Rapla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamisele esitatud ettepanekute kokkuvõte

vastavalt nimekirjale 13.09.2022 nr 1-5/2022/3515 Rapla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamisele esitatud ettepanekute kokkuvõte Lähetan 13.07. kuni 16.08.2022 toimunud Rapla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikule väljapanekule esitatud ettepanekute kokkuvõtte koos üldplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukohaga ettepaneku arvestamise kohta (lisatud). Dokument saadetakse planeerimisseaduse § 82 lõike 8 alusel kirjalikult arvamusi esitanud isikutele. Avalikule väljapanekule järgnevad avalikud arutelud toimuvad järgmiselt: ▪ 27.09.2022 Kaiu teenuskeskuses (Kaiu alevik, Kasvandu tee 17) algusega kell 16.00; ▪ 28.09.2022 Raikküla vabaajakeskuses (Lipa küla) algusega kell 16.00; ▪ 29.09.2022 Rapla Kultuurikeskuse kinosaalis (Rapla linn, Tallinna mnt 17) algusega kell 16.00. Rapla Kultuurikeskuses toimuvast arutelust korraldatakse veebiülekanne. Veebilink avaldatakse valla ametlikul veebilehel (https://rapla.ee/koostatav_yp) enne avalikku arutelu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Toomet vallavolikogu esimees Cerly-Marko Järvela 506 1360 [email protected] ______________________________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Viljandi mnt 17 [email protected] SWED EE662200221068430132 79511 Rapla Registrikood 77000312  RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 28 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamisele laekunud ettepanekud 175. Eesti Erametsaliit Kaasata erametsaomanikke üldplaneeringu koostamisele individuaalselt Teemakäsitlus vaadatakse üle. 13.07.2022 kui kavandatakse senist metsamajandamise praktikat muuta. Samas selgitame, et metsamajandamise praktika muutmist 176. Järgida piirangute seadmisel kehtivat õigust. ei planeerita, kuid järjepidevuse 177. Näha piirangute kehtestamise korral ette saamata jäänud tulu printsiipi arvestades (kehtiv kompenseerimine. üldplaneering) on ÜP-ga planeeritud kaitsehaljastuse maa-alad (küll väiksemas ulatuses), hõlmates ka eraomandit. Maa-alad säilivad maatulundusmaana, kus raiete puhul tuleks tagada kaitsehaljastuse maa- ala metsa kaitseotstarbe säilimine. See tähendab, et raiet (sh lageraielanke) planeerides säiliks tundlike aladega piirnevalt ka metsaseid alasid ja raied teostatakse järk-järgult. 178. Päästeamet Planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel, sh keskkonnamõju Arvestatakse planeerimise järgmistes 18.07.2022 strateegilisel hindamisel ja keskkonnamõju hindamisel lähtuda ja projekteerimise etappides. nr 7.2-3.4/4419-2 kemikaaliseaduse § 32 nõuetest. 179. Arvestada planeeringutes ja ehitamisel Rail Baltica raudtee koridoris Ohuala määratlemise vajadust ohtlike ainete transpordist tingitud ohualaga. kaalutakse planeerimisettepaneku väljatöötamise etapis, konsulteerides ka Rail Baltic Estonia OÜ-ga. 180. ÜP koostamisel võtta aluseks ja arvesse naabruses paiknevate kohalike ÜP-s on juba arvestatud (joonisele omavalitsuste territooriumitel paiknevate ja planeeritavate ohtlike kantud) ning arvestatakse ka ettevõtete ohualasid. planeerimise järgmistes etappides. 181. Lisada kaardikihtidel info olemasolevate ja planeeritavate suurõnnetuse On juba arvestatud ja joonisele ohuga ja ohtlike ettevõtete kohta. kantud. 182. Majandus- ja Täiendavad ettepanekud puuduvad ja sellest tulenevalt jätta Majandus- ja Arvestatud. Kommunikatsiooniministeerium Kommunikatsiooniministeerium kaasatud asutuste nimekirjast välja. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 29 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr 25.07.2022 183. Maa-amet KSH aruande peatükis 4.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud toodud Võetakse teadmiseks ja arvestatakse. 29.07.2022 tabelis 13 Rapla vallas paiknevad maardlad ja kehtivad mäeeraldised on Samas märgime, et mäeeraldiste info nr 6-3/22/11568-2 märgitud maardlate ja mäeeraldiste andmed seisuga 04.08.2021. Tabelis on ajas muutuv. Ajakohastame on märgitud, et Rapla vallas asub Epu Kakerdi turbamaardla. Täpsustada andmed enne ÜP PlanS § 86 kohast andmetes, et Rapla vallas asub Epu-Kakerdi turbamaardla Lõõla vastuvõtmist. Sellega tunnistatakse maardlaosa (registrikaart nr 0143). ka kooskõlastusringi läbinud KSH Lisaks on vahepealsel ajal Rapla valla territooriumile lisandunud Vahastu aruanne nõuetele vastavaks (ja ÜP liivamaardla (registrikaart nr 0992) ning Hagudi II kruusakarjääri suunatakse avalikule väljapanekule). kaevandamisluba on pikendatud kuni 01.09.2039. Planeeringu lõplik Pärast seda ei ole aruandes ajas versioon vormistada ajakohaste maavarade registri andmega. Sellega muutuvate alusandmete uuendamine seoses märkida joonistele, mis kuupäeva seisuga andmeid on kasutatud. enam asjakohane. Maardlate infot joonisel uuendatakse enne ÜP vastuvõtmist, kajastades andmete seisu kuupäeva. 184. Üldplaneeringu joonise Maakasutusplaan kohaselt kattub Hargla Võetakse teadmiseks. lubjakivimaardla (registrikaart nr 0950) kohaliku kaitseala ettepaneku alaga. Seletuskirja peatükis 6.3.3 Looduskaitsealused objektid on selgitatud, et käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek Härgla kohaliku kaitseala moodustamiseks. Härgla kohaliku kaitseala moodustamise eesmärk on olulise puhkeala säilitamine. Täiendavalt on selgitatud, et kohaliku kaitse alla võtmine toimub eraldiseisva protsessina. Sama mõtet on korratud ka peatükis 9 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE. KSH aruande peatükis 4.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud on märgitud „Kohaliku kaitse alla võtmine toimub eraldiseisva protsessina lähtudes looduskaitseseaduses sätestatust“ ning „kui loodusobjekt, mida kavandatakse võtta kohaliku kaitse alla, asub maardlal, tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga.“ Maa-amet nõustub eeltooduga kuid ÜP koostamise menetluse käigus ei ole maardla alale kohaliku kaitseala moodustamist kooskõlastatud. 185. Seletuskirja peatükis 4.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ÜP-ga ei ole maavarade ja juhud on märgitud, et detailplaneeringu koostamine on muuhulgas kaevandamisele DP koostamise kohustuslik tootmis-, ladustamisvõi muu tegevuse kavandamisel või kohustust määratud põhjustel, laiendamisel, millega võib kaasneda keskkonnamõju või häiring millised olete ettepanekus välja Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 30 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr ümbruskonnale. Märgime, et eeltoodu võib kohalduda ka maavarade toonud. Mäetööstusmaale kaevandamisele. Selgitame, et maardlate aladel antakse kaevandamisluba kaevandamisjärgsete tegevuste õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kavandamiseks on vajalik kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu detailplaneeringu koostamise koostamist. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik kaalumise õigus omavalitsusele jätta. protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus Sõnastuse korrigeerimist kaalutakse. kui ka kohalik elanikkond. Igakordne detailplaneeringu koostamise kohustus oleks kaevandamisloa taotluse avalikku menetlust dubleeriv avalik menetlus. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvumisel detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha vajadusel põhjendatud kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise igakordne kaalutlemata nõudmine üldplaneeringus oleva tingimuse tõttu halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14. Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et igakordne detailplaneeringu koostamise kohustus ei kehti maavarade kaevandamise korral. Maa-amet nõustub seletuskirja täiendamisega ka selliselt, et maardla alal olemasoleva karjääri laiendamisel, uue mäetööstusmaa määramisel või uue kaevandamiskoha avamisel tuleb 3 kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering. 186. Seletuskirja peatükis 5.6 Mäetööstuse maa-ala (TM) on märgitud: Arvestatakse. „Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks.“ Maa-amet nõustub, et enne kaevandamistegevusega alustamist on vajalik välja selgitada võimaliku keskkonnamõju ulatus ning vajadusel viia läbi keskkonnamõjude hindamine, teostada täiendavaid uuringuid või viia läbi modelleerimisi. Palume täpsustada eeltoodud lauset selliselt, et vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Selgitame, et hetkel seletuskirjas esitatud sõnastuse kohaselt on asjakohaste Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 31 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr leevendusmeetmete rakendamine kohustuslik igakordselt, kuna maavarade kaevandamisega kaasneb alati teatud keskkonnamõju, mida enamasti käsitletakse negatiivse mõjuna. Maavarade kaevandamisega seotud keskkonnamõju ei saa siiski igal juhtumil käsitleda olulise negatiivse keskkonnamõjuna, mis vajab leevendamist või vältimist. Eelnevast lähtuvalt peab asjakohaste meetmete rakendamine toimuma kaalutlusotsuse alusel ning vastavalt vajadusele. Kaalutlemata, igakordselt nõutavad leevendusmeetmed ei ole eesmärgipärased ning takistavad juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14. 187. Seletuskirja peatükis 5.16 Põllu (MP) ja metsa (MM) maa-ala on selgitatud, Ettepanekuga arvestatakse. et põllu- ja metsamaale võib rajada ühepereelamuid (koos abihoonetega), Seletuskirja ptk 5.6 täpsustatakse puhkerajatisi, ühiskondlikke hooneid jms piirkonna hea elukeskkonna järgmises sõnastuses: „Ehitustegevus tagamiseks vajalikke hooneid või rajatisi. Märgime, et põllu- ja metsamaad maardlatel (sh mäetööstuse maa-alal) kattuvad maardlatega. Selgitame, et maavarale juurdepääsuks on vajalik on võimalik vaid pärast maavara maavara katvate pinnasekihtide eemaldamine, mille järel on võimalik ammendumist või kui selleks on maavara maapõuest väljata. Samaaegselt ei ole võimalik ehitada hooneid saadud maapõueseaduse alusel muu ja rajatisi ning tagada maavarale juurdepääs. Hoonete alt ja hooneid kooskõlastus või luba. ümbritsevalt alalt maavara kaevandamine võimalik ei ole. Maardla alale Üldplaneeringuga vastavat ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida võimaldab maapõue osa, mis kooskõlastust/luba antud ei ole.“ on maavarana arvel maardlas. Maavara ja seda katva pinnase maapõuest väljamise korral kaoks ehitisel ehituslik maapõuetugi. Seega piirkonnas, kuhu on ehitatud ehitis, ei ole võimalik maavara kaevandada ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halveneb. Selgitame, et maardlatega kattuvatele aladele on ehitisi ning rajatisi võimalik rajada vaid peale maavaravaru ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus võib luba. Palume seletuskirja vastavalt täpsustada, vastasel juhul halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS §-ga 14. 188. Seletuskirja peatükis 5.6 Mäetööstuse maa-ala (TM) on märgitud Ettepanekuga arvestatakse. (tsiteerin): „Maardlate avamisel tugevdada teid (sh muuta tolmuvabaks) ja Seletuskirja ptk 5.6 p 5 sõnastatakse tagada juurdepääsuvõimalused. Teede tugevdamine on huvitatud ümber järgmiselt: „ligipääsuteed osapoole kohustus.“ Selgitame, et kui tulevikus hakatakse teid kasutama peavad vastama kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa kaevandamistegevusega kaasnevale omajal sõlmida kokkulepe, mis sätestaks konkreetse tee või teelõigu liikluskoormusele. Vajadusel kasutamise õigusega seotud tingimused. Seejuures tuleb kõiki kavandada olemasolevate teede rasketranspordiga avalikus kasutuses oleval teel liiklejaid kohelda võrdselt. kandevõime tugevdamine ja Tagamaks maavarale juurdepääsu ei nõustu Maa-amet piiranguga, et tolmuvabaks muutmine.“ Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 32 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr karjäärile juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee tugevdamine ja tolmuvabaks muutmine on eelduseks kaevandamise alustamiseks ja jätkamiseks. Palume eemaldada seletuskirjast eelnimetatud tingimus või sõnastada see ümber soovituslikuks. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, milles seatakse kaevandamisele täiendavaid piiranguid, mis ei tulene seadusest. Kaevandamisele üldplaneeringuga seadusest mitte tulenevate tingimuste kehtestamine on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Avalikud teed on avalikuks kasutamiseks. Üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldatud nõuded võivad kujuneda ebaproportsionaalseks ja seetõttu takistada juurdepääsu maavarale ning mõjutada negatiivselt maavara kaevandamisväärsust. 189. Maa-amet ei nõustu Rapla vallavalitsuse 29.06.2022 kirjaga nr 6-1/1-87 Võetakse teadmiseks ja arvestatakse. edastatud Rapla valla üldplaneeringu lahendusega. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. 190. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate Võetakse teadmiseks ja arvestatakse. aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. 191. Põllumajandus- ja Toiduamet PTA jaoks on oluline, et üldplaneeringu koostamise ülesannetena ja Ettepanekuga on juba osaliselt 01.08.2022 lähteseisukohana oleks nimetatud olemasolevate arvestatud. Seletuskiri sätestab, et nr 6.2-6/7567-1 maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine, maaparandussüsteemide toimimist ja süsteemide terviklikkuse säilitamine. terviklikkust tagavate meetmetega tuleb arvestada. Vt ka järgnevat vastust. 192. Planeeringu joonis peab kajastama maaparandussüsteemi maa-ala ja Ettepanekuga arvestatakse. (soovitavalt erineva liigiga) maaparandussüsteemi eesvoole. Seletuskirja ÜP-s kajastatakse võib olla lisatud, et joonistel on fikseeritud hetkeseis ja see võib ajas maaparandussüsteemidega hõlmatud muutuda. maa-alade paiknemist üldisemalt (kontuuridena) ning infot eesvoolude paiknemise kohta. Seletuskirja lisatakse üldine skeemkaart maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-ala kohta. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 33 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr 193. Seletuskirjas peab olema kirjeldatud, et maaparandussüsteemi maa-alal, Ettepanekuga ei arvestata, kuna eriti aga drenaažkuivenduse maa-alal kehtivad piirangud ehitamisele ja tingimused sätestab õigusakt, mis on muule sellisele tegevusele, mis võib maaparandussüsteemi ÜP-u ülene. Tingimuste ümber toimimisvõimet kahjustada. Samuti kehtivad sarnased piirangud kirjutamine ÜP-s ei ole vajalik ja hea tegevusteks maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Loetleda tava reegleid arvestav. tegevused, milleks on vajalik PTA kooskõlastus. Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu maa-alal või maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis ehitamine, kaeve-, lõhkamis- ja puurimistöö tegemine, istanduse rajamine, maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimine, maaparandussüsteemi maa-alale heitvee immutamine ja maaparandussüsteemi eesvoolu, kuivenduskraavi või kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku lisavee juhtimine ning poldri alal muudatuste tegemine. 194. Seletuskirjas peab olema kirjeldatud, et maaparandussüsteemi reguleeriva Ettepanekuga on üldisel tasandil juba võrgu maa-alal ja eesvoolul on maaomanikul hoiukohustus. arvestatud. Maaparandussüsteemi maa-alal tuleb arvestada nende toimimist tagavate Õigusaktist tulenevaid kitsendusi ja meetmetega vastavalt õigusaktidele. Maaparandussüsteemide seisukorra kohustusi ei ole vajalik ümber parandamisel ja hoolduse kavandamisel on soovitav lähtuda vastava kirjutada, õigusakt kehtib ÜP üleselt. piirkonna maaparandushoiukavast. Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ja selle eesvoolus ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktides toodud nõudeid. Registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb kinnistu omanikul konsulteerida vallaga. 195. Elering AS Arvestada, et Elering AS ei planeeri Rapla valla territooriumile kaabelliine. Võetud teadmiseks. 05.08.2022 Tulevikus rekonstrueeritakse valla territooriumil paiknevad liinid nende Samas märgime, et ÜP on valla nr 11-4/2022/545-2 olemasoleval trassil samal kujul ehk õhuliinidena. ruumilist arengut suunav strateegiline dokument, mis kavandab ja suunab arendustegevust pikas perspektiivis. Seega jääme tingimuse juurde, et asulate elektrivõrgu arendamisel eelistada põhi- ja jaotusvõrgu viimist maakaablitele meeldivama elukeskkonna moodustamise eesmärgiga. 196. Elektrituulikute osas arvestada tuuliku kaugust 110 ja 330 kV liinidest hetkel Võetakse teadmiseks. Samas kehtiva standardi EVS-EN 50341-2-20:2018 ELEKTRIÕHULIINID selgitame, et tuuleparke Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 34 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr VAHELDUVPINGEGA ÜLE 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded kavandatakse ÜP-ga määratud (SEN) alusel. Nimetatud standardi järgi on vähim horisontaalne kaugus aladele ja DP alusel. DP osaks on elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) elektrituulikute ja kogu tuuleparki tuuliku masti kahekordne kõrgus. teenindava tehnilise taristu (sh 197. Tuulepargi ühendusliini ja Eleringi liini ühistele mastidele rajamine ei ole ühendusliinide) kavandamine, sh lubatud. ühenduste kavandamine elektri põhivõrguga. Samuti sätestab ÜP, et tuulepargi täpsemal kavandamisel tuleb riigiteede, raudtee, elektriliinide ja gaasitrasside osas arvestada ohutusest tulenevate kaitsevöönditega, mille ulatuse määramiseks tuleb teha koostööd asjaomase asutusega. Eeltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et tuulikute täpne kaugus elektriliinidest selgub täpsema planeeringu käigus võrguhaldajaga koostöös. 198. Enefit Connect OÜ (Elektrilevi Arvestada, et Rapla vallas on oodata tarbimise ja hajatootmise jätkuvat Võetakse teadmiseks ja OÜ volitatud esindaja) kasvu. Sellega seoses plaanib Elektrilevi OÜ koormuse kasvades arvestamiseks, seletuskirja ptk 6.5.5. 10.08.2022 olemasolevad 35 kV õhuliinid Rapla-Ohukotsu L3560 ja Rapla-Kaiu L35008 täiendatakse. rekonstrueerida ja üle viia 110 kV pingele. Seejuures nende liinide kaitsevööndi ulatus ei muutu. Uute energiamahukate tootmisettevõtete ja hajatootmise elektrijaamade asukoha valikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise eesmärgil eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust. 199. Liinide paiknemise määratlemisel lähtutakse elektrienergia Võetakse teadmiseks. varustuskindluse piirkondade nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid keskkonnale. Liinitrasside valikul on määrava tähtsusega liinide ehituse ja hilisema käidu ning võimalike riketega seotud kogukulude minimeerimine. Eelistatult paigaldatakse liinid avaliku kasutusega maadele (nt teemaa). Haja varustuskindluse piirkonnas on valdavalt õhuliini võrk ning see jääb alles ka tulevikus. Elektrilevi OÜ vähendab trassiraie mahtu metsatrasside 0,4-20 kV õhuliinidele kaetud juhtmete paigaldamisega. Võrguettevõtja eelistab tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks maad kasutada kasutusõiguse alusel. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 35 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr Vajadusel kasutatakse tehnovõrkude ja rajatiste talumise kohustuse tekkimiseks seadusest tulenevat õigust seada sundvaldus. Eraldi kinnistud vormistatakse võrguettevõttele ainult piirkonnaalajaamade tarbeks. Elektriliinide ja 6-20 kV alajaamade rajamiseks sõlmitakse maaomanikega isikliku kasutusõiguse lepingud. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud majandus- ja taristuministri määrusega. Olemasolevate piirkonnaalajaamade ümberehitamisel detailplaneeringu nõuet ei rakendata. 200. Keskkonnaamet ÜP-ga tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit (EKV) kokku 7 Võetakse teadmiseks. 11.08.2022 alal. Rapla vallas on varasemalt detailplaneeringutega EKV-d vähendatud, Eesmärgid/põhjendused seletuskirja nr 6-5/22/12779-2 mis on välja toodud ÜP seletuskirjas punktis 6.3.5.1 (lk 56-57). Kuna EKV- ptk 6.3.5.1 vadatakse üle ja vajadusel s on ehitamine üldjuhul keelatud ja selle vähendamine võib toimuda vaid täiendatakse. Keskkonnaameti nõusolekul, siis on tegemist erandiga, mille vajadus peab olema põhjendatud. ÜP peab seega sisaldama sisulisi põhjendusi ja kaalutlusi EKV vähendamiseks. 201. Arvestada asjaoluga, et ainuüksi ÜP kooskõlastamine Keskkonnaameti Võetakse teadmiseks. poolt, ei anna õigustatud ootust hilisemaks EKV vähendamise nõusoleku saamiseks. 202. ÜP seletuskirja punkti 6.3.5.1 kohaselt tehakse Karitsa järve ääres Taotlused vaadatakse üle, arvestades ettepanek EKV-d vähendada 4-11 meetrini (kuna alale on rajatud veekaitsevööndi kulgemist. puhketaristu) ning Keila jõe ääres 4-24 meetrini (alal asub samuti rekreatsiooniala). Märgime, et veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on Karitsa järvel ja Keila jõel 10 meetrit (veeseadus § 118 lg 1 ja lg 2 p 2). Veekaitsevööndis on keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas antud seaduse § 118 lg-s 1 nimetatud eesmärgiga ning LKS-s sätestatud kaldakaitse eesmärkidega. 203. Palume KSH aruannet ja ÜP seletuskirja täiendada ning lisada sinna lisaks Ettepanekuga arvestatakse, kuid ÜP olemasolevatele ka planeeritavad looduskaitselised (LK) objektid. seletuskirjas kajastatakse Planeeritavad LK objektid tuleks lisada ka ÜP kaardirakendusse ja .pdf kujul olemasolevate ja planeeritavate kaartidele. Hetkel on ÜP seletuskirjas viidatatud Keskkonnaregistrile kui looduskaitseliste objektide infot kohale, kust kogu LK objektidega seotud info leitakse kuid planeeritavaid LK üldisemal tasandil (mitte loeteluna, objekte Nimelt ei ole Keskkonnaregistris võimalik näha. Planeeritavaid aga täpsustatakse, mitu kaitsealuseid objekte on osaliselt võimalik näha Maa-ameti geoportaali looduskaitseala ja sh kavandatavat kaardirakenduse „looduskaitse“ kihi alt (X-GIS 2.0 [looduskaitse] looduskaitseala vallas on jne). Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 36 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr (maaamet.ee)), kuid nimetatud kaardil puudub info planeeritavatest Planeeritavad looduskaitselised püsielupaikadest. objektid kajastatakse ka joonisel, va ÜP seletuskirjas ja KSH aruandes tuleb lisaks olemasolevatele ka püsielupaigad. planeeritavad LK objektid välja tuua ning samuti täiendada kaardimaterjale Lisaks täpsustatakse viidet, et vastava infoga (välja arvatud püsielupaigad). põhjalik ülevaade kaitstavate loodusobjektide kohta on antud KSH aruandes ning info on leitav Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusest. 204. Aladel, millele on tehtud looduskaitse alla võtmise ettepanek või algatatud Võetakse teadmiseks. kaitse alla võtmise menetlus, ei tohi tegevused vastuollu minna planeeritava kaitsekorraga ning on õigus peatada haldusakti andmise menetlus juhul, kui see mõjutab ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit (LKS § 8 lg 6). 205. KSH aruande tabelis 5 esineb aegunud teavet (KSH aruanne on esitatud seisuga 28.06.2021). Näiteks lk 33 - Raikküla-Paka maastikukaitseala (PLO1001330) ei ole enam kavandatav kaitseala vaid endine kavandatav kaitseala. Sama seis on Raiküla-Paka hoiuala (KLO2000195), Pakamäe looduskaitseala (PLO1001055) ja Raikküla looduskaitsealaga (PLO1001069). Raikküla-Pakamäe maastikukaitseala (KLO1000227) ei eksisteeri enam. 2022. aasta märtsist alates eksisteerib Raikküla-Paka Ettepanekutega arvestatakse. maastikukaitseala (KLO1000746) (seda pole KSH aruandes välja toodud). Andmed ajakohastatakse enne Palume KSH aruande tabelit 5 kogu ulatuses üle vaadata ja ajakohastada aruande kooskõlastamiseks esitamist. ning endised kavandatavad looduskaitselised alad välja võtta ja uued planeeritavad alad lisada. 206. KSH aruande tabelis 5 on loetletud kaitse-eesmärke lähtuvalt kehtivast kaitse-eeskirjast. Kui kaitse-eeskiri on vananenud, siis tuleks ära märkida, et praeguseks on näiteks eesti soojumikas III kaitsekategooria liigi asemel II kaitsekategooria liik. Palume tabelis olevat infot ajakohastada. 207. ÜP seletuskirjas ja KSH aruandes viidatakse valdavalt Keskkonnaregistrile. Ettepanekuga arvestatakse. Viide Arvestada, et Keskkonnaregistri avalik teenus suleti lõplikult 15.11.2021. korrigeeritakse läbivalt Eesti Looduse ÜP-s kasutada ja viidata Keskkonnaportaalile. Infosüsteemis (EELIS), Keskkonnaagentuur 208. KSH aruande tabelis 8 (lk 48-49) on kirjas, et Kuusiku loodusalale pole mõju KSH aruandes täiendatakse Kuusiku tootmise juhtotstarbega maaga kattumisel, kuna tegevuse ja eesmärgiks loodusala Natura hinnangut viidatud oleva elupaiga vahe on 130 m. Tootmise maa-ala tegelikkuses piirneb osas. vahetult elupaigatüübiga 6510, mis on ka loodusala kaitse-eesmärgiks. See, Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 37 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr kas mõju võib loodusalale tekkida, oleneb väga palju tootmise maa-alal toimuva tegevuse iseloomust. Olukorda tuleb põhjalikumalt analüüsida veendumaks, et võimalikud tegevused tootmise maa-alal tõesti ei mõjuta loodusalal asuvat elupaigatüüpi. 209. KSH aruande punktis 4.2.1 (lk 72-73) on juttu väärtuslike põllumaade KSH aruande antud peatükki säilitamisest. KSH aruandes väidetakse, et põllumaale metsa kujunemisel, täiendatakse lähtudes hakkab see rohkem süsinikku siduma (20-100 korda rohkem). Mõned Keskkonnaameti seisukohast. uuringud seda arvamust ei toeta. Metsa süsiniku sidumise võime toimib metsa eluajal, samas väheneb mulla süsinikusidumise võime. Kui põllumaid ei kasutata intensiivselt, siis seotakse süsinik mullaelustikku. Eriti hästi seob süsinikku aga rohumaa. Pigem võiks siiski eelistada põllumaade mittemetsastumist ka kliimaeesmärkidest lähtuvalt. 210. ÜP seletuskirja punktis 6.5.8 (lk 71) ja KSH aruande punktis 4.1.1 (lk 26-27) Ettepanekuga arvestatakse. ja punktis 4.4.3 (lk 90) on välja toodud tuuleenergia arendusaladele Teemakäsitlus vaadatakse üle määratletud puhvrid. Juhime tähelepanu, et samal teemal on planeerimisettepaneku Keskkonnaameti poolt koostatud juhenddokument „Maismaa tuuleparkide väljatöötamisel. mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (seisuga 10.11.2021). Soovitame täiendatud juhendiga arvestada ÜP ja KSH aruande eelnõus puhvrite määramisel eri liigirühmade ja kaitstavate loodusobjektide puhul. 211. Peame vajalikuks RB KMH aruannetes toodud loomapääsude Teemakäsitlust täpsustatakse kaitsevööndi maakasutustingimused lisada ÜP-sse. Tegemist on (vastavasisulise ettepaneku esitas ka üldpõhimõtetega. Kohapõhiselt võib eeltoodud tegevustele rakendada Transpordiamet), ühtlustades RB ja erandeid tingimusel, et on koostatud analüüs, mis näitab veenvalt, et T15 maantee ökoduktide kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt loomaläbipääsu toimimist ning piiranguvöönditele seatavad rohevõrgustiku sidusus on jätkuvalt tagatud. Erandid tuleb kooskõlastada tingimused. ulukiläbipääsu omanikuga jt asjasse puutuvate asutustega. 212. ÜP punktis 6.3.1 (lk 53) on rohelise võrgustiku kasutustingimusena öeldud, Tingimuse muutmist (täpsustamist) et metsamaastikul peab säilitama looduslikus seisundis koridor vähemalt kaalutakse planeerimisettepaneku 100 meetri laiuse ja avamaastikul 200 m laiuse alana. Sellised koridoride väljatöötamisel. Selgitame, et Rapla läbimõõdud ei ole meie hinnangul eeldatavalt piisavad. Metsamaastikus 100 üldplaneeringuga ei kavandata m laiune koridor sobib eeldatavalt ainult metskitsest väiksematele vähendada rohelise võrgustiku metsloomadele vabalt liikumiseks, mistõttu sisuliselt on tegemist rohelise koridoride laiuseid võrreldes kehtiva võrgustiku koridori läbilõikamisega. Koridoride laius sõltub sellest, millise maakonnaplaneeringuga. Pigem on hierarhilise tasandi tugialasid ühendatakse ning milliste liikide liikumiste määratud mitmeid täiendavaid jaoks need mõeldud on. Näiteks kui koridori põhifunktsiooniks on kahe kohaliku tasandi rohevõrgustiku suurulukite refuugiumi vahelise rändekoridorina toimimine (sh ka koridore. Üldplaneeringuga jäätakse Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 38 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt kehtima MKP tingimus, et looduslike levivatele liikidele) siis on koridori laius vähemalt 500 meetrit. Rapla alade osatähtsus rohelise võrgustiku maakonnaplaneeringuga on rohelise võrgustiku koridoride keskmiseks koridorides ei tohi langeda alla laiuseks sõltuvalt rohelise võrgustiku tasandist ja koridori eesmärgiks alla 70% koridori keskmisest määratud 300 m kuni 20 km (kohaliku tasandi koridor 300 m - 2 km). läbimõõdust. Lisaks on kehtestatud Rohelise võrgustiku koridori sidusust potentsiaalselt mõjutava (läbilõikava) täiendav tingimus, et säilima peab tegevuse kavandamisel tuleks enne otsustamist eelnevalt koostada vähemalt 100 m laiune koridor eksperthinnang. metsamaastikul ja 200 m laiune koridor avamaastikul. See tingimus kehtib „kitsaste“ koridoride puhul kus 70% tingimus ei taga piisavalt laia koridori. Sellistel koridoridel ei ole võimalik seada tingimuseks 500 m säilimist, sest koridor ei pruugi juba algselt nii lai olla. 213. Rohevõrgustikku käsitlevate soovituste juures võiks mainida ka Teemakäsitlust täpsustatakse päikeseparkidega seonduvat, kuna neid on kavandatud ka metsamaale. planeerimisettepaneku Vaja oleks välja tuua seisukohad, millisel juhul neid poleks soovitatav väljatöötamisel. metsamaale rajada. 214. Palume ÜP seletuskirja punktis 6.2.1 (lk 40-44) väärtuslike maastike juures Ettepanekuga arvestatakse. kaitsealade nimetused õigeks korrigeerida.: „Jalase küla kaitseala“ Jalase maastikukaitsealaks ja „Seli-Angerja servamoodustised“ Seli-Angerja maastikukaitsealaks. 215. ÜP seletuskirja punkti 6.3.2 (lk 53-54). Puhke- ja kaitsemetsade Ettepanekuga arvestatakse. majandamise soovituste hulka võiks lisada ka selle, et raielangile tuleks alles jätta olemasolevaid noori puid, mis tagaksid metsa mitmekesisuse ja kiirema uuenemise. Praegune lageraiete metoodika on vastupidine: eelkõige raiutakse maha alusmets ning siis alles suured puud, kusjuures säilikpuudeks jäetakse üksikud sirged puud, mis tuult ei kannata. Seetõttu jäävad langid hiljem ikkagi soovitust lagedamaks. 216. ÜP seletuskirja punkt 6.5.8 (lk 71-75). Päikeseparkide rajamist puudutav Ettepanekuga arvestatakse. osa võiks käsitleda ka päikeseparkide kavandamist kaitstavate liikide Teemakäsitlust täpsustatakse elupaikadele ja väärtuslikele niidukooslustele. Ka sellistele aladele tuleb planeerimisettepaneku ehitamist vältida. Tuuleparkide puhul on näiteks kirjas, et nende rajamisel väljatöötamisel. tuleb minimaalselt metsa raadata. Päikeseparkide puhul on see samuti asjakohane, sest ka metsadesse soovitakse päikeseparke ehitada. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 39 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr 217. KSH aruande punktis 4.1.5.1 tabelis 9 (lk 59) on esitatud kinnitatud Ettepanekuga arvestatakse. põhjaveevarud Rapla vallas. Tabelis on märgitud Ordoviitsium-Kambrium kinnitatud varuks 300 m3 /ööpäevas ja varu kehtivuse ajaks 01.01.2038. Rapla linna Ordoviitsium-Kambrium põhjaveevaru on kinnitatud keskkonnaministri 26.07.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/743 „Rapla põhjaveemaardla põhjaveevaru kinnitamine Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi- Kambriumi veekihtides“. Eelnimetatud käskkirja kohaselt on Rapla linna Ordoviitsium-Kambrium põhjaveevaru 1800 m3 /ööpäevas ja selle kasutusaeg on 31.12.2043. Palume tabelis 9 parandused teha. 218. ÜP lisa Alu, Kuusiku ja Kaiu alevike kaartidel on märgitud Alu Sassiani Maakasutusplaanile ei ole puurkaeve puurkaev (katastrinumber 1679), Kuusiku aleviku puurkaev (katastritunnus märgitud. Puurkaevude olemasoluga 8978) ja Kaiu puurkaev (katastrinumber 9440), kus on kõigil märgitud ja sanitaarkaitseala rakendamisega maakasutuse juhtotstarbena elamumaa. Puurkaevud peavad asuma tuleb arvestada detailplaneerimisel ja tehnoehitiste maa-alal. Nimetatud puurkaevude sanitaarkaitsealad on 50 m. projekteerimistingimuste andmisel. Alu Sassiani puurkaevu ei kasutata küll igapäevaselt, aga on ÜP kui üldise tasandi joonisel ei pea reservkaevuks. olemasolevaid puurkaeve kajastama Tuua sisse vastavad parandused. (PlanS ei sätesta, millises mahus taustainfot joonisel kajastada), sellest tulenevalt ka üldisel tasandil määratavast juhtotstarbest objekte nö välja lõikama. 219. ÜP lisa Kuusiku aleviku ja Rapla linna kaarditel on märgitud Kuusiku Teemakäsitlus vaadatakse üle. (Puhastuse tn 16 kinnistul (katastritunnus 66801:001:0928)) ja Rapla linna Märgime, et reoveepuhastitele ei pea reoveepuhastid kaardi kohaselt elamumaale. Kuusiku puhul ei ole ilmtingimata maakasutuse maakasutust ei ole märgitud ning Rapla linna puhul on märgitud juhtotstarvet määrama. Nt olukorras, tootmismaa, kuid reoveepuhastid peavad asuma samuti tehnoehitiste maa- kus biotiigid likvideeritakse, ei vastaks alal. maakasutus määratud juhtotstarbele Tuua sisse vastavad parandused. ja selle muul kasutusel kasutuselevõtmine oleks ÜP muutev. 220. ÜP lisa Rapla linna kaardil on märgitud Pihlaka puurkaev (katastritunnus Ettepanekuga arvestatakse. 54871) ja Uusküla puurkaev (katastritunnus 8549), kus on maakasutuseks Tähis joonisel korrigeeritakse. määratud tehnoehitiste maa-ala (tumelilla värv), aga lühendiks on märgitud OJ. Kaardi legendi kohaselt on tehnoehitise maa-ala tähiseks OT. Palume korrigeerida. 221. ÜP lisa Juuru aleviku kaardil on märgitud Juuru reoveepuhasti, mis asub Arvestatakse. Puhasti kinnistul (katastritunnus 24005:002:0146). Maakasutuseks on märgitud elamumaa, aga peab olema määratud tehnoehitiste maa-alana. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 40 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr Juuru aleviku reoveepuhastil on järelpuhastiks kaks biotiiki. Veeseaduse (VeeS) § 134 lg 1 kohaselt on kanalisatsiooniehitise kuja kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud kaugus elamust ning majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust. VeeS § 134 lg 4 ja 5 kohaselt arvestatakse kanalisatsiooniehitise kuja ulatust kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast või rajatise või seadme välispiirjoonest ja kanalisatsiooniehitise kuja määratakse eraldi igale reovee puhastamise protsessi tehnoloogilisele osale. Seega ei saa Juuru reoveepuhasti ja järelpuhastiks olevate biotiikide maa olla elamumaa. Tuua sisse vastav parandus. 222. ÜP lisadena esitatud kaartidel peavad ühisveevärgi puurkaevudel ja Ettepanekuga arvestatakse reoveepuhastusseadmetel maakasutuseks märgitud olema tehnoehitiste reoveepuhastite osas. maa-ala. Kaardil Rapla valla maakasutusplaan on nt Kabala reoveepuhasti (asub Puhastusseadme kinnistul, katastritunnus 65401:002:0171), Purku reoveepuhasti (asub Purku biopuhasti kinnistul, katastritunnus 66801:001:0005), Raikküla reoveepuhasti (asub Raikküla biopuhasti kinnistul, katastritunnus 66801:001:0010), Järlepa reoveepuhasti (asub Puhasti kinnistul, katastritunnus 24004:001:0274) maakasutuseks märgitud tootmismaa aga peab olema tehnoehitiste maa-ala. Seega tuleb ka kõikide ÜP-ga hõlmatud külade reoveepuhastite ja puurkaevude maakasutus üle vaadata. 223. ÜP lisadena esitatud kaartidel on märgitud tuletõrje veevõtukohad, kuid pole Ettepanekut kaalutakse. märgitud ühisveevärgi puurkaevusid ja puhastusseadmeid. Palume ühisveevärgi puurkaevud ja puhastid ka eraldi tingmärkidega välja tuua nagu tuletõrje veevõtukohad on toodud. 224. KSH aruande punktis 4.4.1.3 (lk 85) on vale väide, et Rapla linnas on üheks kaugkütte teenuse pakkujaks AS Eraküte, kuna selleks on juba aastaid AS Utilitas Eesti. Palume korrigeerida. 225. KSH aruande punktis 4.4.1.3 (lk 85) on loetletud erinevates asulates KSH aruanne asjakohastatakse tegutsevad kaugkütte pakkujad kuid pole nimetatud, et Järlepas pakub seda märkustest lähtuvalt. N.R.Energy OÜ ning Juuru osas on kaugküttega hõlmatud aleviku keskosa valla asutused (koolimaja, kultuurimaja, lasteaed, hooldekodu) ning teenust pakub valla allasutus Rapla Varahaldus. Palume korrigeerida. 226. KSH aruande punktis 4.4.2.1 (lk 87) võiks kajastada ka tööstusettevõtetele Mürauuringuid puudutav info tehtud mürauuringuid ja mürakaarte. lisatakse. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 41 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr 227. KSH aruande punktis 4.5.2 (lk 94) toodud tabelis on kajastatud ainult üks Ohtlike ja suurõnnetuseohuga tankla Rapla linnas ja kaardil on märgitud Rapla linnas ainult kahe ohtliku ettevõtete osas on lähtutud Maa- ettevõtte ohuala. Samas on Rapla linnas viis tanklat (kaks Hepa OÜ, Neste, ameti vastavast kaardirakendusest. Olerex, Circle K tanklad). Palume täiendada nii KSH aruannet kui kaardil Andmed kontrollitakse KSH aruandes märgitud ohtlike ettevõtete asukohti. üle, kuid juhime tähelepanu, et enamik tanklaid ei liigitu ohtlikeks ettevõteteks. 228. Seletuskirjas ja KSH aruandes ei avane mitmed allmärkustena lisatud lingid Ettepanekuga arvestatakse. ja viited. Nt ÜP seletuskirja punktis 3 (lk 15) ei avane allmärkusena lisatud Viited korrigeeritakse. Riigikantselei link. KSH aruande punktis 2.1 (lk 14) ei avane allmärkustes asuvad lingid. KSH aruande punktis 4.1.1 (lk 25) on teksti sees viitena „Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud“. KSH aruande lk 20 allviidetes on Raikküla valla jäätmekava lingi nimetuses viit Ambla valla jäätmekavale. Palun vaadata üle ka teised viited. 229. Suurepindalaliste päikeseparkide rajamise osas võiks Keskkonnaameti Ettepanekut kaalutakse. hinnangul kaaluda ka detailplaneeringu nõudmist, kuna need muudavad pikaajaliselt olulisel määral pargi alla jäävat maastikku ja maapinda. 230. Seletuskirja punkti 6.2.2 alapunkti 8 esimese lause vajab korrigeerimist: Arvestatakse. „Hagudi mõisa viib kuhu Tallinn- Viljandi maanteelt viib pooleteise kilomeetri pikkune sirge sihitee“. 231. Rahandusministeerium Palun lisada planeeritava ala pindala. Arvestatakse. 12.08.2022 232. Seletuskiri lk 8 Sõnastus vaadatakse üle. Mõiste ruumikogemus. Soovitus konsulteerida filoloogidega. Kas kogemust saab luua ja suunata? Õigekeelsus sõnaraamatus on selgitatud sõna kogemus järgnevalt: elus, tegevuses kogetu põhjal omandatud teadmine või oskus. Arvan, et kogemuse võib nähtu või tunnetuste põhjal saada, kogemuse saab ruumi kogedes. Sama ka Kehtna ÜP-s. Luua ja suunata saab ruumi, et saada hea kogemus. 233. Seletuskiri lk 11 Tekstiosa eemaldatakse. Arvestada maaüksusele kohalduvate kitsendustega–see on seadusest tulenev kohustus, mitte hea tava. 234. Seletuskiri lk 11 Sõnastus vaadatakse üle. Vältida naaberkinnistu õiguste ja huvide kitsendamist, kitsenduse möödapääsmatuse korral taotleda naabri nõusolek –ei soovita sellist nõuet Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 42 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr lisada, jätaks teise poole ära. Alati pole võimalik naabrilt nõusolekut saada. Selleks on oma seadusest tulenev menetlus. 235. Seletuskiri lk 11 Sõnastust korrigeeritakse. Koostööd maaomanike ning teiste huvitatud ja puudutatud isikutega alustada võimalikult varases staadiumis, mis võimaldab laekuvaid ettepanekuid arvestada sisuliselt ega põhjusta vallale mainekahju–kas see on eesmärk? Võibolla peaks sõnastama peatüki pealkirja teisiti. 236. Seletuskiri lk 15 Keskused on loetletud ja kirjeldatud Rapla valla asustus toetub erinevate keskuste toimimisele4.Soovitame seletuskirja ptk 3. loetavuse huvides keskused loetleda. Ebamugav hoida kõrval maakonnaplaneeringut, eriti tavakodanikul. 237. Vallas arendatakse välja Tallinn-Rapla-Türi maantee uus trass. Teedevõrgu arendamine on valla Kas seda saab kindlalt lubada ja kas see on Transpordiameti kavas? huvides, mistõttu pigem jäetakse Kuuldused on lubadusest, et heal juhul Kohilani. trassivalikud ÜP-sse. Eesmärk on vältida tulevikus ebameeldivusi maaomanikele seoses ootamatult tekkida võivate ideedega trassi asukohavalikul. 238. Seletuskiri lk 19. Ettepanekuga arvestatakse. Rapla linn ja alevikud vastavalt planeerimisseaduses (PlanS) toodud juhtudel – soovitus loetleda alevikud. 239. Seletuskiri lk 19. Ettepanekuga arvestatakse. Kolmest ja enamast elamust koosneva ansambli püstitamisel – soovitaks kasutada elamugrupi. 240. Seletuskiri lk 19. Sõnastuse muutmist kaalutakse. Detailplaneeringu koostamisel arvestada vajadusega sõlmida arendajaga Mööname, et ÜP eesmärk tõesti ei haldusleping nii detailplaneeringu koostamiseks kui ka ole seadusi ümber kirjutada. detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks mõeldud taristu väljaehitamiseks. Kas seda on vaja üldplaneeringusse? Kui siis soovitus tõsta viimaseks lõiguks. 241. Seletuskiri lk 19. Maa-alade planeerimisel ei loeta detailplaneeringut üldplaneeringut muutvaks juhul, kui maakasutuse muutus on tundlikuma/vähe mõjusid Põhimõtete väljajätmist kaalutakse. tekitava maakasutuse suunas (nt tootmise maa-ala asemele kavandatakse elamumaa). Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 43 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr Milline seadus seda kinnitab? Planeerimisseaduses on selgelt juhtotstarbe muutmine. 242. Seletuskiri lk 19. Arvestada teadmisega, et sõltuvalt asjaoludest ja olukorrast võib ühel juhul lihtsamaks osutuda detailplaneeringu menetlus ning teisel juhul projekteerimistingimuste menetlus. Menetlusliigi valib vallavalitsus. –see on ebaoluline lause. 243. Seletuskiri lk 21. Sõnastust korrigeeritakse. Üldplaneeringu joonisel üldplaneeringu täpsusastmes – Üldplaneeringut ei saa muus täpsusastmes teha. 244. Seletuskiri lk 22. Ettepanekuga arvestatakse. Hoonete arhitektuurses lahenduses lähtutakse väljakujunenud hoonestusstruktuurist (korruselisus, maht) ja hoonestusjoonest. – Soovitame kasutada ühte mõistet. Mõistetes ehitusjoon. 245. Seletuskiri lk 23. Ei arvestata, kuna ÜP üldistusastmes Hoiduda krundi risustamisest väikeehitistega – subjektiivne mõiste, kuidas on võimatu määratleda, mitu seda rakendada? väikeehitist krundile ehitada võib. Tingimus annab omavalitsusele võimaluse väikeehitistega risustatud krundi omanikuga läbirääkimiste pidamiseks. 246. Seletuskiri lk 23. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundi (katastriüksuse) pindalast Tingimused vaadatakse üle. -75% -Sellisel juhul vaadata üle, kas krundile mahub haljastus, parkimine. 247. Seletuskiri lk 23. Arhitektuursed, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: vältida piirdeaedu; piirdeaia möödapääsmatuse korral kujundada see avalikku ruumi sobiv. Sõnastus vaadatakse üle. Lubatud on haljaspiirded – Kuna segahoonestusalale jääb ka ühepereelamuid, soovitaks sõnastust täpsustada. 248. Seletuskiri lk 24. Uute eluhoonete kavandamisel suurema liiklussagedusega teede või tootmisalade läheduses tuleb arendustegevusest huvitatud isikul hinnata müraolukorda (kas eksperthinnangu kujul või vajadusel müra levikut Sõnastuse muutmist kaalutakse. modelleerides) ning näha ette meetmed heade tingimuste tagamiseks.– Selle asemel kasutada: „Tagada tingimused vastavalt normidele“ või täpsustada, millised on head tingimused. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 44 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr 249. Seletuskiri lk 24. Krundi minimaalne suurus vähemalt 800 m2. Rapla valla visioon on looduskeskne piirkond. Väärtus on väikelinn Rapla. Lubaksin Kaalutakse tingimuse muutmist. olemasolevatele 800 m2 kinnistutele ehitamise, aga uute kruntide moodustamise puhul võiks olla 1000 m2 miinimum. Täpsustada kas ridaelamu boksil on sama suur pind kui ühepereelamul. 250. Seletuskiri lk 25. Ettepanekuga arvestatakse. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: Hoone võib olla lähimate Tingimus sõnastatakse järgmiselt: naaberhoonetega samakõrgune; ühe korruse võrra kõrgemat hoonet võib „Järgida tuleb piirkonna hoonestusele kavandada puudutatud naabrite nõusolekul – kas saab naabril olla nii suur omast kõrgust“. keelamise ja otsustamise õigus, kas selleks on seadusest tulenev võimalus? Ei paneks nii jäika tingimust. Otsustajaks KOV. 251. Seletuskiri lk 25. Ettepanekuga arvestatakse. Arhitektuursed, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: Ehitamisel (sh rekonstrueerimine, renoveerimine, juurdeehitused) arvestada väljakujunenud hoonestuslaadiga ja arhitektuurse traditsiooniga (ehitusmaht, katusekuju, viimistlusmaterjalid). Ehitusseadustikus on selle kohta mõiste ümberehitamine. 252. Seletuskiri lk 28. Arvestatakse. Krundi (katastriüksuse) minimaalne suurus: Koormusindeks üldjuhul Mõistet täpsustatakse. vähemalt 1009 – sellest väga keeruline aru saada. 253. Seletuskiri lk 28. Tingimus vaadatakse üle. Hoonete suurim lubatud arv ja paigutus krundil (katastriüksusel): Hoonete Hajaasustuses ei ole üldjuhul vajalik lubatud suurim arv määratakse detailplaneeringuga – hajaasustuses DP-d piirata hoonete arvu. Paigutust krundil pole nõutud. Mõelda läbi ka selline olukord. kitsendavad õigusaktid. Täiendava kitsenduse kavandamine ÜP-ga suurendab omavalitsuse halduskoormust, kuid ei paranda kuidagi ruumi kvaliteeti. 254. Seletuskiri lk 30. Tingimust täpsustatakse, et „üldjuhul Ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus olema vähemalt 50 m“. Kaitsehaljastus võib olla 50 m lai –kas seda on võimalik alati täita, näiteks tiheasustuses olemasoleva kitsam või sellest loobuda, kui tootmismaa kasutusele võtmise puhul. Võiks täpsustada ja anda ka muid kasutatud on teisi piisavaid meetmeid võimalusi. häiringute leviku tõkestamiseks. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 45 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr 255. Seletuskiri lk 34. Punkti 5.2 sõnastust täpsustatakse: Puhke-ja virgestusmaa kasutus ja ehitustingimused punkt 5. Kas nii hoolekandeasutusi rajades tuleb konkreetsed nõuded ei või saada arenduse takistuseks. hoolekandeasutuse juurde rajada ka Hoolekandeasutustele soovitaks pigem oma puhkeala kavandada, mis puhkeala. oleks hoolekandeasutuse juures. See ei peaks olema asukohavalikut piirav. 256. Seletuskiri lk 36. Arvestatakse. Aianduse maa-ala on linnalise asustusega aladel väikesemahulise aiasaaduste kasvatamise maa – kasutada mõistet tiheasustusala 257. Seletuskiri lk 37. Kopramäe kinnistule riigikaitse maa- Riigikaitse maa-ala. Kui riik plaanib Kopramäe kinnistule kavandada ala planeerimise ettepaneku esitas riigikaitselist asutust, siis võiks seda juba üldplaneeringuga kavandada. eelnõu avalikustamise ajal Kaitseministeerium, millega arvestatakse. 258. Seletuskiri lk 39. Ettepanekuga arvestatakse. Kvaliteetse avaliku ruumi loomine on eelkõige oluline Rapla linnas ja Täpsustatakse, et eelkõige alevikes – kas mujal on vähem oluline? Võiks muuta, et tagada kogu vallas. tiheasustusega aladel, kuid kooskäimiskohtadena (külaplatsid vms) ka mujal vallas. 259. Seletuskiri lk 41. Käesoleva planeeringuga on täpsustatud väärtuslike maastike piire ja kasutamistingimusi. Palun tuua planeeringu lõpus eraldi peatükina välja maakonnaplaneeringu täpsustamine, muutmine. Kui võimalik, võiks lisada skeemi, kust on näha, kus täpsustatakse. 260. Seletuskiri lk 52. Üldplaneeringuga on täpsustatud maakonnaplaneeringus määratud Ettepanekutega arvestatakse. rohevõrgustiku piire ja kasutamistingimusi. Palun lisada see lõik ka maakonnaplaneeringu täpsustamise peatükki. 261. Seletuskiri lk 52. Suurimetajate läbipääsu piirkonnad ja ökoduktide eeldatavad asukohad – ökuduktide asukohad on praeguseks ajaks paigas, osad ka ehituses. Palume sõnastust vastavalt parandada. 262. Seletuskiri lk 56 Ehituskeeluvööndi vähendamise Peatükk 3.5.1 Ehituskeeluvööndi vähendamine. Kopramäe otsuste kajastamisega ÜP-s detailplaneeringuga on ehituskeeluvöönd vähendatud Keila jõest 25 vähendamine põlistatakse. meetrini. Keskkonnaministri korraldus manuses. Seega puudub Rebase tn Täiendavat vähendamist nimetatud 2, Kopramäe tn 4 ja Kopramäe tn 2 vajadus taotleda ehituskeeluvööndi maaüksuste osas ÜP-ga ei taotleta. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 46 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr vähendamist. Vähendatud on detailplaneeringuga ka Hellenurme 12 ja 15 ehituskeeluvööndid 25 m ulatuseni. Kahjuks ei leia maavalitsuse ajast säilitatudarhiivist planeeringut. 263. Seletuskiri lk 57. Teemakäsitlus ja sõnastus Sulupere küla/Uuskülas on tegemist on üksikelamupiirkonnaga, mille vaadatakse üle. lähipiirkonnas on kõikjal EKV vähendatud (nt Laadamäe On kahtlemata tõsi, et kõiki detailplaneeringualal). Täiendav vähendamine 25 meetrini loob tingimused dokumente ei ole arhiivides säilinud. ehituskeeluvööndisse tekkinud ehitiste seadustamiseks ning olemasolevate Senise praktika kohaselt kaalub hoonete laienduste kavandamiseks – soovitus paremini sõnastada, parem Keskkonnaamet ebaseaduslike põhjendus leida. Keskkonnaamet ei poolda sõnastust ebaseaduslik ehitis. ehitiste seadustamise võimalust Tõenäoliselt ei ole kõik ebaseaduslikud, vaid vallal ei ole säilinud üldplaneeringu koostamise raames. dokumente. Ebaõiglane on kirjutada üldplaneeringu seletuskirja, et ehituskeeluvööndisse on tekkinud ehitised, kui on teada et detailplaneeringud on koostatud, aga dokumendid pole arhiivis säilinud. 