kaupade, teatavate teenuste, kapitali ja töötajate vaba liikumine. Sellega kaasnevad Lääne-Balkani roheline tegevuskava ning piirkonna digitaalarengu ja innovatsioonikava. Kuigi ulatusliku tehnilise tööga on algust tehtud, on enamik tulemusi veel saavutamata, osaliselt poliitiliste ummikseisude tõttu otsuste tegemisel ja osaliselt rakendamise tempo tõttu, mida tuleb oluliselt kiirendada. Ühise piirkondliku turu väljaarendamine on oluline kahel põhjusel. Esiteks on see hädavajalik selleks, et vallandada piirkonna majanduslik potentsiaal, luua võimalusi nii kodumaistele ettevõtetele kui ka töötajatele ning muuta Lääne-Balkan Euroopa investorite jaoks atraktiivsemaks. Hinnanguliselt võib ühine piirkondlik turg suurendada piirkonna riikide majandust 10 %18.Teiseks põhineb ühine piirkondlik turg ELi standardite vastuvõtmisel ja rakendamisel. Seega on see vaheetapp, mis võimaldab paljudes sektorites integreeruda ELi ühtse turuga, ning mehhanism, mis võimaldab ühinemisläbirääkimistega edasi liikuda ja saada ühtlasi majanduslikku kasu juba enne ühinemist. Tihedam majandusintegratsioon ELiga käib käsikäes ühise piirkondliku turu loomisega. Käesoleva majanduskasvu kava raames kutsutakse Lääne-Balkanit üles taas pühenduma ühise piirkondliku turu tegevuskava täielikule rakendamisele. EL pakub märkimisväärseid võimalusi ELi ühtse turuga integreerumiseks ainult siis, kui Lääne- Balkanil saavutatakse piirkondlik majandusintegratsioon. Partnerid, kes ei ole ühisele piirkondlikule turule täielikult pühendunud või takistavad ühise piirkondliku turu tegevuskava rakendamist, ei saa majanduskasvu kavast kasu ühtsele turule integreerimise võimaluste mõttes (1. sammas). Kesk-Euroopa vabakaubandusleping19 on ühise piirkondliku turu haldamise peamine juhtimismehhanism. Seega on selle lepingu tõhus toimimine väga tähtis. Seetõttu tuleb kiirendada käimasolevat olulist tööd, eelkõige järgmistes valdkondades: • kaubanduse lihtsustamine standardite ja sertifitseerimise ulatuslikuma piirkondliku tunnustamise kaudu (ELi eeskirjade alusel); • mittetariifsete meetmete negatiivse mõju vähendamine; • teenustesektori, eelkõige uue e-kaubanduse valdkonna avamine ning • töötajate liikumise hõlbustamine akadeemiliste ja kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kaudu. Üks ühise piirkondliku turu edulugusid on olnud roheliste transpordikoridoride loomine piirkonnasisestel piiridel. Tänu sellele, et tolliandmeid vahetatakse enne kauba jõudmist piiripunkti, on transiidiajad tunduvalt lühenenud. Hinnangute kohaselt on ooteaja lühenemine kolme tunni võrra samaväärne tariifide 2 % vähenemisega20. Sellest piirkonnasisesest eduloost ajendatuna on loodud rohelised transpordikoridorid (maismaapiiridel) ja sinised transpordikoridorid (merepiiridel) piirkonna 17 Ühine piirkondlik turg https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/enlargement-policy/policy- highlights/common-regional- market_en#:~:text=The%20Common%20Regional%20Market%20action,1%25%20of%20the%20region's%20G DP 18 Vt joonealune märkus 4. 19 Leping Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu muutmise ja sellega ühinemise kohta (CEFTA 2006) koondab kuus Lääne-Balkani partnerit ja Moldova ühisesse piirkondlikku kaubanduspiirkonda, et liberaliseerida kaubavahetus ja teenustekaubandus selles piirkonnas. 2020. aastal lisati CEFTA raames tehtav töö ühise piirkondliku turu tegevuskavasse. 20 Vt joonealune märkus 4. 7 ja mõningate ELi liikmesriikide vahel. See on üks näide, kuidas tollikoostöö süvendamine võib elavdada piirkonna ja ELi vahelist majandustegevust. Ühisel piirkondlikul turul on palju töösuundi, mille edenemine võiks sillutada teed tihedamale integratsioonile ühtse turuga. Need hõlmavad piirkonna integreerimist ELi tarbijakaitse ja turujärelevalve süsteemidesse, akadeemiliste ja kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist ning piirkonna kõigi partnerriikide osalemist Euroopa Standardikomitees ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitees. Selline integratsioon eeldab vajalike institutsioonide ja tavade arendamist, näiteks ühtse turu akadeemia kaudu, et tagada riiklike süsteemide täielik kooskõla ELi süsteemidega. Enne kui praegune ühise piirkondliku turu tegevuskava 2024. aastal aegub, tuleb välja töötada sellele järgnev ambitsioonikas kava. Uus tegevuskava peaks hõlmama käesoleva majanduskasvu kava raames pakutavaid võimalusi ning kajastama täielikult Lääne-Balkani rohelist tegevuskava ning piirkonna digitaalarengu ja innovatsioonikava. Ühise piirkondliku turu tulevikukindluse tagamiseks ja süsiniku piirimeetme kohaldamise ettevalmistamiseks peaks tegevuskava sisaldama elemente, mida Lääne-Balkan vajab majanduse CO2 heite vähendamiseks. 3) Põhjalike reformide kiirendamine Järjestikuste laienemisvoorude kogemused on näidanud, et tihedamast integratsioonist ELi ühtse turuga ja sihipärasest rahalisest toetusest ei piisa kiirendatud sotsiaal-majandusliku lähenemise saavutamiseks. Kestlik edu nõuab põhjalikke reforme, sealhulgas põhialuste valdkonnas. Need on vajalikud selleks, et kandidaatriigid liiguksid edasi ELi liikmeks saamise poole, et nende majandus suudaks tulla toime ühtse turu konkurentsisurvega ning et kandidaatriikides oleks võimalik luua konkurentsivõimelisi ja kestlikke ettevõtteid, mis meelitavad ligi erasektori investeeringuid. Lisaks avaldab põhjalike reformide kiirendamine positiivset mõju ka ELiga ühinemise tempole. Majanduskasvu kava raames kutsutakse kõiki Lääne-Balkani partnereid üles koostama reformikava, võttes arvesse seni antud soovitusi, sealhulgas iga-aastases laienemispaketis sisalduvaid soovitusi ning majandus- ja rahandusdialoogi järeldusi, mis põhinevad riikide majandusreformi programmidel. Reformikava arutatakse komisjoniga läbi, komisjon hindab seda ja kinnitab selle. Reformikavas määratakse kindlaks piiratud hulk prioriteetseid reforme, mis liigendatakse kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks eesmärkideks. Need omakorda on maksete tegemise eeltingimusteks, st nende elluviimine on eelduseks uue reformi- ja kasvurahastu raames rahaliste vahendite eraldamisele varem kindlaksmääratud ajakava kohaselt. Maksete tegemine seostatakse riigi ja piirkonna kasvupotentsiaali vallandamiseks ellu viidavate konkreetsete sotsiaal-majanduslike reformidega ning laienemisprotsessi põhialustega seotud konkreetsete reformidega, sealhulgas õigusriigi, demokraatia ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisega seotud reformidega. Makrotasandi finantsstabiilsus, usaldusväärne avaliku sektori finantsjuhtimine ning eelarve läbipaistvus ja järelevalve on maksete tegemise üldtingimused, mis peavad olema täidetud mis tahes rahaliste vahendite eraldamiseks. Teise eeltingimusena peavad Serbia ja Kosovo tegema konstruktiivselt koostööd oma suhete normaliseerimiseks, et täielikult täita kõik kohustused, mis tulenevad suhete normaliseerimisele suunatud lepingust ja selle rakenduslisast ning kõigist varasematest dialoogikokkulepetest, ning alustama läbirääkimisi suhete normaliseerimist käsitleva laiaulatusliku lepingu üle. Väljamaksed ei sõltu eespool nimetatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute kavandatud muudatustest (st seitsme prioriteetse meetme rakendamiseks tehtavatest muudatustest). Reformikava on majanduskasvu kava elluviimise peamine tõukejõud: selle rakendamine loob eeltingimused, mis on vajalikud selleks, et kasutada ära ühtse turu võimalusi ja saada neist täit kasu, saada makseid uuest reformi- ja kasvurahastust ning ühtlasi tuua riigid lähemale ELi liikmesuse kriteeriumide täitmisele. 