Kiri

Riigikantselei Teie 19.09.2023 nr 2-5/23-01785,12.4/23- [email protected] 0368/-1T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 06.11.2023 nr 24.1-1/2023/4227-2 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb mänguasjade ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/48/EÜ Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb mänguasjade ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/48/EÜ. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb mänguasjade ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/48/EÜ“; 2) protokolliline otsus; 3) Lisa 1 Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel. Evelin Tõnisson 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU ……… VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja ......2023. a nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb mänguasjade ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/48/EÜ 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb mänguasjade ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/48/EÜ: 1.1. Eesti toetab mänguasjade ohutust reguleeriva direktiivi muutmist otsekohalduvaks määruseks, kuivõrd see lihtsustab mänguasjade turule toomist ja piiriülest koostööd ning kaotab ära direktiivi muudatuste ülevõtmise aruandluse. 1.2. Toetame kemikaalinõuete karmistamist mänguasjadele. Teadusuuringud viitavad sellele, et lisaks täna kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks liigitatud keelatud ainete ja segude kategooriatele (CMR) tuleks kehtestada üleüldine kasutuskeeld ka endokriinsüsteemi häirivatele ainetele (EDC) ning sellistele keemilistele ainetele, mis tõendatult mõjutavad immuun-, närvi- või hingamissüsteemi või on mürgised konkreetsele elundile. 1.3. Peame oluliseks säilitada erandite võimaluse juhtudel, kui mingis piirnormis kasutamist saab siiski teaduslikult lugeda ohutuks ning puuduvad muud paremad alternatiivid vastavale kemikaalile. Samuti peame õigustatuks nõuet, et ohuhinnangud peavad tulevikus arvestama mitte üksnes üksikute kemikaalidega seotud ohte, vaid ka teadaolevaid võimalikke kemikaalide kombineeritud mõjusid. 1.4. Toetame mänguasjade infonõuete digitaliseerimist ehk digitaalse tootepassi loomist, kuivõrd see vähendab toodetega kaasasolevat paberimahtu ning võimaldab tõhusamalt tagada mänguasja infonõuete täitmist. Tarbijale hädavajalik info nagu hoiatused, jälgitavusnõuded ning ohutus- ja kasutusjuhendid tuleks siiski endiselt edasi anda füüsilisel kujul. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha 1  seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, mis käsitleb mänguasjade ohutust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/48/EÜ“ Euroopa Komisjon esitas 28. juulil 2023. a ettepaneku mänguasjade ohutusnõuete määruse kohta. Peamised ettenähtud muudatused: 1. Direktiiv muutub otsekohalduvaks määruseks. Seega mänguasjadele kohalduvad nõuded ühtlustuvad Euroopa Liidu (EL) tasemel senisest veelgi. Eesti kontekstis tähendab see, et tänane majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“, mis võtab mänguasjaohutuse direktiivi nõuded Eesti õigusesse üle, läheks tervikuna tühistamisele. Kehtiv direktiiv on üpris detailne, mistõttu mingeid laialdasi erisusi liikmesriikide nõuetes ei ole, kuid direktiivi ülevõtmise eripära tõttu on erisusi peamiselt sõnastuse tasemel ehk selles, kuidas keegi on nõuded oma õigusesse ümber kirjutanud. Määrus kõrvaldab need ebakõlad ja lihtsustab seetõttu piirülest kaubandust ja ka järelevalvet. 2. Karmistatakse seniseid mänguasjade kemikaalinõudeid. Lisaks täna keelatud kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks liigitatud ainetele ja segudele (CMR-d), kehtestatakse keeld ka endokriinsüsteemi häirivatele ainetele (EDC-d) ning teistele keemilistele ainetele, mis tänase teadmise juures mõjutavad immuun-, närvi- või hingamissüsteemi, või ainetele, mis on mürgised konkreetsele elundile (vt lisa II osa III). Siiski nähakse ette võimalus nimetatud aineid erandjuhtudel kasutada, kui mingis piirnormis kasutamist saab Euroopa Kemikaali Agentuuri (ECHA) hinnangul lugeda ohutuks ning puuduvad muud paremad alternatiivid vastava kemikaali asendamiseks (vt art 46(6), art 48 ja art 49). Ühtlasi täpsustatakse, et tootjad peavad oma ohuhinnangutes arvestama mitte üksnes üksikute kemikaalidega seotud ohte vaid ka teadaolevaid võimalikke kemikaalide kombineeritud mõjusid (vt art 21(2)). 3. Kehtestatakse digitaalse tootepassi nõue. Tootjad peaksid koostama digitaalse tootepassi, et anda teavet mänguasjade vastavuse kohta ELi õigusele (vt art 17 jj). Tootepass asendaks täna direktiiviga nõutud nn ELi vastavusdeklaratsiooni ja sisaldaks elemente, mis on vajalikud, et hinnata mänguasja vastavust kohaldatavatele nõuetele ja harmoneeritud standarditele (vt art 17(2) ja lisa VI). Importööridele ja levitajatele kaasneb sellega seoses kohustus kontrollida, et tootja on oma kohustuse täitnud, mis tähendab, et tootja on koostanud nõuetekohase mänguasja tootepassi, kandnud mänguasjale andmekandja (nt QR-kood vms) ning et tootja/importöör on Euroopa Komisjoni registrisse lisanud mänguasja info, mis teda konkreetse mänguasjamudeliga seob ning veebilingi, mille kaudu jõuda tootepassini (vt art 9(2) ja art 10(2)). Infonõuete digitaliseerimine vähendaks toodetega kaasasolevat paberimahtu ning võimaldaks teostada efektiivsemat järelevalvet, viimast eriti 3. riikidest pärit toodetega seoses. 4. Lihtsustub hoiatuste kuvamine. Kehtiva direktiiviga on nõutud, et etiketil toodud hoiatuste ees oleks kasutatud sõna „hoiatus“, mis tuleb ka tõlkida. Algatusega antakse võimalus asendada see sõna ühtse piktogrammiga, mis kaotaks tõlkevajaduse (vt lisa III). Euroopa Komisjon on hinnanud, et kemikaalinõuete muudatustest võib olla mõjutatud u 8,4- 12,8% mänguasjamudeleid, millest 4,6-7,2% vajavad toote kohandamist ja 3,8-5,6% tuleb müügilt eemaldada. Eesti mänguasjatööstus on võrdlemisi väike: Statistikaameti andmetel 45 ettevõtet kokku 32 töötajaga ning müügitulu ca 2 miljonit eurot aastas. TTJA hinnangul toovad uued nõuded kaasa järelevalvekoormuse kasvu, mistõttu näevad ette 2 täiendavat ametikohta suurusjärgus 90 000 eurot aastas. 1  1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon esitas 28. juulil 2023. a ettepaneku mänguasjade ohutuse kohta, millega muudetakse 2009. a kehtestatud mänguasjaohutuse direktiiv1 Euroopa Liidu otsekohalduvaks määruseks2. Kehtiv mänguasjaohutuse direktiiv kehtestab ohutusnõuded, mida mänguasja tootjad/müüjad peavad täitma. Mänguasjaks loetakse tooted, mis on mõeldud mängimiseks alla 14-aastastele lastele3. Euroopa Komisjoni analüüs tuvastas, et tänane direktiiv ei kata kõiki teadaolevaid kemikaaliohte ning direktiivi jõustamine on praktikas osutunud ebatõhusaks, viimast eriti veebimüügi kontekstis4. Eeltoodu tõttu soovitakse direktiivi nõuded muuta otsekohalduvaks määruseks, karmistada seniseid mänguasjade kemikaalinõudeid ning läbi digitaalse tootepassi tõhustada mänguasjade nõuete kontrolli. Otsekohalduv määrus tähendab muuhulgas seda, et tänane majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“5, mis võtab mänguasjaohutuse direktiivi nõuded Eesti õigusesse üle, läheks tervikuna tühistamisele. Seisukohad ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tarbijakaitse osakonna nõunik Risto Jõgi ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tarbijakaitse asekantsler Sandra Särav ([email protected]). 2. Ettepaneku sisukokkuvõte ja võrdlev analüüs Toetudes täna kehtiva direktiivi nõuetele6, täiendab ettepanek mänguasjade ohutusnõudeid eelkõige järgmiselt. Ettepanekuga soovitakse suurendada senist kaitset kahjulike kemikaalide eest. Ettepanek mitte ainult ei säilita praegust keelatud ainete nimekirja, mis on kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised (CMR-d), vaid see keelab ka muude teadaolevalt kahjulike kemikaalide kasutamise mänguasjades. Ettepanek keskendub lastele eriti kahjulike kemikaalide kasutamise piiramisele. Näiteks tahetakse keelata mänguasjades selliste kemikaalide kasutamine, mis mõjutavad endokriinsüsteemi ehk hormoonsüsteemi (endokriinsed häirijad ehk EDC-d), ning kemikaalid, mis mõjutavad hingamissüsteemi või on mürgised konkreetsele elundile. Keelatud kemikaalide nimetamisel lähtutakse ELi kemikaalivaldkonna regulatsioonidest, eelkõige nn CLP määrusest, mis mh klassifitseerib osad ained ja segud ohtlikeks7. Ühtlasi täpsustatakse, et 1 Direktiiv 2009/48/EÜ. Veebis kättesaadav - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02009L0048-20221205 2 Regulation on the safety of toys and repealing Directive 2009/48/EC (Brussels, 28.7.2023 COM(2023) 462 final 2023/0290(COD)). Veebis kättesaadav - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX:52023PC0462 3 Vt allmärkus 1. Art 2 lg 1 – „direktiivi kohaldatakse toodetele, mis on projekteeritud või ette nähtud mängimiseks üksnes või muu hulgas alla 14-aastastele lastele“. 4 Commission staff working document – Impact assessment raport; Brussels, 28.7.2023 SWD(2023) 269 final; lk 5. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/119022019016?leiaKehtiv 6 Kokkuvõtet täna kehtiva direktiivi nõuetest vt https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=LEGISSUM:co0009&qid=1693471623202 7 EL määrus nr 1272/2008. Veebis kättesaadav http://publications.europa.eu/resource/cellar/3ebb37ee-2bd1-11ee- 95a2-01aa75ed71a1.0003.02/DOC_1 2 tootjad peavad oma ohuhinnangutes arvestama mitte üksnes üksikute kemikaalidega seotud ohte, vaid ka teadaolevaid võimalikke kemikaalide kombineeritud mõjusid. Ühtlasi soovitakse tõhustada mänguasjade järelevalvet, et ELi jõuaks ainult turvalised mänguasjad. Siinkohal nähakse ette, et kõigil mänguasjadel oleks tulevikus digitaalne tootepass, mis sisaldaks tootja teavet nõuete täitmise kohta (nt tehniline dokumentatsioon8, sh ELi vastavusdeklaratsioon9). Digitaalse tootepassiga käiks kaasas uus plaanitav IT-süsteem, mis skaneeriks ELi välispiiril kõiki selliseid digitaalseid tootepasse ning tuvastaks saadetised, mis vajavad täiendavat kontrolli. Ühtlasi tekib sellega võimalus teostada automaatset kontrolli veebimüügis. Mõnevõrra lihtsustatakse hoiatuste kuvamist mänguasjadel. Tänase direktiiviga on nõutud, et etiketil toodud hoiatuste ees oleks kasutatud sõna „hoiatus“, mis tuleb tõlkida kõikidesse keeltesse, mida nõuavad liikmesriigid. Algatusega antakse võimalus asendada see sõna ühtse piktogrammiga, mis kaotab ära vastava tõlkevajaduse. 3. Ettepaneku vastavus õigusliku aluse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1 Õiguslik alus Võib nõustuda, et valitud on asjakohane õiguslik alusel. Tarbijakaitse kuulub ELi ja selle liikmesriikide ühisesse pädevusse („jagatud pädevus“). Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi TFEU) artiklil 114. Määrus saab asendama praegust mänguasjaohutuse direktiivi 2009/48/EÜ, mille õigusliku alusena oli kunagine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 95 (praegune TFEU artikkel 114). 3.2 Subsidiaarsus Võib nõustuda, et ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele. Mänguasjaohutuse direktiiv on mänguasjade ohutuse aspektide osas maksimaalselt harmoneeriv meede, mistõttu liikmesriikidel ei ole lubatud kehtestada mänguasjadele täiendavaid ega kõrvalekalduvaid ohutusnõudeid. Siiski nõuab direktiiv olemuslikult nõuete ülevõtmist siseriiklikku õigusesse, mis on kohati viinud selle, et direktiiv ja selle hilisemad muudatused on ELis ebaühtlaselt üle võetud. Otsekohalduv ELi määrus lahendaks selle murekoha. See pakuks ka õiguslikku kindlust ja võrdseid tingimusi tööstusele. Ühtlasi on määrus vajalik selleks, et võtta kasutusele digitaalne tootepass ja karmistada selle kontrolli ELi välispiiril. 3.3 Proportsionaalsus Ettepanekut võib pidada proportsionaalseks. Ettepanek parandab laste kaitset, kehtestades üldise keelu kasutada mänguasjades tänase teadmise põhjal kõige kahjulikumaid kemikaale. 8 Tehniline dokumentatsioon annab teavet toote kavandamise, tootmise ja toimimise kohta ning peab sisaldama kõiki vajalike üksikasju, et tõendada toote vastavust kohaldatavatele nõuetele. Näiteks, sisaldama teavet mänguasjas kasutatud koostisosade ja materjalide ning kasutatud kemikaalide kohta, läbiviidud ohuhinnanguid, jälgitavusinfot (nagu nt tootmis- ja ladustamise aadressid jms), katsearuandeid ja vahendite kirjeldust, millega tootja tagas toodangu vastavuse õigusaktidele ja kasutatud standarditele jms. 9 ELi vastavusdeklaratsioon on kohustuslik dokument, mille koostab tootja ning millega ta kinnitab, et toode vastab ELi õigusaktides kehtestatud nõuetele, sh viited standarditele, millest on tootmisel lähtutud. 3 Samas nähakse ette erandeid juhtudele, kus nende ainete kasutamine mänguasjades ei kujuta lastele ohtu ning puuduvad alternatiivid. Selliselt piiratakse keelust tulenevaid kulusid tööstusele laste ohutust kaalukausile seadmata. Digitaalne tootepass vähendab eelduslikult nõuetele mittevastavate mänguasjade arvu ELi turul. Kuigi digitaalse tootepassi nõue toob ettevõtetele esialgu kulusid süsteemide seadistamiseks ja digitaalsete passide loomiseks, viib see ka kokkuhoiuni, sest vajalikud dokumendid viiakse paberkujult digitaalseks. Samuti väheneb sellega ettevõtjate halduskoormus seoses ametite järelevalvega, kuivõrd ametid saavad vajaliku teabe otse kätte. Lisaks eeldatakse, et digitaalne tootepass viib olulise nõuetele mittevastavate mänguasjade arvu vähenemiseni turul, mis suurendab korrektsete ettevõtjate konkurentsivõimet. Ettepanekuga on tagatud, et mänguasjade digitaalne tootepass vastab samadele tehnilistele nõuetele nagu on toodud kestlike toodete määruse ettepanekus (ESPR)10, mis loob vajaliku kooskõla ja dubleerimise vältimise teiste analoogsete ELi nõuetega. 4. Ettepaneku mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1. Muudatuste positiivsed mõjud (tarbijatele, ettevõtjatele, keskkonnale) Ettepaneku mõjuanalüüsi kohaselt toob kõige kahjulikumate kemikaalide keelustamine kaasa olulisi kasusid, ulatudes potentsiaalselt 240 miljonist eurost kuni 1,2 miljardi euroni aastas. Need kasud tulenevad endokriinsete häirijate (EDC) poolt põhjustatud tervisekahjude ärahoidmisest. Kasud realiseeruksid lastel, kes on nende ainetega kokku puutumata jäänud, nende eluea jooksul, hõlmates mitut põlvkonda ning ületades tavaliselt 20-30 aasta pikkuseid perioode.11 Digitaalse tootepassi kasutuselevõtt suurendaks mänguasjade kontrollide arvu pea 5000 võrra (täna ca 25 000 kontrolli aastas). Tootjad võidaksid nõutud info digitaliseerimisest iga-aastaselt vahemikus 2,62 miljonit eurot kuni 3,93 miljonit eurot, sest paberkujul kohustusliku info edastamine asenduks digitaalsete andmetega. Ühtlasi tooks digitaalne tootepass tööstusele aastas hinnanguliselt 13 miljonit eurot kuni 20 miljonit eurot säästu seoses järelevalvemenetluse efektiivistumisega, kuivõrd väheneb ettevõtjate ajakulu vajaliku teabe hankimiseks turujärelevalveasutustele järelevalvemenetluse käigus, sest asjaomased dokumendid ning teave tarneahela kohta oleksid turujärelevalveasutustele edaspidi kättesaadavad internetis12. Tõhustatud järelevalve parandaks ühtlasi siseturu toimimist ja ELi tööstuse konkurentsivõimet, kuivõrd takistaks ebaseaduslikku konkurentsi – enamus mittevastavaid ja probleemseid tooteid turul pärinevad muudest riikidest, eelkõige Hiinast13. 10 Kestlike toodete määruse ettepanek, COM/2022/142 final. Veebis kättesaadav - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52022PC0142 11 Ettepaneku lk 6 jj. Impact assessment. 12 Commission staff working document – Impact assessment raport; Brussels, 28.7.2023 SWD(2023) 269 final; lk 50. 13 Vt nt ELi ohutusportaali aastaaruandeid - https://ec.europa.eu/safety-gate/#/screen/pages/reports 4 4.2. Muudatuste kulud 4.2.1 Mõju ettevõtjatele Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt eeldatakse, et kemikaalinõuete karmistamisel kasvab mänguasjades keelatud ainete arv 10-30%. See võib mõjutada olulist hulka mänguasju. Küll aga lubavad piiratud erandid mõju minimeerida seal, kus see on võimalik ja ohutu. Kokkuvõttes võib muudatustest olla mõjutatud u 8,4-12,8% mänguasjamudeleid, millest 4,6- 7,2% vajavad toote kohandamist ja 3,8-5,6% ei pruugi enam nõutele vastata ja tuleb seega müügilt eemaldada. Hinnangulised kulud mõjutatud mänguasjamudelite kohandamiseks jäävad vahemikku 23,5 miljonit eurot kuni 396,66 miljonit eurot. Erandi taotlemise kulud võivad ulatuda 100 000 eurost kuni 300 000 euroni aastas. Testimiskulud võivad suureneda 2200 eurolt 3900 euroni mänguasjamudeli kohta, mis tooks kaasa iga-aastase testimiskulude kasvu vahemikus 7,31 miljonit eurot kuni 11,70 miljonit eurot.14 Digitaalse tootepassiga seoses võivad ELi tootjad kanda ühekordseid kulusid summas 18 miljonit eurot ja järgnevatel aastatel summas 10,5 miljonit eurot. Need kulud hõlmaksid peamiselt süsteemi seadistamist, andmete sisestamist, uuendamist ja hooldamist. Samas säästaksid ELi tootjad nõutud dokumentide printimisest. Nii nagu üleval juba toodud, siis tootjad võidaksid nõutud info digitaliseerimisest iga-aastaselt vahemikus 2,62 miljonit eurot kuni 3,93 miljonit eurot15. Eesti mänguasjatööstus on võrdlemisi väike. Statistikaameti andmed näitavad küll mänguasjade tootmisega tegelevate ettevõtjate, töötajate ja müügitulu kasvu, kuid üldpildis ei ole see märkimisväärne: viimastel, 2021.a andmetel, oli Eestis mänguasjade tootmisega hõivatud 45 ettevõtet, omades kokku 32 töötajat ning müügitulu ca 2 miljonit eurot.16 Seega võib öelda, et Eesti mänguasjatootjad on üldjuhul ühemehefirmad. Võrdluseks: ELi suurimad tootjad on Saksamaa (käive 2,6 miljardit eurot aastas), Tsehhi (898 miljonit), Itaalia (560 miljonit), Hispaania (546 miljonit) ja Austria (453 miljonit)17. Siiski, kõik mänguasjad ei pruugi olla deklareeritud mänguasjade tootmise tegevusalal – neid võidakse Eestis toota ka näiteks plastitööstuses, puidutööstuses (puidust mänguasjad), rõiva- ja tekstiilitööstuses (pehmed nukud), paberitööstuses (lauamängud) jne. Teadaolevalt ei ole ka 14 Vt allmärkus 8. 15 Vt allmärkus 11. 16 Statistikaamet - https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete-majandusnaitajad__ettevetete-tulud-kulud- kasum__aastastatistika/EM001/table/tableViewLayout2 17 Commission staff working document – Impact assessment raport; Brussels, 28.7.2023 SWD(2023) 269 final; lk 113. 5 neist valdkondadest ühtegi suuremat tegijat ehk isegi kui sealt midagi juurde arvata, siis Eesti tootmismaht jääb ikkagi tagasihoidlikuks ning põhilise osa siseturust katab import. Statistikaameti andmetele eksporditi Eestist 2022. a enim „kolmerattalisi jalgrattaid, tõukerattaid, pedaalidega autosid jms ratastel mänguasju“ kokku ca 40 miljoni euro väärtuses. Muud ekspordiartiklid olid „mängukaardid“ (ca 0,3 miljonit) ja „videomängukonsoolid ja - masinad“ (ca 14 miljonit). Siiski, vaadates kõrvale impordistatistikat, siis võib eeldada, et tegemist on ilmselt edasimüügiga, kuivõrd impordiartiklid kattuvad enamjaolt ekspordiartiklitega. Täpsemalt, samal ajal imporditi Eestisse enim „kolmerattalisi jalgrattaid, tõuekrattaid, pedaalidega autosid jms ratastel mänguasju“ (ca 64 miljoni väärtuses), millele järgnesid „videmängukonsoolid ja -masinad“ (ca 10 miljonit) ning „mängukaardid“ (0,5 miljonit). Valdav enamus impordist ehk ca 60% oli pärit Hiinast.18 Allikas: Statistikaamet19 18 Statistikaamet – väliskaubandusstatistika andmed kaubakoodidele: CN9501 Laste poolt juhitavad ratastega mänguasjad (nt kolme rattaga laste jalgrattad, tõukerattad, pedaalautod); nukuvankrid ja -kärud); CN9502 Inimesekujulised nukud; CN9503 Kolmerattalised jalgrattad, tõukerattad, pedaalidega autod jms ratastel mänguasjad; CN950310 Elektrilised rongimudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid; CN950320 Vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid, liikuvad või liikumatud (v.a elektrilised rongimudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid); CN950330 Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad (v.a vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid); CN950341 Topitud mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste; CN950349 Mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste (v.a topitud); CN950350 Mängumuusikariistad, muusikalised mänguasjad; CN950360 Mosaiikpildid; CN950370 Mänguasjad komplektide või valikutena (v.a elektrilised rongimudelid koos lisadetailidega, vähendatud suurusega („mõõtkavas“) kokkupandavad mudelid, mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad ning mosaiikpildid); CN950380 Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid (v.a elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega („mõõtkavas“) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimese); CN950390 Mänguasjad, mujal nimetamata; CN950410 Videomängud, mida kasutatakse koos televiisoriga; CN950440 Mängukaardid; CN950450 Videomängukonsoolid ja -masinad (v.a maksevahenditega käivituvad seadmed). 19 Statistikaamet - https://andmed.stat.ee/et/statsql/majandus__valiskaubandus__kaupade_vk/VKK30/table/tableViewLayout2 6 4.2.2 Mõju riigieelarvele Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt ei too ettepanek liikmesriikide ametiasutustele kaasa lisakulusid seoses järelevalvega, kuigi mõnevõrra võib kasvada testimisega seotud kulu, sest keelatud kemikaalide nimekiri laieneb 10-30%. Komisjon on hinnanud, et ühe tootemudeli testimise hind võib kasvada 2200 eurolt 3900 euroni20. Eestis teostab järelevalvet mänguasjade üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), kus mänguasjade kontrolliga tegeleb hinnanguliselt 1,2 täistööajaga kohta (ca 4 inimest, kelle ülesandeks on mh mänguasjade kontroll). TTJA toodete testimise iga-aastane kulu on ca 5000 - 10 000 eurot21, kuid see on ette nähtud kõikide tootegruppide testimiseks, mitte üksnes mänguasjade. Isegi kui arvestada, et ligi pool testimiseks ettenähtud kuludest tehtaks mänguasjade valdkonnas, siis kasvaks testimise kulu ametile aastas ca 3850 eurot22. Seoses uue mänguasjade ohutuse määruse rakendumisega ning sealt tulenevate uute nõuetega suureneb TTJA hinnangul töökoormus suurel määral. Mänguasjad on suunatud lastele, kes on õigusraamistikus nimetatud kui suurema riskiga grupp. Tänane TTJA järelevalvepraktika näitab, et 70% kontrollitud mänguasjadest ei vasta tänastele nõuetele. Uue EL määrusega lisandub nõudeid veel juurde, mis muudab järelevalve keerulisemaks ning veelgi mahukamas. Uus määrus toob kaasa ettevõtjatele täiendavad kohustused, mis on seotud dokumentatsiooni (sh tootepassi olemasolu ja vastavus), tehniliste lahenduste ja märgistusega (nagu andmekandja olemasolu, selle funktsionaalsus ja kättesaadavus pakendil ning e-kaubanduses), samuti üldiste nõuetega (näiteks tootja kontaktandmete avalikustamine tarbijate kaebuste esitamiseks ja siseregistri pidamine kaebuste ja rakendatud meetmete kohta). Andmekandjate olemasolu ja nende korrektne toimimine (kas vastav andmekandja töötab ning kas see viib tegelike andmeteni), eriti e-kaubanduses müüdavate toodete puhul, nõuab spetsiifilist teadmist ja täiendavat järelevalvet TTJA poolt. Uue otsekohalduva määruse jõustumisega lisandub suur hulk isikuid (e-kauplused), kellele hakkavad kehtima täiendavalt uued nõuded (nt tegema kättesaadavaks andmekandja). Samuti võib eeldada, et uute nõuete rakendamisel suureneb importijate vastutus, kuna nad peavad tagama tootjate kohustuste täitmise juhul, kui viimased sellega toime ei tule. See nõuab tõhusamat TTJA ning importijate vahelist suhtlust ning nõuab täiendavat ressurssi, et tagada importijate kohustuste täitmine. Mänguasjade müügiga ja tootmisega tegelevad Eestis tuhanded ettevõtted (levitajad, importijad, tootjad), sh e-kauplejad, kellele laieneb TTJA järelevalve kohustus. Sellest tulenevalt tekib vajadus luua kaks täiendavat ametikohta, mille aastakulu on 90 000 eurot. Maksu- ja Tolliameti (MTA) seisukohast ei ole vahet, mis toote nõuetelevastavust kontrollida - tolli jaoks on teema märgistus ja lisainfo toote kohta (vastavusdeklaratsioon) - toll tegutseb vastavalt EL määrusele 1020/2019 (peatab import vabaks ringluseks vormistuse, teavitab pädevat asutust, saab vastuse 4 tööpäeva jooksul). Selles osas midagi ei muutu. Määruse jõustumisel alguses võib prognoosida veidi suuremat kontrollide arvu uutele nõuetele ülemineku tagamiseks, kuid olulist vahet pole (mänguasjade nõuetelevastavuse kontroll on MTA alaline prioriteet). Kuid uue määruse rakendamise ettevalmistamiseks võib osutuda vajalikuks arendada MTA infosüsteemi. Täiendava kontrollikohustuse lisamise korral (nt 20 Vt allmärkus 8. 21 Riiklik toodete turujärelevalve strateegia 2022-2025, lk 8. Veebis kättesaadav - https://ttja.ee/media/2389/download 22 Komisjoni hinnangul oleks testimise kulukasv tootemudeli kohta 77% (2200 vs 3900). Kui võtta 50% TTJA testimiskuluks 5000 eurot, siis oleks kasv (5000*1,77)-5000=8850-5000=3850 eurot. 7 mänguasjade tootepasside kontroll) uuendab toll oma impordisüsteemi liidest EU CSW- CERTEXiga, et tagada vajaliku info kogumine ja vahetamine. Liidese uuendamine täiendava päringu lisamisega on täna suurusjärgus 50 000-100 000 eurot, sõltuvalt päringu/kontrolli keerukusest. Tänase põhimõtte alusel taotleb MTA rahastuse üldjuhul riigi eelarvest. Samas EU CSW-CERTEX tootepassi alane täiendamine toimub tulevase ökodisaini määruse alusel, millega luuakse digitaalse tootepassi taristu, millele hilisemad valdkondlikud määrused (nagu kõnealune mänguasjamäärus) hakkavad toetuma, seega on kulupool juba tolle algatuse rakendamisega kaetud. Kõiki võimalikke kulutusi seoses määruse rakendamisega menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. 5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus 1.1. Eesti toetab mänguasjade ohutust reguleeriva direktiivi muutmist otsekohalduvaks määruseks, kuivõrd see lihtsustab mänguasjade turule toomist ja piiriülest koostööd ning kaotab ära direktiivi muudatuste ülevõtmise aruandluse. Kehtiv mänguasjaohutuse direktiiv on maksimaalselt harmoneeriv direktiiv, mistõttu sellest kõrvalekaldumine ei ole lubatud. Arvestades kehtiva direktiivi detailsust võib seega öelda, et tegemist ongi juba „de facto“ EL määrusega. Samas erand kinnitab reeglit, ehk et Saksamaa on kehtestanud, küll piiratud kujul, direktiivist rangemaid nõudeid oma turul müüdavatele mänguasjadele23. Direktiivi muutmine määruseks tasandab need võimalikud ebakõlad ja teeb seega toodete müügi ELis ettevõtjate vaates lihtsamaks – tekib üks ja ainus õigusakt, mille nõudeid tuleb täita selleks, et oma toodet seaduslikult mistahes ELi turul müüa. Samuti lihtsustub seeläbi piirülene järelevalve ning koostöö, kuivõrd kõik liikmesriikide järelevalveasutused peavad lähtuma sõna-sõnalt samadest nõuetest. Eesti on direktiivi sisuliselt üle võtnud läbi majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi MKM) määruse „Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“24. Vastavas määruses toodud nõuded kordavad kas sõna-sõnalt direktiivis toodut või viitavad otse direktiivi tekstile. Vahemikus 2012-2020 on direktiivi aga muudetud 17 korral25 ning Eesti on järjepidevalt pidanud Euroopa Komisjonile aru andma, kuidas üks või teine direktiivi muudatus on Eesti õigusesse üle võetud. Üldjuhul on direktiivi muudatused olnud seotud lubatud kemikaali piirnormide muudatustega direktiivi lisas II ning need muudatused 23 For example, in 2011 Germany submitted an application to obtain the authorisation to maintain its (stricter) national provisions on, among others, nitrosamines and nitrosatable substances. Germany based its request on the need of protection of human health. In support of the request, the German authorities provided detailed justifications including scientific studies on the health assessment of the concerned substances. The Commission acknowledged in a 2012 Decision that the limit values for nitrosamines requested by Germany were justified for a part of the toys covered by the Toy Safety Directive limits, due to a ‘major need of protection of human health.’ The Decision thus allowed Germany to keep its lower, stricter national limits. Commission staff working document – Impact assessment raport; Brussels, 28.7.2023 SWD(2023) 269 final; lk 101 jj. 24 „Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Veebis kättesaadav - https://www.riigiteataja.ee/akt/119022019016?leiaKehtiv 25 Commission staff working document – Impact assessment raport; Brussels, 28.7.2023 SWD(2023) 269 final; lk 103 jj. 8 eraldiseisvat ülevõtmist ei ole nõudnud, kuivõrd MKMi määruses ei ole taasesitatud direktiivis toodud kemikaalide piirnorme, vaid on viidatud otse direktiivi lisale, kust piirnormid tulevad. Seega, kui muutuvad direktiivis toodud piirnormid, siis muutuvad ka MKMi määruse nõuded26. Direktiivi muutmisel määruseks kaoks ära vajadus pidevaks aruandmiseks, kuidas uued piirmäärad Eesti õigusesse on üle võetud. Siiski taotleme läbirääkimiste käigus eelnõu mõnede elementide sisu täpsustamist, nt art 3 (mõisted), art 6 (hoiatused), art 7 (tootja kohustused), art 9 (importööri kohustused), art 16 (CE- märgis), art 17 (digitaalne tootepass), art 41 (turujärelevalve), art 51 (ärisaladuse konfidentsiaalsuse piirid). Täpsemalt, siseriikliku kaasamise käigus laekus TTJA-lt ja Justiitsministeeriumilt tagasiside, mille kohaselt võiks täpsustada ettepanekus toodud erinevate sätete sisu. Kuivõrd normide õigusselgus on Eestis põhiseadusega tagatud põhimõte, siis väärivad need märkused eraldi käsitlemist ning esile tõstmist. Õigusselgus tähendab, et õigusaktid peavad olema sõnastatud selgelt ja arusaadavalt ning olema piisavalt ammendavad ja täpsed, et igaühel oleks võimalik mõista regulatsiooni ning selle kohaselt seada oma käitumine. Õigusteaduses on toodud esile, et õigusselguse nõude kohaselt peaks igal mõistlikul inimesel olema, vajadusel asjakohase konsulteerimise abil, võimalik asjakohase selgusega mõista, millist käitumist temalt oodatakse.27 Tagasiside põhjal saab esile tõsta järgimisi punkte, mis vajavad täiendavat selgust tulevaste läbirääkimiste raames: Art 3(16) - ettevõtja kordumatu tunnuskood – mõistes võiks selgitada, kes on need väärtusahela osalised, kelle vastav tunnuskood peab olema art 19(1) kohaselt ELi registrisse kantud: kas ainult tootja ja importöör või ka muud ettevõtjad nagu nt volitatud esindaja, levitaja ja ekspediitorteenuse osutaja? Segadus tuleneb ettepanekus kasutatud erinevatest, kuid näiliselt sarnaste, terminite kasutamisest. Näiteks, art 3(16), mis sisustab „unique operator identifier“ läbi „actors involved in the value chain“ samas art 3(8) sisustab mõistet „economic operator“ kui tootja, volitatud esindaja, importija, levitaja ja ekspediitorteenuse osutaja. Kas „operator“ on sama, mis „economic operator“? Kui nii, siis on „actors involved in the value chain“ sama mis „economic operator“ ja seega võiks neid sisustada sama terminoloogiat kasutades. Art 6(3) – hoiatuste nähtavus – lisatud hoiatusmärgis peab olema selgelt nähtav, kergesti loetav ja hõlpsasti arusaadav. Samuti peavad need hoiatusmärgised olema tarbijale selgelt nähtavad enne ostu sooritamist, sh piisavalt suured. Vastava nõude terminoloogiat ja sõnastust võiks ühtlustada selliselt, et sättest ei tekiks muljelt, et on olemas kahte tüüpi hoiatusmärgiseid: ühed, mis pannakse tootele, ning teised, mida kuvatakse tarbijale enne ostu. Tegemist siiski ühtede ja samade hoiatusmärkidega, mille nõuded on sisuliselt samad: selgelt nähtav, kergesti loetav ning hõlpsasti arusaadav. Vastasel juhul tekib küsimus, kas ühel juhul on mõeldud lihtsalt nähtavust või ka hoiatuse loetavust. See aga ei ole soovitav, sest hoiatus võib olla küll nähtav, kuid sõltuvalt sellest, milliselt on see trükitud ning mis on trüki kvaliteet, ei pruugi see olla veel loetav. 26 Vt § 3 lg 1 lõpp – „Turule võib lasta ainult käesoleva paragrahvi lõigetes 2–3 sätestatud olulistele üldistele ohutusnõuetele ja Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.06.2009, lk 1–37) (edaspidi direktiiv 2009/48/EÜ) II lisas esitatud eriohutusnõuetele vastavaid mänguasju, võttes arvesse II lisa muudatusi ja nende kohaldamise tähtpäevi.“ 27 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne – PS § 13 lg 2 selgitused – veebis kättesaadav https://pohiseadus.ee/sisu/3484/paragrahv_13#:~:text=omavoli%20eest%20(samas).-,%C3%95igusselgus,-37 9 Hoiatusmärgiste kuvamisega vajab täiendavat selgust ka kohustuse ulatus kaugmüügi korral. Kuigi ettepanek oma põhjenduspunktis 6 ütleb selgelt, et ettepanek ei reguleeri neid aspekte, mida juba reguleerib üldise tooteohutuse määrus, sh kaugmüüki koos hoiatuste kuvamisega, siis vaatamata sellele võib art-st 6(3) leida kaugmüügi käsitlust. Sellele vaatamata vajaks meie rakendusasutused ja ka ettevõtjad siiski rohkem selgust, kuidas hoiatusi tuleb kaugmüügi korral kuvada. Kas piisab toote pildist, millel hoiatused on nt sisse „zoomides“ nähtavad? Või peab olema eraldi pilt hoiatustest või peavad hoiatused olema eraldi toote kirjelduses, infos vms? Samas nõustume Euroopa Komisjoniga, et hoiatuste info kuvamine peaks olema ühtne, mitte tootegrupiti erinev, mistõttu selliseid täpsustusi ja selgitusi ei tohiks teha mänguasjamääruse raames vaid need peaks käima üldise tooteohutuse määruse alt. Eeltoodust tulenevalt soovime, et üldise tooteohutuse määruse art 17(2) kohase ettevõtjatele suunatud juhistes pööraks Euroopa Komisjon sellele aspektile erilist tähelepanu. Kindlasti tuleks selle raames täpsustada ka seda, kas (keemilised) koostisained lähevad „safety information“ alla. Art 7(7) – ohutusalane info ja kasutusjuhend – märgime, et ettepanekus on kasutatud sama asja kohta erinevat terminit: mõnes kohas „instructions“ (art 7(7) ning 10(2)(a)), teistes kohtades sama asja kohta „instructions of use“ (art 9(2)(a) ning lisa VI osa II punkt b). Terminid tuleks ühtlustada ning kasutada tuleks läbivalt „instructions of use“ ehk kasutusjuhend. Art 7(10) ja art 9(10) – tarneahelate teavitamine – viidatud artiklites peab tootja/importöör teavitama teisi tarnaahela osalisi mittevastavustest „õigel ajal“ („timely manner“), samas mujal (nt art 7(8)) on sarnase teavituse juures kasutatud terminit „viivitamata“ („immediately“). Kehtiv mänguasja ohutuse direktiiv, millel ettepanek põhineb, kasutab terminit „viivitamata“. Eelistame, et me ei too sisse uusi määratlemata õigusmõisteid, mistõttu tuleks vastavat terminoloogiat ühtlustada ja sellistel juhtudel kasutada läbivalt sõna „viivitamata“. Art 7(11) – avalikult kättesaadav – nähakse ette kohustus teha avalikult kättesaadavaks telefoninumber, e-posti aadress, oma veebisaidi spetsiaalse rubriik või muu sidekanal, mis võimaldab tarbijatel või muudel lõppkasutajatel esitada mänguasjade ohutusega seotud kaebusi ja teavitada tootjaid kõigist mänguasjadega seotud õnnetustest või ohutusprobleemidest. Samas ei selgu ei sättest ega selgituspunktidest, kuidas see kohustus tuleb täita. Kuidas ja kus vastav info tuleb esitada? Kui tootja esitab vastava info pakendil, kas siis on nõue täidetud? Kui vastav info on läbi andmekandja esitatud, tootja kodulehele ülesse pandud või internetist otsinguga leitav, kas siis on nõue täidetud? Erinevate tõlgendusviiside välistamiseks tuleks selgemalt välja tuua, mida mõeldakse avalikult kättesaadavaks tegemise all ning millised võimalused on vastava teabe esitamiseks. Lisaks märgime, et puuetega inimeste juurdepääsuvajaduste tagamise viitele võiks lisada viite konkreetsele õigusaktile, mis vastavaid nõudeid käsitleb (nt vastav ELi regulatsioon). Art 9(9) – avalik kättesaadavus – sättes tuleks täpsustada, et juhul kui importöör täidab tootja art 7(11) kohustuse, siis see hõlmab kõiki seal nimetatud aspekte, sh ka avaliku kättesaadavuse nõuet. Art 9(10) – importööri registripidamise kohustus – importööri registripidamise kohustuse nõue ei ole samas detailsusastmes kui tootjal (art 7(12)) ning lahendamata on ka küsimus, et kas importööril on valik kuhu ta andmed sisestab või mitte. Loogiline oleks, et andmed esitatakse siiski ennekõike tootja registrisse ja üksnes siis, kui tootja registrit ei ole, siis importööri registrisse. Vajalik on täpsustada, millist lahenduskäiku pidas Euroopa Komisjon oma ettepanekuga silmas. Nt kontaktandemete osas (art 9(9)) on selgelt ette nähtud, et juhul kui 10 tootja seda ei tee, siis täidab tootja eest ülesande importöör. Sama lahendusloogikat lg-s 10 kasutatud ei ole. Seda võib eeldada, kuid õigusselguse huvides tasuks täpselt välja kirjutada. Art 16(1) – väike mänguasi – sättes korratakse üle 2009.a direktiivi sõnastust, mille kohaselt CE märgis ei pea „väikestel mänguasjadel“ peal olema. See termin on aga praktikas tekitanud probleeme, mistõttu võiks selle asendada samasisulise, kuid selgema sõnastusega, mida sarnastes olukordades on mujal kasutatud ehk et CE märgist ei tule mängusajale kanda vaid juhtudel, kui see ei ole mänguasja suuruse või laadi tõttu võimalik - vt nt art 7(5), kus on öeldud „Tootja tagab, et mänguasjad kannavad tüübi-, partii-, seeria- või mudelinumbrit või muud märget, mis võimaldab neid identifitseerida, või kui see ei ole mänguasja suuruse või laadi tõttu võimalik, tagab tootja, et nõutud teave on esitatud pakendil või mänguasjaga kaasas olevas dokumendis.“ Art 17(5) – digitaalse tootepassi andmekandja asukoht – sätte kohaselt tuleb see kanda tootele või selle etiketile. Üksnes erandjuhtudel pakendile. Samas peab see olema tarbijale ja järelevalveametile nähtav. Enamjaolt on mänguasjad pakendites, mistõttu ei ole andmekandja sellisel juhul tarbijatele ega teistele nähtavad. Samuti raskendaks selline nõue (nt QR kood tootel aga mitte pakendil) ka tollipiiril automaatkontrolli teostamist. Eeltoodu tõttu on vastavas sättes toodud kaks nõuet justkui üksteisele vastu rääkivad - üks nõue ütleb, et peab olema tarbijale ostu tehes nähtav, teine aga et tuleb kanda tootele (mis võib olla pakendatud ja seega mittenähtav). Vastav nõue vajab selgust. Art 41 – pealkiri ei vasta sätete sisule – artikli sätted räägivad mitte üksnes riskidest ja ohtudest vaid ka mittevastavustest (nt puudulik jälgitavusnõude täitmine nagu nt vigane kontaktaadress vms). Eeltoodu tõttu võiks art pealkirjas asendada „toys presenting a risk“ sõnadega „toys that are non-compliant“ kuivõrd viimane on kõikehõlmavam kui esimene ja seega katab ära artikli sisulised nõuded. Art 51(1)(b) – ärisaladuse konfidentsiaalsus vs avalik huvi - määruse selgituspunktides võiks näidete varal täpsustada, milliste juhtumitel kaalub avalik huvi üles ärisaladuse avaldamise turujärelevalve asutuste poolt. Vastasel juhul võib ELis ette näha ebaühtlast järelevalvepraktikat, kus ühe ja sama toote ohtude korral avalikustatakse tarbijatele eri liikmesriikides erineva sisuga infot. Näiteks saaks tuua toote kemikaalisisalduse info: millist kemikaali ja millises kontsentratsioonis. On vaja selgust, kas sellist infot võib üldsusele avalikustada või mitte. Ehk nt kui ettevõte on kasutanud keelatud kemikaali või suuremas kontsentratsioonis kui lubatud, siis tarbijaid tuleks sellest teavitada, et nad teaksid ohust ja selle ulatusest, mitte üksnes sellest, et esineb „mingit“ keelatud/piirnormi ületavat kemikaali/allergeeni vms. Lisa III osa punkti 1 ja 2 – ohutuspiktogrammid – ohutuspiktogrammide nähtavuse tagamise eesmärgil teeme ettepaneku kaaluda võimalust sätestada määruses piktogrammide värv ja suurus. TTJA tagasisidest tuleneb, et mustvalgete hoiatussümbolite nähtavusega on praktikas probleeme. Eriti kui need kaovad tihedasse infoteksti ära. Analoogselt on näiteks hoiatussümbolite värv ja suurus määruse tasemel reguleeritud kemikaalide valdkonnas (vt CLP- määrus). Arvestades, et lapsed on tarbijatena riskigrupp, siis on hoiatussümbolite nähtavuse tagamine mänguasjade puhul õigustatud. Hoiatussümboli värvide kombinatsiooni ja suuruse nõude kehtestamisel saab lähtuda standardist EN 71-1 - Mänguasjade ohutus. Osa 1: Mehaanilised ja füüsikalised omadused punkt 7.2. 11  1.2. Toetame kemikaalinõuete karmistamist mänguasjades, kuivõrd nüüdsed teadusuuringud viitavad sellele, et lisaks täna kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks liigitatud keelatud ainete ja segude kategooriatele (CMR) tuleks kehtestada üleüldine kasutuskeeld ka endokriinsüsteemi häirivatele ainetele (EDC) ning sellistele keemilistele ainetele, mis tõendatult mõjutavad immuun-, närvi- või hingamissüsteemi või on mürgised konkreetsele elundile. 1.3. Peame oluliseks säilitada erandite võimaluse juhtudel, kui mingis piirnormis kasutamist saab siiski teaduslikult lugeda ohutuks ning puuduvad muud paremad alternatiivid vastavale kemikaalile. Samuti peame õigustatuks nõuet, et ohuhinnangud peavad tulevikus arvestama mitte üksnes üksikute kemikaalidega seotud ohte, vaid ka teadaolevaid võimalikke kemikaalide kombineeritud mõjusid. Seisukohad on seotud järgmiste artiklitega: art 5 (toote nõuded), art 21 (ohutuse hindamine), art 46 (õiguse kehtestada erand keemiliste omaduste eriohutusnõuetes), art 48 (keemiliste omaduste eriohutusnõuete erandite taotlemine), art 49 (Euroopa Kemikaaliameti arvamus), lisa II osa III (keemiliste omaduste eriohutusnõuded). Lastele tuleb tagada piisav kaitse võimaliku kokkupuute eest nende tervisele kahjulike riskidega mänguasjade kasutamisel. Kahjulike kemikaalide poolt tekitatavad riskid on sageli nähtavad alles pikema aja jooksul ning vanematel puudub üldjuhul teadlikkus nende olemasolust mänguasjades või nende võimalikust raskusastmest. Erinevalt mehaanilistest ohtudest ei ole lapsevanematel võimalik kemikaaliohte otseselt vältida, kui lapsed mängivad selliste mänguasjadega.28 Lisaks täna keelatud kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks liigitatud ainetele ja segudele (CMR-d), kehtestatakse üleüldine keeld ka endokriinsüsteemi häirivatele ainetele (EDC-d) ning teistele keemilistele ainetele, mis mõjutavad immuun-, närvi- või hingamissüsteemi, või ainetele, mis on mürgised konkreetsele elundile. Siiski nähakse ette võimalus nimetatud aineid erandjuhtudel kasutada, kui mingis piirnormis kasutamist saab Euroopa Kemikaali Agentuuri hinnangul lugeda ohutuks ning puuduvad muud paremad alternatiivid vastava kemikaali asendamiseks. Ühtlasi täpsustatakse, et tootjad peavad oma ohuhinnangutes arvestama mitte üksnes üksikute kemikaalidega seotud ohte vaid ka teadaolevaid võimalikke kemikaalide kombineeritud mõjusid. Endokriinsüsteemi häirivate ainete (EDC-de) keelustamisel lähtub Euroopa Komisjon peamiselt asjaolust, et endokriinsüsteem omab olulist rolli inimese arengus, mistõttu kriitilistel hetkedel EDC-ga kokkupuutumisel, näiteks varases lapsepõlves, võib kaasneda kahjulikke tervisemõjusid isegi väga väikeste annuste korral ja need mõjud võivad avalduda alles hilisemas eluetapis. Hingamisteede sensibilisaatorid võivad põhjustada lastele astma tekkeohu suurenemist ja neurotoksilised ained on eriti kahjulikud laste arenevale ajule, mis on loomupäraselt tundlikum toksiliste ainete suhtes kui täiskasvanute aju. Lapsed peavad olema kaitstud ka allergeenide ja teatavate metallide eest. Sisuliselt samale järeldusele on jõudnud ka Sotsiaalministeerium, kes on oma tagasisides välja toonud, et „EDC-d on globaalne probleem, millega tuleb tegeleda. Endokriinsüsteemi tervisest sõltub organismi talitlus. EDC-d häirivad endokriinsüsteemi loomulikku talitlust ning võivad olla seotud mitmete terviseriskidega nagu 28 Commission staff working document – Impact assessment raport; Brussels, 28.7.2023 SWD(2023) 269 final; lk 15. 12 hormoonidega seotud vähkkasvajad, rasvumine, diabeet, südame-veresoonkonna haigused ja viljatus. Kahjustada võivad saada ka IQ ja motoorsed oskused. Terviserisk on eriti suur just laste puhul, kuna varases arengufaasis viib see suurema tõenäosusega pöördumatute kahjustusteni. Seetõttu on kahjulike ainetega kokkupuute vähendamine oluline ennetusviis läbi mille õnnestub nendest ainetest põhjustatud tervisekahjustusi vältida ning seeläbi ka tervishoiu kulutusi vähendada.“ Keeldude kehtestamisel lähtutakse ELi kemikaali valdkonnas tuvastatud ohtlikest kemikaalidest, mis on nimetatud ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevas (nn CLP) määruses.29, 30 Mõned näited ainetest, mida on ELis peetud või tunnistatud EDC-deks31:  bisfenool A (BPA): leidub teatavates plastides ja kasutatakse tavaliselt toidu- ja joogikonteinerites;  Ftalaadid: kasutatakse sageli plasti paindlikkuse ja vastupidavuse suurendamiseks;  Parabeenid: kasutatakse tavaliselt säilitusainetena kosmeetikatoodetes, isikuhooldustoodetes ja ravimites;  Polüklooritud bifenüülid (PCBd): tööstuskemikaalid, mida kasutatakse mitmesugustes rakendustes, sealhulgas elektriseadmetes ja hüdrovedelikes;  Perfluorooktaanhape (PFOA) ja Perfluorooktaansulfonaat (PFOS): Kasutatakse mitmesugustes tööstuslikes protsessides ja toodetes, nagu mittekleepuvad katted ja tuletõrjevahud; Sotsiaalministeerium on oma tagasisides välja toonud, et laste kui haavatava sihtrühma kõrgetasemelise tervisekaitse tagamisel on kõige kahjulikemate kemikaalide keelu laiendamine mänguasjades hädavajalik. Ühtlasi tuuakse välja, et ettepanek toetab ka Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 (VV heaks kiidetud 29.04.2021) ja selle tervist toetava keskkonna programmi eesmärke. Varasemad seonduvad seisukohad: 1) Eesti on 2022.a-l kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitleva määruse (edaspidi REACH)32 avaliku konsultatsiooni käigus toetanud muude väga ohtlikke keemiliste ainete (mh EDC-de) kasutamise üldisemat piiramist lisaks senistele piirangutele seoses kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainetega (CMR). Viimast muidugi lähtuvalt nende ainetega seotud ohtudest ja üldistest kokkupuutega seotud kaalutlustest, nt kasutavad tarbijad, lapsed33. 2) Eesti on 2023. a ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva (CLP) määruse muudatusettepanekute osas toetanud ainete ja segude klassifitseerimisreeglite ja uute prioriteetsete ohuklasside täpsustamist järgmiste ainetega: endokriinfunktsiooni kahjustavad ained (EDC-d); püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised 29 EL määrus (EÜ) nr 1272/2008. Veebis kättesaadav https://publications.europa.eu/resource/cellar/3ebb37ee- 2bd1-11ee-95a2-01aa75ed71a1.0010.02/DOC_1 30 Ettepaneku pp 16. 31 Vt nt Euroopa Kemikaali Agentuuri (ECHA) sellekohast infot - https://echa.europa.eu/et/ed-assessment 32 EL määrus (EÜ) nr 1907/2006. Veebis kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02006R1907-20230806 33 Seletuskiri REACH-määruse muutmise avalik kons 04.04 final, seisukohapunkt 2, lk 4. 13 ained; väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained; püsivad, liikuvad ja toksilised ained; väga püsivad ja väga liikuva toimega ained34. 1.4. Toetame mänguasjade infonõuete digitaliseerimist ehk digitaalse tootepassi loomist, kuivõrd see vähendab toodetega kaasasolevat paberimahtu ning võimaldab tõhusamalt tagada mänguasja infonõuete täitmist. Seisukoht on seotud järgmiste artiklitega: art 7 (tootja kohustused), art 17-20 (tootepass), lisa VI (toote passi infonõuded). Mänguasjade järelevalvet on selgelt vaja tõhustada. ELi turul on märkimisväärne hulk 3ndatest riikidest pärit nõuetele mittevastavaid või ohtlikke mänguasju, mis tähendab, et lastel võib tekkida mitmesuguseid terviseriske nendega seoses. Ohtlikud mänguasjad võivad põhjustada püsivaid vigastusi ja isegi surmaga lõppevaid õnnetusi, näiteks lämbumine või vigastused magnetite või nööppatareide allaneelamisest tingituna. Lapsed võivad kokku puutuda ohtlike kemikaalidega, näiteks ftalaatidega pehmetes plastmaterjalides või liiga suurtes kogustes boori sisaldava limaga.35 ELi toodete ohutusportaali (nn „Safety Gate“ või varasema nimega RAPEX)36 teated näitavad, et mänguasjad on üks suurimatest tootegruppidest, mille ohutusnõuete täitmisega on ELi turul pidevalt probleeme. Aastatel 2016–2021 moodustas "mänguasjade" kategooria kokku 27,4% kõigist „Safety Gate“ hoiatustest (3449 hoiatust 12610-st hoiatusest), mis on suurim osakaal võrreldes teiste tootekategooriatega. See osakaal on aastate jooksul oluliselt varieerinud, ulatudes 31,8%-ni hoiatustest aastal 2018 ja langenud miinimumini 19,9% aastal 2021. Hoiatustest umbes 40% olid seotud keemiliste ohtude ning 40% lämbumisohuga.37 34 2023.märtsi VV seisukohtade seletuskirjast CLP määruse muutmise kohta, seisukohapunkt 1, lk 12-13: 35 Commission staff working document – Impact assessment raport; Brussels, 28.7.2023 SWD(2023) 269 final; lk 17. 36 Kiirhoiatussüsteem „Safety Gate“ võimaldab vahetada ühtse turu riikide tooteohutuse eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel kiiresti sellist teavet, mis käsitleb toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete suhtes võetud meetmeid. Veebis - https://ec.europa.eu/safety-gate/#/screen/home 37 „In fact, the ‘Toys’ category has been the product category subject to the highest number of alerts in five of the last six years. The next highest categories across this period were ‘Motor vehicles’ (22.5%, 2,840 alerts), ‘Clothing, textiles and fashion items’ (9.4%, 1,182 alerts) and ‘Electrical appliances and equipment’ (8.6%, 1,088 alerts). The remaining 57 categories comprised around 32.1% of alerts.“ Commission staff working document – Impact assessment raport; Brussels, 28.7.2023 SWD(2023) 269 final; lk 16 ja 153. 14 Statistika kohaselt oli enamus nendest ohtlikest toodetest pärit 3ndatest riikidest, eelkõige Hiinast38. Eesti tegi 2022.a-l „Safety Gate“ vahendusel 4 ohtliku mänguasjaga seotud teadet ning võttis samme 28 teatega seoses, kus sama toode leiti Eestis müügilt. 2023. a 8 kuuga on need numbrid vastavalt 1 ja 17. Ühtekokku viis TTJA 2022.-l läbi 34 menetlust, millest 88% lõppesid rikkumise tuvastamisega. 2023. a 8 kuu vastavad andmed on 68 ja 73,5%. Eeltoodust tulenevalt on tollipiiril järelevalve tõhustamine ja järelevalve automatiseerimine igati mõistetav ning tervitatav. Toote formaalsete nõuete (nt vastavusdeklaratsioon, tehniline kirjeldus) viimine digitaalsele kujule võimaldab omakorda järelevalve automatiseerida, mis on tänapäeval hädavajalik, kuivõrd piiri ületavate toodete maht on tänu e-kaubanduse plahvatuslikule kasvule muutunud väga suureks39. Tarbijale hädavajalik info nagu hoiatused, jälgitavusnõuded (toote/tootja/importööri identifitseerimise info) ning ohutus- ja kasutusjuhendid tuleks siiski endiselt edasi anda füüsilisel kujul. Nõustume, et sellist infot võib täiendavalt lisada ka digitaalsesse tootepassi, kuid sellisel juhul ei tohiks selline andmete digitaliseerimine asendada info esitamist nõutud kujul. Varasemad seisukohad: 1) Oleme 2022. a oktoobris ringmajanduse paketi VV seisukohtades toetanud EL ülese ühtse digitaalse tootepassi ja seotud registri loomist. Eesti on üks digitaalse tootepassi idee autoritest ja seda ideed hoidnud olulisena alatest 2017. aasta Eesti EL Nõukogu eesistumisest.40 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Sotsiaalministeeriumil (kemikaalinõuded), Rahandusministeeriumilt (toll), Kliimaministeeriumilt (digitaalne tootepass) ja Justiitsministeeriumilt (isikuandmete kaitse, ärisaladus ja karistused). Seisukohad on saadetud arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele: E-kaubanduse Liit, Elektroonikatööstuse Liit, Kaubandus-tööstuskoda, Kaupmeeste Liit, Keemiatööstuse Liit, Plastitööstuse Liit, Rõiva- ja Tekstiililiit, Suurettevõtjate Assosatsioon, Tarbijakaitse Liit, Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assosatsioon, MTÜ Tarbijate Koostöökoda, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Omanike Keskliit, Anvol OÜ (XS Mänguasjad). 38 Commission staff working document – Impact assessment raport; Brussels, 28.7.2023 SWD(2023) 269 final; lk 21. 39 Euroopa Komisjon toob oma mõjuanalüüsis välja, et ainuüksi 2019.a-l läbis tolli 868 miljonit ühikut kaupa, kusjuures kõigist nn üksikpakkidest (individual small value parcels) hinnanguliselt ca 10% olid mänguasjad. Commission staff working document – Impact assessment raport; Brussels, 28.7.2023 SWD(2023) 269 final; lk 23. 40 Seletuskiri ringmajanduse pakett, 18.10.2022. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ringmajanduspaketi kohta, seisukohapunkt 1.6, lk 26-27. 15 Arvamuse saatsid Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Kaubandus-tööstuskoda, Kaupmeeste Liit, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, Anvol OÜ (XS Mänguasjad). Saabunud tagasiside on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on võimaluse korral arvestatud. 