Meetme 5.1.3. FKO otsus

KÄSKKIRI 18.12.2023 nr 161 Ettevõtlusteadlikkuse arendamise toetamiseks antud toetuse osalise tagasinõudmise otsus 1. Õiguslik regulatsioon ja tuvastatud asjaolud 1.1. Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 31.03.2015. a käskkirjaga nr 15-0094 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlusteadlikkuse arendamiseks“ kehtestati toetuse andmise tingimused ettevõtlusteadlikkuse arendamise toetamiseks (edaspidi toetusskeem), mida muudeti ettevõtlusministri 22.07.2016. a käskkirjaga nr 16-0225, 23.03.2017. a käskkirjaga nr 17-066, 21.02.2019. a käskkirjaga nr 19-030 ja 20.05.2021. a käskkirjaga nr 126. Toetusskeemi kohaselt on selles sätestatud tegevuste elluviija Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus1 (edaspidi EIS). Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 2 punkti 9 järgi on toetusskeemis nimetatud elluviija toetuse saaja. Toetusskeemi punkti 2.4 alusel viib EIS ellu alategevust „Eesti ettevõtjate nõustamine välisturgudele minekul ja rahvusvahelise koostöö edendamisel“ (edaspidi projekt), mille number struktuurifondide operatiivsüsteemis on 2014- 2020.5.01.16-0333. Projekti rahastamise määr on 100% ning seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Projekti abikõlblikkuse periood kestab 1. jaanuarist 2015. a 31. detsembrini 2023. a. Vabariigi Valitsuse 03.07.2023. a korraldusega nr 179 kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ järgi on toetusskeemi rakendusüksusteks EIS ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning rakendusasutuseks MKM. Ettevõtlusministri ning majandus- ja taristuministri 30.10.2015. a käskkirja nr 1.1-1/15- 0342 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööprotseduuride kirjelduse kinnitamine perioodiks 2014–2020“ (edaspidi TPK) punkti 7 järgi täidab rakendusasutus rakendusüksuse funktsiooni toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel, kui EIS on toetuse saaja, et tagada rakendusüksuse kohustuste lahusus. Rahandusministri 07.11.2016. a käskkirjaga nr 225 „Loa andmine rakendusüksuse ülesannete täitmiseks“ on MKMile antud õigus täita rakendusüksuse funktsiooni TPKs sätestatud juhtudel. 1.2. 10.11.2022. a kinnitas Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond auditi lõpparuande nr ERF-349/2022 (edaspidi audit). Auditis nimetatud olulise tähelepaneku 1.1 järgi on EIS teinud projekti elluviimisel mitteabikõlblikke kulusid ja kulusid, mille osas puudub tõendusmaterjal. Samas punktis soovitasid audiitorid rakendusüksusel kontrollida täiendavalt, kas projektis võib veel esineda sarnaseid mitteabikõlblikke kulusid. 29.06.2023. a edastas EISi järelevalve- ja vastavusosakond mainitud kontrolli tulemused MKMile finantskorrektsiooni otsustamiseks. 1.3. Projekti üheks tegevuseks on prioriteetsetel sihtturgudel pakkuda ettevõtjatele nõustamise teenust ning sellel eesmärgil töötavad antud sihtturgude asukohariikides EISi ekspordinõunikud. Ekspordinõunike tööga seotud kulud kaetakse projekti vahenditest. 1 15.11.2021. a sõlmisid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) ja Sihtasutus KredEx ühinemislepingu. Ühinemislepingu tulemusel loodi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, mis on EASi õigusjärglane. EAS lõpetas ühinemise tulemusel tegevuse.  