8 4) Lähenemise toetamine suurema finantsabi kaudu: uus Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu Uus Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu (edaspidi „rahastu“) pakub märkimisväärselt suurendatud finantsabi kaudu vajalikku toetust majanduskasvu kava ja selle nelja samba rakendamiseks. Reformikavas esitatud oluliste reformide elluviimine on maksete tegemise kindel tingimus. Kavandatud rahastu hõlmab ajavahemikku 2024–2027. Sellest antaks rahalist toetust tagastamatute toetuste (kuni 2 miljardit eurot) ja laenude (kuni 4 miljardit eurot) vormis, tehes väljamakseid otse riikide eelarvetesse või kapitaliinvesteeringute rahastamiseks Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu. Rahastu on majanduskasvu kava keskne element, kuna sellega suurendatakse märkimisväärselt finantsabi, lähtudes ambitsioonikast reformikavast, mis on suunatud vajalikele sotsiaal-majanduslikele reformidele ja põhjalikele reformidele, sealhulgas õigusriigi ja põhiõiguste valdkonnas. Selle rakendamiseks kehtestatakse range tingimuslikkus maksemehhanismi kujul, mis põhineb peamiste reformide elluviimisel saavutatud tulemustel ja mille puhul võetakse arvesse komisjoni viimases laienemispaketis21 sisalduvaid soovitusi. Selline lähenemisviis nõuab täiesti uut ülesehitust, mis erineb praegu pakutavate välisabivahendite ülesehitusest. Olemasoleva ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) raames ei ole seda liiki ulatuslikud eeltingimused ja kavandatav ülesehitus võimalikud. Maksete tegemise tingimused täiendavad ja tugevdavad Lääne-Balkani partneritele ELi muude vahendite kaudu pakutava kahepoolse toetuse teisi vorme. Rahastu ning 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku järelejäänud aja jooksul IPA III raames veel kasutada olevate vahendite finantsmõju tulemusena saavad Lääne-Balkani partnerid elaniku kohta ligikaudu sama palju abi, kui ELis saadakse ühtekuuluvuspoliitika alusel. Sellise enneolematu eelarvetoetusega vastataks piirkonna kasvavatele üleskutsetele tõhustada sotsiaal-majanduslikku lähenemist; samuti tugevdaks see piirkonnale saadetavat sõnumit, et ELiga tihedamast integratsioonist saadav kasu võib olla tuntav juba enne ühinemist. Pikaajalisem eesmärk on aidata piirkonnal saavutada 2030. aastaks majandusliku ja sotsiaalse arengu suutlikkuse osas täielik potentsiaal, mis on võrreldav ELi liikmesriikidega. Rahastu on kavandatud paindliku vahendina, mis on kohandatud eesmärgiga kiirendada põhjalikke sotsiaal-majanduslikke reforme ja lähendada piirkonda ELile, tagades samal ajal rahaliste vahendite prognoositavuse, läbipaistvuse ja nähtavuse ning nendega seotud vastutavuse. Uus rahastamisvahend täiendab IPA III raames antavat finantsabi ja – pidades eelkõige silmas piiriülese koostöö õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamist – ELi ühtekuuluvuspoliitika raames Lääne-Balkanit kaasavaid Interregi koostööprogramme ning nimetatud vahendid tugevdavad üksteist vastastikku. Reformikava kohased konkreetsed reformid võimaldavad luua vajalikud tingimused nii uue rahastu kui ka IPA III raames antava märkimisväärse finantsabi mõju võimendamiseks. KOKKUVÕTE Seoses Lääne-Balkani ees seisvate enneolematute väljakutsetega, mis tulenevad vajadusest elavdada majandust pärast COVID-19 pandeemiat ja mõjust, mida avaldab Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, teeb komisjon ettepaneku, et EL teeks piirkonnale julge pakkumise. Lisaks märkimisväärsele rahalisele lisatoetusele pakutaks võimalusi hoogustada sotsiaal-majanduslikku lähenemist ja tuua meie partnerriigid paljudes valdkondades ELi ühtsele turule lähemale. Eesmärk on võimaldada teatavaid majanduslikke eeliseid juba ühinemiseelsel perioodil, ehitada üles tugevam ja vastupidavam majandus ning pakkuda igapäevast majanduslikku kasu nii ettevõtjatele, töötajatele kui ka tarbijatele. Juba enne liiduga ühinemist ELi norme ja nõudeid kohaldatavate, hästi ettevalmistatud ja majanduslikult tugevamate riikide integreerimisest saab omakorda kasu kogu EL. 21 Laienemispakett sisaldab teatist ELi laienemispoliitika kohta ja sellele lisatud riigiaruandeid. 