Kiri

MÄÄRUS 03.12.2020 nr 82 Transpordiameti põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Transpordiameti staatus (1) Transpordiamet (edaspidi amet) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisala valitsusasutus. (2) Ülesannete täitmisel esindab amet riiki. § 2. Asukoht Ameti asukoht on Tallinn. Ameti mujal asuvate üksuste ja esinduste asukohad ning postiaadressid määrab ameti peadirektor. 2. peatükk Tegevusvaldkond ja põhiülesanded § 3. Tegevusvaldkond Ameti tegevusvaldkond on inimeste ning vee-, õhu- ja maismaasõidukite liikuvuse kavandamine ning ohutu ja keskkonda säästva taristu tagamine. § 4. Ameti ülesanded Ameti ülesanded on: 1) tingimuste loomine ohutuks, säästlikuks ja liiklemiseks ning inimeste ja sõidukite liikuvuse kavandamine; 2) tingimuste loomine ohutu ja jätkusuutliku lennundustegevuse tagamiseks Eesti õhuruumis liiklejatele; 3) liikluskasvatuse korraldamine; 4) liikluse ja ühistranspordi korraldamine; 5) õigusaktidest tulenevate andmekogude pidamine; 6) osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel; 7) riigi esindamine rahvusvahelises suhtluses ameti tegevusvaldkonna piires; 8) Eesti teede ajaloo, tehnika ja tehnoloogia ning liikluse arengut kajastava materjali kogumine, uurimine, säilitamine, korrastamine ja avalikkusele tutvustamine teaduslikel, hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel; 9) muud õigusakti alusel ametile antud ülesanded. 3. peatükk Juhtimise korraldus § 5. Juhtimine (1) Ametit juhib peadirektor. (2) Peadirektorile alluvad kuus direktorit, Eesti Maanteemuuseumi juhataja ja tugiosakondade juhatajad. § 6. Peadirektori õigused ja kohustused Peadirektor: 1) kinnitab ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad; 2) kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused; 3) moodustab töörühmi ja määrab nende ülesanded; 4) sõlmib lepinguid ning annab volitusi lepingute sõlmimiseks; 5) annab üld- või üksikakti alusel käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi; 6) täidab muid ministri või ministeeriumi kantsleri antud ülesandeid. § 7. Direktori põhiülesanded (1) Direktor korraldab: 1) teenistuse ülesannete täitmist; 2) koordineerib üksuste koostööd teenistuses; 3) annab peadirektori volituse alusel personalikäskkirju; 4) annab oma pädevuse piires suulisi ja kirjalikke korraldusi; 5) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires; 6) ameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist; 7) täidab peadirektori antud ülesandeid ning vastutab teenistuse tegevuse tulemuste eest. (2) Lennundusteenistuse direktor korraldab lennundustegevuse ohutuse ja lennundusjulgestuse tagamist. (3) Liiklusteenistuse direktor korraldab inimeste ja sõidukitega seotud avalike teenuste osutamist ja liiklusohutusega seotud ennetustegevust. (4) Liikuvuse planeerimise teenistuse direktor korraldab transpordisüsteemi liikuvuse planeerimist ning koordineerib liikuvust toetavate arengukavade väljatöötamist ametis. (5) Maanteehoiu teenistuse direktor korraldab riigiteede projekteerimist, ehitamist ja korrashoidu. 2 (6) Merenduse ja veeteede teenistuse direktor korraldab veeteede korrashoidu, jäämurret ja ohutut ning turvalist veeliiklust. (7) Järelevalveteenistuse direktor korraldab riiklikku järelevalvet, haldusjärelevalvet ja väärteomenetlust. 4. peatükk Struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded § 8. Struktuuriüksused (1) Ameti struktuuriüksusteks on teenistused, tugiosakonnad ja Eesti Maanteemuuseum. (2) Tugiosakonnad on arendusosakond, avalike suhete osakond, dokumendihalduse osakond, finants- ja haldusosakond, infotehnoloogia osakond, personaliosakond, õigusosakond. (3) Ameti struktuuri võib kuuluda ametnik või töötaja, kes ei ole ühegi struktuuriüksuse koosseisus ning kes allub vahetult peadirektorile või direktorile. (4) Ameti struktuuriüksuse ning peadirektorile või direktorile otse alluvate ametnike ja töötajate ülesanded, pädevus ja juhtimiskorraldus sätestatakse peadirektori käskkirjaga. § 9. Ametnike ja töötajate õigused, kohustused ja vastutus Ametniku ja töötaja õigused, kohustused ja vastutus määratakse ametijuhendiga, töölepinguga ning peadirektori, direktori ja üksuse juhataja korraldustega. § 10. Ameti struktuuriüksuste põhiülesanded (1) Järelevalveteenistuse põhiülesanded on: 1) järelevalvealaste protsesside välja töötamine ja koordineerimine; 2) riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja väärteo menetluste koordineerimine; 3) ohuprognoosi koostamine ja rakendamise järgimine. (2) Lennundusteenistuse põhiülesanded on: 1) lennunduse ohutusmeetmete analüüsi, väljatöötamise ja rakendamise korraldamine; 2) õhusõidukite, seadmete, organisatsioonide ja isikutega seotud lennundusalaste taotluste menetlemine, sertifitseerimine ja selle korraldamine; 3) riigi lennundusohutuse edendamine ja ohutuse ning lennundusjulgestuse tagamine; 4) valdkonna andmekogude pidamine ja eestikeelse lennundusvaldkonna terminoloogia täiustamine; 5) rahvusvaheline lennundusohutuse ja -julgestuse koostöö. (3) Liikuvuse planeerimise teenistuse põhiülesanded on: 1) andmete kogumine ja analüüs liiklejate vajaduste väljaselgitamiseks ning kliendirahulolu hindamine; 2) ohutu, säästliku, ligipääsetava, ning toimiva liikuvuse optimaalne kavandamine liikumisvajaduste rahuldamiseks koostöös klientide ja huvigruppidega; 3) riigiteede investeeringute juhtimine, ehitamise planeerimine ning projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlemine; 4) osalemine transpordivaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamises ja eelnõude koostamises; 3 5) taristuga seotud varade haldamine; 6) liiklusohutuse meetmete rakendamise korraldamine; 7) teeregistri pidamine. (4) Liiklusteenistuse põhiülesanded on: 1) liikluskasvatuse ja ennetustegevuse koordineerimine; 2) sõidukite ja inimeste liiklusesse lubamine ja sellega seotud teenuste osutamine; 3) liiklusregistri pidamine; 4) ühistranspordi korraldamine. (5) Maanteehoiu teenistuse põhiülesanded on: 1) riigiteede projekteerimine, ehitamine, omanikujärelevalve korraldamine ning korrashoiu tagamine; 2) riigiteede ehitamiseks vajalike maade omandamine; 3) taristuga seotud kasutusõiguste andmine; 4) sujuva liikluskorralduse ja liiklusvoo tagamine riigiteedel ning liiklusolude teabe edastamine; 5) elutähtsa teenuse toimivuse tagamine riigiteedel. (6) Merenduse ja veeteede teenistuse põhiülesanded on: 1) merealadel ja laevatatavatel siseveeteedel navigatsioonitingimuste informatsiooni kogumine, selle töötlemine ja levitamine; 2) tingimuste loomine ohutuks ja turvaliseks veeliikluseks üldkasutataval veeteel; 3) laevade ohutus- ja turvalisusnõuete korraldamine; 4) merenduspersonali väljaõppe ja kvalifikatsiooni tõendamise korraldamine; 5) valdkonna andmekogude pidamine; 6) laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine; 7) ameti veesõidukite haldamine ja jäämurdeteenuse korraldamine. (7) Arendusosakonna põhiülesanne on strateegilise juhtimissüsteemi ning avalike teenuste arendamise korraldamine. (8) Avalike suhete osakonna põhiülesanne on kommunikatsiooni korraldamine. (9) Dokumendihalduse osakonna põhiülesanne on dokumendihalduse tagamine. (10) Finants- ja haldusosakonna põhiülesanne on finantsjuhtimise ja töökeskkonna tagamine. (11) Infotehnoloogia osakonna põhiülesanne on infosüsteemide ning arvutitöökoha riist- ja tarkvara haldamine. (12) Personaliosakonna põhiülesanne on personali planeerimine, arendamine ning tööreeglistiku kujundamine. (13) Õigusosakonna põhiülesanne on ameti pädevusse kuuluvate õigusalaste küsimustega tegelemine. (14) Eesti Maanteemuuseumi põhiülesanded on: 1) Eesti teede ajalugu, teede tehnika ja tehnoloogia ning liikluse arengut kajastava materjali kogumine, uurimine, säilitamine, korrastamine ja avalikkusele tutvustamine teaduslikel, hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel; 2) Eesti Maanteemuuseumi tegevusega seotud tasuliste teenuste korraldamine ja osutamine. 4  5. peatükk Rakendussätted § 11. Määruse kehtetuks tunnistamine (1) Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2018. a määrus nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määrus nr 73 „Lennuameti põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. (3) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määrus nr 34 „Veeteede Ameti põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 12. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 5  02.12.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Transpordiameti põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Majandus- ja taristuministri määruse „Transpordiameti põhimäärus“ eelnõu koostamine on tingitud 25.11.2020. a Riigikogus Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) vastu võtmisest, mille alusel moodustati uus ühendamet Transpordiamet. Transpordiamet luuakse Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamise tulemusel ning asutuse juriidiliseks asukohaks saab olema Tallinn, Valge 4 (postindeks 11413) ning ameti registrikoodiks jääb Maanteeameti senine registrikood 70001490. Transpordiameti põhimäärus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Eelnõu töötas välja Maanteeamet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Maanteeameti õigusosakonna juhataja Kristo-Taavi Ruus (tel: 5194 0589, e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist ja kaheteistkümnest paragrahvist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõikele 2 peavad valitsusasutuse põhimääruses sisalduma järgmised andmed: 1) asutuse täielik nimi, asukoht ning tema kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi; 2) asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded; 3) asutuse juhtimise korraldus ning juhtide õigused ja kohustused; 4) asutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded; 5) muud asutuse tegevuse korraldamise olulised sätted. Põhimääruse eelnõust on välja jäetud seadusest tulenev ja vahetult kohalduv regulatsioon. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) § 59 lõikele 1 ei taasesitata määruse eelnõu tekstis õigusakti sätet ega sama määruse eelnõu sätet, vaid viidatakse sellele. Sellel põhjusel ei ole eelnõus taasesitatud VVSi ega teiste seaduste teksti. Üksnes juhtudel, kui määruse eelnõu ei oleks arusaadav seaduse teksti taasesitamata, on seaduse teksti vajalikus ulatuses taasesitatud (HÕNTE § 59 lõige 2). Eelnimetatud põhjustel ei ole eelnõus reguleeritud ameti eelarvet ega pitsatit, kuna vastav regulatsioon tuleneb üheselt VVS § 41 lõigetest 2 ja 7 ning selle taasesitamine ei ole vajalik. Eelnõust on välja jäetud säte selle kohta, et ameti teenistuskohtade arvu kinnitab minister peadirektori ettepanekul, kuna see tuleneb VVS § 49 lõike 1 punktist 11 ning seadusest ei tulene ministri pädevust põhimääruse kaudu enda ülesannete ulatust ja tingimusi reguleerida. Samuti on peadirektori ülesannete loetelust jäetud välja need ülesanded, mis üheselt tulenevad VVS § 44 lõikest 3 ja § 73 lõigetest 1 ja 2 ning vastavatele sätetele on viidatud. Samuti ei ole eelnõus sätestatud, et ameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab järelevalvet majandus- ja taristuminister, kuna ministri vastutusala reguleerimine asutuse põhimääruses oleks 1 vastuolus VVS § 3 lõikega 2 ja § 49 lõike 1 punktiga 4 koostoimes, mis annavad selle otsustamise peaministri pädevusse. Transpordiamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mille põhiülesanneteks on riigiteede ehitamine ja korrashoid, ohutuse tagamine vee-, õhu ja teeliikluses, ühistranspordi korraldamine ning valdkonna andmekogude pidamine. Ameti peamised ülesanded tulenevad lennundusseadusest, meresõiduohutuse seadusest, liiklusseadusest, ehitusseadustikust, ühistranspordiseadusest ja autoveoseadusest. Eelnõu koostamisel on järgmised lähtekohad: 1) avalike teenuste tõhusam ja kvaliteetsem pakkumine klientidele; 2) protsessipõhine juhtimine ja tegevuspõhine riigieelarve; 3) transpordiliikide ülese kompetentsikeskuse loomine; 4) intelligentsete liikuvuse lahenduste loomine; 5) eri transpordiliikide üleste poliitikate ja projekti rakendamine. Amet tegutseb üle Eesti ning neljas regioonis. Regioon on ameti territoriaalne tegevuspiirkond, mis ei ole struktuuriüksus. Transpordiamet on üle Eesti tegutsev asutus ning riigireformi poliitikast lähtuvalt on oluline, et asutus tegutseks erinevates asukohtades üle Eesti, rõhuasetusega väljaspool Harju maakonda. Põhimäärus võimaldab Eesti erinevates asukohtades (regioonides) moodustada teenistuse koosseisus osakondi ja talitusi, mille kaudu täidab asutus oma põhiülesandeid. Oluline on rõhutada, et ameti loomisega ei muutu klientide teenindamiseks mõeldud teenuste kättesaadavust ja töökorraldust. Uue organisatsiooniga luuakse eeldused e-teenuste laiendamiseks ka nendesse valdkondadesse, kus seda täna ei pakuta. Eelnõu esimene peatükk sätestab üldsätted ja asutuse asukoha. Ameti nimi on sätestatud VVS § 63 lõike 2 punktis 3 (muudetud eelnõuga nr 236 SE). Samast sättest tuleneb ka ameti kuuluvus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. VVS § 70 lõikes 1 sätestatakse: „Amet on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Põhimääruse eelnõu § 1 lõikes 1 korratakse VVS § 70 lõiget 1 ning täpsustatakse, et Transpordiamet kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Seaduse teksti taasesitamine eelnõus on vajalik sätte terviklikkuse tagamiseks (HÕNTE § 59 lõige 2). Ameti asukoht on Tallinn. Ameti asukoht on määratud asula täpsusega põhjusel, et ameti koosseisu kuuluvad ametiruumid võivad paikneda erinevatel aadressidel ja ameti tegevuse käigus vastavalt töökorralduse vajadustele muutuda. Ameti asukohana käsitletakse eelkõige ameti juhtkonna asukohta. Ametikoha asukoht määratakse vastavalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 26 lõike 1 punktile 6 ametniku ametisse nimetamise haldusaktis ega ole seetõttu ameti põhimääruse reguleerimise objekt. Eelnõu teine peatükk sätestab ameti tegevusvaldkonnad ja põhiülesanded. Ameti tegevusvaldkond on inimeste ning vee-, õhu- ja maismaasõidukite liikuvuse kavandamine ning ohutu ja keskkonda säästva taristu tagamine. Ameti ülesanded tulevad seadustest ja määrustest. Ameti ülesanded on reguleeritud täpsemalt liiklusseaduses, ehitusseadustikus, ühistranspordiseaduses, lennundusseaduses, sadamaseaduse, autoveoseaduses, meresõiduohutuse seaduses, laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses, toote nõuetele vastavuse seaduses, meretöö seaduses ja kaubandusliku meresõidu seaduses. 2 Ameti ülesanded saab üldistatult kokku võtta järgmiste märksõnadega:  Ohutuse tagamine. Seda nii teedel, vetes kui ka õhus. Ohutus tagatakse läbi selle, et kontrollitakse juhtide sõiduoskust ja sõidukite ohutust, ohutusmeetmete analüüsimist, luuakse ohutu taristu, tegeletakse liiklejate kasvatusega ja ennetusega.  Liikuvuse kavandamine. Seda teostatakse liikumisvajaduste uuringutega, ühistranspordi korraldamisega ja säästlike tingimuste loomisega.  Andmekogude pidamine. Ameti vastutada on mitmed andmekogud: liiklusregister, teeregister, ühistranspordiregister, liiklusõnnetuste andmekogu, veolubade infosüsteem, automaatse liiklusjärelvalvesüsteem, lennuohutuse järelevalve infosüsteem, laevade infosüsteem, navigatsioonimärkide andmekogu, hüdrograafia infosüsteem ja meremeeste register.  Taristu rajamine. See hõlmab riigiteede projekteerimist, ehitamist ja korrashoidu. Eelnõu kolmas peatükk reguleerib ameti juhtimise korraldust. Ametit juhib peadirektor. Peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. Põhimääruses on täiendavalt nimetatud ainult need ülesanded, mis ei tulene otseselt Vabariigi Valitsuse seadusest, avaliku teenistuse seadusest või muust seadusest. Peadirektorile alluvad kuus teenistuse direktorit, Eesti Maanteemuuseumi juhataja ja tugiosakondade juhatajad. Eelnõus on välja toodud teenistuste direktorite põhiülesanded, kuid ülesannete täpsustamine tehakse