16  Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Justiitsministeerium Art 51 – konfidentsiaalsuse tagamine. Kas ei võiks tõstatada küsimust, et kuidas tagatakse nö Arvestatud. kõigi poolt ühtne tõlgendus AK teabe avaldamisel ehk mida loetakse selliseks olukorraks, kus avalik huvi kaalub AK aluse üle (art 51(1)(b)- (b) - füüsilise või juriidilise isiku Seisukohapunkti nr 1.1 konfidentsiaalne äriteave ja ärisaladused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused). Kui see all on käsitletud jääb igaühe enda tõlgendada siis kas sama toote osas ei või olukord viia selleni, et siis osa õigusselguse temaatikat, riike avaldab, teised mitte? Võib-olla seda ei saagi välistada aga kas ei ole mõistlik mh AK teabe indikeerida, mis juhul seda võiks eeldada? avalikustamise Nt AvTS: § 38 (juurdepääs üksnes asutusesiseseks tunnistatud teabele), lg 1: küsimust. avalikkuse huvi põhjustanud teabe faktide kohta, mis on seotud õiguserikkumise või õnnetusega, peab teabevaldaja avalikustama enne õiguserikkumise või õnnetuse asjaolude lõplikku selgitamist ulatuses, mis ei takista uurimist või järelevalvet või õnnetuse põhjuste selgitamist. Sellise teabe avalikustamise ulatuse otsustab pädev uurimist või järelevalvet korraldav või õnnetuse asjaolusid selgitav ametnik. Mis ärisaladust avaldaks näiteks - kui toode on ohtlik – nt mitu ta müünud on? Või millise intellektuaalomandi õigustega seotud AK avaldamine oleks asjakohane – võiks tuua näiteid. Rahandusministeerium Tolli (keelud ja piirangud) töögrupis on jutuks olnud, mis puutub (digi) tootepassi ja Arvestatud. turujärelevalve infosüsteemi arendamist, kuid mitte mänguasjade määruse eelnõu. Mänguasjade nõuete sisuküsimused ei ole tolli teema (mis ained, mis omadused jne). Tolli digitaalse tootepassi ning Tolli vaatenurgast pole vahet, mis toote nõuetelevastavust kontrollida - tolli jaoks on teema automaatkontrolli märgistus ja lisainfo toote kohta (vastavusdeklaratsioon) - toll tegutseb vastavalt määrusele kulude aspekt on 1020/19 (peatab import vabaks ringluseks vormistuse, teavitab pädevat asutust, saab vastuse 4 käsitletud seletuskirja tööpäeva jooksul). Selles osas ei muutu midagi. Preambula (47): ... Seepärast ei muudeta mõjude peatükis (mõju käesoleva määrusega mingil viisil määruse (EL) 2019/1020 VII peatükki ega viisi, kuidas liidu riigieelarvele). turule tulevate toodete kontrollimise eest vastutavad asutused enda tegevust korraldavad ja oma ülesandeid täidavad. Seega probleemide ringid seoses (digi) tootepassiga ja turujärelevalve infosüsteemiga. Art 20 Tootepass - suurepärane mõte nõuda ettevõtjatelt toote 1 kogu nõuetelevastavust puudutava info koondamist ühte digifaili, mis tollile juurdepääsetav. Art 22 lg 5 - see kontroll peab toimuma automaatselt - teisisõnu tuleb ette näha tolli infosüsteemi arendus, mis seda teeks. Turujärelevalve infosüsteem asutati juba määrusega 1020/19 (art 34 "info ja teavitussüsteem"), millele mänguasjade määrus ka viitab. See on suurem projekt, millega LR-d saavad liituda, kui valmis. Digipassid tulevad samuti sinna süsteemi, ehk teisisõnu tuleb sellega liituda. Laboriuuringud - nähakse ette hulk nõuded kahjulike ainete sisaldusele mänguasjade, neid saab kontrollida ainult laboris. Toll ei ole turujärelevalve asutus, seega kontrollide tellimine turujärelevalve asutuse ülesanne (praktikas suuresti Terviseameti labor). Töökoormuse osas - määruse jõustumisel alguse võib prognoosida veidi suuremat kontrollide arvu uutele nõuetele ülemineku tagamiseks, kuid olulist vahet pole (mänguasjade nõuetelevastavuse kontroll on MTA alaline prioriteet). Kuid uue määruse rakendamise ettevalmistamiseks vajalik arendada infosüsteemi (võiks mõelda et Impulssi uus moodul digipassi automaateks kontrollimiseks ning mingi liidestamine turujärelevalve infosüsteemiga turujärelevalve asutustega info vahetamiseks). RM täpsustused kulude osas: Sertifikaatide kontroll tollivälistesse süsteemidesse toimub SW põhimõttel juba täna, mis tähendab, et tollil on võimalik teatud sertifikaate kontrollida, maha kanda läbi elektroonse liidese. Tänane SW lahendus toimib viisil, et tollivälised registrid (nt TRACES) on liidestatud Komisjoni keskse lahendusega - EU CSW-CERTEX komponendiga. Samuti liidestavad tollid oma süsteemid keskse komponendiga ning keskne komponent vahendab päringuid asjakohasesse registrisse. Täiendava kontrollikohustuse lisamise korral (nt mänguasjade tootepasside kontroll) uuendab toll oma impordisüsteemi liidest EU CSW-CERTEXiga, et tagada vajaliku info kogumine ja vahetamine. Liidese uuendamine täiendava päringu lisamisega on täna suurusjärgus 50000-100000 eurot, sõltuvalt päringu/kontrolli keerukusest. Tänase põhimõtte alusel taotleb MTA rahastuse üldjuhul riigi eelarvest. Seega, märkus, et rahastuse vaatest on oluline vaadelda SW määruse rakendamise kulusid, on õige, summa toome siin välja eelkõige põhjusel, et mänguasjade määruse rakendamisel on Eesti riigile kulusid. 2  Maksu- ja Tolliamet on alustamas 2023 a lõpus analüüsi, kuidas SW lahendust Eestis uuendada, kuid selle hetkeni tuleb lähtuda põhimõttest, et liidese täiendamine toob kaasa siseriiklike arenduskulusid. Kui mänguasjade määruse rakendamine jääb perioodi, kui meil on uued lahendused, siis kindlasti rahaline vaade muutub konkreetse lahenduse vaates. Sotsiaalministeerium Ettepanek toetab kemikaalistrateegia üldisi eesmärke laiendada ühtset keeldu kõige Arvestatud. kahjulikematele kemikaalidele ja tugineb kehtivatele ja tulevastele ohuklassidele, mis lisatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, Kemikaalinõuete märgistamist ja pakendamist (CLP määrus) ning aitab seeläbi tugevdada tarbijate ja eelkõige karmistamisele on haavatavate elanikkonnarühmade kaitset. Toetame tugevalt mänguasjades kahjulike ainete pühendatud eraldi keelu laiendamist lisaks CMR-dele ka endokriinfunktsiooni kahjustavatele ainetele (EDC- seisukohapunkt nr 1.2, dele) ja ainetele, mis mõjutavad immuun-, närvi- või hingamissüsteemi. Sarnane lähenemisviis kus on eraldi välja on võetud ka teistes kemikaalivaldkonna õigusaktides. toodud Sotsiaalministeeriumi Leiame, et laste kui haavatava sihtrühma kõrgetasemelise tervisekaitse tagamisel on kõige toetav seisukoht. kahjulikemate kemikaalide keelu laiendamine mänguasjades hädavajalik, kuid leiame ka seda, et teatud piiratud tingimustel võiksid olla lubatud ka erandid üldisest keelust, kui Euroopa Kemikaaliameti poolt on tõendatud, et nende ainete kasutamine mänguasjades ei ole lastele ohtlik ja puuduvad alternatiivid. Seega eelistame poliitikavarianti 1b, mis vähendab oluliselt laste kokkupuudet kahjulike ainetega, kuid piirab negatiivset mõju tootmisharule ning tagab selle, et mänguasjade ohutusnõudeid saab jätkuvalt kohandada vastavalt uutele teadusandmetele. Endokriinsüsteemi kahjustavad ained on globaalne probleem, millega tuleb tegeleda. Endokriinsüsteemi tervisest sõltub organismi talitlus. EDC-d häirivad endokriinsüsteemi loomulikku talitlust ning võivad olla seotud mitmete terviseriskidega nagu hormoonidega seotud vähkkasvajad, rasvumine, diabeet, südame-veresoonkonna haigused ja viljatus. Kahjustada võivad saada ka IQ ja motoorsed oskused. Terviserisk on eriti suur just laste puhul, kuna varases arengufaasis viib see suurema tõenäosusega pöördumatute kahjustusteni. Seetõttu on kahjulike ainetega kokkupuute vähendamine oluline ennetusviis läbi mille õnnestub nendest ainetest põhjustatud tervisekahjustusi vältida ning seeläbi ka tervishoiu kulutusi vähendada. Ettepanek toetab ka Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 (VV heaks kiidetud 29.04.2021) ja selle tervist toetava keskkonna programmi eesmärke. 3 Huvigrupid, organisatsioonid Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine Eesti Kaubandus- Täname Teid küsimast Eesti Kaubandus- Tööstuskoja arvamust mänguasjade ohutusnõuete Võetud teadmiseks. Tööstuskoda määruse osas. Küsisime oma liikmetelt selles osas ka arvamust, aga ühtegi seisukohta/arvamust meieni ei jõudnud. Olles tutvunud ettepanekuga leiame, et muudatused on mõistlikud. Seega me toetame esialgseid mänguasjade ohutusnõuete määruse muudatusi ja Eesti võimalike seisukohti selles. Eesti Kaupmeeste Liit Kaupmeeste poolt vaadates me ei näe põhjust muudatusettepanekuid mitte toetada. Piiriülese Võetud teadmiseks. kaubanduse vaates on lihtsam kui nõuded on riigiti samad. Juhul kui määruse tulekuga mõni senine eestisisese määruse nõue kaob või muutub, siis sellest teavitaksime hea meelega Tootepassi arendustöö kaupmehi eraldi. Oleme tänulikud kui sellest meid teavitate. osas sai selgitatud, et digitaalse tootepassi Tootepassi väga toetame! Ideaalis võiksid tootepassid või mingid andmeväljad nendest olla arendustöö algab pärast kättesaadavad nii tarbijatele kui kaupmeestele ka standardiseeritud kujul EL registrites, aga seda, kui selle õiguslik see on palju laiem teema. Kas kusagil sellesisuline arendustöö planeerimine ka käib? alus on paika loksunud. Õigusliku aluse saab digitaalne tootepass kestlike toodete ettepanekuga (artikkel 8 jj) ning see on hetkel läbirääkimistes triloogides (komisjon- nõukogu-parlament). Kui see ükskord vastu võetakse, siis on KOMil alust algatada ka arendustööd. Mänguasjade ohutusnõuete määruse ettepanekuga seoses võib eeldada järgmist ajaraami: EL Nõukogu 4  seisukoht valmib hiljemalt suvi 2024. Euroopa Parlamendi seisukoht jan 2025 (sest EP valimised 2024 kevadel). Triloogide kokkulepe 2025 suvi- sügis. Üleminekuperiood ettepaneku kohaselt 30 kuud ehk 2,5.a, mis tähendab, et rakendamine varasemalt 2028 algus. TTJA Mänguasjade ohutust käsitleva määruse 2023/0290 ettepaneku tagasiside Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) tagasiside ja arvamuse esitamiseks Euroopa Komisjoni poolt 28.juulil 2023.a esitatud ettepaneku mänguasjade ohutusnõuete otsekohalduva määruse kohta, millega tunnistatakse kehtetuks 2009 aastal vastu võetud mänguasjaohutuse direktiiv 2009/48/EÜ. Järgnevalt edastab TTJA mänguasjade ohutust käsitleva määruse 2023/0290 (edaspidi määrus) ettepaneku, lisade ja seletuskirja kohta omapoolsed tähelepanekud ning kommentaarid: 1. Mõisted – kordumatu Arvestatud. märgijada, mis võimaldab tuvastada mänguasjade väärtusahelas osalejad. Selgituses võiks täpsustada, kas "väärtusahela" mõiste hõlmab kõiki ettevõtteid ja isikuid, kes on seotud Seisukohapunkti nr 1.1 mänguasjade tootmise, turustamise ja müügiga (tootja, importija, levitaja) või on siinkohal all on käsitletud mõeldud ainult tootjat ja importijat. Oluline on, et kood võimaldaks tuvastada kõiki neid õigusselguse temaatikat, osapooli, kes panustavad mänguasjade ohutuse tagamisse ja vastavusse viimisesse kehtivate mh seda punkti. nõuetega. 5  Märkuse võetud juurde on lisatud kommentaar, mille kohaselt „käesoleva määruse eestikeelses versioonis teadmiseks ning see kasutatakse selle termini asemel pigem sobivamat terminit „oht“. TTJA hinnangul tekib tuleb tõstatada hilisemas segadus ja ebamäärasus kui erinevad mõisted koondatakse ühe üldise mõiste "oht" alla. See etapis jurist-lingvistide viib olukorrani, kus üks mõiste peaks erinevates kontekstides tähendama erinevat sisu, kuid töögrupis, sest küsimus seadustes on sätestatud kaks erinevat tähendust. Mänguasjade ohutuse direktiivi 2009/48 on suunatud tõlketööle, praeguses eestikeelses tõlkes ei ole ühtset lähenemist esinenud, vaid direktiivis on kasutatud mida tuleb järgida siis, nii mõistet "oht" kui ka "risk" vastavalt direktiivi poolt antud mõistete seletustele. Oleme kui lõplik määrus on seisukohal, et kui seadusandja on ette näinud kaks erinevat mõistet, siis on oluline, et need paigas ja määrust oleksid ka eestikeelses tõlkes samamoodi käsitletud, tagades sellega ühtse mõistete mõistmise tõlgitakse eesti keelde. ja segaduse vältimise. 2. Hoiatused Märkuse võetud mitut III lisas sätestatud hoiatust, kui selline hoiatus on vastuolus mänguasja kavandatud teadmiseks ning see kasutusega vastavalt selle funktsioonile, mõõtmetele ja laadile“. TTJA ettepanek on asendada tuleb tõstatada hilisemas väljend „ei pea olema“ väljendiga „ei tohi olla“. Hetkel jätab sõnastus mulje justkui nimetatud etapis jurist-lingvistide nõue on lahtine ja jätab võimaluse selle täitmise osas valikuid teha. Meie hinnangul on aga töögrupis, sest küsimus seadusandja eesmärk keelata mänguasja tegeliku kavandatud kasutusega vastuolus olevate on suunatud tõlketööle, hoiatuste kasutamine ning sellisel juhul on väljendi „ei tohi“ kasutamine käesolevas sõnastuses mida tuleb järgida siis, selgem ja ei jäta küsitavusi. Ingliskeelses määruses on kasutatud järgnevat sõnastust „Toys kui lõplik määrus on shall not bear one or more of the warnings“, mis TTJA hinnangul toetab eeltoodut. paigas ja määrust tõlgitakse eesti keelde. Arvestatud. ostu sooritamist selgelt nähtav, sh ka juhul, kui ostetakse kaugmüügi teel. Hoiatused peavad olema piisavalt suured, et tagada nende nähtavus.“ Tekib küsimus, kas siin on mõeldud lihtsalt Seisukohapunkti nr 1.1 nähtavust või ka hoiatuse loetavust. Hoiatus võib olla küll nähtav, kuid sõltuvalt sellest all on käsitletud milliselt on see trükitud ning mis on trüki kvaliteet, ei pruugi see olla veel loetav. TTJA õigusselguse temaatikat, ettepanek on lisada viidatud artikli juurde ka loetavus järgmiselt „Hoiatus peab olema tarbijale mh seda punkti. 6 enne ostu sooritamist selgelt nähtav ja loetav, sh ka juhul, kui ostetakse kaugmüügi teel. Hoiatused peavad olema piisavalt suured, et tagada nende nähtavus ja loetavus.“ Lisaks tekib küsimus, millised on täpsemad nõuded hoiatuste esitamisele kaugmüügi korral. Arvestatud. Kas hoiatus võib olla üldiselt esitatud muu teksti sees, ilma seda eraldi esile tõstmata, või peab hoiatus olema selgelt eristatav toote avavaatest, et tarbija seda kindlasti märkaks? Samuti, kas Lähtudes ettepaneku hoiatus võib olla lihtsalt tootepiltidel, näiteks kui e-kaupluses on kujutatud toote pakendi fotot, põhjenduspunktist 6 kus on näha hoiatus? Kas võib sellisel juhul lugeda hoiatuse esitatamist nõuetekohaseks? tulevad kaugmüügi Selleks, et vältida erinevaid tõlgendusi ja ettevõtjate arusaamatusi hoiatuste esitamisel infonõuded üldise kaugmüügil, oleks mõistlik täpsemalt selgitada hoiatuste esitamise nõudeid selles kontekstis. tooteohutuse määrusest (täpsemalt art 19(d)), kus on mh öeldud, et kaugmüügi korral peab pakkumisinfo sisaldama selget ja nähtavat infot mistahes hoiatuste kohta, mis on ELi regulatsioonides nõutud. Soov täpsustada, mida tähendab kaugmüügi korral „selge ja nähtav“ („clearly and visibly“) on arusaadav, kuid seda tuleks täpsustada ühtselt kõikide toodete kohta ehk siis seda ei peaks tegema mänguasjamääruse raames vaid üldise tooteohutuse määruse tõlgendamise või täpsustamise raames. 7  Kindlasti tuleks täpsustada ka seda, kas koostisained lähevad „safety information“ alla. 2. Tootja kohustused Arvestatud. ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles või keeltes, mis on tarbijatele ja teistele lõppkasutajatele kergesti arusaadav(ad). Nii juhend kui ka teave peab Seisukohapunkti nr 1.1 olema selge, arusaadav ja loetav.“ Määruse ettepanekut tervikuna lugedes sh tootja kohustusi all on käsitletud (artikkel 7 lõige 7), tootepassi kantavat teavet (mänguasjade ohutust käsitleva määruse õigusselguse temaatikat, (2023/0290) ettepaneku VI lisa) ning Eesti seisukohtade seletuskirjas olevaid selgitusi tekib mh seda punkti. küsitavusi, milline info peab olema füüsiliselt toote peal/tootega kaasas ja millise teabe võib esitada läbi andmekandja. On selge. et hoiatused peavad olema füüsiliselt toote peal/pakendil Ohutusalane teave ja vms vastavalt olukorrale ehk et neid ei saa esitada vaid andmekandja kaudu. Samas tekitab kasutusjuhendid. Kas segadust muu ohutusalase teabe ja kasutusjuhiste esitamine. Juhul kui tootele on lisatud piisab, kui vaid andmekandja, kus on leitav tootepass, kuhu on vastavalt mänguasja ohutust käsitleva määruse tootepassis? Ettepaneku 2023/0290 ettepaneku VI lisa II osa punktidele a ja b lisatud ohutusalane teave ja hoiatused art 7 lg 7 ütleb, et tootja ning kasutusjuhised, kuid pakendil on esitatud ainult hoiatused ning ohutusalase teabe ja tagab, et tootega on kasutusjuhised leiab tarbija andmekandja kaudu tootepassist, kas sellisel juhul on määruse kaasas („accompanied nõuded ja tootja kohustused täidetud, sest vastav info on tootega kaasas andmekandjal. Jääb by“) juhend ja arusaamatuks, milline on määruse ettepaneku koostaja nägemus ohutusalase teabe ja ohutusalane teave. See kasutusjuhendite esitamise osas. termin ei ole uus, vaid pärineb ja kordab 2009.a mänguasjadirektiivi sõnastust. Direktiivi selgitavast juhendist tuleneb, et see tähendab seda, et see peab olema füüsiliselt tootega kaasas mitte 8  elektroonselt „The TSD only mentions that the toy needs to be accompanied, meaning that this information can be on the packaging, in a leaflet or notice.“ Eesti seisukohtade seletuskirja punktis 3 (lk 12) on toodud järgnev selgitus: „Tarbijale Mis on hädavajalik info, hädavajalik info nagu hoiatused tuleks siiski endiselt edasi anda füüsilisel kujul kas tootel lisaks hoiatustele? Selle endal, toote sildil või pakendil ning asjakohasel juhul ka kasutusjuhendis. Oleme nõus, et sellist all on silmas peetud infot võib täiendavalt lisada ka digitaalsesse tootepassi, kuid sellisel juhul ei tohiks selline jälgitavusega seotud andmete digitaliseerimine asendada info esitamist nõutud kujul (tootel, sildil, või pakendil ning infot nagu toote asjakohasel juhul ka kasutusjuhendis)“. Selline sõnastus jätab mulje, et eelkõige peaksid identifitseerimiseks hoiatused jätkuvalt olema edasi antud füüsilisel kujul, samas kui muu info nt ohutusteave ja vajalik seeriakood vms kasutusjuhised võivad olla vaid tootepassis. Selles kontekstis tekib küsimus, mida täpselt või tootja/importööri peetakse silmas tarbijale hädavajaliku info all, lisaks hoiatustele? andmed, mis ettepaneku kohaselt peavad olema tootel (st ei piisa vaid tootepassis olevast infost) – vt nt ettepaneku art 7 lg 5 ja 6. TTJA on seisukohal, et nii hoiatused, ohutusalane teave kui toote kasutusjuhised peavad olema Vt selgitust üleval. tarbijale edasi antud ka füüsilisel kujul, ilma et neid peaks läbi andmekandja tootepassist Ettepanek ei muuda otsima hakkama. Lisaks hoiatustele on ka ohutusalane teave ja toote kasutusjuhised oluline sisus tänast olukorda, teave toote ohutuks ja sihipäraseks kasutamiseks (sh hooldamine, hävitamine jms) ning sellise ehk et vastav info peab teabe kandmine vaid tootepassi võib tarbijad jätta siiski ilma olulisest toote ohutusega seotud olema füüsiliselt tootega kasutajateabest, kuna ei saa eeldada, et kõigil tarbijate rühmadel (sh näiteks vanemad inimesed kaasas. (vanaemad/vanaisad, kes lastele mänguasju ostavad)) on tehnilisi võimalusi lugemaks andmekandja kaudu toote kasutamisega seonduvat infot. Füüsilisel kujul sellise info esitamine loob suurema tõenäosuse, et toote ostnud isik pakendil oleva infoga ka tutvub, sest teabe lugemiseks ei ole vaja teha lisatoiminguid vaid teave on toote pakendil või tootega kaasas. 9 Pooldame, et lisainfo esitamine (nt reklaaminfo jms) esitamine võib käia läbi andmekandja, kuid hoiatused, ohutusalane teave ja kasutamise juhised peaksid olema füüsiliselt tarbijale kättesaadavad. Eeltoodut arvesse võttes teeme ettepaneku Eesti seisukohtade seletuskirja punktis 3 (lk 12) Arvestatud. Seletuskirja esitatud seisukohta selgemalt lahti kirjutada sh mitte piirduda vaid viitega hoiatuste füüsilisel on vastavalt täiendatud. kujul esitamise vajalikkusega. Samuti peab ka määruse ettepanekus ühtse tõlgendamise tagamiseks olema selgemalt välja Mitte arvestatud. toodud, milline teave peab olema füüsiliselt tootega kaasas ja milline info on aktsepteeritud Nõuded tulevad läbi andmekandja tarbijale edasi antavana. Hetkel jätab TTJA hinnangul määruse ettepanek artiklitest ja ütlevad, mis võimalusi nõudeid erinevalt tõlgendada. info peab olema füüsiliselt kas tootel või tootega kaasas. kaudu tootja peab teavet jagama ohtlike toodete kohta. Nimetamata on jäänud portaali nimi. Märkuse võetud Ingliskeelses tekstis on portaali nimi Safety Business Gateway nimetatud. TTJA teeb teadmiseks ning see ettepaneku ka eestikeelsesse määruse vastavasse punkti lisada viide konkreetsele portaalile tuleb tõstatada hilisemas (Safety Business Gateway), selleks, et ettevõtjatel oleks selgus, millist portaali vastavas sättes etapis jurist-lingvistide silmas peetakse. töögrupis, sest küsimus on suunatud tõlketööle, mida tuleb järgida siis, kui lõplik määrus on paigas ja määrust tõlgitakse eesti keelde. osalevaid ettevõtjaid, määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 1 osutatud ettevõtjat ja Arvestatud. internetipõhiseid kauplemiskohti teavitatakse õigel ajal kõigist tema poolt tuvastatud mittevastavustest.“ Jääb arusaamatuks, mida peetakse silmas „õige aja“ mõiste all. Selline Seisukohapunkti nr 1.1 sõnastus jätab osapooltele tõlgendamise võimalused väga laiaks. Eelpool lõikes 8 kohustatakse all on käsitletud tootjat teavet esitama turujärelevalveasutustele ja tarbijatele viivitamatult, kuid arusaamatuks õigusselguse temaatikat, jääb, miks ülejäänud tarneahelas olevaid ettevõtjaid on tootja kohustanud teavitama õigel ajal mh seda punkti. 10 ja mis sellisel juhul see õige aeg on? TTJA hinnangul peab ajaline käsitlus olema selgemalt sõnastatud ning ka selles punktis oleks sõna „viivitamata“ asjakohasem ning selgem. Arvestatud. eposti aadressi, oma veebisaidi spetsiaalse rubriigi või muu sidekanali, mis võimaldab tarbijatel või muudel lõppkasutajatel esitada mänguasjade ohutusega seotud kaebusi ja Seisukohapunkti nr 1.1 teavitada tootjaid kõigist mänguasjadega seotud õnnetustest või ohutusprobleemidest. Seda all on käsitletud tehes võtab tootja arvesse puuetega inimeste juurdepääsuvajadusi“. Jääb arusaamatuks, mida õigusselguse temaatikat, mõeldakse „avalikult kättesaadavaks“ tegemise all? Kuidas ja kus vastav info tuleb esitada? mh seda punkti. Kui tootja esitab vastava info pakendil, kas siis on nõue täidetud? Kui vastav info on läbi andmekandja esitatud, tootja kodulehele ülesse pandud või internetist otsinguga leitav, kas siis on nõue täidetud? TTJA hinnangul peab erinevate tõlgendusviiside välistamiseks selgemalt välja tooma/piiritlema, mida mõeldakse avalikult kättesaadavaks tegemise all ning millised võimalused on vastava teabe esitamiseks. Lisaks märgime, et kas puuetega inimeste juurdepääsuvajaduste tagamise viitele ei saa lisada viidet konkreetsele õigusaktile, mis vastavaid nõudeid käsitleb (nt ligipääsetavuse seadus või vastav ELi regulatsioon). osutatud kaebusi ja teavet ning Mitte arvestatud. peab siseregistrit selliste kaebuste ja sellise teabe, samuti toodete tagasinõudmiste ja muude Olemasolevad mänguasjade käesoleva määrusega vastavusse viimiseks võetud parandusmeetmete kohta. “ pädevused nii KorSist Tekib küsimus, et kuidas Komisjon on ette näinud vastava nõude kontrolli. Kes seda nõuet kui ka TNVSist tootja juures kontrollima hakkab ja kas kontroll selle nõude üle on üldse vajalik? võimaldavad ka nimetatud nõude kontrolli. Nõude eesmärk on sundida ettevõtjaid tarbijate kaebustega iseseisvalt tegelema ning probleemidele reageerima (siseregister võimaldabki kontrollida, kas ja mida ettevõtja on siin teinud). 11 4. Importija kohustused Märkuse võetud kõnealune asutus seda taotleb, teeb tootja temaga koostööd kõigis tema poolt turule lastud teadmiseks. Inglise mänguasjadega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.“ Ettepanek keelses tekstis seda viga asendada lauses sõna „tootja“ sõnaga „importija“, kuna käsitletakse importija kohustusi. ei ole, seega see tuleb tõstatada hilisemas etapis jurist-lingvistide töögrupis, sest küsimus on suunatud tõlketööle, mida tuleb järgida siis, kui lõplik määrus on paigas ja määrust tõlgitakse eesti keelde. Arvestatud. või muudele lõppkasutajatele avalikult kättesaadavaks artikli 7 lõikes 11 osutatud sidekanali, mis võimaldab neil esitada mänguasjade ohutusega seotud kaebusi ja teavitada kõigist Seisukohapunkti nr 1.1 mänguasjadega seotud õnnetustest või ohutusprobleemidest. Kui selline sidekanal puudub, all on käsitletud peab importija selle looma, võttes arvesse puudega inimeste juurdepääsuvajadusi.“ TTJA-l õigusselguse temaatikat, tekkis küsimus, kas selles kontekstis ei peaks kaaluma samasugust lähenemist nagu on tootja mh seda punkti. kohustuste artikli 7 punktis 11, kus lisaks sidekanali loomisele eeldatakse, et vastav sidekanal tuleb teha avalikult kättesaadavaks. Praegune sõnastus vihjab, nagu oleks importija kohustatud kontrollima, kas tootja on avalikult kättesaadava sidekanali loonud, ja kui tootja seda ei ole teinud, siis peaks importija selle looma, arvestades puudega inimeste juurdepääsuvajadusi. Importija kohustust teha sidekanal avalikult kättesaadavaks ei ole praeguses sõnastuses selgelt käsitletud. Nagu ka tootja kohustuste kontekstis, tekkis siin küsimus, kas viide puuetega inimeste juurdepääsunõuetele ei võiks sisaldada ka viidet konkreetsele õigusaktile, mis selliseid nõudeid reguleerib. lt: „Importija uurib käesoleva artikli lõikes 9 osutatud kaebusi ja teavet, mille ta on saanud tootja või importijate endi poolt kättesaadavaks tehtud sidekanali kaudu ja mis puudutavad tema poolt turul kättesaadavaks tehtud mänguasju. 12 Importija kannab need kaebused, samuti tagasinõudmised ja muud mänguasjade käesoleva Mitte arvestatud. määrusega vastavusse viimiseks võetud parandusmeetmed artikli 7 lõikes 12 osutatud Selgitame. Inglise registrisse või oma siseregistrisse.“ Siinkohal jääb arusaamatuks, mida mõeldakse „muud keelses tekstis on öeldud mänguasjade käesoleva määrusega vastavusse viimiseks võetud parandusmeetmed“ all. Kui „any other corrective järelevalveasutust esitab ettevõtjale näiteks nõude, et mänguasjade märgistus tuleb viia measures taken to bring vastavusse määruse nõuetega (nt lisada riigikeelne märgistus tootele, kui see puudub), kas the toys into sellised vastavusse viimiseks teostatud parandusmeetmed peaksid samuti kajastuma conformity“. Lugedes siseregistris? lauset tervikuna, siis see „any other“ järgneb sõnale „recalls“, mistõttu tähendab see mistahes muid tegevusi, mis on tehtud selleks, et viia toode vastavusse. Nt, art 7(8) ütleb, et juhul kui tootja saab teada, et toode ei vasta nõuetele, siis ta peab nõuetele mittevastavuse kõrvaldama, või kui see pole võimalik, siis toote müügi peatama („withdraw“) ja tarbijatelt tagasi kutsuma („recall“). Tootja ei pea selliseks tegevuseks ootama järelevalveasutuse ettekirjutust. Samuti võib öelda, et „any other corrective measure“ hõlmab mistahes ajendil võetud meetmeid, sh ka 13  siis, kui turujärelevalveasutuse ütles selle ette. Teiseks tekib küsimus, kus kohast tuleneb nõue, et importija peab pidama siseregistrit? Praegu Arvestatud. importija kohustuste alt sellist nõuet välja ei loe. Lisaks sellele, kas importija peab siseregistrit igaljuhul pidama või ainult siis kui tootjal vastavat siseregistrit ei ole? Kui mõlemal, tootjal ja Seisukohapunkti nr 1.1 importijal, on oma siseregister, kas siis importijal on õigus valida, kumba siseregistrisse ta all on käsitletud kaebused, tagasinõudmised jms kandma peaks? Praeguse sõnastuse juures on ebaselge, õigusselguse temaatikat, millised on importija kohustused siseregistri pidamise osas ning TTJA hinnangul vajavad need mh seda punkti. täpsustamist. unkt 10 kohaselt „Importija hoiab tootjat, levitajaid ning asjakohasel juhul internetipõhiseid kauplemiskohti tehtud uurimise ja selle tulemustega õigeaegselt kursis. “ Siinkohal jääb arusaamatuks, kuidas määratletakse või piiritletakse sõna „õigeaegselt“. Arvestatud. Seisukohapunkti nr 1.1 all on käsitletud 5. Levitaja kohustused õigusselguse temaatikat, mh seda punkti. kontrollib levitaja, kas on täidetud järgmised tingimused:……“ ning järgneb vastav tingimuste loetelu. TTJA ettepanek on asendada eelnimetatud lauses sõna „kas“ sõnaga „et“, mida toetab Märkuse võetud ka inglisekeelne tekst: „Before making a toy available on the market, distributors shall verify teadmiseks. Inglise that the following conditions have been met:“ See loob selgema sõnastuse konkreetsete keelses tekstis seda viga kohustuse osas. Sõna „kas“ kasutamine viitab vajadusel kontrollida, kas nõue on täidetud või ei ole, seega see tuleb mitte, kuid kontrollkohustusele enamat ei järgne. Sõna "et" kasutamine eeldab, et järgnevalt tõstatada hilisemas loetletud nõuded oleks ka täidetud. etapis jurist-lingvistide töögrupis, sest küsimus on suunatud tõlketööle, mida tuleb järgida siis, 6. CE-vastavusmärgise kinnitamise nõuded ja tingimused kui lõplik määrus on 14  -vastavusmärgis kantakse nähtaval, loetaval ja paigas ja määrust kustutamatul viisil mänguasjale, mänguasjale kinnitatud etiketile või mänguasja pakendile.“ tõlgitakse eesti keelde. TTJA-l on olnud kogemusi nõude kustutamatul viisil tõlgendamise küsimusega. Mida täpsemalt mõeldakse „kustutamatu“ all? Kas see hõlmab vaid seda, et CE-märgis ei ole Mitte arvestatud. kergesti kuluv, laiali valguv või loetamatuks muutuv? Näiteks, kui CE-märgis kantakse eraldi Selgitame. Mida kleebisena pakendile (mitte otse pakendile trükituna) ning vastav kleebis ei ole kergesti tähendab „kustutamatu“ eemaldatav, kas siis peetakse seda kustutamatult tootele kantud märgiseks? Kui aga kleebis on viis (inglise keeles kergesti eemaldatav (nt pakendite omavahelises kokkupuutes), kas sellisel juhul ei ole CE- „indelibly“)? Esmalt märgis kustutamatul viisil pakendile kantud? Näited: TTJA-l on tekkinud olukordi, kus CE- tuleb märkida, et märgis on pakendile kantud eraldi kleebisena, põhjustades ametnike seas küsimus ja ettepaneku art 16(1) vaidluskoht, sh vaidlusi ettevõtjatega, et kas see on nõuetekohane viis CE-märgise tootele sõnastus pärineb 2009.a kandmiseks ja kas tegu on kustutamatul viisil tootele kantud CE-märgisega. Eraldiseisev direktiivist ehk on selles kleebis pakendil võib olla väga tugevalt pakendile kinnitatud, nii et seda ei saa kergesti osas üks-ühele sama. Nn eemaldada, kuid samas on ka juhtumeid, kus selliselt kinnitatud kleebiseid on võimalik toote nõuete Blue eemaldada nii, et pakendile ei jää mingeid märke. Lisaks esineb juhtumeid, kus kleebised Guides’ on selle kohta lihtsalt pakendilt maha kukuvad, kuid siin ilmselt ei tekigi küsimust nõuete täitmise osas. öeldud, et „See peab Arvestades, et mõistet „kustutamatu“ saab mitmeti tõlgendada, oleks soovitatav selgitada, olema ka kustutamatu, mida täpselt tähendab CE-märgise kustutamatul viisil paigaldamine. et seda ei saaks tavapärastel tingimustel eemaldada ilma märgatavaid jälgi jätmata (nt mõnes tootestandardis nähakse ette hõõrumiskatse vee ja lakibensiiniga). Tootja peab tagama, et tema tehnoloogiline lahendus vastab nähtavuse, loetavuse ja kustutamatuse nõuetele. Näiteks peetakse liftide ja teatavate muude toodete puhul sobivaks lahendust, kus CE- 15  märgise kinnitamiseks kasutatakse LCD- ekraani, tingimusel, et tootja tagab märgise loetavuse, nähtavuse ja kustutamatuse. Eeskätt viitab sõna „kustutamatu“ sellele, et tegemist peab olema püsiva märkega, mis ei tohi kaduda elektroonika rikete tõttu ega kustuda lifti kasutusega ega kasutuse käigus.“ Eeltoodud näiteid arvesse võttes on mänguasjade praktiliselt piiramatu ampluaa tõttu väga raske määruse tasemel ette sõnastada, millisel kujul ja viisil CE-märgis tuleb mänguasjale kanda, kuivõrd see sõltub mänguasja olemusest, materjalist jms. või väikestest osadest koosnevate mänguasjade CE-vastavusmärgise esitada mänguasjaga kaasas oleval teabelehel.“ Selle nõude juures tekib taas küsimusi, kuidas täpselt tõlgendatakse „väikese mänguasja“ mõistet. Milline on väike mänguasi? Arvestatud. Seisukohapunkti nr 1.1 all on käsitletud õigusselguse temaatikat, mh seda punkti. 16 Mida tähendab „väikesed mänguasjad“ (inglise keeles „small toys“)? Esmalt täheldame, et tegemist on 2009.a direktiivi teksti taasesitusega, seega tegemist ei ole uue ja tundmatu nõudega. Eelduslikult on mänguasi väike siis, kui sellele ei ole selle suuruse tõttu võimalik CE märgist peale kanda. Nõuetekohane CE märgis on määrus 765/2008 kohaselt „Where specific legislation does not impose specific dimensions, the CE marking shall be at least 5 mm high.“. Muude tootele märgitavate infokohustuste juures on samas sisuliselt sarnases olukorras kasutatud palju selgemat õigusteksti, nt art 7(5), kus on öeldud „Tootja tagab, et mänguasjad kannavad tüübi-, partii- , seeria- või 17  mudelinumbrit või muud märget, mis võimaldab neid identifitseerida, või kui see ei ole mänguasja suuruse või laadi tõttu võimalik, tagab tootja, et nõutud teave on esitatud pakendil või mänguasjaga kaasas olevas dokumendis.“ Siinkohal oleks mõistlik õigusteksti ühtlustada. -riiulil Teeme selle ettepaneku väljapandud mänguasjade puhul ei ole tehniliselt võimalik kinnitada CE-vastavusmärgist igale läbirääkimistes. üksikule mänguasjale, kinnitatakse CE-vastavusmärgis sellele letile või riiulile tingimusel, et müügiletti või -riiulit kasutati algselt mänguasjade pakendina“. Antud lause sõnastus võib olla Märkuse võetud ebaselge ning võib tekitada küsitavusi, mida peetakse silmas müügileti või -riiuli all. Eesti teadmiseks. Inglise keeles mõistetakse tavaliselt müügileti või -riiuli all pigem kaupluses olevat müügiletti või - keelses tekstis seda viga riiulit (kaupluses asuvat müügipinda). Selles kontekstis viidatakse pigem mänguasjade ei ole, seega see tuleb müügialusele ehk mänguasja rühmapakendile, kus mänguasjad on eksponeeritud. tõstatada hilisemas etapis jurist-lingvistide töögrupis, sest küsimus on suunatud tõlketööle, mida tuleb järgida siis, kui lõplik määrus on paigas ja määrust 7. Tootepass tõlgitakse eesti keelde. artikkel 17 lõike 5 kohaselt „Andmekandja peab olema füüsiliselt olemas mänguasjal või mänguasja külge kinnitatud etiketil vastavalt lõike 10 kohaselt vastu võetud rakendusaktile. Väikeste mänguasjade või väikestest osadest koosnevate mänguasjade puhul võib andmekandja kinnitada ka pakendile. See peab olema tarbijale enne ostmist ja Arvestatud. turujärelevalveasutustele selgelt nähtav, sealhulgas juhul, kui mänguasi tehakse kättesaadavaks kaugmüügi teel. “ Sõnastusest tuleneb, et andmekandja peab olema füüsiliselt 18 olemas mänguasjal või mänguasja külge kinnitatud etiketil. Küsimus tekib, kas ja miks Seisukohapunkti nr 1.1 andmekandja ei või olla pakendil, mis on enamlevinud viis info edastamiseks? Vastav viide all on käsitletud pakendil andmekandja esitamise osas on toodud vaid väikeste mänguasjade kohta, millede õigusselguse temaatikat, puhul ei pruugigi pakendit üldse olla vaid on n.ö rühmapakend. Või ongi väikeste mänguasjade mh seda punkti. puhul siinkohal mõeldud rühmapakendit? Kui mänguasja andmekandja on kantud mänguasjale, mis on pakendis, kuid millel ei ole eraldiseisvat etiketti, kuidas peaks sellisel juhul täitma nõuet, et andmekandja oleks enne ostmist (sh turujärelevalveasutusele) selgelt nähtav? Kas sellisel juhul peaks tootja kandma andmekandja siiski pakendile? Kuidas kaugmüügi korral peaks andmekandja nähtavaks tegema? Näiteks, kui e-kaupluses on pilt tootest, kus näha etikett koos andmekandjaga, kas see täidab nõuet? Need küsimused nõuavad täpsustamist ja selgemat sõnastamist. Võib-olla oleks mõistlik rakendada sarnast põhimõtet nagu CE-vastavusmärgise kinnitamisel. Loogika ja lähenemisviisi sarnasus väldiks küsimuste teket. Lisaks tuleks täpsustada kaugmüügi korral andmekandja esitamist ja Sisuliselt on küsimus nähtavaks tegemist. sama, mis üleval hoiatustega seoses. Nõustume sellega, et vaja täpsustust, kuidas nõutud info tuleb kaugmüügi korral kuvada. Samas tuleb selle küsimuse lahendamisel lähtuda pigem üldise tooteohutuse reeglitest ehk siis vaja selles küsimuses laiemat 8. Ohtlike mänguasjadega tegelemise riigisisene menetlus arutelu ja ühtset lähenemist. mänguasjadega tegelemise riigisisene menetlus“ viitab justkui vastavas artiklis käsitletakse vaid ohtlike mänguasju. Samas lõike 1 kohaselt „Kui turujärelevalveasutus teeb kõnealuse hindamise käigus kindlaks, et mänguasi ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, nõuab ta viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks asjakohaseid parandusmeetmeid kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikli 16 lõikega Arvestatud. 19 3 turujärelevalveasutuse määratud mõistliku aja jooksul ja arvestades ohu laadi.“ Seisukohapunkti nr 1.1 Määruse 2019/1020 artikkel 16 sätestab turujärelevalvemeetmed, mis hõlmavad lõike 1 all on käsitletud kohaselt toodet, mis õigusselguse temaatikat, a) võib kahjustada kasutajate tervist või ohustada kasutajate ohutust või mh seda punkti. b) ei vasta kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Määruse 2019/1020 lõike 3 kohaselt on asjakohasteks parandusmeetmeteks muu hulgas: a) toote viimist nõuetega vastavusse, sealhulgas kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides määratletud formaalse mittevastavuse kõrvaldamist või selle tagamist, et toode ei ole enam ohtlik; b)toote turul kättesaadavaks tegemise takistamist; c)toote kohest turult kõrvaldamist või tagasivõtmist ja üldsuse hoiatamist ohu eest; d)toote hävitamist või muul viisil kasutuskõlbmatuks muutmist; e)tootega kaasneda võivate ohtude kohta sobivate, selgesõnaliste ja kergesti mõistetavate hoiatuste kinnitamist tootele selle liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles või keeltes, kelle turul toode on kättesaadavaks tehtud; f) toote turul kättesaadavaks tegemisele eeltingimuste seadmist; g)ohustatud lõppkasutajate viivitamatut ja asjakohases vormis hoiatamist ohu eest, kaasa arvatud erihoiatuste avaldamine selle liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles/keeltes, kelle turul toode on kättesaadavaks tehtud. Seega käsitleb määrus 2019/1020 millele viidatakse mänguasjade ohutust käsitleva määruse (2023/0290) ettepaneku artikkel 41 lõikes 1 nii ohtlike kui nõuetele mittevastavaid tooteid (sh mänguasju), samas kui määruse 2023/0290 artikkel 41 pealkirja sõnastus ning lõike 1 esimene lõige jätab mulje, justkui puudutaks vastav artikkel 41 vaid ohtlikke mänguasju. Ohtlik mänguasi on mänguasi, mis võib kahjustada kasutajate tervist või ohustada kasutajate ohutust, kuid iga nõuetele mittevastavat mänguasja ei saa nimetada ohtlikuks (nt vormiline mittevastavus, tootja, importija andmete puudumine, riigikeelse info puudumine jms). TTJA palub täpsustada, milline on antud artikkel 41 käsitlusala (kas käsitleb vaid ohtlikke tooteid) ning juhul kui lisaks ohtlikele toodetele käsitletakse antud artikli 41 alusel ka nõuetele mittevastavaid tooteid, siis teeme ettepaneku artikli pealkirja ja sõnastust veelkord üle vaadata, et käsitlusala oleks selgemini mõistetav. 20  i turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et mõni käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv mänguasi võib olla ohtlik inimeste tervisele või ohutusele, korraldavad nad mänguasja hindamise, lähtudes kõigist käesolevas määruses sätestatud nõuetest. Vajaduse korral teevad asjaomased ettevõtjad selleks turujärelevalveasutustega koostööd.“ Mida mõistetakse väljendi „piisavalt põhjust arvata“ all? Kas turujärelevalveasutuse ohuprognoos võib olla aluseks mänguasja kontrollimiseks ja hindamiseks, või peab selleks olema konkreetne kaebus või kahtlus teatud mänguasja või mänguasjagrupi osas? Samuti tekib küsimus, kuidas suhestuvad siia erinevad projektipõhised kontrollid, sealhulgas nii siseriiklikud projektid kui ka ELi tasandil läbiviidavad projektid. Järelevalve, sealhulgas mänguasja hindamise ja kontrolli eesmärk võib olla ka ülevaate saamine hetkeolukorrast ja Mitte arvestatud. nõuete täitmisest, kuid ei pruugi tingimata olla otsest alust eeldada, et mänguasi võib olla Selgitame. Mistahes ohtlik. järelevalvemenetlus peab olema põhjendatud, mistõttu sellist sõnakasutust võib pidada asjakohaseks. Ohuprognoosi saab pidada piisavaks põhjuseks, et kontrolle teostada, kuivõrd sellised kontrollid täidavad „ohu ennetamise“ eesmärki. Ka erinevad ELi või siseriiklikud projektid lähtuvad eelduslikult -l tekkis küsimus, kuidas reguleeritakse mänguasjade testimisele võtmist? Mõistame, ohuprognoosist ehk siis et antud määruse ettepanekusse testimisele võtmise korda sisse ei kirjutata. Kas see kord jääb neid ei tehta jätkuvalt iga liikmesriigi siseriiklikusse õigusakti ning kas meil saab selleks olema toote põhjendamatult. nõuetele vastavuse seadus või korrakaitseseadus? 