9 Käesoleva majanduskasvu kava potentsiaali ärakasutamiseks tuleb Lääne-Balkani partneritel sellele pakkumisele reageerida sihikindlate meetmetega, mis on suunatud nii siseriikliku reformikava edendamisele kui ka piirkonna majandusintegratsiooni tugevdamisele. Nende riikide ametiasutustel on kohustus tõhusalt teavitada majanduskasvu kavast ja selle rakendamisest. Lääne-Balkan ja EL peaksid üheskoos kasutama seda võimalust kiirendada ühinemisprotsessi kulgemist. 10  Meetmed, mis toetavad integratsiooni ELi ühtse turuga Ettevõtlus: võimalused ettevõtluse arendamiseks • Hoogustada innovatsiooni, suurendada teadmiste väärindamist ja kaitsta uutesse toodetesse tehtavaid investeeringuid, luues Lääne-Balkani partnerite vahelise struktureeritud koostöövõrgustiku intellektuaalomandiõiguste ühtlustatud kohaldamiseks. • Hoogustada põllumajandusliku toidutööstuse, sealhulgas kalanduse ja vesiviljeluse arengut kooskõlas ELi standarditega. Hoogustada põllumajandustoodetega kauplemist, tunnustades Lääne-Balkani situatsiooniplaane puu- ja köögiviljade jaoks ning põllukultuuripõhiseid uuringukavasid, mille Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu (CEFTA) osalised on juba heaks kiitnud. • Hoogustada innovatsiooni järgmiste meetmetega i) töötada Lääne-Balkani jaoks välja Euroopa Innovatsiooninõukogu eriprogramm, mis aitab süvatehnoloogia innovatsiooniga tegelevatel ettevõtetel konkreetsete ideede ja investeerimiskavade abil saavutada oma täieliku potentsiaali, ning ii) toetada novaatoreid ja ettevõtjaid ning võimaldada neile erialast enesetäiendamist Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning selle teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse kaudu. • Kiirendada tehnoloogilise ja sotsiaalse innovatsiooni lahenduste siiret ja laiendamist kliimaneutraalsete ja arukate linnade saavutamiseks. ELile lähemale: võimalused ühtsele turule integreerimiseks valmistumiseks • Luua ühtse turu akadeemia – suutlikkuse suurendamise programm, mille eesmärk on ehitada Lääne-Balkanil kvaliteetne taristu, mis vastab ELi tasemele ja millega kiirendatakse kaupade vaba liikumise saavutamise protsessi. Esimesed sihtvaldkonnad on standardid, sertifitseerimine ja vastavushindamine. • Edendada võimaluse korral Lääne-Balkani partnerite täisliikmesust ja osalemist Euroopa Standardikomitees ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitees. Ühendamine ja ajakohastamine: digitaalarengu võimalused • Suurendada Lääne-Balkani piirkonna kübervastupidavusvõimet ja võidelda ühiselt küberkuritegevuse vastu, sealhulgas suurendades osalemist ELi Küberturvalisuse Ameti korraldatavatel koolitustel ja üritustel. • Anda täielik juurdepääs Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttele. • Ühineda Euroopa koostalitluse akadeemiaga, et täiustada haldusasutuste kõrgetasemelisi digioskusi koostalitlusvõime valdkonnas. • Toetada Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kohaste investeerimisprojektide kaudu turvalise rahvusvahelise ühenduvuse ja 5G-võrgutaristu kasutuselevõttu kooskõlas ELi meetmepaketiga 5G-võrkude turvalisuse tagamiseks. 5G-võrgud toetavad piirkonna digipööret. • Kiirendada VKEde ja idufirmade digipööret, osaledes programmis „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikus, mis toetab ettevõtteid ja avalikku sektorit rohe- ja digipöörde elluviimisel. • Arendada dialoogi tehisintellekti teemal, sealhulgas seoses selliste juhtalgatustega nagu tehisintellekti mudelid. Tähelepanu keskmes on generatiivne tehisintellekt ja eelkõige suured keelemudelid. 