ametijuhendites. Eelnõu neljas peatükk reguleerib ameti struktuuri ja struktuuriüksuste põhiülesandeid. Ameti struktuuriüksused on kavandatud teenistuste ja tugiosakondadena. Teenistused on suured valdkondlikud üksused, mille allüksustena on osakonnad, talitused ja keskused. Tugiosakonnad on VVS mõttes eraldi struktuuriüksused, mis pakuvad tugiteenuseid ameti põhivaldkondadele. Transpordiametisse luuakse kuus teenistust: lennundusteenistus; liiklusteenistus; liikuvuse planeerimise teenistus; maanteehoiu teenistus; merenduse ja veeteede teenistus; järelevalveteenistus. Ameti põhivaldkonnad baseeruvad kolme liidetava ameti senistel põhitegevustel. Lennundusteenistuse valdkonnaks on riigi majanduspoliitika elluviimine tsiviillennunduse valdkonnas ja ohutuse tagamine lennunduses. Lennundusteenistuse ülesanneteks on lennuettevõtjate sertifitseerimine; lennuloataotluste menetlemine; õhusõidukite perroonikontrolli teostamine; lennuintsidentide uurimine ja analüüs; lennundusspetsialistide lennunduslubade väljastamine; tsiviilõhusõidukite registri pidamine; õhusõidukite lennu- ja keskkonnakõlblikkuse kontroll; lennundustehniliste töötajate litsentsimine; Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) liikmesriigi poolt välja antud lennuliiklusteeninduse spetsialistide loa tunnustamine. Liiklusteenistuse valdkonnaks on isikute ja sõidukite liiklusesse lubamine. Liiklusteenistuse ülesanneteks on liikluskasvatuse ja ennetustegevuse koordineerimine; liiklusregistri ja ühistranspordiregistri pidamine; ühistranspordi korraldamine; sõidukite registreerimine ja juhtide eksamineerimine ning vastavate dokumentide väljastamine. Liikuvuse planeerimise teenistuse valdkonnaks on inimeste liikumisvajaduste selgitamine ja liikuvuse kujundamine. Liikuvuse planeerimise teenistuse ülesanneteks on andmete kogumine ja analüüs liiklejate vajaduste väljaselgitamiseks; ligipääsetava ning toimiva liikuvuse 3 optimaalne kavandamine; riigiteede investeeringute juhtimine ja planeerimine; projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetlemine; liiklusohutuse meetmete rakendamise korraldamine ning teeregistri pidamine. Maanteehoiu teenistuse valdkonnaks on teetaristu rajamine. Maanteehoiu teenistuse ülesanneteks on riigiteede projekteerimine, ehitamine, omanikujärelevalve korraldamine ja korrashoiu tagamine; teehoiuks vajalike maade omandamine; liiklusolude teabe edastamine ning elutähtsa teenuse toimivuse tagamine riigiteedel. Merenduse ja veeteede teenistuse valdkonnaks on riigi majanduspoliitika elluviimine merenduses ning veeliikluse ohutuse ja turvalisuse tagamine. Merenduse ja veeteede teenistuse ülesanneteks on merel ja siseveeteedel navigatsioonitingimuste informatsiooni kogumine; tingimuste loomine ohutuks ja turvaliseks veeliikluseks üldkasutataval veeteel; laevade ohutus- ja turvalisusnõuete korraldamine; merenduspersonali väljaõppe ja kvalifikatsiooni tõendamise korraldamine; jäämurdeteenuse osutamine; laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine. Järelevalveteenistuse valdkonnaks on järelevalve korraldamine. Järelevalveteenistuse ülesanneteks on järelevalvealaste protsesside välja töötamine ja koordineerimine; riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja väärteo menetluste koordineerimine; ohuprognoosi koostamine ja rakendamise järgimine. Teenistuste valdkondlik ja pädevuse jagunemine reguleeritakse detailsemalt teenistuste põhimäärustes. Lisaks põhivaldkondadele on ametis Eesti Maanteemuuseum ja tugiosakonnad, kes pakuvad teenistustele ja peadirektorile personali-, õigus-, infotehnoloogia, avalike suhete ning finantsteenuseid. Eesti Maanteemuuseumi põhiülesanneteks Eesti teede ajalugu, teede tehnika ja tehnoloogia ning liikluse arengut kajastava materjali kogumine, uurimine, säilitamine ja avalikkusele tutvustamine teaduslikel, hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Maanteeameti põhimääruse eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 1) Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – mõju on mõõdukas ja positiivne. Suure ameti loomine võimaldab luua rohkem töökohti väljaspoole Tallinna ja Harju maakonda, kuna kolmel asutusel on hooned asukohaga üle Eesti ning väljaspool Tallinna on võimalik inimesi tööle värvata seeläbi lihtsam. 2) Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – ühendameti loomine ei oma mõju riigi julgeolekule ja välisuhetele. 3) Mõju majandusele – positiivne mõju. Ettevalmistamisel oleva Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ kirjeldatud strateegilistest eesmärkidest lähtuva ja tulemuslikuma juhtimise jaoks on transpordivaldkonda perspektiivikas rahastada ja korraldada transpordiliikide üleselt. Kui seni on maanteede, raudteede, mere- ja lennutransporti ning nende investeeringud eraldiseisvalt korraldatud ja rahastatud, siis transpordiliikide ülene lähenemine loob võimaluse terviklikuks ja paremaks planeerimiseks ning efektiivsemaks transpordi korralduseks, 4 koondades liikuvusteenused ja taristuinvesteeringute kavandamise ühte ametisse. Kui esmane kasu avalikule sektorile asutuste ühendamisel on pigem seotud tugifunktsioonide liitmisest tuleneva mastaabisäästuga, siis pikemas perspektiivis väljendub võit kulutõhusamates investeeringuotsustes, mis kasutaja vaates väljendub maksumaksja raha efektiivsemas kasutuses. Kui riik investeerib taristusse aastas sadu miljoneid eurosid, siis 1%-line mastaabi või/ja efektiivsema planeerimise sääst väljendub miljonites eurodes aastas. 4) Mõju elu- ja looduskeskkonnale – positiivne mõju. Selleks, et mõju elu- ja looduskeskkonnale läbi transpordisektori oleks minimaalne, on vajalik transpordiliikideülene transpordi planeerimine selliselt, et eelistatud oleks säästvamad liikumisviisid, mis tagavad ka optimaalsema loodusressursside kasutuse (nt maavarad, õhk, puhas vesi jms). Riigisektor näitab keskkonnasäästliku käitumisega transpordi korraldamisel ja erinevate transpordiliikide kasutamisel eeskuju nii äri- kui ka erasektorile (nt keskkonnasõbralike hangete näol, järgides rohelise kontori põhimõtteid jne). 5) Mõju regionaalarengule – mõju regionaalarengule esineb mõõdukalt, kuna laieneb teeninduskohtade võrgustik. 6) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – omavalitsusüksused peavad muutma oma õigusakte, kus on viited Lennuametile, Veeteede Ametile või Maanteeametile. Kuna tekib ühtne transpordivaldkonna asutus, siis lihtsustub suhtlus KOV-ga transpordi teemal, kuna uus amet valdab kogu liikuvuse poliitika rakendamist. 7) Muud otsesed või kaudsed mõjud – ühendameti loomine loob eeldused kokkuhoiuks, kuivõrd võimaldab vähendada inimressurssi. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Asutuste liitmisel eeldatakse ka kokkuhoidu tugiteenuste (finants, IT jms) personali konsolideerimise osas, kus eeldatav kokkuhoid katab tekkivad ühekordsed kulud. Võrreldes kärbete suurust kahe suurema hiljuti reformi läbi teinud asutustega – Maksu- ja Tolliameti (MTA) ning Politsei- ja Piirivalve Ametiga (PPA) saab eeldada, et täiendavad tööjõukulu kärped transpordivaldkonna asutustes on võimalikud, kuid ainult läbi ametite ühendamisel tekkiva mastaabiefekti. Hinnanguline järkjärguline kokkuhoid tööjõukuludelt transpordivaldkonna ametite ühendamisel (MTA ja PPA näitel) viieaastasel perioodil on eeldatavalt 1,5 – 2 miljonit eurot ja personali ning halduskuludelt kokku suurusjärgus 350 – 400 tuhat eurot aastas. Muid kulusid, tulusid ega tegevusi määruse rakendamisega ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Määruse jõustumine on seotud 25.11.2020.a Riigikogus Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) vastu võtmisega, mis jõustub 01.01.2021. a. 5 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus puudutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala sisemist töökorraldust ning sellest lähtuvalt määruse eelnõu kooskõlastamisele ei esitata (Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõige 2). 6