Kaitseministri määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri põhimäärus" eelnõu

. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 06.09.2022 nr 5-13/22/3606 Kaitsevägi Kaitseliit Kaitseministri määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri põhimäärus" eelnõu Esitame kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule kaitseministri määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri põhimäärus" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 20220830VeesöidukiteRegistriPöhimäärusSEL.docx 20220830VeesöidukiteRegistriPöhimäärus.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Kaitseministri määruse „Kaitse väe ja Kaitseliidu vee sõidukite registri põhimäärus “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Kaitseministri määrus „ Kaitse väe ja Kaitseliidu vee sõidukite registri põhimäärus “ (edaspidi põhimäärus ) kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (edaspidi L aevaR S ) § 77 2 lõike 3 alusel. Põhim äärusega kehtestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite kohta andmete kandmise kord ja andmete loetelu, mida tuleb veesõiduki kohta registrisse kanda, samuti juurdepääs andmetele ning muud nõuded, mida on vaja andmekogu pidamiseks. Tegemist on uue regulatsiooniga, see tähendab, et sama sisuga õigusakti ei ole varem kehtestatud. LaevaRSi § 77 2 lõike 1 kohaselt on Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite regist e r (edaspidi register ) andmekogu, mille pidamise eesmärk on Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks kasutatavate veesõidukite ning nende meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse üle arvestuse pidamine . Registri asutamise ja põhimääruse kehtestamisega muutuks Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite ning nende meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse kontrollimise üle arvestuse pidamine sarnase ma ks erasektorile kuuluvate veesõidukite üle peetava arvestusega ja tekiks sarnane registreerimise protseduur. Kuni 14. augustini 2022, kui jõustu si d LaevaRSi muudatused , ei olnud s eadusega sätestatud selget kohustust Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukeid registreerida ega sarnaselt muude veesõidukitega (laevadega) nende meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse ega selle kontrollimise üle arvestust pidada, mistõttu on veesõidukite üle arvestuse pidamine kaootiline – osa laevu, paate ja muid veesõidukeid ei ole üheski registris, samas mõned on registreeritud kas riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogus või väikelaevade registris. Selle tulemusena on muudes registrites registreeritud laevadel peamiselt erasektorile kuuluvatele laevadele antav registrinumber, mis omakorda tähendab, et veesõiduk ei ole eristatav nendest veesõidukitest, kui puuduvad ka muud sõjalaevale omased tunnused. On esinenud juhtumeid, kus Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA ) laev on lähenenud ja pärinud merel viibimise põhjuste kohta õppusel osalevalt paadi või väikelaeva meeskonnalt, sest PP A laeva meeskond ei ole suutnud eemalt tuvastada veesõiduki valdajat näiteks unikaalse registrinumbri või muu tuvastamist võimaldava tunnuse alusel, et tegemist on Kaitseväe või Kaitseliidu veesõidukiga. Peale selle ei pruugi liikuda koos veesõidukiga selle valdaja muutumisel (näiteks annab Kaitsevägi veesõiduki üle Kaitseliidule või Kaitseväes antakse veesõiduk üle ühelt struktuuriüksuselt teisele struktuuriüksusele) meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse kontrollimise andmed. Selliste andmete r egistris hoidmine vähendab riski, et veesõiduki eluea jooksul tehtud kontrollimise ja hooldustööde andmed ei ole igal ajal kättesaadavad või on halvimal juhul kadunud. A ndmete ühes kohas hoidmine aitab tõhustada ka planeerijatel õppuste ja muudel sündmustel osalemise korraldamist, sest planeerijad näevad, millised veesõidukid on meresõidukõlblikud või sõidukõlblikud. Lisaks annavad ühte andmekogusse koondatud andmed veesõidukite kohta planeerijatele ülevaate, kus veesõidukid asuvad ja kelle valduses need on. Sellega võidetakse ka ajaliselt, kui on vaja kiiresti mõnele sündmusele reageerida. Kaitseministri määruse „Kaitse väe ja Kaitseliidu vee sõidukite registri põhimäärus “ eelnõu on ette valmistanud Kaitseministeeriumi st Malle Piirsoo ( [email protected] ). Eelnõu koostamis el konsulteeriti ka Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Liina Martinson ( [email protected] ) . Keeletoimetuse on teinud Anu Rooseniit ( [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu 2 4 paragrahvi on koondatud seitsmesse peatükki. Eelnõu ülesehitus on järgmine: 1. peatükk. Üldsätted (§-d 1‒ 4 ) ; 2. peatükk. Registri ülesehitus (§-d 5 ‒ 6 ) ; 3. peatükk. Registriandmete koosseis (§-d 7 ‒ 8 ) ; 4. peatükk. Andmete esitamine ja kandmine registrisse (§-d 9 ‒1 6 ) ; 5. peatükk. Juurdepääs registri andmetele (§-d 17 ‒ 19 ) ; 6. peatükk. Vastutava ja volitatud töötleja õigused ning kohustused (§-d 2 0 −2 1 ) ; 7. peatükk. Järelevalve, finantseerimine ja likvideerimine (§-d 2 2 ‒2 4 ) . Oluline on märkida, et Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrile ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 679/2016 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus ), sest registri eesmärk on Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks kasutatavate vees õidukite ning nende meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse üle arvestuse pidami ne . Tegemist on põhimõtteliselt kas täielikult või osaliselt riigi sõjalise kaitse ülesannete täitmisega, kuid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 2 lõike 2 punkti a järgi ei kohaldata seda määrust nende andmekogude suhtes, milles töödeldakse isikuandmeid muu kui ELi õiguse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse käigus. Riigi sõjaline kaitse ei ole ELi õiguse kohaldamisalas sarnaselt ELi siseturu või tarbijakaitse küsimustega. Eelnõuga ei nähta otseselt ette isikuandmete kogumist. Isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja ametikohta küsitakse ainult siis, kui isik soovib juurdepääsu andmekogus olevatele andmetele, mis ei ole avalikud. Samas on eelnõus arvestatud isikuandmete kaitse üldmäärus e põhimõtetega osas, mis ei takista registri eesmärkide täitmist või ei kahjusta riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitset. Järgnev annab ülevaate eelnõu sisust peatükkide kaupa. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu §-ga 1 sätestatakse registri ametlik nimetus eesti ja inglise keeles. Registri ametlik nimetus on Kaitseväe ja Kaitseliidu vee sõidukite register ( lõige 1 ), inglise keeles Register of Military Watercraft ( lõige 2 ). Paragrahviga 1 loetakse ühtlasi regist e r asuta tuks, see tähendab, et luuakse uus andmekogu . Registri eesmärk on pidada arvestust Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks kasutatavate mehitatud ja mehitamata veesõidukite ning nende meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse üle ( § 2 ). Veesõiduk on ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend . Seega kantakse registrisse mitte ainult laevade andmed, vaid ka muude ujuvvahendite, sealhulgas mehitamata veesõidukite andmed, samuti nende meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse kontrollimise andmed. Kuna registri eesmärk on veesõidukite üle arvestuse pidamine, on sellest tulenevalt registriobjektiks kõik mehitatud ja mehitamata veesõidukid , mis on Kaitse väe ja Kaitseliidu omandis ja valduses. Register sisaldab isikuandmeid üksnes ulatuses, mida on v aja selleks, et tuvastada, kes on sisenenud andmekogusse või kellele on väljastatud andmeid taotluse alusel. Eriliigilisi andmeid register ei sisalda. Andmete loetelu kohta vaata täpsemalt määruse 3. peatüki selgitust. Märkida tuleb, et LaevaRSis on kasutatud §-s 77 2 terminit „meresõidukõlblikkus“, kuid meresõiduohutuse seaduses (edaspidi MSOS ) terminit „merekõlblikkus“ ning need tuleb lugeda sama tähendusega terminiteks. Merekõlblikkust kontrollitakse laevadel, mis liiguvad merel , ning sõidukõlblikkust laevadel, mis liiguvad siseveekogudel. MSOSi § 16 sätestab, et l aev on merekõlblik ja sisevetel sõidukõlblik, kui see on projekteeritud, ehitatud, seadistatud, varustatud, mehitatud ning lastitud ohutu meresõidu ja hea merepraktika või sisevetel ohutu sõidu nõuete kohaselt ning laeva tehniline seisund vastab meresõiduohutuse nõuetele, mille järgimine aitab ära hoida laevaõnnetusi, ohtu inimeludele ja merekeskkonna või sisevete reostust. Paragrahvi 3 kohaselt on registrisse kantud andmetel informatiivne tähendus. Õigusliku tähenduse saab anda ainult seadusega , ent kuna seda LaevaRSiga tehtud ei ole, ongi andmetel ainult informatiivne tähendus. Põhimääruse § 4 sätesta b registri vastutava ja volitatud töötleja. Registri vastutav ja volitatud töötleja on Kaitse vägi. Kaitsevägi peab jagama ülesanded eri üksuste vahel tagamaks , et vastutava töötleja ülesannetes olev üksus või isik ja volitatud töötleja ülesannetes olev üksus või isik ei langeks kokku. Määrusega ei nimetata , milline struktuuriüksus ja allüksus täpsemalt töötleb andmeid või teeb järelevalvet registri volitatud töötleja tegevuse üle. See õigus jäetakse Kaitseväe juhatajale asutusesiseseks määramiseks. See annab Kaitseväele piisava paindlikkuse ning ei koorma määrusandjat, kui ( struktuuri ) üksuse nimetust muudetakse või antakse ülesanne hoopiski teisele ( struktuuri ) üksusele. Registrit ei jagata alamregistriteks, see tähendab, et Kaitseliidu veesõidukite jaoks ei tehta eraldi registriosa. Kaitseliidul ei ole veesõidukeid, mille andmed on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse järgi salastatud, ning veesõidukeid ei ole palju, mistõttu puudub ka vajadus eraldi alamregistri loomiseks. 2. peatükk. Registri ülesehitus Teises peatükis on kaks paragrahvi ( §-d 5 ja 6) , mis käsitlevad registri ülesehitust, pidamist ja sell es sisalduvate andmete kaitset. Registrit peetakse digitaalselt ühetasandilise andmekoguna ( § 5 lõige 1 ). Registril ei ole teist tasandit – keskregistrit – ega ka alamregistreid, sest selleks puudub vajadus. R egist e r koosne b digitaalregistrist, kus hoitakse ajakohaseid andmeid, ja digitaalarhiivist, kus säilitatakse digitaalregistrist kustutatud andmeid ( § 5 lõige 2 ). Üldjuhul hoitakse registri juures ka andmetöötlusandmeid. See tähendab andmeid, mis on seotud päringute tegemisega, ning kuna regist e r on digitaal n e, siis ka logiandmeid. Kuna osa veesõidukite andmeid on salastatud, siis registri tehnilist lahendust arvestades ei saa seal andmetöötlusandmeid elektroonilisel kujul säilitada. Küll aga säilivad logiandmed, sest regist e r asu b kaitstud võrgus (STTS), nii et kui isik logib registrisse ja vaatab faili või muudab seda, jääb sellest STTS-süsteemi n-ö jälg logiandmetena, aga ei ole võimalik jälgida, mida täpselt muudeti. Juhul, kui andmeid muudetakse pahatahtlikult, peab uurimine selgitama, kes seda tegi ja miks. Register ei ole liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga (X-tee) ega vaheta andmeid teiste isikute ega asutuste andmekogudega ( § 1 0 ). Registrisse ei ole võimalik andmeid interneti kaudu sisestada ega vaadata. Register luuakse tõenäoliselt kaitstud STTS-võr ku, sest sisaldab ka andmeid selliste Kaitseväe struktuuriüksuste kasutatavate vahendite kohta (mida veesõidukid on), mis on r iigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS ) kohaselt riigisaladus . S ee tõttu toimub juurdepääs registrile nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. Sellest tulenevalt on osa registri andme i d tasemega „salajane “ . Sellest, kas registri andmetele kohaldatakse RSVSi nõudeid või mitte, sõltuvad ka registrile kohaldatavad registriandmete kaitse nõuded ( § 6 ). Eelnõu koostamisel analüüsiti, mis turbeaste ja turvaklass peab registril olema, et andmed oleksid hästi kaitstud . Aluseks võeti registriandmete kõige kriitilisem vajadus, milleks on andmete kättesaadavus ja töödeldavus kriisiolukorras (näiteks kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal). Registri üldine turbeaste on keskmine (M) ja registri turvaklass K2T2S2 ( § 6 lõige 1 ). Arvestades Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem “ sätestatut, on registri turbeaste keskmine ehk M, mis eeldab auditit turvameetmete rakendamise üle iga kolme aasta järel. Andmete käideldavust arvestades on registri turvaklass K2, mis eeldab andmekogu 99%list töökindlust. K2 turvaklassiga andmekogu lubatud suurim summaarne seisak nädalas on kuni kaks tundi ja reaktsiooniaja kasv tippkoormusel 1–10 minutit. R egistri andmete terviklikkust silmas pidades on määratud turvaosaklassiks T2. Selle puhul peab andmekogu infoallikas, selle muutmise ja hävitamise fakt olema tõestatavad. Perioodiliselt kontrollitakse andmekogu info õigsust, täielikkust ja ajakohasust. Andmete konfidentsiaalsust arvestades on määratud registri turvaosaklassiks S2, mille kohaselt on andmekogus sisalduv teave salajane. Teabe kasutamine on lubatud ainult kindlatele kasutajagruppidele ja juurdepääs antakse selleks luba taotleva isiku õigustatud huvi korral. Nagu juba eespool mainitud, on osa andmeid salastatud, mistõttu nende turvalisuse tagamisel kohaldatakse RSVSis ning selle alusel antud õigusaktides elektroonilisele teabeturbele sätestatut ( § 6 lõige 2 ). Oluline on märkida, et selle sättega kehtestatakse nõue elektroonilisele teabeturbele ja kõigele muule, mis sellega seondub. Näiteks juurdepääsu nõuded, turvalisus (st paroolivahetus), printimine, arvestuse pidamine jms. 3. peatükk. Registriandmete koosseis Paragrahvis 7 käsitletakse mehitatud veesõidukite registri andmekoosseisu. Need andmed on olulised veesõiduki tuvastamiseks, samuti on ne id vaja veesõidukite üle arvestuse pidamiseks ja meresõiduohutuse tagamiseks. Registrisse kantakse mehitatud veesõiduki kohta järgmised andmed ( § 7 lõige 1 ) : 1) registreerimise kuupäev (nt 20.07.2004) ; 2 ) registreerimisnumber (nt EKV-001 ) ; 3 ) kere tüüp (nt ühekereline ) ; 4 ) mark (nt Comander ); 5) mudel (nt C5 ); 6) valmistamisaasta (nt 1999) ; 7 ) kere identifitseerimise number (WIN , HIN või CIN , nt ABC 12345 G7 21 ) või inventarinumber (nt 0069) ; 8 ) mehitatud veesõiduki mõõtmed – pikkus, laius ja süvis meetrites (nt 69 m, 25 m ja 6 m) ; 9 ) põhimaterjal (nt puit) ; 1 0 ) mootori või käituri tüüp ja arv ning lubatud võimsus kilovattides (nt 2 mootorit 100 kW ) ; 1 1 ) sõidupiirkond (nt A-kategooria ) ; 12) kandevõime tonnides (nt 1,2 tonni ); 13) maksimaalne lubatud inimeste arv (nt 30); 1 4 ) valdaja andmed ( nt Kaitsevägi, merevägi) ; 15) täiendava funktsiooni kirjeldus (nt reostustõrje) ; 1 6 ) registrist kustutamise kuupäev ja põhjus ( nt 07.09.20 2 1; meresõidu ressursi lõppemine ); 17) märkused ( nt 10.11.20 2 1 antud üle muuseumile ) . Registrisse kantakse mehitamata veesõiduki kohta järgmised andmed ( § 7 lõige 2 ): 1 ) registreerimise kuupäev (nt 02.08.2022) ; 2 ) registreerimisnumber (nt EKV-002 ) ; 3 ) kere tüüp (nt ühekereline ) ; 4 ) mark (nt Oceanalpha ); 5) mudel (nt M300 ); 6) valmistamisaasta (nt 2022) ; 7 ) seeria- või inventarinumber (nt 0068) ; 8) maksimaalne lubatud kandejõud (nt 5 tonni); 9 ) valdaja andmed ( nt Kaitsevägi, merevägi) ; 10) täiendava funktsiooni kirjeldus (nt merepääste ); 1 1 ) registrist kustutamise kuupäev ja põhjus ( nt 0 4 .0 8 .20 22 ; omaniku vahetus ); 12) märkused. Valdaja andmetena märgitakse selle struktuuriüksuse andmed, kelle valduses ja kasutada vee sõiduk on. Täiendava funktsioonina märgitakse need käitamise funktsioonid, mida see registreeritav veesõiduk on võimeline tegema, näiteks miine veeskama, merereostust likvideerima, sukelduma kuni 100 m sügavuseni või muu, kui see ei tule veesõiduki muudest andmetest välja. Veesõiduki andmed kustutatakse registrist, kui veesõiduk võõrandatakse ja selle andmed kantakse asjakohasesse laevade või väikelaevade registrisse või veesõiduk hävib või hävitatakse , sealhulgas võetakse jäätmetena ringlusse . Esimesel juhul on alusdokumendiks ostu-müügileping , t eisel juhul laevaõnnetuse uurimise komisjoni või muu sarnase organi asjakohane dokument ning kolmandal juhul veesõiduki hävitamist või ringlussevõttu tõendav asjakohane akt või muu dokument . Märkuste lahtrisse saab kanda muid vajalikke andmeid, mida loetelus välja toodud ei ole. Peaaegu igal aastal muudetav andmeväli on veesõiduki merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse kontrollimise dokumentide lisamine registrisse ( § 7 lõige 3 ) . Juhul, kui mehitamata veesõidukile ei ole merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistust vaja, kantakse registrisse mehitamata veesõiduki hoolduspäeviku väljavõte ja sõidutundide arv ( § 7 lõige 4 ). Paragrahvis 8 on sätestatud registriandmete kopeerimise tingimused. Registriandmete säilimiseks nähakse eelnõus ette, et vähemalt üks kord kuus peab volitatud töötleja tegema digitaalregistrist varukoopia, mida tuleb hoida kahjustumise eest kaitstud kohas. Kuna koopiaid tehakse iga kuu, millega tagatakse teabe pidev ajakohasus, näeb eelnõu ette, et kolm kuud hoitud koopia võib hävitada. Koopiate pikemaajaliseks säilitamiseks puudub vajadus. 4. peatükk. Andmete esitamine ja kandmine registrisse Paragrahvis 9 loetletakse andmete registrisse esitajad. Nagu eespool öeldud, ei vaheta register andmeid ühegi teise registriga . Registrile esitavad andmeid Kaitsevägi ja Kaitseliit ning nende struktuuriüksused. Andmed kannab registrisse üks Kaitseväe struktuuriüksus (nt merevägi). Eelnõu §-s 1 1 sätestatakse registritoimingud, nende tegemise õigust omavad isikud ja toimingu tegemise tähtajad. Registritoimingud on ( § 1 1 lõige 1 ): andmete registrisse kandmine, andmete muutmine ja andmete kustutamine. Kõiki registritoiminguid teeb volitatud töötleja ( § 1 1 lõige 2 ). See tähendab, et registri vastutav töötleja registritoiminguid ei tee. Registris säilitatakse registritoimingute kohta järgmised andmed ( § 1 1 lõige 3 ) : 1) registritoimingu tegija ees- ja perekonnanimi; 2) registritoimingu kuupäev ja kellaaeg; 3) registritoimingu liik. Registritoimingute andmeid säilitatakse kolm aastat. P õhimõtteliselt on tegemist kandepäevikulaadse andmete hoidmisega ehk registri logiga. Registri volitatud töötleja teeb registritoimingu saadud andmete põhjal hiljemalt kümne tööpäeva jooksul andmete saamisest alates ( § 1 1 lõige 4 ). Näiteks, kui andmed veesõiduki kohta esitatakse neljapäeval, 1 5 . septembril 20 22 , siis peavad registri toimingud olema tehtud ja veesõiduk registrisse kantud hiljemalt neljapäeva, 2 9 . septembri 20 22 õhtuks. Registritoimingu alusdokument on veesõidukit iseloomustav ja selle käitlemist kajastav kirjalik dokument, mida säilitatakse registris või asutuse dokumendihaldussüsteemis ( § 1 2 lõiked 1 ja 2 ). Juhul, kui alusdokumenti säilitatakse dokumendihaldussüsteemis, peab veesõiduki andmete juures olema nimetatud ka alusdokumendi number ja selle asukoht. Kui alusdokumenti säilitatakse registris, on dokument veesõiduki andmete juures, mistõttu puudub vajadus selle asukohta andmetes eraldi märkida. Registritoimingute alus - ja muid dokumente säilitatakse asutuse asjaajamiskorra kohaselt. Registrikande alusdokumentide ja muude alusandmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja ( § 1 3 lõige 2 ). Üldiselt eeldatakse, et registriandmete õigsuse eest vastutab registri volitatud töötleja ( § 1 3 lõige 1 ). Kui ebaõigete alusandmete alusel tehtud registrikanne on vale, ei vastuta registris olevate andmete õigsuse eest registri volitatud töötleja, kui ta ei teadnud või ei pidanudki teadma, et andmed on valed. Kui andmed on õiged, aga registritoimingu tegija (ehk volitatud töötleja) on eksinud andmete registrisse kandmisel, siis vastutab andmete õigsuse eest volitatud töötleja. Paragrahvis 1 4 käsitletakse digitaalregistris andmete muutmist. Eelnõu kohaselt on andmete muutmine: 1) andmete parandamine; 2) uute (st täiendavate või täpsustavate) andmete registrisse kandmine; 3) kande muutmine kande alus dokumentides sisalduvate andmete muutumisel; 4) kande muutmine kande alus dokumentides sisalduvate andmete tähtaja möödumisel; 5) kande muutmine muul õigusaktist tuleneval põhjusel. Andmete muutmine hõlmab kõiki toiminguid, mida tehakse registriobjekti andmetes pärast selle kandmist registrisse uue objektina , kuni andmete kustutamiseni. Arhiveeritud andmeid ei muudeta. Andmeid võib muuta volitatud töötleja. Kui ühe veesõiduki kohta registris olevate andmete muutmisel asendatakse registris olev teave uuega, tähendab see, et andmeid ei kustutata ja muudetud teavet ei arhiveerita. Andmete muutmise kohta peab jääma logisse märge selle kohta , milliseid andmeid muudeti, kes ja millal muutis . Paragrahviga 1 5 sätestatakse, millal on lubatud andmeid registris parandada. Volitatud töötlejal on kohustus andmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel viga parandada ( § 1 5 lõige 1 ). Andmete parandamine on üks digitaalregistris kande muutmise viise, mis hõlmab volitatud töötlejale teatavaks saanud teabe alusel kande muutmist. Näiteks on tegemist parandamisega juhul, kui registris on märgitud veesõiduki registrisse kandmise aastaks 2003, ent tegelik esmakande tegemise aasta oli 2008. Samas ei ole tegemist andmete parandamisega, kui andmed veesõiduki kohta kant akse registrisse esimest korda. Volitatud töötlejal on ekslike andmete kontrollimiseks ja parandamiseks õigus pöörduda andmed esitanud struktuuriüksuse või isiku poole ( § 1 5 lõige 2 ). Vea võib parandada ka andmete esitaja, esitades registrile veesõiduki andmed uuesti. Arvestades asjaolu, et registri üks eesmärk on üldise meresõiduohutuse tagamine , on oluline tagada veesõiduki kohta täpse teabe talletamine, mistõttu tuleb vead võimalikult kiiresti kõrvaldada. Eelnõu kohaselt on andmete esialgne esitaja kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast volitatud töötlejalt veateate saamist esitama õiged andmed registrikande parandamiseks või muutmiseks ( § 1 5 lõige 3 ). Näiteks, kui volitatud töötleja on avastanud võimaliku vea veesõiduki maksimaalses lubatud inimeste arvus , teeb ta päringu teabe esitajale, kes kontrollib asjakohasest dokumendist andmete õigsust ning vastab hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Paragrahvi 1 6 lõike 1 kohaselt kantakse veesõiduki kohta käivad andmed kogumina digitaalarhiivi ehk kustutatakse, kui: 1) veesõiduk tunnistatakse mere(sõidu) kõlbmatuks või sõidukõlbmatuks ; 2) veesõiduk hävib või lammutatakse; 3) veesõiduk kaob jäljetult ja sellest on möödunud vähemalt kolm kuud; 4) veesõiduk võõrandatakse; 5 ) Kaitsevägi või Kaitseliit lõpetavad veesõiduk i kasutamise. Veesõiduki kasutamise lõpetamine ei tähenda iga kord, et veesõiduk võõrandatakse, mistõttu ei ole kohane kasutada alusena ainult kasutamise lõpetamist. Kuid ka ainult võõrandamine ei ole kohane, sest veesõiduki kasutamise lõpetamine võib tuleneda näiteks liisingulepingu, prahtimislepingu vms lõppemisest, mis ei ole võõrandamine võlaõigusseaduse tähenduses. Kaitsevägi või Kaitseliit (eelkõige viimane) võivad kasutada ka veesõidukeid, mille andmed on kantud näiteks väikelaevade registrisse. Kaitsevägi või Kaitseliit võivad soetada algul veesõiduki, mille andmed kantakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse, kuid hiljem otsustatakse, et kuna seda veesõidukit ei kasutata riigi sõjalise kaitsmise eesmärgil, vaid üksnes täidetakse selliseid ülesandeid, mida võiks ka teenusena tellida eraõiguslikult ettevõtjalt. Kuna ei soovita siiski veesõidukit võõrandada, aga vaja oleks seda eristada teistest veesõidukitest, kantakse selle veesõiduki andmed näiteks väikelaevade registrisse. Muudel juhtudel (punktid 1‒3 ja 5) kustutatakse andmed registrist ja kantakse arhiivi, kui veesõiduk tunnistatakse meresõidu kõlbmatuks või sõidukõlbmatuks, aga seda ei hävitata, lammutata ega võõrandata , või seda ei vaja ta enam (riigikaitse) ülesannete täitmisel või veesõiduki kasutamist (riigikaitse) ülesannete täitmisel ei ole võimalik jätkata , näiteks see hävib või kaob jäljetult . Digitaalarhiivi kantud andmed võib volitatud töötleja kanda tagasi digitaalregistrisse, kui ( § 1 6 lõige 2 ): 1) andmete kustutamine on tühine; 2) veesõiduk , mille andmed kustutati, on muutunud uuesti registriobjektiks; 3 ) andmed on kustutatud ekslikult. Selliseks juhtumiks võib olla olukord, kus (mehitamata) veesõiduk on kustutatud registrist, sest see kadus jäljetult, kuid poole aasta pärast leitakse see üles, ent veesõiduki andmed on juba registrist kustutatud veesõiduki kadunuks jäämisest kolme kuu möödumisel. Või olukord, kus registri volitatud töötleja kustutab ekslikult vale mehitamata veesõiduki andmed (ning ekslikult kustutatud veesõiduki andmed tuleb taastada). Andmete kustutamine on tühine juhul, kui andmete kustutamiseks puudus õiguslik alus. Sellisel juhul tuleb andmed taastada. Kustutatud andmeid säilitatakse digitaalarhiivis kümme aastat ( § 1 6 lõige 3 ). Nimetatud ajast üldjuhul piisab, et uurimisel või kontrollimisel tuvastada tagasiulatuvalt vajalikke toiminguid ja isikuid. Kümme aastat on piisav ka andmete kvaliteedi tagamiseks nii statistilistel eesmärkidel kui ka taastamisvajaduse tekkimisel, et ilmnenud valeandmete algupära välja selg itada. 5. peatükk. Juurdepääs registri an dmetele Paragrahvi 1 7 lõike 1 kohaselt on juurdepääs r egistrisse kantud või sealt kustutatud andmetele isikul või asutusel, kellel on selleks seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenev õigus. Kuna osa registrist on piiratud register, siis sellest tulenevad ka karmimad nõuded registrile juurdepääsu ja andmete väljastamise kohta võrreldes paljude teiste registritega (n t liiklusregister, äriregister). Se da ja järgneva i d nõude i d on vaja, et kaitsta registris olevaid andmeid, mis kogumina või üksikuna on salajasel tasemel riigisaladus. R egistri andmete, mis kogumina või üksikult moodustavad riigisaladuse, salastamine, kasutamine ning kaitsmine toimub RSVSi ning selle alusel antud õigusaktidega sätestatud korras ( § 1 7 lõige 2 ). Peale RSVSis sätestatud aluste võib veesõiduk üksikuna olla riigisaladus näiteks välislepingu alusel. Nii mehitatud kui ka mehitamata veesõidukite digitaalregistri ja -arhiivi registriandmetele antakse juurdepääs autentimise abil või väljavõttena digita alarhiivist või -registrist ( § 1 7 lõige 3 ). Autentimise abil juurdepääsu andmetele saavad ainult teatud isikud Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Arvesse võttes registri võimalikku tehnili st lahendus t, ei võimalda see tõenäoliselt võrgupõhist kasutamist ja seetõttu saab digitaalregistrist ja -arhiivist andmeid vaid väljavõttena paberil või failina . Kuna veesõidukeid kasutatakse peamiselt riigikaitseülesannete täitmisel, siis on piiratud ka isikute ring, kellele andmeid väljastatakse või kes saavad neid ise registris vaadata. Registris saavad andmeid ise vaadata või väljastatakse registrist andmeid järgmistel juhtudel ( § 1 8 lõi ked 1 ja 2 ) : 1) vastutava ja volitatud töötleja ametnikule või töötajale, kellele vastav õigus on antud ametijuhendi või haldusakti alusel ; 2) valitsusasutusele ja kohaliku omavalitsuse asutusele, kui seda on vaja õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. Esimese isikute grupi moodustavad Kaitseväe ametnikud või töötajad, et täita konkreetset ülesannet, näiteks planeerimise või uurimismenetluse jaoks. Teise grupi moodustavad järelevalvet tegevad asutused, näiteks Transpordiamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ohutusjuurdluse Keskuse või Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud süüteo menetluse või muu uurimismenetluse tõttu , samuti näiteks Kaitseministeerium mõne ülesande täitmise jaoks . Paragrahvi 1 8 lõike 3 järgi peab registri andmetele juurdepääsu sooviv isik või asutus esitama volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles tuleb märkida vähemalt järgmised andmed: 1) taotluse esitaja nimi (nt Transpordiamet) ; 2) taotluse esitaja postiaadress või e-posti aadress (nt Lõõtsa 5, 11415 Tallinn , info @ transpordiamet .ee ) ; 3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus (nt Marek Rauk, direktor) ; 4 ) juurdepääsuõiguse vajaduse põhjendus ning viide andmete saamise aluseks olevale õigusaktile ja sättele; 5 ) isiku, kellele juurdepääsuõigust taotletakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ja ametikoht (nt Marten Saag, 3xxxxxxxxxx, inspektor) ; 6 ) nende andmete kirjeldus või loetelu, millele juurdepääsuõigust taotletakse; 7 ) soovitav andmetele juurdepääsu viis (nt failina taotluse esitaja antud e-posti aadressile) . Taotlust ei pea esitama vastutava ja volitatud töötleja ametnik või töötaja, kellele vastav õigus on antud ametijuhendi või haldusakti alusel , sest neil on juurdepääs tagatud tööülesandest tulenevalt. Kõik muud isikud peavad esitama taotluse, sealhulgas Kaitsevägi ja Kaitseliit. Kui soovitakse juurdepääsu teabele, mis on kaitstud RSVSi alusel, peab taotluses märkima juurdepääsu sooviva isiku riigisaladuse juurdepääsuloa taseme ( § 1 8 lõige 4 ). Riigisaladuse loa andmeid ei pea esitama, kui juurdepääsuõigus tuleneb otse seadusest. Näiteks RSVSi § 27 lõike 1 kohaselt on ametikoha alusel juurdepääs kõigil tasemetel seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks Vabariigi Presidendil, Riigikogu liikmel, Vabariigi Valitsuse liikmel, kohtunikul, Kaitseväe juhatajal, õiguskantsleril ja tema asetäitja-nõunikul, riigikontrolöril, Eesti Panga presidendil , Eesti Panga nõukogu esimehel ja liikme te l ning Andmekaitse Inspektsiooni juhil. Juur d epääs võimaldatakse vaid kirjaliku teatisena, see tähendab väljavõtet kandest ( § 1 8 lõige 5 ). Kirjalik teatis võib olla kas faili kujul või paberile trükitud, sealjuures tuleb teatise edastamisel arvesse võtta, kas tegemist on „asutusesiseseks kasutamiseks“ märkega teabega või tuleb täita RSVSis sätestatud nõudeid. Juurdepääsu sooviv isik ei saa registri tehnilist lahendust arvestades tutvuda registriandmetega autentimise abil . Soovitud andmed väljastab volitatud töötleja viie tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates , laevaõnnetuse uurimise korral viivitamata . Kui näiteks Ohutusjuurdluse Keskus esitab taotluse laevaõnnetuse, mille üks osaline oli Kaitseväe valduses olev veesõiduk, uurimiseks, peab ta taotluses märkima ka selle isiku, kellele andmed väljastatakse, riigisaladuse juurdepääsuloa taseme , ning vastav teave väljastatakse viivitamata, kui juurdepääsuõigus on olemas. Kõik taotlused tuleb registreerida volitatud töötleja dokumendihaldussüsteemis ( § 1 8 lõige 6 ) ning neid säilitatakse kolm aastat alates taotluse saamisest . Peale taotluste registreerimise tuleb taotlustele vastamisel (välja arvatud juhul, kui taotlus jäetakse rahuldamata) ja muudel juhtudel, kui registris tehakse päringuid, koguda andmeid päringu tegija ja päringu kohta ( § 19 lõige 1 ). Päringu tegijaks registris saab olla ainult autentimise abil juurdepääsu saanud isik. Päringu tegemise kohta kogutakse järgmisi andmeid: päringu tegija isikukood; vaadatud andmed; päringu kuupäev; päringu kellaaeg. Samad andmed tuleb säilitada ka siis, kui andmeid vaatab näiteks Kaitseministeeriumi ametnik, kellel on tööülesannetest tulenevalt andmetele juurdepääsuõigus. Sisuliselt on tegemist registri logiga. Nimetatud andmeid tuleb hoida vähemalt kolm aastat päringu tegemisest alates ( § 19 lõige 2 ). Nõuet on vaja registriandmete eesmärgipärase kasutamise kontrollimiseks. Registriandmeid säilitatakse üldjuhul elektroonselt. Kui registri tehniline lahendus siiski ei võimalda veel tehtud päringute kohta elektroonse teabe säilitamist, tuleb teavet säilitada viisil, mis võimaldab vajaduse korral selle kirjalikku taasesitamist. 