11 Ümber- ja täiendusõpe: tööhõive- ja koolitusvõimalused • Kaasata Europassi raamistikku kõik Lääne-Balkani partnerid, et aidata tööotsijatel teha oma karjääriteel järgmine samm ja leida uusi võimalusi, ning toetada veelgi Lääne-Balkani osalemist Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku nõuanderühmas, mis aitab suurendada oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvust. • Uurida võimalust osaleda mõnes Euroopa riiklike tööturuasutuste võrgustiku tegevuses ja teha võrgustikuga koostööd,22 et tugevdada Lääne-Balkani tööturuasutuste suutlikkust. • Luua ohutumaid töökohti, suurendades Lääne-Balkani tööinspektsioonide suutlikkust. • Tugevdada aktiivset osalemist Euroopa oskusteaasta algatuses ja oskuste paktis, et edendada täiend- ja ümberõppele suunatud mõtteviisi, kasutades oskustealase poliitika kohta teabe vahetamise platvormina riiklike koordinaatorite rühma. • Edendada Euroopa Õpipoisiõppe Liidu raames koostööd kutsehariduse ja -õppe, eelkõige õpipoisiõppe ja töökohapõhise õppe valdkonnas. • Innustada jätkuvalt kõigi Lääne-Balkani partnerite osalemist Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmis. Noorte aeg: võimalused noortele • Lihtsustada noorte õppimist välismaal, hõlbustades akadeemiliste kvalifikatsioonide tunnustamist ja õpirännet. • Parandada juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja kõrvaldada õppimist takistavad tegurid, tehes tööd Lääne-Balkani partnerite täieliku osalemise nimel Euroopa haridusruumis ja toetades kõrgharidusasutuste riikidevahelist koostööd. Silmapiiri laiendamine: turismi, reisimise, transpordi ja kultuuritegevuse lihtsustamise võimalused • Ühendada jõupingutused, et edendada kolmandates riikides Euroopat turismisihtkohana, saavutades kõigi Lääne-Balkani partnerite täisliikmesuse Euroopa Reisikomisjonis. • Osaleda vaatlejatena turismi andmeruumis, mis võimaldab saada turismi planeerimise parandamiseks vajalikku teavet. • Arendada ELiga turismialaste oskustega seotud talendipartnerlusi ELi ja Lääne-Balkani vahel ning suurendada ja täiustada turismi valdkonnas pakutavat. Suurendada veelgi kõigi Lääne-Balkani partnerite osalemist programmis „Loov Euroopa“, et toetada kultuuri- ja loomesektori rolli majanduses. Meelerahu: tarbijate kaitse • Anda Lääne-Balkani turujärelevalveasutustele juurdepääs e-järelevalveks kasutatavale veebisorimise tööriistale, mis avastab tooted, millest on kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ teatatud ohtlike toodetena. • Anda juurdepääs teatavale kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ edastatud avalikule teabele ning pikemas perspektiivis vahetada valitud mitteavalikku teavet toodete ohutuse ja võetud meetmete kohta. 22 Kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmiga ühinenud riikide puhul. 12  • Anda juurdepääs23 õiguskaitse e-akadeemia valitud elementidele. 23 Kui on kehtestatud kaitsemeetmed, mis tagavad teabe töötlemise kooskõlas liidu õiguse nõuetega. 13 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 2.1/23-0468 - COM(2023) 691 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Uus Lääne-Balkani majanduskasvu kava Arvamuse andmine eelnõude kohta Välisministeeriumile vastavalt Riigikantselei 18.12.2023 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 10.01.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d2bf9cf-6e8a-410f-a8be-fa948ee88542 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d2bf9cf-6e8a-410f-a8be-fa948ee88542?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Välisministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-02422 Resolutsiooni teema: Lääne-Balkani kasvukava algatused Adressaat: Välisministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Uus Lääne- Balkani majanduskasvu kava, COM(2023) 691; - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Lääne- Balkani reformi- ja kasvurahastu, COM(2023) 692. EISi toimiku nr: 23-0468 Tähtaeg: 22.01.2024 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Välisministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõude kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 10.01.2024 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 01.02.2024 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (24.01.2024) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 22.01.2024. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 18.12.2023 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201