2 1.4. Taanis töötava ekspordinõuniku L.F.i 21.04.2021. majanduskulude aruanne nr NS10/MK142 sisaldas muu hulgas elu-, puude- ja teatud kriitiliste haiguste kindlustusmakseid summas 168,23 eurot. Audiitorite hinnangul puudub ekspordinõuniku töölepingus tööandja kohustus tagada töötajale nimetatud kindlustused ning audiitoritele ei ole esitatud tõendusmaterjali, et kindlustusmakse summa on seotud töötaja töötasuga. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 4 punkti 5 järgi on abikõlblikud tööohutus-, tööandja vastutuskindlustusmaksed ja palgaga kaasnevad kindlustusmaksed. 1.5. Saksamaal töötava ekspordinõuniku T.K. töötasu hulka on arvatud kodukontori kasutamise eest makstavad hüvitised kokku summas 3850 eurot ning ekspordinõuniku K.J.S. töötasu hulka on arvatud kodukontori kasutamise eest makstavad hüvitised kokku 4875 eurot. Saksamaa Liitvabariigi tööõigus ei sätesta tööandjale kohustust selliseid hüvitisi määrata. 1.6. Prantsusmaal töötava ekspordinõuniku K.K. töötasu hulka on arvatud transpordikaardi hüvitised perioodil 30.04.2020 kuni 27.07.2021, kokku summas 555,91 eurot. K. K. töö tegemise asukoht oli Eesti Vabariigi saatkond Pariisis. Prantsuse Vabariigi töökoodeksi (Code du Travail) artikkel L3261-2 sätestab tööandja kohustuse hüvitada töötajale alalise elukoha ja töökoha vaheliseks sõiduks võetud ühistranspordi abonemendipileti maksumuse ette nähtud ulatuses. Sama koodeksi artikkel R3261-1sätestab hüvitamise määraks 50% töötaja poolt tasutud abonemendipileti maksumusest. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 35 lõike 2 punkti 1 järgi kohaldub antud töötaja ja tööandja vahelistes suhetes Prantsuse Vabariigi õigus. Ühendmääruse § 2 lõike 4 järgi on abikõlbliku kulu tekkimine tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga. Ühendmääruse § 3 lõike 1 punkti 3 järgi on abikõlblikud teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projektiga seotud ajaga. EIS esitas transpordihüvitiste tõendamiseks Prantsuse Vabariigis väljastatud K.K ühistranspordi transpordikaardi kehtivusega 01.03.2020 kuni 31.03.2021, maksumusega 827,20 eurot. Esitatud transpordikaardi hüvitistest summas 555,91 olid perioodi 01.03.2020 kuni 31.03.2021 eest arvestatud hüvitised summas 418,03 eurot. Hüvitised summas 137,88 ei olnud seotud perioodil 01.03.2020 – 31.03.2021 kehtinud transpordikaardiga. 1.7. EIS sõlmis 15.11.2017 Taanis ekspordinõunikuna töötava K.K.F.ga teise töölepingu nr 1264, mille alusel asus töötaja tööle ka ekspordinõunikuna Rootsis töötasuga 39 198 Rootsi krooni kuus, millele lisandus igakuiselt pensionikindlustuse makse summas 4500 Taani krooni (edaspidi DKK). 01.01.2018. a muudeti töölepingut nr 1264 ja lepiti kokku töötasus 50 093 SEKi kuus (so u 34 443,51 DKK), millele lisandus igakuiselt pensionikindlustuse makse summas 4500 DKK. Alates 01.01.2020. a on igakuine pensionikindlustuse makse 5641,05 DKK. Muud tõendusmaterjali EIS töölepingute muudatuste osas audiitoritele ei esitanud. Seega esitatud tõendusmaterjalide alusel oli K.K.F.i töötasu töölepingu nr 1264 ja töölepingu lisade järgi koos pensionikindlustuse maksega märtsis 2021. a kokku 40 084,5612 DKK (so 5388,87 eurot). Auditeerides selgus, et K.K.F.i osas on töölepingu nr 1264 osas abikõlblikuks kuluks arvatud 43 248,07 DKK (so 5803,31 eurot), millele lisandusid abikõlblikud maksude kulud summas 189,34 DKK (so 25,46 eurot). Audiitoritele ei ole esitatud dokumenti, mis tõendaks töötasu suurenemist, ning audiitorite hinnangul on 2021. a märtsi töötasu summas 3163,51 DKK (so 425,29 eurot) tõendamata. Viimasest tulenevalt on audiitorite hinnangul mitteabikõlblik ka töötasult arvestatud ühtne määr summas 63,79 eurot. 1.8. EIS on projekti abikõlblike kulude hulka arvanud Suomen Terveystalo OY 08.04.2021. a arve nr 51267788 / 644019 summas 46,63 eurot. Arve sisuks on EISi töötaja I. S-L-ga seotud töötervishoiuarsti teenused. Audiitoritele esitatud dokumentide järgi on tegemist töötervishoiuarsti konsultatsiooniga, mis kestis 15 minutit. Audiitorite hinnangul ei ole EIS esitanud tõendusmaterjali, mis näitaks, et tegemist oli töötaja tervisekontrolliga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) arve esitamise ajal kehtinud redaktsiooni § 131 lõike 8 alusel kehtestatud korra tähenduses. Auditis on toodud, et EISi esindaja sõnade järgi on Soome töötervishoiu süsteem Eestist erinev. Töötaja pöördub töötervishoiu arsti poole kõikide oma jooksvate tervisemuredega, mitte kahe-kolme aasta tagant, kui on vaja tervisekontroll läbida, ning tööandjal on kohustus tekkinud kulud katta. Ühendmääruse § 3 lõike 1 punkt 7 sätestab abikõlbliku kuluna töötaja ja  3 ametniku tervisekontrolli kulu. Ühendmääruse seletuskiri täpsustab, et § 3 lõike 1 punkti 7 alusel hüvitatakse ainult tööandja kulud, mis on sätestatud TTOS § 13 punktis 7. TTOS § 13 lõige 7 sätestab tööandja kohustuse korraldada töötaja tervisekontrolli, täpsustamata tervisekontrolli sisu. TTOS § 131 täpsustab nõuded tervisekontrollile. Arve esitamise aluseks olnud teenuse osutamise ajal kehtinud TTOS redaktsiooni § 131 lõike 8 alusel kehtestatud töötajate tervisekontrolli korra § 4 järgi koosneb tervisekontroll töötaja terviseseisundi hindamisest, töökeskkonna ja töökorralduse sobivuse hindamisest ning töötaja tööst tingitud haigestumise selgitamisest. Töötaja personaalset konsulteerimist antud säte ei sisaldanud. 1.9. Toetusskeemi punkt 6.5.3.3 sätestab abikõlbliku kuluna ka ühtse määra 15% otsestest personalikuludest. EIS on antud punkti alusel arvestanud abikõlbliku kuluna käskkirja punktides 1.5. ja 1.7. toodud otsestelt personalikuludelt ning punktis 1.6. toodud transpordikaardi kehtivusaja välise perioodi pealt arvestatud hüvitistelt ühtset määra kokku 1 443,26 eurot. 1.10. 07.04.2022 allkirjastas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister käskkirja nr 71, mille kohaselt nõuti EIS-lt tagasi toetusskeemi raames välja makstud 12 600 eurot. EIS on nõude täitnud, ning sealhulgas on antud tagastuse alusel vähendanud ka auditi ulatusse kuulunud kulusid. Audiitorite hinnangul tuleb antud tagastus võtta arvesse lõpliku tagastatava summa arvutamisel. Sellest tulenevalt vähendasid audiitorid punktides 1.4 ja 1.8. soovitatavat toetuse tagastuse summat 7,99 euro võrra. 2. MKMi seisukoht 2.1. Punktis 1.4. toodud kindlustusmaksed ei ole käsitatavad palgaga kaasnevate kindlustusmaksetena ning ei ole seetõttu ühendmääruse § 4 punkti 5 kohaselt abikõlblikud. 2.2. Punktis 1.5. toodud kodukontori kasutamise eest makstav hüvitis ei ole abikõlblik toetusskeemi punkti 6.5 ega ühendmääruse § 3 kohaselt. Ühendmääruse § 4 punkti 6 kohaselt ei ole abikõlblik palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses. Kuna kodukontori kasutamise hüvitiste määramise kohustus ei tulene seadusest ega ole käsitatav palgana, siis on tegu mitteabikõlbliku kuluga. 2.3. Prantsuse Vabariigis kehtiv töökoodeks sätestab tööandja kohustuse tasuda transpordihüvitist 50% ulatuses töötaja kodu ja töökoha vahel liikumisega seotud ühistranspordi abonemendipileti kuludest. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 35 lõike 2 punkti 1 kohaselt lähtutakse asukohariigis kehtivast õigusest ja seetõttu oli EISil kohustus tasuda punktis 1.6. toodud transpordihüvitis. Ühendmääruse § 2 lõike 4 ning § 3 lõike 1 punkti 3 kohaselt on punktis 1.6. toodud hüvitis abikõlblik, kui selle kohta on olemas vastav transpordikaart. Sellest tulenevalt on K.K transpordihüvitised abikõlblikud summas 418,03 eurot ning mitteabikõlblikud summas 137,88 eurot. 2.4. Punktis 1.7. toodud töölepinguga nr 1264 kokkulepitud töötasu ületav osa 3163,51 DKK (so 425,29 eurot) ei ole dokumentidega tõendatav. Seetõttu ei ole nimetatud kulu ühendmääruse § 2 lõigete 1 ja 4 kohaselt abikõlblik. 2.5. Punktis 1.8. toodud töötervishoiuarsti konsultatsiooni kulu ei kuulunud kulu tekkimise ajal ühendmääruse § 3 lõike 1 punkti 7 kohaselt hüvitamisele. Töötervishoiuarsti osutatud konsultatsioon ei kuulunud kulu tekkimise ajal kehtinud TTOS redaktsiooni alusel kehtestatud korra kohaselt töötervishoiuarsti ülesannete hulka. Soome Vabariigis kehtinud töötervishoiu seadus sätestab töötervishoiuarsti konsultatsiooni ning tervisekontrolli eraldi teenustena, mille kohaselt ei käsitata konsultatsiooni tervisekontrolli osana. 2.6. Projektis on abikõlblikud kulud ka kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, artikli 68 lõike 1 punktile b. Seetõttu tuleb mitteabikõlblikelt personalikuludelt arvutada mitteabikõlblik kaudne kulu 15% ühtse määra ulatuses. 2.7. Koos punktis 1.10. toodud kuludega moodustavad mitteabikõlblikud kulud kokku 10 938,3 eurot.  4 2.8. STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkti 2 järgi tehakse finantskorrektsiooni otsus, kui toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Antud säte ei anna otsuse tegijale kaalutlusõigust ja MKM on seetõttu kohustatud tegema mitteabikõlblike kulude osas finantskorrektsiooni otsuse. 2.9. Haldusmenetluse seaduse § 40 alusel võimaldas MKM EISil esitada käskkirja eelnõule vastuväiteid. EIS teatas, et neil puuduvad vastuväited. 3. Otsus 3.1 Võttes arvesse tuvastatud asjaolusid ja lähtudes STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktist 2, § 46 lõikest 3, § 47 lõikest 2, ning § 48 lõikest 1, peab EIS: 3.1.1. tagastama projekti osas makstud toetuse summas 10 938,3 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr EE 93 2200 2210 2377 8606, märkides viitenumbriks 2550077303; 3.1.2. tagasi nõutud toetuse tasuma 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kättesaamise päevast arvates; 3.1.3. vähendama projekti eelarvet tagasinõutud toetuse summa 10 938,3 euro võrra. STS2014_2020 § 48 lõike 3 järgi võib EIS toetuse tagasimaksmise kohustuse tasaarveldada EISi poolt väljamaksmiseks ette valmistatava projekti maksetaotlusega ning vähendada maksetaotluses taotletavat summat tagasinõutud toetuse võrra. Tasaarveldamise tegemisega loetakse toetus tagastatuks. Tasaarvelduse tegemise tähtaeg on 60 kalendripäeva tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. 3.2 Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada vastavalt STS2014_2020 §-le 51, esitades vaide rakendusasutusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister