Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu "Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga" vastuvõtmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1659 - Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu "Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga" vastuvõtmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kliimaministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.12.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a6c861fb-44b1-4907-859e-175bf565be51 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a6c861fb-44b1-4907-859e-175bf565be51?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU 18.12.2023 VÄLJAVÕTE VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea …. …. 2023 nr Päevakorra punkt nr … Vabariigi Valitsuse korralduse „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ vastuvõtmine“ eelnõu Anda Vabariigi Valitsuse korraldus vastavalt regionaalministri esitatud eelnõule. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  18.12.2023 Vabariigi Valitsuse korralduse „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga vastuvõtmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega võetakse planeerimisseaduse (PlanS) § 66 lõike 1 alusel vastu „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (teemaplaneering). Teemaplaneering koostatakse eelkõige riiklike ja Pärnu maakonna kohaliku omavalituse üksuste üleste huvide ja arenguvajaduste väljendamiseks. Esimest korda määratakse ühtses arengudokumendis Pärnu jõe vee- ja kaldaala ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused aastani 2030 ja sellele järgnevateks aastateks. Teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamist korraldab ja teemaplaneeringut koostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (kuni 01.07.2023 Rahandusministeerium). Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) ruumilise planeerimise osakonna ruumilise planeerimise peaspetsialist Merilin Rosenberg (tel 58041423, [email protected]) ja juhtivspetsialist Raine Viitas ( tel 58851458, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis REM kohaliku omavalitsuse poliitika osakonna kohalike omavalitsuste õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 5885 1442, [email protected]) ja REM Ruumilise planeerimise osakonna järelevalve valdkonna juht Külli Siim (tel 5817 0529, [email protected]). 2. Eelnõu eesmärk ja sisu 2.1 Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on teemaplaneering vastuvõtta ja avalikustamisele suunata. Vastavalt PlanS § 66 lõikele 2 kinnitatakse maakonnaplaneeringu vastuvõtmise otsusega, et maakonnaplaneering vastab õigusaktidele, et maakonnaplaneering on koostatud vastavuses maakonna ruumilise arengu eesmärkidega ning maakonnaplaneeringu koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi. PlanS § 67 ja § 68 kohaselt korraldatakse teemaplaneeringu vastuvõtmise järgselt planeeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu kõigis planeeringuala kohalikes omavalitsustes (Pärnu linn, Tori vald, Põhja-Pärnumaa vald) ning planeeringumaterjalid avalikustatakse REM veebilehel. 2.2 Maakonna teemaplaneering PlanS § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk muu hulgas maakonna osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Teemaplaneeringu eesmärk on määratleda Pärnu jõe ja selle kaldaala ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. 1 Teemaplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Pärnu maakonna planeeringust (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74). Selle kohaselt tuleb koostada maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja avalikku huvi. Jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mis Pärnu maakonna planeeringus on kõrgelt väärtustatud ja määratud väärtuslikuks maastikuks. Jõekaldad on määratud maakonna taseme rohelise võrgustiku koridori osaks. Teemaplaneeringu koostamise vajadus on sätestatud ka Pärnu maakonna arengustrateegias „Pärnumaa 2035+“ . Teemaplaneeringu üldine ülesanne on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Pärnu jõe ja selle kaldaala kasutusvõimalused, mis tasakaalustatult arvestavad erinevate kasutajate huve. Seejuures vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerida need leevendavate meetmete kavandamise kaudu. Teemaplaneeringu puhul on olulisemad riigi huvid: pääs jõelt merele; Pärnu sadama toimimine (kaubasadam, reisisadam ja ühendused saartega); väikesadamate võrgustiku ja väikelaevaliikluse arenemine; jõe ja mere kasutajate turvalisuse kindlustamine; jõe ja kallaste avalik kasutus ning juurdepääs kaldaalale; rohevõrgustiku toimimine; maastikuväärtuste säilimine; asustuse kestliku arengu tagamine; säästvate liikumisviiside soodustamine; kliimakindluse ja veekogu hea seisundi tagamine. 2.3 Teemaplaneeringu ala Teemaplaneering käsitleb Pärnu jõge Pärnu maakonna ulatuses, Pärnu linna ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdade territooriumil. Planeeringuala suurus on 42 000 ha. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni Pärnu lahte (ca 75 km pikkuses lõigus). Planeeringualasse jääb Reiu jõgi laevatatava jõelõigu ulatuses (ca 1,2 km) ning Sauga jõgi kuni Kalurikülani (ca 3 km), kuna jõelõik on kasvava kasutusega. Planeeringuala on kajastatud seletuskirja Lisas 1 toodud joonisel. 2.4 Teemaplaneeringu lahendus Avaliku planeerimise tulemusena on kokku lepitud teemaplaneeringu ühtsed eesmärgid ning põhimõtted Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede ning kaldaala kasutamiseks järgmiste teemade lõikes: 1) Jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused maalises ning linnalises piirkonnas; 2) Puhkealad- ja puhkemajandus, sh puhkealade võrgustik linnalises piirkonnas, puhke- ja külastuskeskkond, veematkateed, matkarajad- ja marsruudid, puhkevõrgustiku sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad, avalikud supluskohad; 3) Liikuvus ja tehniline taristu, sh jõe veeala kasutus, laevatatavad jõed, veeskamiskohad ja sildumisalad, sadamad, teedevõrk, sillad ja jõeületuskohad, kergliiklusteede võrgustik, liikumine kaldal ja juurdepääs kallasrajale, turvalisus ja päästevõimekus ning taastuvenergeetika; 4) Kliimamuutused, üleujutuseohuga ja lihkeohtlikkusega arvestamine; 5) Rohevõrgustik; 6) Väärtuslikud maastikud; 7) Kultuuriväärtused; 2  8) Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Teemaplaneeringuga on antud üldised suunised ja tingimused kohalike omavalitsuste planeeringute ja teiste arengudokumentide koostamiseks arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet. Teemaplaneeringu elluviimine eeldab koostööd riigi-, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna ning erasektori vahel. Teemaplaneeringu elluviimist aitab tagada planeeringulahenduse arvestamine riigi ja maakonna tasandi arengukavade ja strateegiate koostamisel. 2.6 Keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähtuvalt PlanS § 55 lõikest 3 tuleb maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH koostamist lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu ja asjaomaste asutuste seisukohtade põhjal jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine on vajalik. Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korraldusega nr 15 algatati koos teemaplaneeringu koostamisega ka KSH koostamine. KSH peamine eesmärk on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi teemaplaneeringu koostamisel ning tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng. KSH toetab teemaplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arenduseks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale, mida pole võimalik leevendada. KSH käigus viidi Pärnu jõe loodusala, Reiu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja Tori põrgu loodusala osas läbi Natura asjakohane hindamine. Arvestades Pärnu jõe loodusala ulatust ja iseloomu ning võimalikke leevendusmeetmeid ei põhjusta planeeringuga kavandatud suunised ja tingimused loodusalale ja selle veekeskkonnale ning ökosüsteemidele olulisi negatiivseid mõjusid. Edasisel planeerimisel tuleb konkreetsete loodusala mõjutada võivate arenduste kavandamisel hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. Ei kavandata tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral. Ebasoodsad mõjud loodusala kaitse- eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele puuduvad. Jõe veeala ja kaldaalade säästlikku ja keskkonnasõbralikku kasutust soodustavad tegevused/regulatsioonid omavad Pärnu jõe loodusalale pigem positiivset mõju. Reiu jõe loodusala terviklikkusele negatiivsete mõjude avaldumine ei ole tõenäoline kuna ei kavandata arendusi/tegevusi, mis killustaks loodusala või halvendaks mõne selle osa seisundit olulisel määral. Planeeringualale jääva kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi seisundile ja kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele seoses planeeringuga kavandatuga ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Edasisel planeerimisel tuleb konkreetsete loodusala mõjutada võivate arenduste või tegevuste kavandamisel hinnata mõjusid loodusalale ja selle eesmärkidele, et selgitada välja vähima mõjuga lahendus ning negatiivsete mõjude leevendamise vajadus ja võimalused. 3 Planeeringuga kavandatavaga seoses ei avaldu negatiivseid mõjusid Rannaniidu ja Tori põrgu loodusaledele, samuti puuduvad ebasoodsad mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide seisundile. Planeeringualale jäävate ülejäänud loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala, Pärnu lahe linnuala) puhul jõuti planeeringulahenduse analüüsimise käigus järeldusele, et nimetatud Natura aladele ja nende piirkonda ei kavandata objekte või tegevusi, mis võiksid alade terviklikkust ja kaitse-eesmärkide seisundit mõjutada ning puudus vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks. PlanS § 66 lõike 2 kohaselt kinnitatakse planeeringu vastuvõtmisega, et planeeringu koostamisel on arvestatud KSH tulemusi. Teemaplaneeringu koostamisel on keskkonnamõjude hindamine ja planeerimine toimunud tihedas seoses, KSH töögrupi ettepanekuid on jooksvalt arvestatud planeeringulahenduse väljatöötamisel ja integreeritud planeeringu lahendusse. Lisaks on mõjude hindamise käigus tehtud täiendavad ettepanekud leevendavate meetmete seadmiseks, mis on lisatud teemaplaneeringu seletuskirja peatükki 5. „Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatavad meetmed.“ Leevendavad meetmed on seatud järgmiste teemade ja valdkondade kaupa: 1) meetmed Natura alade kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks; 2) meetmed kaitstavatele loodusobjektidele ja elustikule avalduvate mõjude vältimiseks ja vähendamiseks; 3) jõgede veekvaliteedi ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed; 4) kallaste lihkeohtlikkuse ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed; 5) üleujutustega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed; 6) meetmed kultuuripärandi kaitseks; 7) meetmed maastike kaitseks ja väärtustamiseks; 8) meetmed taristuobjektide kavandamiseks; 9) meetmed välisõhus leviva müra vähendamiseks: 10) meetmed kliimamuutustega arvestamiseks. Tulenevalt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu täpsusastmest on meetmete näol tegemist pigem ettepanekute ja soovitustega planeeringulahenduse edasiseks rakendamiseks kohaliku tasandi planeeringute ja projektide koostamisel. Teemaplaneeringu ja KSH ühine eesmärk on vältida olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist järgmistel, detailsematel planeerimistasanditel ning toetada planeeringuala jätkusuutlikku ja tasakaalustatud (ruumilist) arengut ning positiivseid muutusi. 2.7 Teemaplaneeringu ja KSH menetlus PlanS § 1 lõike 2 kohaselt tulenevad nõuded planeerimismenetlusele PlanS-st. Teemaplaneering ja selle KSH algatati Vabariigi Valitsuse 15. jaanuar 2021 korraldusega nr 15. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 5 kohaselt kohaldatakse juhul, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, menetluse alguses kehtinud õigusnorme. 4 Teemaplaneeringu ja selle KSH algatamise ajal kehtinud PlanS § 2 lõike 3 kohaselt kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le menetlusnõudeid, mis tulenevad PlanS-st. Eelnevast tulenevalt on nii teemaplaneeringu, kui ka selle KSH menetlusnõuded sätestatud PlanS-s ja dokumentide menetlus on läbi viidud ühiselt. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõud koos planeeringuala kirjeldusega saadeti 16.09.2021 koostööpartneritele ning kaasatavatele ettepanekute esitamiseks (PlanS § 61 lõike 1 kohaselt). Laekunud ettepanekute alusel täiendati teemaplaneeringu dokumente ja avalikustati need Rahandusministeeriumi veebilehel (PlanS § 61 lõigete 5 ja 6 kohaselt). Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus 16.01-23.02.2023. a (PlanS § 62 kohaselt). Planeeringu dokumentidega sai tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel ning lisaks Vihtra külakeskuses, Tori Vallavalitsuse teenuskeskuses ning Pärnu riigimajas kohapeal. Samades kohtades toimusid jaanuari lõpus eelnõusid tutvustavad avalikud arutelud ning märtsi lõpus avalikustamise tulemusi tutvustavad avalikud arutelud (PlanS § 63 kohaselt). Üheaegselt avaliku väljapaneku toimumisega esitati teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõud koostöötegijatele ja kaasatavatele ettepanekute ja arvamuste saamiseks 27.12.2022 kirjaga. Avaliku väljapaneku käigus esitasid avalikustatud materjalide kohta kirjalikke arvamusi 15 asutust ning neli eraisikut. Eraisikute mureks oli kaldatee asukoht Tammiste ja Uuemetsa elamupiirkonnas ning veeliiklusest tulenev müra. Asutuste ettepanekud puudutasid valdavalt kavandatud teid ja kaldateed, veeliikluse korraldamist, sh Pärnu jõe laevatava osa pikendamist, veeskamiskohtade olulisust päästetöödeks, jõkke jahutus- ja küttesüsteemide kavandamist, jõe süvendamist ja setete eemaldamist, supluskohti, puhkekohti ja -metsi (rohealasid), kallasrajale ja jõele juurdepääse ning kliimamuutusi. Arvamuste alusel täiendati nii teemaplaneeringu kui ka KSH aruande eelnõusid (PlanS § 64 lg 2 kohaselt). Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõud esitati koostöötegijatele kooskõlastamiseks ja kaasatavatele arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumi 20.06.2023 kirjaga (PlanS § 65 kohaselt). Kõik koostöötegijad on 16.11.2023 seisuga andnud teemaplaneeringule oma kooskõlastuse. Lähtuvalt laekunud ettepanekutest on teemaplaneeringut ja KSH aruannet täiendatud ning KSH tulemused integreeritud teemaplaneeringu lahendusse. Täpsemalt on senise menetluse käigu ja laekunud ettepanekute ja nendega arvestamise kohta võimalik ülevaade saada REM veebilehel. Vastavalt PlanS § 66 lõikele 2 kinnitab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja vastuvõtmise otsusega, et maakonnaplaneering vastab õigusaktidele, et maakonnaplaneering on koostatud vastavuses maakonna ruumilise arengu eesmärkidega ning maakonnaplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Teemaplaneeringu vastuvõtmisele järgnevad PlanS § 67 ja § 68 kohaselt planeeringu avalik väljapanek ja avalikud arutelud. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid. 5 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Planeeringu koostamisel on lähtutud kehtivatest õigusaktidest ja kehtivatest strateegilistest arengudokumentidest, mis on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Seega otsene puutumus Euroopa Liidu õigusega puudub. 5. Korralduse mõjud PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks. Kõigis planeeringuala omavalitsustes on käsil uute üldplaneeringute koostamine, mida teemaplaneeringu lahendus toetab tervikliku ning omavalitsuste piiride ülese jõe vee- ja kaldaala käsitluse osas. Teemaplaneeringus on seatud detailsemate planeeringute jaoks jõe ja kaldaala kasutusega seonduvad suunised, tingimused ning negatiivseid keskkonnamõjusid leevendavad meetmed. Teemaplaneeringuga ei muudeta kehtivaid üldplaneeringuid. Teemaplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate üldplaneeringute asjakohaste põhimõtete ja lahendustega ning asjakohaste detailplaneeringute lahendustega arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet. Teemaplaneeringuga täpsustakse Pärnu maakonna planeeringut (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74) Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede ja kaldaga seotud teemades Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla osas. Teemaplaneeringu elluviimine eeldab koostööd riigi-, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna ning erasektori vahel. Riigi ja maakonna tasandi arengukavade ja strateegiate koostamisel tuleb arvestada maakonna teemaplaneeringuga. Planeeringuga samaaegselt viidi läbi KSH ja asjakohaste mõjude hindamine, mis tasakaalustatult arvestab sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi mõjusid ja pakub välja olulisi negatiivseid mõjusid välistavad või leevendavad meetmed. Mõjude hindamise tulemustega on arvestatud, need kajastuvad planeeringulahenduses ning on avalikult kättesaadavad teemaplaneeringu lisamaterjalidena. 6. Korraldusega kaasnevad kulud ReM kannab 2024. aastal Pärnu maakonna teemaplaneeringu koostamise, avalikustamise ja avalike aruteludega seotud kulud. Kokku 20 000 eurot. Kulud tasutakse riigieelarvesse planeeritud vahenditest. 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Pärnu jõe teemaplaneering on koostatud koostöös planeeringuala kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja valitsusasutuste ning teiste asjaomaste asutuste ja huvitatud osapooltega. 6 Teemaplaneeringu eskiislahenduse koostamiseks viidi 2021-2022 ajavahemikul läbi külastusvisiite, planeeringuala paikvaatlusi ja teemapõhiseid koosolekuid koos planeeringu koostajate, mõjuhindajate, kohalike omavalitsuste ning teiste erinevate valdkondade esindajatega. Ajavahemikul 16.01-23.02.2023 toimus teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek, mille käigus oli kõigil huvitatud isikutel võimalik tutvuda koostatud lahendusega. Avaliku väljapaneku ajal viidi läbi eelnõusid tutvustavad avalikud arutelud ning selle järgselt viidi läbi avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavad avalikud arutelud kõigis kaasatud kohalikes omavalitsuses (Pärnu, Tori, Põhja-Pärnumaa). Koostööpartnerid Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisel on Pärnu Linnavalitsus, Tori Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maaeluministeerium (alates 01.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Keskkonnaministeerium (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Koostöötegijad on olnud kaasatud erinevatesse planeeringu etappidesse, küsitud on seisukohti ja teavitatud avalikust väljapanekust. Teemaplaneering esitati koostöötegijatele kooskõlastamiseks 20.06.2023 ning kõik koostöötegijad on teemaplaneeringu kooskõlastanud. Täpsemalt on võimalik kooskõlastustega tutvuda REM veebilehel. Teemaplaneeringu koostamisse kaasati isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi teemaplaneeringu lahenduse vastu või kelle õigusi teemaplaneering võib puudutada. Teemaplaneeringu koostamisse kaasati Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Türi Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, SA Pärnumaa Arenduskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, TTÜ Särghaua õppekeskus, SA Pärnu muuseum, Sõudeklubi Pärnu, Pärnu sõudekeskus Kalev, Eesti Harrastuskalastajate Liit MTÜ, Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu, MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu, Fishing Village, Soomaa turism MTÜ, Klaaramanni Puhke- ja seminarikeskus, Pärnu sadam AS, MTÜ Pärnu jahtklubi, JAPS AS, Tucuruvi OÜ Lustipark, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Ülejõe selts MTÜ, Keskkonnaagentuur, OÜ Pärnu Loovlinnak Haldus, OÜ Rail Baltic Estonia, Suurejõe Rahvamaja, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ning kutseliste kalurite esindaja. Kaasatavate isikute ring on olnud ajas täienev. Kaasatavaid isikuid on teavitatud personaalselt e-kirjaga olulisematest planeeringu etappidest ja küsitud arvamusi planeeringulahenduse kohta. Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamisse kaasati ka personaalselt isikud, kes esitasid teemaplaneeringule ettepanekuid, kelle maaüksustel asuvad rippsillad ja veeskamiskohtade võimalikud asukohad, kelle maaüksused jäävad pikendatava laevatatava jõelõigu äärde Sauga ja Pärnu jõel ning kelle maaüksused on olulised puhke- ja peatuskohtade sõlmpunktide ning puhke- ja kergliiklustee võrgustiku arendamiseks. Korralduse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule, arvamuse avaldamiseks järgmistele valitsusasutustele: Põllumajandus- ja 7 Toiduamet, Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Terviseamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet. Samuti esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks planeeringuala kohalikele omavalitsustele – Pärnu Linnavalitsus, Tori Vallavalitsus ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus. 8  Vabariigi Valitsuse korralduse „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seoses mereplaneeringuga vastuvõtmine“ eelnõu seletuskirja Lisa 1 Planeeringuala asukoht ja piir 9  EELNÕU 18.12.2023 KORRALDUS Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ vastuvõtmine Planeerimisseaduse § 66 lõike 1 alusel ja kooskõlas §-dega 67 ja 68 1. Võtta vastu Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi planeering). 2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil korraldada planeeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu. 3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil avaldada planeering oma veebilehel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Kliimaministeerium Meie: 18.12.2023 nr 1.4-1/1317 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ vastuvõtmine“ eelnõu. Selgituseks, et teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande on kooskõlastanud Pärnu Linnavolikogu, Tori Vallavolikogu, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium. Kooskõlastamise tulemusena täiendatud planeeringumaterjal koos lisadega on kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel, alajaotuse all – planeeringu vastuvõtmine. Palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Eelnõu; 2. Seletuskiri. Arvamuse avaldamiseks: Pärnu Linnavalitsus, Tori Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Põllumajandus- ja Toiduamet, Päästeamet, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Terviseamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit Raine Viitas 58851458 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734