Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 12.04.2023, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22230200322 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxxxx Xxxxxxx (xxxxxxxxxxx) Kuriteo toimepanemise aeg: 03.05.2022 Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 22230200322, mille esemeks on Xxxx Xxxxxx Xxxxxxxe poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus. Kriminaalmenetluse käigus esitati Xxxx Xxxxxx Xxxxxxxele KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on järgmine. 03.05.2022 kella 20:01 paiku juhtis Xxxx Xxxxxx Xxxxxxx Harjumaal Tallinnas Valdeku tänava maja nr 13 juures mootorsõidukit Subaru XV, reg.märk xxxXXX, ning liikudes parklast otse Valdeku tänava maja nr 16 suunas, sõitis otsa sõiduteel seisnud jalakäijale Xxxxx Xxxxile (Xxxx, xxxxxxxxxxx). Selle tulemusel sai Xxxxx Xxxx tervisekahjustused, millest paranemine kestab vähemalt neli kuud. Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus Xxxx Xxxxxx Xxxxxxx ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse (edaspidi ka LS) sätteid: a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c) LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; d) LS § 33 lg 11 p 1, mille kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes;  e) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit; Seega pani Xxxx Xxxxxx Xxxxxxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle toimepanemises süüdi. Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub. Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü. Kahtlustatav on 27.09.2022 toimunud ülekuulamisel temale etteheidetud teo omaks võtnud, enda süüd tunnistanud ning avaldanud kahetsust. Tema selgitas, et muretseb kannatanu pärast väga ning oli algusest peale nõus teda aitama ja tekitatud kahju võimaluste piires hüvitama. Ka prokuröriga toimunud pikema vestluse käigus väljendas kahtlustatav siirast kahetsust toimunu pärast. Eespool toodust järeldab prokurör, et kahtlustatav on temale inkrimineeritud kuriteo omaks võtnud ning avaldanud kahetsust, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks ning vähendab kahtlustatava süüd. Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, tema on oma teo keelatusest aru saanud ning kahetseb seda. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Kriminaalmenetluse kulud kahtlustatavale riigi õigusabi korras õigusabi osutanud kaitsjale makstud tasu näol on kahtlustatav valmis võtma enda kanda. Samuti on kahtlustatav nõus hüvitama muud kriminaalmenetluse kulud, nimelt isiku kohtuarstliku ekspertiisimaksumuse summas 84 eurot. Kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Tema kahjunõue leidis lahenduse väljaspool kriminaalmenetlust. Lisaks teatas kannatanu prokurörile, et kuriteoga on temale tekitatud ka mittevaralist kahju, mille suuruseks hindas tema 7 000 eurot. Menetluse käigus saavutasid kannatanu ja kahtlustatav kokkuleppe mittevaralise kahju kompenseerimise osas ning 04.04.2023 hüvitas kahtlustatav selle täies ulatuses ära (maksekorraldus kriminaalasja toimikus). Prokurörile adresseeritud 10.04.2023 e-kirjas avaldas kannatanu, et ehkki ta tunneb jätkuvalt teatud viha kahtlustatava suhtes, puuduvad tal mistahes pretensioonid kahtlustatavale, tema ei soovi antud kriminaalmenetluse jätkamist ega kahtlustatava kriminaalkorras karistamist ning on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Põhja Ringkonnaprokuratuuris 10.-ndal ja 31.-ndal märtsil 2023 toimunud kohtumistel selgitas prokurör kannatanule KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise olemust ning veendus selles, et kannatanu on sellest aru saanud ning on menetluse lõpetamisega nõus. Oma viha selgitas kannatanu sellega, et saadud trauma järgselt tunneb ta jätkuvalt aeg-ajalt valu vigastada saanud jalas, ent see ei mõjuta tema seisukohta menetluse lõpetamise osas. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22230200322 menetlus. 2. Kohustada Xxxx Xxxxxx Xxxxxxxt maksma riigituludesse 500 (viissada) eurot hiljemalt 12.07.2023.  3. Kohustada Xxxx Xxxxxx Xxxxxxxt hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on: 1) isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-XXXxxxx) maksumus kogusummas 84 eurot; 2) määratud kaitsjale määratud tasu summas 356 eurot 40 senti. Kriminaalmenetluse kulude kogusummas 440 eurot 40 senti hüvitamise tähtajaks määrata 12.07.2023. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - 1 CD-plaat videosalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde. 6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad. 7. Kriminaalmenetluse kulud: menetluskulude hüvitamise otsustus sisaldub käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale Xxxx Xxxxxx Xxxxxxxele allkirja vastu. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kahtlustatava kaitsjale vandeadvokaat Jugans Grossmannile ning kannatanu Xxxxx Xxxxile. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Ilona Litvinova Ringkonnaprokurör Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas uuendamisele. (nimi, allkiri, kuupäev)