Leping

Pakkumus õigusliku analüüsi koostamiseks Sisukord: Analüüsi esialgne kava: 2 Analüüsi sissejuhatus 2 Muudatuse kooskõla kehtiva õiguskorraga 3 a) Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendite kasutamise eesmärgid 3 b) Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendite kasutamise piirangud 3 c) Sotsiaalmaksuseaduse regulatsioon 3 d) Järeldused 3 Põhiseaduslikkuse analüüs 4 a) Kooskõla põhiseaduse § 113 kehtestatud seadusreservatsiooni põhimõttega 4 b) Proportsionaalsuse põhimõte ja sundkindlustusmaksete eripära 4 c) Riigi kohustus maksta maksta SMS § 6 lõike 1 punktides 6-7 ja 11 nimetatud isikute eest sotsiaalmaksu 5 d) Järeldused 5 Analüüsi koostamise põhimõtted, analüüsi koostaja tutvustus ja ajakava 6 Analüüsi maksumus 7 Analüüsi esialgne kava: Analüüsi sissejuhatus Sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise süsteemi kirjeldus, mh: ● Kelle eest maksab Eesti Töötukassa erijuhtudel sotsiaalmaksu?; ● Milliste õigusaktidega on see reguleeritud?; ● Mis on selle eesmärk?; ● Mis on selle kulu ja kuidas seda kehtiva õiguskorra alusel rahastatakse?; Kaalutava muudatuse kirjeldus, mh: ● Mis on muudatuse sisu? ● Mis on muudatuse eesmärk? ● Mis on muudatuse mõju esialgne kirjeldus? Analüüsi koostamise aeg ja metoodika: kes, millal ja kuidas analüüsi koostas. Muudatuse kooskõla kehtiva õiguskorraga Muudatust analüüsitakse kolmest aspektist: a) Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendite kasutamise eesmärgid Töötuskindlustuse seadus (TKindlS) kehtestab töötuskindlustusmakstest laekunud vahendite kasutamisele kindlad eesmärgid ja kasutusvõimalused. Kas töötuskindlustusmaksete erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmiseks kasutamine on nendega kooskõlas? ● Mis on töötuskindlustuse seaduse kohaselt töötuskindlustusmaksete kasutamise eesmärgid ja võimalused? ● Kas muudatus on nende eesmärkide ja kasutusvõimalustega kooskõlas? Analüüs tuleb läbi viia iga erijuhu osas eraldi. ○ Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg 1 p 6 ○ SMS § 6 lg 1 p 61 ○ SMS § 6 lg 1 p 7 ○ SMS § 6 lg 1 p 11 b) Töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendite kasutamise piirangud Töötuskindlustuse seadus ja tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS) kehtestavad piirangud töötuskindlustusmaksete kogumisele ning nende kasutamisele tööturuteenuste ja -toetuste osutamiseks ja maksmiseks. ● Kas erijuhtudel sotsiaalmaksu tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist maksmine oleks võimalik pidades silmas selle maksumust ja TKindlS § 381 lg 1 ja lg 31, § 41 lg 1 - 3 ning TTTS § 41 kehtestatud piiranguid? c) Sotsiaalmaksuseaduse regulatsioon Sotsiaalmaksuseadus reguleerib erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmist. Kas erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmine töötuskindlustusmaksetest laekunud vahenditest oleks kooskõlas sotsiaalmaksuseadusega? d) Järeldused Milliseid seaduseid tuleks muuta, et kaalutav muudatus ellu viia? Põhiseaduslikkuse analüüs Muudatust analüüsitakse kolmest aspektist: a) Kooskõla põhiseaduse § 113 kehtestatud seadusreservatsiooni põhimõttega Põhiseaduse § 113 kohaselt tuleb riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestada seadusega. Töötuskindlustuse makse suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekul. Eeldan, et ka pärast kaalutavat muudatust jääks see nii. Riigikohtu praktika kohaselt on avalik-õigusliku rahalise kohustuse suuruse kehtestamise delegeerimine täidesaatvale võimule on lubatav vaid juhul, kui see tuleneb kohustuse iseloomust. Seega tuleb analüüsida, kas erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise finantseerimiseks avalik-õigusliku töötuskindlustusmaksete kasutamine muudab töötuskindlustusmakse määra kehtestamise Vabariigi Valitsuse poolt seadusreservatsiooniga vastuolus olevaks. Samuti võib olla vajalik analüüsida, kas muudatus mõjutab Eesti Töötukassa nõukogule märkimisväärse rolli delegeerimist. b) Proportsionaalsuse põhimõte ja sundkindlustusmaksete eripära Töötuskindlustusmaksed on olemuslikult sundkindlustuse maksed. Sundkindlustusmaksed on olemuslikult sarnased maksude ja lõivudega. Sundkindlustuse maksed erinevad maksudest, sest kindlustusmakse tasumisel tekib kindlustatul õigus oodata riigilt vastusooritust, näiteks töötuskindlustusmakse tasumisel olla töötuse vastu kindlustatud. Sundkindlustuse maksed erinevad lõivudest, sest vastusooritus pole konkreetne, vaid sõltub kindlustusjuhtumi saabumisest ning seadusega kehtestatud kindlustuse tingimustest. Töötuskindlustusmaksete kogumine riivab makse subjektide omandipõhiõigust (põhiseaduse § 32). Riigikohtu praktika sundkindlustusmaksete ja nende proportsionaalsuse analüüsimise osas on napp. Seetõttu tuleb kaalutava muudatuse proportsionaalsuse analüüsimisel lähtuda nii maksude kui ka lõivude kohta kehtivast praktikast. Täpsemalt: ● Legitiimsus. Riigikohus on käsitlenud, millistel eesmärkidel võib riigilõive muuta. Muuhulgas on riigikohus leidnud, et legitiimseks ei saa lugeda eesmärki lõivude abil teenida riigile lisatulu. Seega tuleb analüüsida, kas see praktika on laiendatav ka sundkindlustusmaksetele. ● Proportsionaalsus. Sundkindlustusmakseid eristab maksudest vastusooritus. Seetõttu tuleb analüüsida sundkindlustusmakseid puudutavate muudatuste proportsionaalsust seoses vastusooritusega. Kas sundkindlustusmaksete suuremal määral kogumine, kui on vajalik vastusoorituseks, on proportsionaalne või mitte? c) Riigi kohustus maksta maksta SMS § 6 lõike 1 punktides 6-7 ja 11 nimetatud isikute eest sotsiaalmaksu Pakkumuskutses paluti analüüsida, kas põhiseadusega on kooskõlas, kui riik lõpetab SMS § 6 lõike 1 punktides 6-7 ja 11 nimetatud isikute eest sotsiaalmaksu maksmise. Selleks tuleb täiendavalt analüüsida, kuidas see mõjutaks põhiseaduse § 28 valguses nende isikute põhiõigust tervise kaitsele ning riigi abile puuduse korral. Arvesse tuleb võtta ka rahvusvahelisest õigusest tulenevaid miinimumnõudeid. d) Järeldused Kas ja millistel tingimustel oleksid kaalutavad muudatused põhiseadusega kooskõlas? Analüüsi koostamise põhimõtted, analüüsi koostaja tutvustus ja ajakava Analüüsi koostamise põhimõtted Analüüsi koostab Sten Andreas OÜ (registrikood 11931457). Põhiosas teeb seda Sten Andreas OÜ juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich, kuid analüüsi koostajal on õigus vajadusel kaasata analüüsi koostamisel eksperte. Kavandatava muudatuse põhiseaduspärasuse hindamiseks on hädavajalik mõista selle sisu ja eesmärki. Nende kirjeldamisel lähtutakse analüüsis tellija sisendist. Võimalusel tuleks kavandatava muudatuse ja selle eesmärgi kirjeldamisel kaasata ka Rahandusministeerium, et vältida möödarääkimisi ja hilisemaid vaidluseid. Analüüs koostatakse iteratiivselt. See tähendab, et analüüsi koostaja esitab tellijale vaheversioone valminud tööst ning palub tellijal vajadusel täpsustada oma ootuseid analüüsile. Tellijal on õigus avalikustada analüüs pärast selle lõpliku versiooni valmimist. Analüüsi koostajale jääb õigus kasutada analüüsi teksti ning selle koostamise käigus omandatud teadmisi (pidades siiski silmas konfidentsiaalsuskohustust) edaspidi ka ilma tellija nõusolekuta. Analüüsi koostaja tutvustus Sten Andreas Ehrlich on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrikraadiga (cum laude). Aastatel 2015 - 2017 töötas ta õiguskantsleri nõunikuna. Aastatel 2017 - 2018 töötas ta Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhatajana ning aastatel 2018 - 2022 tööala asekantslerina. Ta on Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaande IV ja V trüki (2017 ja 2020) üks kaasautoritest. Samuti on ta raamatu “Inimõigused” (2022) peatüki “Töö ja inimõigused” autor. Ajakava 1) 16.12.2023 - Sten Andreas OÜ esitab pakkumuse 2) 22.12.2023 - Tellija kinnitab pakkumuse. See on oluline, et kasutada jõulude ning aastavahetuse vahelist aega analüüsi koostamisega alustamiseks. 3) 31.01.2024 - Sten Andreas OÜ esitab tellijale analüüsi vaheversiooni, kus on käsitletud kõiki struktuuris nimetatud punkte 4) 9.02.2024 - Tellija annab võimalusel ja soovi korral analüüsi vaheversioonile kirjalikult või kohtumisel tagasisidet 5) 29.02.2024 - Sten Andreas OÜ esitab analüüsi lõppversiooni Analüüsi maksumus Analüüsi koostamise ajaline maht (sh muudatuse ja selle eesmärgi kirjeldamine, selle õiguslik analüüs, põhiseaduspärasuse analüüs, vajaduse korral ekspertidega konsulteerimine, raporti koostamine, tagasiside analüüsimine ja vajaduse korral raporti parandamine) on hinnanguliselt kuni 110 tundi. Analüüsi koostamise täpne ajaline maht sõltub nii muudatuse keerukusest, analüüsi käigus selguvatest asjaoludest kui ka tellija ootustest. Analüüsi hind ei sõltu ajalisest mahust ega raporti pikkusest, vaid on fikseeritud. Analüüsi maksumus on 9200 EUR. Sten Andreas OÜ ei ole käibemaksukohuslane.  Eesti Töötukassa maksab erijuhtudel sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lõike 1 punktides 5-7 ja 11 nimetatud isikute eest, mida finantseerib riik. Soovime õiguslikku analüüsi (sh kooskõla põhiseadusega), kas SMS § 6 lõike 1 punktides 5-7 ja 11 nimetatud kulusid on võimalik finantseerida töötuskindlustusmaksetest laekunud vahenditest? Analüüsis palume käsitleda vastava muudatuse õiguskorda sisse viimise võimalusi, sealhulgas võimalikke õiguslikke takistusi ning nende ületamise võimalusi, sh töötuskindlustuse kui sundkindlustuse olemusest tulenevaid küsimusi. Analüüsis peavad sisalduma vastused järgnevatele küsimustele: 1) kas ja millistel tingimustel võimaldab kehtiv õiguskord finantseerida riigi poolt erijuhtudel makstavat sotsiaalmaksu (sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktides 5-7 ja 11) kogutud töötuskindlustusmaksete vahenditest? 2) kui kehtiv õiguskord seda ei võimalda, siis kas ja millistel tingimustel on (õiguskorda ümber kujundades) võimalik erijuhtudel makstavat sotsiaalmaksu töötuskindlustuse vahenditest finantseerida? 3) kas põhiseadusega oleks kooskõlas, kui riik lõpetab SMS § 6 lõike 1 punktides 5-7 ja 11 nimetatud isikute eest sotsiaalmaksu maksmise? Analüüsi detailsemad uurimisküsimused ja struktuur jäävad koostaja täpsustada. Palume pakkumuses esitada: • analüüsi esialgne kava, mis sisaldab analüüsis käsitletavaid täpsustatud uurimisküsimusi ning struktuuri; • analüüsi valmimise aeg; • hind.  TÖÖVÕTULEPING nr 1.9-8/23-691-1 ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja Sten Andreas OÜ, registrikood 11931457, asukoht Nelgi tn 12-1, Tallinn 11212, mida esindab juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on riigi poolt erijuhtudel makstava sotsiaalmaksu ümberkujundamise võimaluste õiguslik analüüs (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. 2.2. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja esitab selle vaheversioonid vastavalt pakkumuses toodud ajakavale. Lõppversioon antakse tellijale elektrooniliselt üle hiljemalt 29.02.2024. 2.3. Töövõtjal on õigus kaasata vajadusel töö teostamisesse väliseid eksperte. 2.4. Töövõtjal on õigus kasutada analüüsi teksti ning selle koostamise käigus omandatud teadmisi (v.a konfidentsiaalsuskohustusega hõlmatud teave) edaspidi ka tellija nõusolekuta. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 9200 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isikike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub käesolevas punktis esitatud tasus. 3.2. Töövõtja esitab arve pärast nõuetekohase töö üleandmist. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Ilona Säde, telefon 5667 4014, e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Sten Andreas Ehrlich, telefon 55518001, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Töövõtja pakkumus;  5.1.2. Lisa 2. Analüüsi lähteülesanne. 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebiaadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanked-ja- lepingute-tuuptingimused. 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/