6. peatükk. Vastutava ja volitatud töötleja õigused ja kohustused Paragrahvis 2 0 on toodud vastutava töötleja ülesanded. Eelnõu kohaselt peab vastutav töötleja: 1) tagama registri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi ; 2) vastutama koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. Vastutava töötleja kohustustena on eelnõus sätestatud ainult need kohustused, mida avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS ) ei reguleeri. AvTSi § 43 4 kohaselt vastutav töötleja: 1) korraldab andmekogu kasutusele võtmist; 2) korraldab teenuste ja andmete haldamist; 3) vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse eest; 4) vastutab andmekogu arendamise eest; 5) korraldab andmekogu keskse tehnoloogilise keskkonna loomist ja haldamist. Paragrahvis 21 nähakse ette volitatud töö tleja ülesanded ehk õigused ja kohustused. Eelnõu kohaselt on volitatud töötleja ülesanded: 1) registri pidamise tagamine õigusaktides sätestatud nõuete järgi (sealhulgas registriandmete terviklus ja autentsus, registriandmete kaitsmi ne , säilimi n e ning arhiveerimi n e); 2) registritoimingute õiguspärasuse eest vastutamine; 3) registrist andmete väljastamise nõuetekohasuse eest vastutamine; 4) õigustatud isikutele registrile juurdepääsu tagamine; 5) isikuandmete töötlemisnõuete täitmise eest vastutamine; 6) registri vastutavale töötlejale ettepanekute tegemine registri arendamiseks. AvTS ei kehtesta volitatud töötleja õigusi ja kohustusi, mistõttu tuleb need kehtestada registri põhimäärusega. AvTSi § 43 4 lõike 3 järgi on volitatud töötleja kohustatud täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse. Eelnõuga sätestatavad nõuded on üks osa vastutava töötleja juhistest volitatud töötlejale. 7. peatükk. Järelevalve, finantseerimine ja likvideerimine Paragrahvi 2 2 lõike 1 kohaselt on registri tegevuse ja andmete töötlemise üle järelevalve tegemise õigus: vastutaval töötlejal; Andmekaitse Inspektsioonil AvTSis sätestatud õiguste ulatuses; RSVSis ning selle alusel kehtestatud õigusaktides määratud asutustel vastavalt oma pädevusele. Järelevalvet teeb Kaitse vägi kui vastutav töötleja k ogu registri üle ning temal kui volitatud töötlejal on õigus kontrollida registris turva - ja muude nõuete täitmist. Sealjuures on oluline, et piiratud juurdepääsuga andmete hoidmise jms üle järelevalvet tegeval ametnikul peab olema riigisaladusele juurdepääsu õigus vähemalt tasemel „salajane “ ( § 2 2 lõige 2 ). Paragrahviga 2 3 sätestatakse, et registrit finantseerib volitatud töötleja oma eelarvevahenditest. Registri kuludeks on registri ülalpidamisega seotud kulu, arendamise kulu j a m uu s elline . Kuigi AvTS i § 43 4 lõike 1 kohaselt vastutab vastutav töötleja andmekogu haldamise ja arendamise eest ning kuna v astutav aks ja volitatud töötlejaks on Kaitsevägi, ongi registri arendamise ja ülalpidamise kulud Kaitseväe eelarves. Paragrahvi 2 4 lõike 1 kohaselt otsustab registri likvideerimise valdkonna eest vastutav minister ehk kaitseminister. Registri likvideerimisel kohustutakse täitma arhiiviseaduse, AvTSi ning RSVSi nõudeid ( § 2 4 lõige 2 ). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Nagu eespool selgitatud, ei kohald u Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrile kui andmekogule isikuandmete kaitse üldmäärus ega ka tsiviillaevandust reguleerivad Euroopa Liidu ja rahvusvahelised õigusaktid . 4. Määruse mõju d Määruse rakendamisel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub mõju majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ning kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste, välja arvatud Kaitsevä e , korraldusele . Määruse rakendamisel on väga väike kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele . Korrektselt registrisse kantud veesõidukite andmeid saab töödelda ning andmeid kasutada riigikaitse, sealhulgas Kaitseväe (ja Kaitseliidu) tegevuste planeerimisel riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selleks ettevalmistamisel . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused , vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Registril saab olema üks volitatud töötleja – Kaitsevägi, kellel on juurdepääsuõigus kõikidele registri andmetele, Kaitselii t on andmete esitaja . Suurim koormus on selle ülesande täitmisel mereväel , ke s tõenäoliselt hakkab registri volitatud töötleja ülesandeid täitma Kaitseväes. Andmete registrisse kandmine on ühekordne ülesanne . Seega tähendab r egistri loomisel määruse rakendami ne suuremat töökoormust kõigile osapooltele. Hiljem tuleb jooksvalt registrisse kanda uute soetatud veesõiduk ite andmed, hoida registrit ajakohasena või teha muid kandeid seoses veesõiduk itega (nt uuendada veesõiduki mere kõlblikkuse või sõidukõlblikkuse kohta andmeid või kustutada veesõiduki andmed registrist). Üldiselt registri volitatud töötleja, täpsemalt nendel isikute, kes tegelevad registriga (st registris andmete töötlemisega), töökoormus ei saa olema nii suur, et oleks vaja täiendavalt uut ametnikku või töötajat, kes tegeleb registris andmete töötlemisega. Samuti puudub vajadus täiendava tööjõu järele ka nendes Kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuriüksustes, kes esitavad registrile andmeid, kuigi neil on kohustus esitada viivitamata uue soetatud veesõiduki andmed registrile või, vastupidiselt, andmete kustutamiseks registrist, kui veesõiduk hävib, võõrandatakse või esineb muu alus, mispärast veesõiduki andmed registrist kustutatakse. Juhul kui mõni veesõiduk on juba algusest peale RSVSi kohaldamisalas (st on riigisaladus ka üksikuna), siis sellise veesõiduki andmete edastamine veesõidukite registri registripidajale toimub Kaitseväe asjakohase registri kaudu. Samal viisil edastatakse ka teabenõude korras andmed teabe küsijale, kui tal on õigustatud huvi ja vajadus nende andmete vastu. See võib suurendada vähesel määral ka asjakohase registri registripidajate tööd , ent kuna selliseid veesõidukeid ei ole palju, siis see kasv on marginaalne . Kaitseväel on soovita ta v välja töötada kord, kuidas kõik veesõiduk eid omavad Kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuriüksused hakkavad registrile andmeid esitama, aga see on ühekordne ülesanne ega vaja täiendavat tööjõudu, raha ega korra kehtestamise järel ümberkorraldusi Kaitseväes. Kuna osa Kaitseväe valduses olevate veesõidukite andmed on piiratud juurdepääsuga , siis arvesse võttes süsteemi (võrku), kuhu see luuakse, tuleb selle tehniline lahendus lihtne, mis ei vaja suurt arendustööd, seega ka mitte raha. Kõik tekkivad kulud kaetakse jooksvalt Kaitseväe eelarvest. Määruse rakendamine üldiselt ei mõjuta Kaitseministeeriumi valitsemisalas mitteolevaid isikuid. Kaitseministeeriumi valitsemisalas mitteolevatest asutustest mõjutavad määruse sätted marginaalselt valitsusasutusi (nt Transpordiamet , Ohutusjuurdluse Keskus), kellel on õigus saada oma ülesannete täitmiseks teavet mehitatud või mehitamata veesõidukite kohta, mis on osalenud (laeva) õnnetuses või -intsidendis , teabenõude korras . Kuna aga selliseid õnnetusi ja intsidente, mida uurib kas Transpordiamet või Ohutusjuurdluse Keskus, ei juhtu sageli , ei too määruse jõustumine nen dele asutustele kaasa töökoormuse kasvu ega kahanemist, vaid jääb samaks, sest veesõidukite andmed tuleb ka praegu vajadusel esitada. Määruse kehtestamine korrastab õiguskorda ega too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi, s ee t ähendab, et ei tekitata kehtiva korraga võrreldes uusi õigusi ega kohustusi. Riigile ei too määruse rakendamine juurde täiendavaid kulutusi. Kõik vajalikud kulutused jäävad riigieelarve (sh Kaitseväe eelarve) ja Kaitseliidu eelarve piiresse. Kaitseministeeriumi valitsemis alas ei muutu eelnõukohase määruse jõustamisel ülesannete ega pädevuste jaotus. Registritoimingute tegemiseks ei ole vaja tasuda riigilõivu, mistõttu ei tõuse määruse rakendamisel riigieelarvelist tulu. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. Kaitsevägi ja Kaitseliit on juba kogunud andmeid, mistõttu registrisse andmete kandmiseks ei ole üleminekuaega vaja. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitat akse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis M ajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning saadet akse arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule . EELNÕU 1 8 . 08 .202 2 Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri põhimäärus Määrus kehtestatakse l aeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 77 2 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri ametlik nimetus (1) Registri ametlik nimetus on K aitse väe ja Kaitseliidu vee sõidukite register (edaspidi register ). (2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Military Water craft . § 2. Registri eesmärk Registri eesmärk on Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks kasutatav ate mehitatud ja mehitamata veesõidukite (edaspidi vee sõiduk ) ning nende meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse üle arvestuse pidamine. § 3. Registriandmete õiguslik tähendus Registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. § 4. Registri vastutav ja volitatud töötleja Registri vastutav ja volitatud töötleja on Kaitse vägi . 2. peatükk Registri ülesehitus § 5. Registri pidamine ja ülesehitus (1) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna. ( 2 ) Register koosne b : 1) digitaalregistrist; 2) digitaalarhiivist. § 6. Registriandmete kaitse (1) Registri turbeaste on keskmine (M) j a registri turvaklass on K2T2S2, osade andmete turbeaste on s alajane (H) . (2) Kaitseväe valduses olevate osade veesõidukite registri turvalisuse tagamisel kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ja selle alusel antud õigusaktides elektroonilisele teabeturbele sätestatud nõudeid. 3. peatükk Registriandmete koosseis § 7. R egistri andmed (1) Mehitatud veesõiduki kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) registreerimise kuupäev ; 2) registreerimisnumber; 3) kere tüüp ; 4) mark ; 5) mudel ; 6) valmistamise aasta ; 7) kere identifitseerimise number või inventarinumber ; 8) mehitatud veesõiduki mõõtmed – pikkus , laius ja süvis m eetrites ; 9) põhimaterjal ; 10) moot o ri või käituri tüüp ja arv ning lubatud võimsus k ilovattides ; 11) sõidupiirkond ; 12) kandevõime t onnides ; 13 ) maksimaalne lubatud inimeste arv ; 14 ) v aldaja andmed ; 15) täiendava funktsiooni kirjeldus; 1 6 ) registrist kustutamise kuupäev ja põhjus; 1 7 ) märkused. (2) Mehitamata veesõiduki kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) lõike 1 punktides 1‒6 ja 14‒1 7 sätestatu d andmed; 2 ) seeria - või invent ar inumber ; 3 ) maksimaalne lubatud kandejõud . ( 3 ) Lisaks lõi kes 1 säte statule kantakse registrisse mehitatud veesõiduki meresõidu kõlblikkuse või sõidukõlblikkuse kontrol limise dokumendid veesõiduki meresõidu kõlblikkuse või sõidukõlblikkuse kontrollimise kohta. (4) Lisaks lõikes 2 sätestatule kantakse registrisse mehitamata veesõiduki hoolduspäeviku väljavõte ja sõidutundide arv, kui meresõidukõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus ei ole nõutav. § 8 . Registriandmete kopeerimine Volitatud töötleja teeb registrist vähemalt üks kord kuus digitaalse varukoopia, mida hoitakse kahjustumise eest kaitstud kohas. Varukoopia võib kustutada või hävitada vähemalt kolme kuu möödumisel koopia tegemisest arvates. 4. peatükk Andmete esitamine ja kandmine registrisse § 9 . Andmete esitaja R egistrile esitavad andmeid: 1) Kaitsevägi ja selle struktuuriüksused; 2) Kaitseliit ja selle struktuuriüksused. § 1 0 . Andmevahetus Registril puudub andmevahetus teiste isik ute ja asutuste andmekogudega . § 1 1 . Registritoimingud (1) Registritoimingud on: 1) andmete registrisse kandmine; 2) andmete muutmine; 3) andmete kustutamine. (2) Registritoiminguid teeb volitatud töötleja. (3) Registris säilitatakse toimingu tegemisest arvates kolme aasta jooksul registritoimingute kohta järgmised andmed: 1) registritoimingu tegija ees- ja perekonnanimi; 2) registritoimingu kuupäev ja kellaaeg; 3) registritoimingu liik. (4) Registri volitatud töötleja teeb registritoimingu kümne tööpäeva jooksul andmete saamisest arvates. § 1 2 . Registritoimingu alusdokumendid (1) Registritoimingu alusdokument on veesõiduki t iseloomustav ja selle käitamist kajastav kirjalik dokument. (2) Registritoimingute alusdokumentide üle peetakse arvestust registri volitatud töötleja dokumendihaldussüsteemis või registris. § 1 3 . Andmete õigsus (1) Registrikande õigsuse eest vastutab volitatud töötleja. (2) Registrikande alusdokumentides sisalduvate andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. § 1 4 . Andmete muutmine Volitatud töötleja võib andmeid muuta: 1) andmete parandamiseks; 2) uute andmete registrisse kandmiseks; 3) kande alusdokumendis sisalduvate andmete muutumisel; 4) kande alusdokumendis sisalduvate andmete kehtivuse tähtaja möödumisel; 5) muul õigusaktist tuleneval põhjusel. § 1 5 . Andmete parandamine (1) Registriandmetes vea tuvastamisel on volitatud töötleja kohustatud vea parandama. (2) Volitatud töötlejal on õigus vea tuvastamiseks ja parandamiseks pöörduda andmete esitaja poole. (3) Andmete esitaja on kohustatud esitama tegelikkusele ja õigusaktide nõuetele vastavad andmed viie tööpäeva jooksul lõikes 2 sätestatud pöördumisest arvates. § 1 6 . Andmete kustutamine (1) Andmed kustutatakse registrist ja kantakse digitaalarhiivi, kui: 1) veesõiduk tunnistatakse mere sõidu kõlbmatuks või sõidukõlbmatuks ; 2) veesõiduk hävib või lammutatakse; 3) veesõiduk kaob jäljetult ja kadumisest on möödunud vähemalt kolm kuud; 4) veesõiduk võõrandatakse; 5 ) Kaitsevägi või Kaitseliit lõpetavad veesõiduki kasutamise. ( 2 ) Digitaalarhiivi kantud andmed võib volitatud töötleja kanda tagasi digitaalregistrisse, kui: 1) andmete kustutamine on tühine; 2) veesõiduk , mille andmed kustutati, on muutunud uuesti registriobjektiks; 3 ) andmed on kustutatud ekslikult. ( 3 ) Kustutatud andmeid säilitatakse kümme aastat nende digitaalarhiivi kandmisest arvates. Kustutatud andmetele tagab volitatud töötleja juurdepääsu ühe aasta jooksul nende kustutamisest arvates. 5. peatükk Juurdepääs registri andmetele § 1 7 . Juurdepääsuõigus digitaalregistri ja -arhiivi andmetele (1) Registrisse kantud või sealt kustutatud andmetele on juurdepääs asutusel või isikul, kellel on selleks seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenev õigus. (2) R egistri andmeid, mis kogumina või üksikult moodustavad riigisaladuse, salastatakse, kasutatakse ning kaitstakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. (3) Juurdepääs digitaalregistri ja -arhiivi registriandmetele võimaldatakse autentimise teel või väljavõttena digitaalregistrist või -arhiivist. § 1 8 . Juurdepääsu andmine (1) Digitaalregistri ja -arhiivi andmetele tagatakse juurdepääs autentimise teel vastutava ja volitatud töötleja ametnikule või töötajale, kellele vastav õigus on antud ametijuhendi või haldusakti alusel. (2) Digitaalregistrist ja -arhiivist väljastatakse andmeid valitsusasutusele ning kohaliku omavalitsuse asutusele, kui seda on vaja õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. (3) Lõikes 2 nimetatud valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse asutus peab esitama volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles tuleb välja tuua vähemalt järgmised andmed: 1) taotluse esitaja nimi; 2) taotluse esitaja postiaadress ja e-posti aadress; 3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 4) juurdepääsuõiguse vajaduse põhjendus ning viide andmete saamise aluseks olevale õigusaktile ja sättele; 5) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning ameti- või töökoht, kellele juurdepääsuõigust taotletakse; 6) kirjeldus või loetelu andmetest, millele juurdepääsuõigust taotletakse; 7) soovitav andmete saamise viis. (4) Salastatud veesõidukite registri andmetele juurdepääsuks tuleb lisaks lõikes 3 sätestatule lisada taotlusesse teave isiku riigisaladusele juurdepääsu loa ja selle taseme kohta, kui riigisaladusele juurdepääsu õigus ei tulene seadusest. (5) Registrist väljastatakse andmeid kirjaliku teatisena viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, sõidu õnnetuse või -intsidendi uurimise korral viivitamata. (6) Juurdepääsuõiguse taotlus registreeritakse volitatud töötleja dokumendihaldussüsteemis ja neid säilitatakse kolm aastat taotluse esitamisest arvates. § 19 . Juurdepääsuga isiku tehtud päringute kohta teabe kogumine ja säilitamine (1) Digitaalregistrile ja -arhiivile autentimise teel juurdepääsuga isiku tehtud päringu kohta kogutakse vähemalt järgmisi andmeid: 1) päringu tegija isikukood; 2) vaadatud andmed; 3) päringu kuupäev ja kellaaeg. (2) Lõikes 1 nimetatud andmeid säilitatakse kolm aastat päringu tegemisest arvates. Andmeid säilitatakse elektrooniliselt. Elektroonilise säilitamise võimaluse puudumisel peetakse arvestust viisil, mis võimaldab lõikes 1 nimetatud andmete kirjalikku taasesitamist . 6. peatükk Vastutava ja volitatud töötleja õigused ning kohustused § 2 0 . Vastutava töötleja ülesanded Vastutav töötleja: 1) tagab registri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. § 2 1 . Volitatud töötleja ülesanded Volitatud töötleja: 1) tagab registri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest; 3) vastutab registrist andmete väljastamise nõuetekohasuse eest; 4) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu registrile; 5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 6) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks. 7. peatükk Järelevalve, finantseerimine ja likvideerimine § 2 2 . Järelevalve (1) Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutav töötleja, Andmekaitse Inspektsioon ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides määratud asutused oma pädevuse piires. (2) Kaitseväe valduses olevate mehitamata veesõidukite registri üle järelevalvet tegeval isikul peab olema vähemalt salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus. § 2 3 . Registri pidamise kulu Registri pidamise kulu kaetakse volitatud töötleja eelarvest. § 2 4 . Registri likvideerimine (1) Registri likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Register likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduse, avaliku teabe seaduse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuetega. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kusti Salm Kantsler