21  Arvestatud. Eelnõuga ei 9. Vormiline mittevastavus reguleerita mänguasjade testimisele võtmist. Kord jääb selliseks nagu asjaomasel ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist, kui ta on teinud mänguasja puhul kindlaks täna on ehk siis ei TVNS ühe järgmistest asjaoludest: ega KorS ei kirjuta seda (a) CE-vastavusmärgise tootele kandmisel ei ole järgitud artikli 15 või 16 nõudeid; ette. (b) CE-vastavusmärgis on jäetud tootele kandmata; (c) tootepass ei ole koostatud artikli 17 kohaselt; (d) andmekandja, mille kaudu tootepass on kättesaadav, ei ole kinnitatud vastavalt artikli 17 lõikele 5; (e) artiklis 23 osutatud tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik. Tekib küsimus, kas ka riigikeelse märgistuse puudumine tootel (nt tootel puudub eestikeelne hoiatus ohutusteave, kasutusjuhend), ei võiks olla vormiline mittevastavus ja vastavas loetelus kajastuda. Antud hetkel jääb lahtiseks, millise artikli alla selline nõuetele mittevastavus sobitub, arvestades sh seda, et artikkel 41 käsitleb vaid ohtlikke tooteid. Mitte arvestatud. Art 43 sisu pärineb 2009.a direktiivist, mistõttu on see juba kaua kehtinud. Sisuliselt saab öelda, et juhul kui esineb selles artiklis loetletud puudus, siis järelevalveasutus ei tohi esimese asjana nõuda nt toote turult ja tarbijatelt tagasikorjamist või müügi peatamist. Samas, sõltuvalt 22  olukorrast võib selline samm hoiatuste või kasutusjuhendi puudumisel olla õigustatud. Sõltub muidugi puudusest ja konkreetset mänguasjast. Selliselt võib pidada õigeks, et art 43 ei sisalda hoiatusmärgiseid ja 10. MÄÄRUSE LISAD kasutusjuhendit, mis on vajalik info tarbijatele toote ohutuks ning teine vanuselist hoiatust „Ei sobi alla 36 kuu vanustele lastele“ või „Ei sobi alla kasutamiseks. kolmeaastastele lastele“. Mõlemad piktogrammid on lisas esitatud mustvalgena ning puudub ka kirjeldus, mis värvi vastavad piktogrammid olema peaks. TTJA hinnangul jääb arusaamatuks, kas vastavad piktogrammid võib esitada ka mustvalgena, et nõue oleks täidetud või on neile konkreetsetele piktogrammidele ette nähtud nõuded värvikombinatsiooni ja suuruse osas? Juhul kui vastavad nõuded on, siis need peavad kajastuma ka III lisas. Lisaks peavad sellisel juhul vastavad piktogrammid olema ka lisas esitatud juba värvilisel kujul, et välistada valesti tõlgendamist ning küsitavusi. Järelevalvepraktikas puutume pidevalt kokku, kus hoiatuse sümbol esitatakse väga pisikeses trükis ja tihtipeale ka mustvalgena ning sellega eeldatakse, et nõue hoiatuse esitamiseks on Arvestatud. täidetud. Praegu käsitleb hoiatussümboli värvide kombinatsiooni ja suuruse nõuet standard EN 71-1 Mänguasjade ohutus. Osa 1: Mehaanilised ja füüsikalised omadused punkt 7.2, kuid Seisukohapunkti nr 1.1 TTJA hinnangul (arvestades, et hoiatussümbolite kasutamise võimalust laiendatakse), võiksid all on käsitletud vastavad viited sümbolite värvikombinatsioonide, suuruse jms kohta olla ka mänguasjade õigusselguse temaatikat, ohutust käsitleva määruse (2023/0290) ettepaneku lisas III ning kujutised vastavas lisas mh seda punkti. peaksid olema värvilised, juhul kui seaduseandja näeb ette nende esitamist värvilistena. Piktogrammid on mustvalged ka 2009.a direktiivis, millel 23  ettepanek põhineb. Piktogrammide värvile ega suurusele ei ole seatud mingeid nõuded, v.a üldnõuded seoses hoiatuste loetavuse jms- ga (vt ettepaneku art 11. SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi 6(3)). Seega jah, ja Nõukogu MÄNGUASJAOHUTUSE MÄÄRUS“ hoiatused võivad olla mustvalged. Teeme uskirja punkt 4.2.2 käsitleb mõju riigieelarvele, tuues välja, et ettepanek ei too ettepaneku nähtavuse liikmesriikide ametiasutustele kaasa lisakulusid seoses järelevalvega. TTJA hinnangul võib huvides reguleerida antud ettepanek tuua kaasa teatavaid täiendavaid lisakulusid, eriti arvestades esialgset hoiatusmärgiste värv. suurenevat töömahtu uute nõuete tutvustamiseks/selgitamiseks ja kontrollimiseks (andekandja ja tootepassi olemasolu kontroll sh piiril) ning sellest tulenevalt vajada ajutiselt suuremat ressursi. Seoses sellega võib olla vajalik ajutine ressursi suurendamine. Kuigi vastavat mõju ei ole seletuskirjas käsitletud, võiks selle täiendavalt sisse kirjutada. Arvestatud. Viidatud lõiku on täiendatud TTJA hinnanguga. selgitustes on välja toodud järgnev: „Ohtlikud mänguasjad võivad põhjustada püsivaid vigastusi ja isegi surmaga lõppevaid õnnetusi, näiteks lämbumine või vigastused magnetite või nuppelementidega patareide allaneelamisest tingituna.“ TTJA ettepanek on sõnad „nuppelementidega patareide“ asendada üldlevinud sõnaga „nööppatarei“. Seletuskirja statistikat käsitlevasse osasse toome omaltpoolt välja TTJA statistika mänguasjade Arvestatud. Viidatud järelevalve osas järgnevalt: muudatus sisse viidud. Läbi Safety Gate ohtlikest toodetest kiire teabevahetuse süsteemi on Eesti 2022 aastal teavitanud teisi liikmesriike 4 ohtlikust mänguasjast ning teinud 28 vastusteadet teiste liikmesriikide poolt teavitatud ohtlike mänguasjade kohta, mida on leitud ka Eesti turult. 2023 8 kuu jooksul on Eesti teavitanud 1 ohtlikust mänguasjast ning edastanud 17 vastusteadet Eesti turult leitud ohtlike mänguasjade kohta, mille osas on teave laekunud teistelt liikmesriikidelt. 24  Arvestatud. Eesti andmed lisatud Turujärelevalve raames viis TTJA aastal 2022 läbi 34 menetlust, millest 88% olid seotud seletuskirja. rikkumistega. Seisuga 14.09.2023 on TTJA läbi viinud 68 menetlust, millest 73,5% on seotud rikkumistega. 2023.a Menetluste käigus kontrolliti kokku 795 mänguasjamudelit, millest ei vastanud nõuetele 31%. Kokkuvõtteks Arvestatud. TTJA andmed lisatud TTJA toetab mänguasja ohutust käsitleva direktiivi 2009/48 muutumist otsekohalduvaks seletuskirja. määruseks ning oleme nõus seisukohaga, et see lihtsustab piiriülest kaubandust ja järelevalvet ning vähendab võimalusi tõlgendada nõudeid liikmesriikides erinevalt. Samuti toetab TTJA kemikaalinõuete karmistamist, säilitades samas paindlikkust teatavateks põhjendatud juhtudeks. TTJA toetab mänguasjade digitaalse tootepassi nõuet, kuid rõhutab, et teave, mis peab olema Kaetud eelnevate tootega füüsiliselt kaasas ja teave, mis võib olla digitaalses tootepassis peab olema kõigile punktidega. osapooltele selgelt arusaadav. TTJA on seisukohal, et hoiatused, ohutusalane teave ja kasutusjuhendid peavad olema tootega füüsiliselt kaasas, arvestades muuhulgas, et tegu on lastele suunatud toodetega ehk nn riskirühma kuuluvate tarbijatega. TTJA toetab hoiatuste kuvamise lihtsustamist, kuid leiab, et nõuded piktogrammidele, mis võivad asendada hoiatuses sisalduvaid sõnu ja lauseid, peavad olema mänguasjade ohutust käsitleva määruse (2023/0290) ettepaneku lisas selgelt välja toodud (sh lubatud värvikombinatsioonid, suurused jms). Juhul kui sümbolid peavad olema esitatud värviliselt, siis peavad ka määruses esitatud piktogrammid olema esitatud värviliselt mitte mustvalgelt. Täiendavalt 02.11 esitatud sisend: Seoses uue mänguasjade ohutuse määruse rakendumisega ning sealt tulenevate uute nõuetega Arvestatud. Põhjendus suureneb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) töökoormus suurel määral. lisatud seletuskirja mõjude alla. 25  Mänguasjad on suunatud lastele, kes on õigusraamistikus nimetatud kui suurema riskiga grupp. Tänane TTJA järelevalvepraktika näitab, et 70% kontrollitud mänguasjadest ei vasta tänastele nõuetele. Uue EL määrusega lisandub nõudeid veel juurde, mis muudab järelevalve keerulisemaks ning veelgi mahukamas. Uus määrus toob kaasa ettevõtjatele täiendavad kohustused, mis on seotud dokumentatsiooni (sh tootepassi olemasolu ja vastavus), tehniliste lahenduste ja märgistusega (nagu andmekandja olemasolu, selle funktsionaalsus ja kättesaadavus pakendil ning e-kaubanduses), samuti üldiste nõuetega (näiteks tootja kontaktandmete avalikustamine tarbijate kaebuste esitamiseks ja siseregistri pidamine kaebuste ja rakendatud meetmete kohta). Andmekandjate olemasolu ja nende korrektne toimimine (kas vastav andmekandja töötab ning kas see viib tegelike andmeteni), eriti e-kaubanduses müüdavate toodete puhul, nõuab spetsiifilist teadmist ja täiendavat järelevalvet TTJA poolt. Uue otsekohalduva määruse jõustumisega lisandub suur hulk isikuid (e-kauplused), kellele hakkavad kehtima täiendavalt uued nõuded (nt tegema kättesaadavaks andmekandja). Samuti võib eeldada, et uute nõuete rakendamisel suureneb importijate vastutus, kuna nad peavad tagama tootjate kohustuste täitmise juhul, kui viimased sellega toime ei tule. See nõuab tõhusamat TTJA ning importijate vahelist suhtlust ning nõuab täiendavat ressurssi, et tagada importijate kohustuste täitmine. Mänguasjade müügiga ja tootmisega tegelevad Eestis tuhanded ettevõtted (levitajad, importijad, tootjad), sh e-kauplejad ja kellele laieneb TTJA järelevalve kohustus. Sellest tulenevalt tekib vajadus luua kaks täiendavat ametikohta, mille aastakulu on 90 000 eurot. Anvol OÜ Ja suured tänud kiire ja asjaliku vastuse eest. Kuna viimaste nädalate graafik on olnud üsna Võetud teadmiseks. tihe ja ka homsest päevast alates olen Eestist ära, et õnnestunud mul korraldada videokõnet teie poolt pakutud päevadel. Sellepärast seletan oma seisukoha lahti kirjalikult. Tooksin tähelepanu sellele, et Anvol OÜ ei ole ainult mänguasjade maaletooja ja jaemüüja. Osaliselt arvestatud. Meie poolt disainitud BO. kaubamärgi mänguasju valmistatakse meie tellimisel Ida- ja Kagu- Aasias. Võrreldes maailma tipp-tegijatega, ei ole meie tootmismahud muidugi suured, kuid Esiteks, ettevõtte planeeritavad muudatused mänguasjadele esitatavate nõuete osas mõjutavad meid siiski. tegevuse osas lähtuti Kindlasti läheb uute toodetele väljatöötamine ja sertifitseerimine keerulisemaks ja rohkem ettevõte enda esitatud aeganõudvaks. Küsimusi tekitab ja järelevalve organiseerimine. Kindlasti leidub tegijaid, kes andmetest. „Olen 26 püüavad nõuetest mööda hiilida, kindlustamaks endale teatud konkurentsieeliseid. Kuidas Stanislav Nemko ja kaitstakse heatahtlikke tootjad sellisel juhul? esindan Anvol Osaühingut, ettevõtet, mis tegeleb mänguasjade jae- ja hulgimüügiga Balti- ja Põhjamaades. Rohkem infot meie ettevõtte kohta on leitav aadressil www.anvol.eu.“ Teiseks, seletuskirja punkt 4.2.1 käsitleb mõju ettevõtjatele ning toob muuhulgas välja ka selle, et nõuete karmistamisega kaasneb kulu ettevõtjatele. Ühtlasi on ettevõtjale selgitatud, et ettepanek näeb ette 2,5.a üleminekuperioodi uute nõuetega kohanemiseks. Kolmandaks, järelevalve paremaks korraldamiseks nähakse ette digitaalse tootepassi nõue ning automaatne seire tollipiiril – seda käsitleb eraldi seisukohapunkt 3, kus toetame infonõuete 27  digitaliseerimist, et sellist automaatseiret oleks võimalik teha. Märgin siinkohal ka seda, et mänguasjade tootjaid on Baltikumis rohkem kui üks: Karupoeg Võetud teadmiseks. Puhh OÜ toodab (minu teada ka Eestis) mänguasju Gerardo´s Toys kaubamärgi alla, Brain Sisendipalve on Games SIA on tõsiselt võetav mängude valmistaja Lätis, edukalt valmistab mänge ka Leedu saadetud läbi ettevõte Kadabra UAB. Ma pole teadlik, kas nende ettevõtete esindajaid on kaasatud projekti erialaliitude kõikidele arutamise protsessi, kuid kindlasti tasuks seda teha kasvõi selleks, et omada paremat ülevaadet Eesti ettevõtetele. siinsetel turgudel toimuvast. Olen üsna kindel, et iga tootja oleks samuti huvitatud sellest, et saada aru milliseid lisakulutusi ja muudatusi tarneahelates tooksid tema ettevõttele uued ja keerukamad ohutuse nõuded. Samuti oleks ehk professionaalidest tolku nende nõudmiste väljatöötamisel. Hulgi- ja jaemüüjana paneb meid muretsema paljude meie tarnijate ja ka TIE murelikkus, Seletuskirja punkt 4.2.1 millel on kindlasti teatud loogika taga. Keegi ei vaidle selle vastu, et mänguasjad peavad lastele käsitleb mõju ohutud olema. Küsimus on pigem selles, et kas pakutavad muudatused on proportsionaalsed ettevõtjatele ning toob nendele lisakulutustele, mida tarnijad on sunnitud tegema, et viia oma tootmisprotsessid muuhulgas välja ka vastavusesse uute nõuetega. On ju igati selge, et need lisakulutused maksab lõppude lõpuks selle, et nõuete kinni lõpptarbija, kelle jaoks tõuseb jaehind, teatud tootegruppide puhul võib olla ka karmistamisega kaasneb märgatavalt. kulu ettevõtjatele. Küsimusi tekkib ka e-kaupluste tegevus ja nendes müüdavate mänguasjade ohutus. Kes on Arvestatud. Järelevalve suuteline garanteerima, et nt. Amazon´is müügil olev mänguasi vastab uutele nõuetele? paremaks Amazon on ju kõigest marketplace, süüdlase otsimine võib tulemuseni mitte jõudagi… korraldamiseks nähakse ette digitaalse tootepassi nõue, automaatne seire tollipiiril ja luuakse eeldused teha automaatseiret ka veebimüügil – seda käsitleb eraldi seisukohapunkt 1.4, kus toetame infonõuete 28  digitaliseerimist, et sellis automaatseiret oleks võimalik teha. Samuti käsitletakse veebimüügi kohustuste ulatust seisukohapunktis nr 1.1, mis toob välja, et veebimüügi infonõuded ajakohastatakse 2024.a lõpus jõustuva üldise tooteohutuse määrusega, mille osas on vaja selgemaid juhtnööre nii ettevõtjatele kui järelevalveasutustele, kuidas nõutud infot kaugmüügi korral korrektselt kuvada. Kokkuvõttes paluksin teid võtta meie kommentaarid arvesse Eesti seisukohtade Mitte arvestatud. ettevalmistamisel lähtudes siiski kohustuste ja vastutuse põhimõttest. Pole vaja tekitada Kemikaalinõuete kohustusi, mille täitmine on ülemäära keeruline ja mille täitmise kontroll on puudulik või üldse täitmine võib olla olematu. Olen alati valmis jagada infot ja andmeid, mis aitaksid kaasa läbimõeldud ja keerukas, kuid juhul kui tulemusele suunatud seisukoha väljatöötamisele ja selle EL struktuuridele esitamisele. nad on vajalikud, siis see ei ole argument nende nõuete mittekehtestamiseks. Väide, et mänguasjade kemikaalinõuete kontroll „on puudulik või üldse olematu“ on põhjendamata. 29 Seisukohapunkti nr 1.4 all on toodud välja sellekohane vastupidine statistika. 30