Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu kooskõlastus

Mart Võrklaev Teie 09.10.2023 nr 1.1-10.1/6267-1, Rahandusministeerium RAM/23-0982/-3K [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 01.11.2023 nr 2-7/2023/4425 10122, Tallinn Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu kooskõlastus Austatud Mart Võrklaev Kooskõlastame mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu märkustega arvestamisel. Juhime tähelepanu, et praegune mootorsõidukimaksu kehtestamise kavatsus on pigem fiskaalpoliitiline, kuid on küsitav, kas läbi tarbijate käitumuslike muutuste tekkivad mõjud riigieelarvele on korrektselt arvesse võetud. Kuna ees ootavad mitmed maksumuudatused, siis tuleb analüüsida mõjusid tervikuna, sest iga muudatus eraldiseisvana ei pruugi tunduda piisavalt suure mõjuga, et olulisi tagasilööke tuua, kuid tervikuna need pigem võimendavad üksteist. 1) Ettevõtluse vaatest tuleb hinnata mõjusid erinevatele tegevusaladele ja Eesti ettevõtjate konkurentsivõime muutusele, sealhulgas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, lõunapiiri lähedastes regioonides ja maapiirkondades laiemalt. Esialgse, kuid piisavalt täpse otsese mõjuanalüüsi ettevõtlussektorile saab koostada registrite baasil (kombineerides näiteks liiklusregistri andmed äriregistri avaandmetega). Seletuskirjas tuuakse välja, et ettevõtted vahetavad oma sõidukiparki kiiremini ja seeläbi saavad valida väiksema maksukoormusega sõidukeid, kuid sõidukipargi kiirem uuendamine tähendab ka seda, et registreerimistasu amortiseeritakse lühema perioodi peale ehk kulubaas tõuseb. Ettevõtlussisendite hinnatõus vähendab omakorda nende konkurentsivõimet. Ettevõtjate olukorda mõjutab ka see, et neil ei vähene mootorsõidukimaks sõiduki vananedes, kuna vanusest sõltuvat kordajat rakendatakse vaid M1 ja M1G kategooria mootorsõidukitele, mis kuuluvad füüsilistele isikutele (§ 20). Ettevõtete konkurentsivõime vaates tuleks ka juriidiliste isikute ning kaubikute puhul kasutada sõiduki vanusest sõltuvat komponenti. Lihtsustatud arvestused näitavad, et kaasnevad mõjud võiks olla märkimisväärsed ka riigi tulude seisukohast. Eeldusel, et sõidukipark väheneb 1–3% ja seeläbi ka läbisõit ning kütuse tarbimine (sarnaselt keskkonnamõjude hindamisel kasutatud lähenemisega), väheneb Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  kütuseaktsiisi laekumine, ja sellega seotud käibemaksutulu. Samas on tulude hinnangu varu (15%), mistõttu ei pruugi maksutulude eksimus olla kokkuvõttes oluline, välja arvatud esimes(t)el aasta(te)l, mil eeskätt sõidukite esmaregistreerimise osas on oodata, et tarbijate käitumine ei vasta tavapärasele olukorrale. 2) Seletuskirjas viidatakse, et transpordisektori keskkonnamaksud on ühed madalamad EL-is, kuid see näitaja ei sisalda energiamakse, mis on Eurostati käsitluses samuti keskkonnamaksude osa. Eurostati andmetel olid Eestis veonduse ja laonduse tegevusala ettevõtete makstud keskkonnatasud võrreldes SKP-ga 2021. aastaks EL-is suuruselt viiendal kohal ehk Eestis maksustatakse transpordisektorit keskkonnamaksudega üsna kõrgelt (Eesti 0,55% SKP-st vs EL 27 keskmine 0,22% SKP-st). Täiendava maksu tagajärjel tuleb arvestada maksutulu liikumisega teistesse riikidesse, mida näitas aktsiisimäärade tõstmise eksperiment aastatel 2016–2020. 3) Eelnõu § 23 lõige 1 kohaselt on vabastatud teatud alarmsõidukid mootorsõidukimaksust. Kui sõiduk registreeritakse maksuvabastuse saaja poolt esmakordselt Eestis, siis praeguse sõnastuste kohaselt on neil võimalik sõiduk müüa Eesti järelturul nö maksuvabalt, saades eelise sõidukite ees, mille puhul on registreerimistasu makstud ja mistõttu sõidukite turuhind on tõusnud. Seletuskirja kohaselt vahetub alarmsõidukipark tihti ja nende sõidukite müük moonutaks avaliku sektori poolt sõidukite järelturgu, andes ühele osapoolele (avalikule sektorile) eelised teiste turuosaliste ees. Seletuskirjast ei selgu, kas selline lähenemine mootorsõidukimaksust vabastatud sõidukite edasimüügil on läbi mõeldud ja hilisemate ostu- müügitehingute tegemisel ei teki tõlgendamise küsimusi eelkõige registreerimistasu maksmise kohustuse osas. 4) Sotsiaalsete mõjude all on eraldi välja toodud vaid puuetega inimeste olukord ja viide vähekindlustatud leibkondade toimetulekule ning viidatud võimalikule leevendusmeetmele tulevikus. Puuetega inimestest oleks automaksust vabastatud umbes 150 inimest, kellel on ümber ehitatud auto, kuid autoga leibkonnas elab 30 000 raske ja 3900 sügava puude raskusastmega inimest. Riigi halduskoormuse kahandamiseks tuleks maksuvabastust laiendada suuremale puuetega inimeste sihtgrupile. Seletuskirjast võib jääda mulje, et kuigi mootorsõidukimaks mõjutab vähekindlustatud leibkondade toimetulekut, siis väiksema sissetulekuga leibkondades on vähem sõidukeid ja suurem koormus langeb suurema sissetulekuga inimestele. Samas kinnitab hiljutine Transpordiameti tellitud Eesti liikuvuse küsitlusuuring1, et maapiirkondades, kus sissetulekud on madalamad ning autole kulub nii suhteliselt kui ka absoluutväärtuses rohkem kui linnapiirkondades, on auto kasutusel suuremal osal leibkondadest kui linnas. Suurema tõenäosusega omatakse maapiirkonnas vähemalt kaht autot ning seda kasutatakse peamise liikumisvahendina. Uuring toob välja ka olulised erinevused regiooniti. Autokasutuse intensiivsus on kõige madalam Tallinnas, kuid kõige suurem Põlva maakonnas. Seega peaks eelnõu mõjuanalüüsis samuti käsitlema muudatuste mõju neile, kellel puuduvad autole mõistlikud alternatiivid. Tehnilised märkused: 1) §-s 7 peab olema üheselt selge, et rakendub kas punkt 1 või 2, mitte mõlemad korraga, nagu praegusest sõnastusest võib välja lugeda. 1 https://transpordiamet.ee/media/18549/download 2 (3) 2) Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas täiselektriliste sõidukite hulka loetakse ka näiteks vesinikku kütusena kasutavad ja muud CO2-vabad sisepõlemismootorita sõidukid või käsitletakse neid sarnaselt teistele sõidukitele. 3) Seletuskirjas käsitletud § 3 kirjelduses mainitud rakendussätte kehtimisaeg (2026. aasta 1. juulil) ei vasta eelnõus olevale (2027. aasta 1. jaanuaril). 4) Seletuskirjas käsitletud § 9 kirjelduses mainitud ajavahemik (vahemikus 1. september – 31. detsember) ei vasta eelnõus olevale (pärast 31. juulit). 5) Seletuskirjast ei selgu, millele tuginedes on leitud WLTP/NEDC kordajad. Kuigi üldiselt võib pidada kasutatud kordajaid erinevate uuringute keskmiste näitajatega samas suurusjärgus olevaks, siis silmas tuleb pidada, et WLTP/NEDC suhtarv muutub koos CO2 emissiooniga. Kui peavad paika eeldused, et Eestis on sõidukipargi keskmine CO2 emissioon EL-i keskmisest suurem ning WLTP/NEDC suhtarv väheneb koos CO2 emissiooniga, siis peaks Eestis kasutama rahvusvahelistest keskmistest väiksemaid suhtarvusid. Ka liiklusregistris olevad andmed sõidukite kohta, millel on mõlemad CO2 näidud olemas, näitab madalamat suhtarvu kui eelnõus kasutatud. 6) Sarnased küsitavused on ka koefitsientide puhul, mida kasutatakse CO2 näidu puudumisel. Eeldatavalt peaks sarnaseid sõidukeid sõltumata CO2 näidu olemasolust käsitlema ühetaoliselt, kuid registris olevate andmete põhjal on arvutuslik aastane mootorsõidukimaks pigem ülehinnatud, kuid olulisem erinevus on registreerimistasus, kus CO2 näiduta sõidukitel arvutatud tasu on kordades madalam kui neil, millel on kõik sisendandmed olemas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Mario Lambing 625 6387 [email protected] 3 (3)