Pöördumise edastamine

Kliimaministeerium Rahandusministeerium Meie: 02.11.2023 nr 7-5.4/23-02106-2 Pöördumise edastamine Edastan Riigikantseleisse saabunud Fridays For Future Eesti pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Karp Büroo- ja dokumendihalduse juht Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, November 1, 2023 11:03 PM To: Kaja Kallas <[email protected]>; Gerrit Mäesalu <[email protected]>; Mart Võrklaev <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Kalle Laanet <[email protected]>; Signe Riisalo <[email protected]> Subject: FFF Eesti pöördumine õlitehase kohta Tere Edastan teile Fridays For Future Eesti pöördumise Enefit280-2 õlitehase kohta. Lugupidamisega Mirabell Veli Fridays For Future Eesti tuumiku liige FFF Eesti seisukoht õlitehase kohta.asice  Fridays For Future Eesti Vabariigi Valitsusele 01.11.2023 Tähelepanekud Eesti Energia uue õlitehase majandusliku mõju kohta Tunnustame Vabariigi Valitsust valmiduse eest kaaluda erinevaid variante Eesti Energia uue õlitehase tuleviku osas. Seoses aruteluga õlitehase tuleviku üle juhime tähelepanu, milline oleks tehase praegu plaanitud viisil kasutuselevõtu majanduslik mõju. Õlitehas nullib energiatõhususe suurendamiseks tehtud kulutused 2014.–2020. aastal eraldas riik üle 230 miljoni euro ELi toetusraha, et suurendada energiatõhusust. Selle tulemusena hoiti ära ca 1,4 miljonit tonni süsinikuheidet.1 Kui õlitehas käima panna, siis nullib selle heide vähem kui kahe aastaga ära 230 miljoni euro eest tehtud pingutused süsinikuheite kokkuhoidmiseks. Õlitehas toob ühiskonnale varjatud kulu CO2 heite varikulu tähendab süsihappegaasi atmosfääri paiskamise kulu ühiskonnale, mida põhjustavad kliimamuutuste tagajärjed, nagu tugevamad tormid ja põuad. Euroopa Investeerimispanga CO2 varikulu hindamise metoodika kohaselt oli 2020. aastal ühe tonni CO2 varikulu 80 €, 2050. aastaks tõuseb see aga 800 euroni (2016. aasta hindades).2 Kompleksloa taotluse ja Euroopa Investeerimispanga andmete põhjal tooks õlitehase käitamine ainuüksi 2025. aastal ühiskonnale 146 miljoni euro suuruse kahju, koos toodete kasutamisega 303 miljoni euro suuruse kahju. 2035. aastani õlitehase käitamise CO2 varikulu oleks kokku 2,6 miljardit eurot. Sealjuures on need arvud väljendatud 2016. aasta hindades ehk kulu praeguses vääringus oleks märkimisväärselt suurem. Eesti pankade laenuportfellid on väga haavatavad looduslikele riskidele Euroopa Keskpank juhtis sel suvel tähelepanu, et ligi 90% Eesti pankade laenuportfellidest sõltuvad tugevalt vähemalt ühest ökosüsteemi teenusest. See ületab selgelt Euroopa keskmist sõltuvust (72%). Eeskätt sõltuvad laenuportfellid erosioonikaitsest, magevee varudest, üleujutuste ja tormide kaitsest ning süsiniku salvestamisest, mida kõike muudab kliimasoojenemine ebastabiilsemaks. Mida enam muudavad inimesed looduskeskkonda, seda suuremaks kasvab risk, et mõni kriitilise tähtsusega ökosüsteemi teenus lakkab tavapäraselt toimimast. See toob kaasa kriitilisi majandusraskusi sellest teenusest 1 Riigikontroll. (2022) Keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad majandusmeetmed. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, lk 14. 2 European Investment Bank Group. (2020) EIB Group Climate Bank Roadmap 2021-2025. https://www.eib.org/attachments/thematic/eib_group_climate_bank_roadmap_en.pdf, lk 47–48. Sellele metoodikale tugineb ka Euroopa Komisjon 2021. aastal avalikustatud teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021‑2027” (2021/C 373/01). sõltuvatele ettevõtetele, mis omakorda ohustab neile laenanud panku ning riigi rahanduse stabiilsust tervikuna.3 Õlitehas paneb teised majandussektorid suure surve alla Õlitehase emissioonid moodustavad 2035. aastal 10% Eesti koguheitest. Eesti Energia jagab küll ambitsioonikaid lubadusi õlitehase muutmisest kliimaneutraalseks keemiatehaseks, kuid see muutus nõuab vähemalt kümnete miljonite eurode suurust kulutust ning selleks vajalikud tehnoloogiad ei ole end turutingimustel veel tõestanud. Selleks, et Eestil õnnestuks täita 2035. aastaks seatud kliimaeesmärki, peavad teised majandussektorid enda süsinikuheidet plaanitust veel kiiremini vähendama, mis toob neile kaasa surve teha ennaktempos kulutusi. Paljudes majandussektorites, näiteks põllumajanduses, metsanduses ja transpordis on juba kehtestatud kliimaeesmärkide täitmine keeruline ning valulik. Mida suurem on Eesti süsinikuheide, seda rohkem peavad kliimaeesmärkide täitmiseks siduma süsinikku metsad ja märgalad, mis aga nõuab olulisi ümberkorraldusi nende majandusharude toimimises. Ajal, mil kliimamuutuste leevendamiseks on vaja süsinikuheidet kiiresti vähendada, on mõistusevastane seda oluliselt suurendada. Sealjuures tuleb meeles pidada, et Eesti kehtestatud kliimaeesmärgid ei ole piisavad, et täita Pariisi leppega võetud kohustust hoida kliimasoojenemine 1,5 kraadi piires. Vajadus tulevikus kliimasoojenemise pidurdamiseks eriti tugevalt piirata teiste majandussektorite tegutsemisvabadust võib kaasa tuua lubamatu põhiõiguste ja -vabaduste riive, mida saaks ennetada õlitehast peatades.4 Kutsume teid üles mitte tegema tarbetuid kulutusi, langetama tulevikku vaatav otsus ning jätma õlitehas käivitamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Konsap, Kertu Birgit Anton, Mirabell Veli Fridays For Future Eesti 3 Elderson, F. (2023) The economy and banks need nature to survive. https://www.ecb.europa.eu/press/blog/date/2023/html/ecb.blog230608~5cffb7c349.en.html 4 RKHKo 3-20-771, p 17 ja 48. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-20-771/103