dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikogu liikmete arupärimine peministrile (AP 149). Ukraina põgenike kohta

Kaitseministeerium · 15. september 2022
Viit
1.1-18/22/3749
Registreeritud
15. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎22-01796-2.pdf1 KB
  • 📎Ukraina_põgenike_kohta.asice264 KB

Sisu (failidest)

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon RIIGIKOGU Pr. Kaja Kallas Peaminister ARUPARIMINE 12.09.2022 Ukraina pOgenike kohta Austatud peaminister! URO Pagulasameti andmete kohaselt on kaesoleva aasta augusti lopuks Euroopa riikides registreeritud ajutiseks kaitseks ligi 4 miljonit Ukraina pOgenikku fling kokku on Ukraina pOgenikke Euroopas registreeritud tile 7 miljoni. Kui suurem osa neist ei naase peale sôja lOppu Ukrainasse, tabab Ukrainat demograafiline katastroof. Kui usaldada URO andmeid, siis koige rohkem Ukraina pôgenikke on Venemaal (2,5 miljonit), suhtena pusielanikkonda aga Tehhis ja Eestis.’ Seejuures kajastuvad alates 25. maist Eesti arvudes vaid tile idapiiri tulijad ning nii voib Eesti Ukraina pogenike suhtarvult olla esimene riik maailmas. Samas pole teada, kui paijud Ukrainast tulnud on tegelikult Eestist lahicunud. Igatahes on Ukraina pôgenike suhtarv Eestis marksa suurem kui Euroopa jOukamates riikides fling ilmselt ka Ukraina naaberriikides. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on alates 24. veebruarist kuni 28. augustini Eesti piiril registreeritud 92 290 Ukraina sOjapOgenikku. Tegelikult on sisenejaid olnud ilmselt tile 100 tuhande. Ajutise kaitse taotlusi on 4. septembri seisuga registreeritud 34 490 ning Eestisse jäämise on deklareerinud 55 069 Ukrainast tulijat. Nii suurt rahvasterandamist nii luhikese aja jooksul pole Eestis kunagi kogetud. Seejuures on oluline, et eestlaste osakaal Eestis on juba enne Ukraina pogenike vastuvôtmise algust hakanud vahenema: kui 2011. aasta rahvaloenduse kohaselt oh see 69,7%, siis 2021. aasta rahvaloenduse kohaselt 69,1%.2 Kiire vahenemine toimus aastatel 2017-2021, mil sisserandereegleid lodvendati fling algas massiimmigratsioon. Ukraina kodanike Eestisse tulekut Eesti riik ei kontrohli, vOttes vaheste eranditega (tagasisaadetuid on 0,8%) vastu kôik, kes seda soovivad ja pakkudes aarmiselt pealiskaudse Arvutusalus: https://data.unhcr.orglenlsituations/ukrainellocation?secret=unhcrrestricted 2 naitajadfRLV428/table/tableViewLayout2 Arupanmuie RIIGIKOGU Lossi plats Ia, T. +372 631 6331 riigikogu.ee kk. PLO2LrA@ 15165, ThUlun F. +372 631 6334 Besti Konservatiivse Rahvaerakomia fraktsioon 2 kusitluse pOhjal taotlejatele ajutist kaitset. Seejuures registreeritakse taotlejate kohta väga vahe andmeid. NH teame me ajutise kaitse saanutest vaid nende vanuselist ja soolist jaotust, ent see on muutunud viimasel viiel nadalal saabunutest on u pooled saabunutest mehed vanuses 18-60, - seega need, kellel on keelatud Ukrainast lahicuda. Ajutise kaitse andmisel vOi riiki sisenemisel ei arvestata seda, kas mobilisatsiooniealisel isikul on toend, mis lubab tal Ukraina riigist lahkuda. Kaesoleva aasta stigisest asus EHISe andmetel Eesti koolidesse Oppima tile 4600 Ukraina opilase, neist tile 4000 eesti Oppekeelega koolidesse.3 Eestis diagnoositud HIV-viirusesse nakatumiste an’ on rohkem kui kahekordistunud: veebruarist juunini 2022. aastal esines uusi nakatumisi 119 korral, 2021. aastal samal ajal 55 korral.4 Sellega seoses on meil Teile jargmised kusimused: 1. Kas valitsusel on olemas analUtis, kui paiju Ukraina pOgenikke suudetakse vastu vOtta, et tagada neile inimvaarilised tingimused ning seejuures mitte oluliselt halvendada Eesti pusielanike elukvaliteeti? Kui jah, siis kui paiju pogenikice eelmainitud tingimustel suudetakse vastu vOtta? 2. Kas valitsus tunnistab, et Eesti ei suuda nii suurele hulgale Ukraina pogenikele tagada nii haid tingimusi, nagu suudaksid joukamad Euroopa riigid? Kui jah, siis mida on valitsus teinud olukorra lahendamiseks? 3. Kas valitsus tunnistab, etjuhul, kui suur osa Ukraina pogenikest ei naase peale soda Ukrainasse, tabab Ukrainat demograafiline katastroof, ning selleks, et pOgenikud hiljem naaseks, on otstarbekas neid majutada eelkOige Laane-Ukrainas ja Ukraina lahiriikides? 4. Kas valitsus tunnistab, et Ukraina mobilisatsiooniealiste meeste vastuvOtmine Eestisse nOrgendab Ukraina kaitsevOimet? Kui jah, siis miks valitsus annab mobilisatsiooniealistele ja sOjaväeteenistusest vabastamata Ukraina meestele ajutise kaitse? 5. Kas valitsus tunnistab, et olukord, mil me ei tea, kui palju Ukraina pOgenikke meie riigis tegelikult on, ning kellega on tegemist, on Eesti jaoks vastuvOtmatu? Kui jah, siis miks lopetati kontroll Eesti lOunapiiril ning miks ei registreerita rohkem andmeid pOgenike kohta piiril ning ajutise kaitse andmise otsustamisel? 6. U1e nelja tuhande Ukraina Opilase on asunud Oppima eesti Oppekeelega koolidesse. Pole kahtlust, et sel pole vahimatki tulemust eesti keelt mitteoskavate Ukraina Opilaste jaoks, ent halvendab Oppekeskkonda ja -kvaliteeti koolides, muudab Opetajate tOO ulikeeruliseks fling suurendab Opetajate lahkumist erialaselt tOolt. Miks valitsus ei ole loonud Ukraina Opilastele tuge, et vOimaldada jatkata veebi teel Opinguid Ukraina koolides? https:/Jwww.haridussilm.ee/ee/valdkonnaraportid/ukraina-oppijad-eesti-hariduses aids Besti Konservatiivse Rahvaeralconna fraktsioon 3 7. Kas valitsus aktsepteerib, et massiline sisseränne tahendab poordumatut Eesti demograafflist muutust, milk kaigus vaheneb väga kiiresti nil pOlisrahvastiku osakaa kui eesti keele kasutamise vôimalus? Kuidas on sellise olukorra loomine kooskolas pOhiseaduse ja valitsuse ametivandega? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: 4 Sc a4 /60 Qtii// L /M >.P(j 4:5; eE7 1tjtfj) 5_ kQ& 44tc i44Lfrd t.(6PZ1 Uç1’Q -- i..’ C r’ .C_,< 7: ‘4 tr c ) / V 7 - •//•• ,77• (C. C 41’. / ,Lc , C) (-‘-Jc. / / 2 ./Vrt t/i / [6 — tJoC .44.. /9. Taimar Peterkop Riigisekretär .09.2022 nr 2-2/14-149 Arupärimise edastamine Edastan Riigikogu liikmete Jaak Valge, Martin Helme, Urmas Reitelmanni, Leo Kunnase, Rene Koka, Uno Kaskpeiti, Merry Aarti, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Paul Puustusmaa, Alar Lanemani, Peeter Ernitsa, Anti Poolametsa, Ruuben Kaalepi, Riho Breiveli, Helle-Moonika Helme, Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa ja Mart Helme esitatud arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Palun peaministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisa: arupärimine kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 12.09.2022 / 2-2/14-149 ; Riigikantselei / 13.09.2022 / 7-12/22-01796 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine peministrile (AP 149). Ukraina põgenike kohta Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palume koostada peaministri vastuse projekt: Sotsiaalministeerium küsimustele 1-3; Siseministeerium küsimusele 5 ja koostöös Kaitseministeeriumiga küsimusele 4; Haridus- ja Teadusministeerium küsimusele 6. Tähtaeg: 12.10.2022 Lisainfo: Palume märkida vastuse projektile AvTS § 35 lg 2 p 2 Kontroll: Kätlin Atonen Kinnitaja: Maimu Mesi, Peaministri büroo assisent Kinnitamise kuupäev: 14.09.2022 Resolutsiooni koostaja: Maimu Mesi [email protected], 693 5703
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →