Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 14.04.2023, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23231700136 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxxxxx xxxxxxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 23.08.2022 Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 23231700136, mille esemeks on xxxxxxxxx xxxxxxxx poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus. Kriminaalmenetluse käigus esitati xxxxxxxxx xxxxxxxx KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on järgmine. 23.08.2022 kella 15:06 paiku juhtis xxxxxxxx xxxxxxxx Harjumaal Tallinnas Pallasti tänava maja nr 16 juures mootorsõidukit Chrysler Voyager, reg.märk xxxxx, alustades sõiduteega paralleelselt paremal paiknevalt parkimiskohalt liikumist Asunduse tänava suunas. Seejuures ei veendunud tema manöövri ohutuses ning sõitis ette mööda Pallasti tänavat Majaka tänava poolt Asunduse tänava suunas otse liikunud sõidukile (mopeedile) Vespa xxxxx, reg.märk xxxx, mida juhtis xxxxxxx xxxxxxxxx . xxxxxxxxx xxxxxxxx ei õnnestunud kokkupõrget vältida ning ta sõitis vastu mootorsõiduki Chrysler Voyager, reg.märk xxxxxxx, vasakut esiosa ja kukkus. Eespool kirjeldatu tulemusel sai xxxxxxx xxxxxxxxx tervisekahjustused, millest paranemise kestus ületab nelja kuud. Antud liiklusõnnetus toimus, kuna xxxxxxxxx xxxxxxxx rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse (edaspidi ka LS) sätteid: a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c) LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt on juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist kohustatud veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Seega pani xxxxxxxxx xxxxxxxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle toimepanemises süüdi. Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub. Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü. Kahtlustatav on 16.02.2023 toimunud ülekuulamisel temale etteheidetud teo omaks võtnud, enda süüd tunnistanud ning avaldanud kahetsust. Tema selgitas, et temal on juhtunu pärast ääretult kahju ning ta muretseb kannatanu pärast. Ka prokuröriga toimunud pikema vestluse käigus väljendas kahtlustatav siirast kahetsust. Eespool toodu viitab prokuröri arvates üheselt sellele, et kahtlustatava puhul esineb KarS § 57 lg 1 p 3 kohane karistust kergendav asjaolu, mis vähendab kahtlustatava süüd. Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, tema on oma teo keelatusest aru saanud ning kahetseb seda. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Kriminaalmenetluse kulud isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse näol summas 84 eurot on kahtlustatav valmis hüvitama. Kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Tema kahjunõue leidis lahenduse väljaspool kriminaalmenetlust. Prokurörile adresseeritud 12.04.2023 e-kirjas avaldas kannatanu, et tema ei soovi antud kriminaalmenetluse jätkamist ega kahtlustatava kriminaalkorras karistamist ning on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samal päeval toimunud telefonivestluses selgitas prokurör kannatanule KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise olemust ning veendus selles, et kannatanu on sellest aru saanud ning on menetluse lõpetamisega nõus. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231700136 menetlus. 2. Kohustada xxxxxxxxx xxxxxxxx maksma riigituludesse 700 (seitsesada) eurot hiljemalt 14.05.2023. 3. Kohustada xxxxxxxxx xxxxxxxx hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-AOI0162) maksumus summas 84 eurot hiljemalt 14.05.2023. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - 1 CD-plaat fotodega sündmuskohalt jätta kriminaalasja materjalide juurde. 6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad. 7. Kriminaalmenetluse kulud: menetluskulude hüvitamise otsustus sisaldub käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3.  8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale xxxxxxxxx xxxxxxx allkirja vastu. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanu xxxxxxxx xxxxxxxx. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Ilona Litvinova Ringkonnaprokurör Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas uuendamisele. (nimi, allkiri, kuupäev)