264. Seletuskiri lk 62. Arvestatakse. Rapla ringsõit on viidatud maakonnaplaneeringule. Arvan, et ringsõidu vajadus ja koridori säilitamine on ka Rapla valla huvides. Võiks ühe lausega lisada, miks vaja. 265. Seletuskiri lk 63. Teemakäsitlus vaadatakse üle. Üldplaneeringuga teede avalikuks kasutuseks määramise ettepanekuid ei tee. Planeeringu kehtestamise järgselt saab teid määrata avaliku kasutusega teedeks vallavolikogu otsuse alusel. Avaliku kasutuse ettepanekuga teed määratakse juhtumipõhiselt omavalitsuse kaalutlusotsusega. –vastuolu, ei määrata ja siis avaliku kasutuse ettepanekuga teed on määratud järgmiste kriteeriumite põhjal. Viimase kriteeriumi punktina võiks lisada muul kaalukal juhul. Soovitatav sõnastus näiteks: Eratee avalikult kasutatavaks määramine toimub õigusaktides sätestatud korras. Üldjuhul sõlmitakse valla ja kinnistuomaniku vahel kokkuleppe, seades kinnistule servituut. Erandkorras rakendatakse sundvõõrandamist. PÕHIMÕTTED ERATEE AVALIKUKS KASUTAMISEKS MÄÄRAMISEL 266. Seletuskiri lk 69. Õigusaktid ja tavapäraselt ka ÜP ei Tuletõrje veevõtukohad. Jääb arusaamatuks, kas vallavalitsus võtab täpsusta, kes tuletõrje veevõtukoha kohustuse korrastada olemasolevad mahutid. Siis võiks selle rajab, seega ka korras hoiab. elluviimiskavasse lisada. Võimalikud on erinevad variandid. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 47 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr Üldistes huvides kasutatavad veevõtukohad, mis on vallale või valla vee-ettevõttele üle antud, hoiab korras vald, eraomandis asuvad (sh mahutid) hoiab korras omanik. 267. Seletuskiri lk 71. Kompostimisalad on kantud Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks kavandatakse maakasutusplaanile, seega planeeringuga Kompostimisalasid – jääb selgusetuks kas selle koostatava ÜP-ga kavandatavad. planeeringuga või tehakse uus planeering. 268. Seletuskiri lk 72. Kuna HMS lubab ülesandeid teatud Tuuleparkide kavandamine punktid 1.2 –1.3 on kohaliku omavalitsuse määral delegeerida, jäetakse ülesanded. Kas on vajadus nende punktide siia peatükki kirjutamine? protsessi loogika kajastamise huvides 269. Punkt 1.10 – riiklik regulatsioon on koostamisel, kompensatsiooni summad sisse. määratud, peaks varsti jõustuma. 270. Seletuskiri lk 79. Arvestatakse. Asustusüksuse piiride muutmine. Palun lisada tingmärgid. Mida tähendab Skeemid vaadatakse üle ning joonisel 7 teiselpool raudteed punane joon? Vist on ehituskeeluvööndi vajadusel korrigeeritakse. vähendamise ettepaneku joon jäänud? Kuusiku tee äärde ka tumepunane joon jäänud, ilmselt pole vajadust. 271. Seletuskiri lk 80. Ei nõustu seisukohaga. Ühes Peatükk 8. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE peatükis KSH ettepanekutega TULEMUSTEGA ARVESTAMINE. Jätab arusaamise, et vald räägib arvestamise/mittearvestamise endaga. Ettepanek on Keskkonnamõju strateegilise hindamise kajastamine on ülevaatlik ja ettepanekud tõsta vastavate teemade juurde. informatiivne. Vastavate teemade juures menetluskäigu kajastamine hägustaks ÜP fookust. 272. Tuua sisse parandused ja võtta arvesse soovitused Rapla joonises: Vaadatakse üle vastavalt tegelikule 1. Mahlamäe 10 kehtestatud, joonisel haljasala olukorrale või DP tingimustele. 2. Nurga detailplaneeringu ala on liitunud Rapla linna kanalisatsiooniga. Krookuse tn 1 DP on algatatud Kopramäe detailplaneeringu alal on oma puhastusseade. Kui Kopramäe üldplaneeringut järgivana ärimaade perspektiivsena mõeldud, siis põhjendamatult jäetud välja üks krunt, mis on kavandamise eesmärgiga. hoonestamata. 3. Krookuse tn 1 detailplaneering on avalikustamisel, planeeritakse elamumaad. Miks joonisel kaubandus maa? 4. Lepa tn 4a on detailplaneeringuga muudetud korterelamumaaks 273. 5. Ettepanek võtta Rapla linnas miljööväärtusliku ala hulka ka muusikakooli Ettepanekut kaalutakse. ja Kesklinna kooli park. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 48 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr 274. Tuua sisse parandused ja võtta arvesse soovitused Valla joonisel: – Ettepanekut arvestatakse osaliselt. 1. Maakonnaplaneering – kas on vajadust eraldi välja tuua? Võiks kanda Maakonnaplaneeringu kajastamine Üldplaneeringusse üle. on vajalik riigi tasandi vajaduste 2. Eristada tugialad ja rohekoridor eristamiseks, millega ÜP koostamisel 3. Tuulepargi tingmärk võiks olla paremini eristatav on tulnud arvestada. Tugialad ja 4. Soovitus näidata lennuvälja piiranguvööndi rohekoridor eristatakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel. Tuulepargi tingmärk on selgesti eristatav. Lennuvälja piiranguvööndid on joonistel. 275. OÜ Avaare Kinnisvara Vaino kinnistule on kehtestatud detailplaneering (DP number omavalistuses Vallavalitsuse ja majanduskomisjoni 12.08.2022 DP-016.04, kehtestamise kuupäev 26.06.2008). Antud dokumendis esindajatest koosnev töögrupp puuduvad krundisisesele ehitusalale kitsendavad tingimused nõustub ettepanekuga vähendada naaberkinnistute Kastani tn 3a ja Kastani tn 7c tootmistegevusest tulenevalt. kaitsehaljastuse vööndit 50 meetrini Esitatud üldplaneeringu lahenduses on loodud naaberkinnistute Kastani tn tootmishoonetest ja kavandada Vaino 3a ja Kastani tn 7c tootmistegevusest tulenevalt Vaino kinnistule maaüksusele kortermajade piirkond. ebaproportsionaalselt ning põhjendamatult suur kaitsehaljastuse maa-ala. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu punktist 5.11 (4) tulenevalt kaitsehaljastuse maadel ei ole üldjuhul ehitustegevus lubatud, välja arvatud kaitsehaljastuse rajamistöödeks, kergliiklustee või tehnovõrgu rajamiseks. Seega üldplaneeringu eelnõu praegusel kujul kehtestamise korral muutuks ja väheneks kehtivas detailplaneeringus ettenähtud ehitusala oluliselt ja omanike õigusi kahjustaval määral. Arvestades muutunud seadusandlust ja väärtustades kõrgekvaliteedilise elukeskkonna loomist nõustume kaitsehaljastuse maa-alade kavandamisega tootmishoonetega piirnevatest kinnistutest 50 m ulatuses. Antud kaugus on üldplaneeringu eelnõus võetud eesmärke arvestav. Vastav ettepanek dokumendi lisas. Eeltoodust tulenevalt muuta avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu lahendust Vaino kinnistu osas ja arvestada esitatud ettepanekuga. 276. Kaitseministeerium Palume üldplaneeringus Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskust Arvestatakse. 15.08.2022 Kuusiku lasketiiru kinnisasjale mitte planeerida ning kavandada selle nr 12-1 /21/2650 perspektiivne asukoht Sulupere külas asuvale Kopramäe kinnisasjale (katastritunnus 66901:001:0314). 277. Palume korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.15 „Riigikaitse Arvestatakse. maa-ala“ üldiste kasutus- ja ehitustingimuste punkti 4 sõnastust. Praegu on seal märgitud, et riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks kasutatakse valla Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 49 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr metsa-alasid. Selline sõnastus on mitmeti mõistetav. Täpsustame, et riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatakse eelkõige riigimetsa alasid metsaseaduse § 36 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel. Muid metsaalasid kasutatakse väljaõppeks vaid kokkuleppel metsaomanikuga. 278. Riigimetsa Majandamise RMK ei kiida heaks maantee rajamist läbi metsamaastiku (Väljataguse, Seisukoht võetakse teadmiseks kuid Keskus Juula ja Valtu külas). Kavandatav teekoridor lõikab ligikaudu 2 kilomeetri ümbersõidu teekoridori planeerimine 15.08.2022 pikkuselt tervikliku pika ja kitsa RMK metsamassiivi mitmeks lahustükiks. lähtub kehtivast nr 3-1.1/2022/3698 Suur osa metsamaastikust muudetakse lindudele ja loomadele maakonnaplaneeringust ja elamiskõlbmatuks ja ohtlikuks ning tekib uus häiriv müra ja heitgaaside järjepidevuse printsiibist (kehtiv Rapla allikas. valla üldplaneering). Rapla Juhul kui tee rajamine on möödapääsmatu, tuleks paigaldada kogu teetrassi maakonnaplaneering toob välja, et ulatuseas efektiivsed müratõkked. Lindudele ja loomadele tuleks Rapla linnale, kui maakonna võimaldada ohutu läbipääs. keskusele, on vajalik Rapla ümbersõidutee pikenduse lõpetamine Kaerepereni. ÜP kavandab teekoridori üldisel tasandil, põhimõttena, et ühenduse loomine on vajalik. Täpne tee asukoht koos vajalike rajatistega (läbipääsud, müratõkked jne) määratakse projektiga. 279. Väljapoole raudtee maa-ala müra leevendamiseks mitte kavandada Ettepanekuga ei ole võimalik ulatuslikke puhvertsoone või kaitsehaljastus-alasid, vaid selleks näha ette olemasoleva raudteetrassi osas efektiivsed müratõkked vahetult raudtee koridori (näiteks Rail Balticu arvestada, kuna senine praktika on Järvakandi lõik). näidanud, et Edelaraudteel, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning omavalitsusel puuduvad vahendid müratõkete rajamiseks raudtee vahetus koridoris. Haljastusega selle eesmärgi saavutamine eeldab vaid ulatuslikust lageraiest hoidumist puhvertsooni ulatuses. Puhvertsoonid on väikesel alal ega tohiks riigi korraldatavat metsamajandamist kuidagi pärssida. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 50 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr Rail Balticuga seotud kaitsehaljastuse vajadust nähakse ette Rapla peatuse asukohas, kus ei ole võimalik kogu peatuse ala ja selle juurdepääsuteid eraldada müratõkkeseintega. Samuti peab arvestama, et peatuse puhul põhjustab häiringuid lisaks otsesele rongiliiklusele ka peatusega seotud taristu kasutus (parkimisalad jne). Ettevaatuspõhimõttest nähtuvalt ei nähta seega antud piirkonnas ette elamualade täiendavat laienemist vahetult peatusega külgnevale alale, vaid sinna nähakse ette olemasolevate elamute kaitseks häiringute eest kaitsehaljastuse ala. 280. RMK ei pea õigeks üldist põllumajandusmaastiku avatuse nõuet Traditsiooniline asustus- ja väärtuslikel maastikel. maakasutusmuster iseloomustab hästisäilinud külade, teede, põllu- ja ÜP seletuskiri – „ …üldiseks eesmärgiks on…traditsioonilise asustus- ja metsamassiivise omavahelist maakasutusmustri ning põllumajandusmaastiku avatuse säilimine… “ paigutust. Üks osa sellest on Sõnastuses piirduda üldise eesmärgi sõnastamisel – „ … üldiseks põllumajandusmaastiku avatus, mis eesmärgiks on traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri säilimine… “ tagab vaadete säilimise/avanemise (kaug- ja lähivaated). Avatud ÜP seletuskiri – „Põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna“ põllumajandusmaastikud on Antud lause võiks olla sõnastatud „Põllumajandusmaadel tuleks traditsioonilise maakasutusmustri võimalusel hoida avatumat maastikuilmet“ … . lahutamatu osa, mida on väärindatud väärtuslikuks maastikuks Praeguse ÜP seletuskirja sõnastuse järgi tuleks põllumajanduslikud määramisega. Rapla vald on kõlvikud ilmtingimata avatuna hoida, kuid selline nõue on vastuolus nii seisukohal, et ka väärtuslikuks kliimapüüdlustega, kui ka loodusliku mitmekesisuse tagamise tingimusega, põllumajandusmaaks määramata mida ei tohiks eirata ka väärtuslikel maastikel. Meie hinnangul ei tohiks põllumajandusmaa on väärtus ning eesmärgiks olla maastiku konserveerimine, vaid maastikuilme säilitamine nende metsastamine ei tohiks olla mõistlikus proportsioonis, arvestades inimkonna tuleviku väljakutseid ja eesmärk omaette. ÜP ei kitsenda võimaldades sealjuures maakasutuse ajakohastamist. metsa- ja põllumaa proportsiooni muutumist ajas, mis peaks Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 51 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr võimaldamagi maakasutuse ajakohastamist vastavalt mõistlikele vajadustele. 281. ÜP seletuskiri – „Metsamaastikus on vajalik arvestada Ettepanekuga arvestatakse. pärandkultuuriobjektide asukohtadega, tagamaks nende säilimist juhul, kui Sõnastust korrigeeritakse nii, et kavandatakse raadamist … „ Selle kasutustingimuse seostamine ainuüksi tingimus kehtib üldisena. metsamaastikuga on meelevaldne, sest peale raadamist jääb pärandkultuuri objekt kaitseta, kuna raadamisjärgsel maakasutuseviisil seda kohustust enam ei ole (ei ole metsamaastik). Sõnastada antud tingimus üldisena, mis kehtiks kõigile maakasutusviisidele ja maastikele. 282. Üldplaneeringu seletuskirjas väidetakse, et metsamaa kõlvikud on Pindalaline tingimus (2 ha massiiv) on rohumaade ja põllumaade hulgast välja võetud, kuid meie tõdesime üleüldine, selle muutmine ainuüksi vastupidist – nimekirjas olid ka metsaeraldised mis on metsastunud või Rapla valla osas ei ole põhjendatud. metsastatud (metsaseaduse mõistes on tegemist metsaga) või lati, Konkreetsed ettepanekud keskealised, valmivad ja küpsed metsad. väärtuslikuks põllumajandusmaaks Leidsime vaid kaks eraldist, mis võiksid kvalifitseeruda väärtuslikuks määramise või määramata jätmise põllumaaks: osas vaadatakse üle. ID 182412 – põld rendil ID 121684 – põld rendil Täpsustused teiste eraldiste kohta leiab saadetud dokumendist. RMK hinnangul on täpsustatud maatükke väärtuslikuks põllumaaks mitte määrata või vajadusel ühiselt üle vaadata ja koostöös RMK-ga arvata nende hulgast välja alad mis ühel või teisel põhjusel väärtuslikuks põllumaaks ei kvalifitseeru. Ettepanek on rakendada väärtuslikuks põllumaaks kvalifitseerumise pindalalist tingimust 2 hektarit mitte massiivi vaid katastriüksuse põhiselt – siis selliseid ebamõistliku kuju ja pindalaga „väärtmaatükke“ ei tekiks. 283. Üldise põhimõttena ei pea RMK õigeks selliste metsa-alade määratlemist Seisukoht teadmiseks võetud. ÜP puhkemetsadena, kus koduomanikest piirinaabrite huvigrupp piirdub KSH aruandesse lisatakse puhke- ja üksikute majapidamistega ja konkreetsed avaliku huvi objektid või kaitsemetsadeks määratavate alade tõsiseltvõetavad muud ajendid puuduvad. RMK ootaks omavalitsuselt ka kaupa selgitused, miks antud alasid selgitusi kavandatud uute puhkemetsade ja RMK ettepanekute muutmise peetakse puhkeväärtust kandvateks. ajendite kohta. ÜP seletuskiri – „Puhkemetsad võivad osaliselt täita ka kaitsemetsa rolli, leevendades asulale maantee/raudtee poolt avalduvat negatiivset mõju. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 52 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr Kaitsemetsad on metsad, mille roll on kaitsta asulat negatiivsete mõjude eest. Sellised puhkemetsad (RMK KAH alad) üldjuhul ei sobi kaitsefunktsiooniga metsadeks, sest need asuvad asustuse ja metsamassiivide (kust negatiivset keskkonnamõju (müra,saaste, tolm) ei tule) vahel . Reaalsus on hoopis vastupidi - müra ja saastet tekitavad inimesed ja see liigub asulatest metsaalale, mis on loomade ja lindude elupaigad. Sobiva paiknemise korral võivad sellised metsad osutuda inimestele hoopis müra võimendavateks kõlakodadeks. Palume puhkemetsadelt (RMK KAH alad, teavituskohustusega metsad) üldise põhimõttena avalikkusele selliseid ootusi mitte anda. 284. Kaitsefunktsioonist ei tohiks rääkida hüpoteetiliselt, vaid konkreetsetel Ettepanekutega arvestatakse. juhtudel, kus see on reaalselt olemas. ÜP seletuskiri – “Tiheasustusaladega piirnevatele alale jäävatel metsamaadel tuleb raietegevust planeerida selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum“ Lauset täiendada selgitusega, „et puhkemetsa alale ei kujuneks kogu ulatuseas ühevanuselist puistut“. Selgitus on vajalik, et vältida edaspidi vaidlusi selle üle, kui suur on puistu või mis on puistute kogum. ÜP seletuskiri – „Tiheasustusalal ja sellega vahetult piirnevatel aladel kooskõlastatakse raie kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist“. Selline nõue on arusaamatu, sest RMK kooskõlastab kogu 10 aasta raiekava omavalitsusega. 10 aasta raiekava koostamise käigus on nii omavalitsusel kui ka kogukonnal kaasarääkimise võimalus piisav. RMK-l on nende seisukohtadega arvestamise kohustus vastavalt õigusaktides, sealhulgas käesolevas ÜP-s, sätestatule. Ettepanek on see nõue välja võtta. 285. ID 7800 - RMK katastriüksus 65403:001:0520 (Valli) Täpsustatakse koostöös RMK-ga Ettepanek on seda maatükki puhkemetsade hulka mitte arvata, sest meie planeerimisettepaneku hinnangul on tegemist tavalise majandatava metsaga. väljatöötamisel. Põhjuseks RMK metsaalal puuduv kohalikest elanikest piirinaabrite suurem huvigrupp keda sealsed metsatööd otseselt mõjutaksid. Teada pole ka kogukonnale olulisi avaliku elu objekte. Raiealadega vahetult Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 53 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr külgnevate üksikmajapidamiste omanikega suhtlevad praakerid enne raitöid nii või teisiti. 286. ID 98962 - RMK katastriüksus 65402:001:0020 (Kuusiku ülejõe) Täpsustatakse koostöös RMK-ga Ettepanek on seda metsaala puhkemetsade hulka mitte arvata, sest meie planeerimisettepaneku hinnangul on tegemist tavalise majandatava metsaga. väljatöötamisel. Põhjuseks RMK metsaala puuduv koduomanikest piirinaabrite suurem huvigrupp keda sealsed metsatööd otseselt mõjutaksid. Tiheasustusala jääb metsaalast eemale – koguni teisele poole jõge, teada pole ka kogukonnale olulisi avaliku elu objekte. Ala pindala on ligikaudu 39 ha, mis on 13 ha külgneva majapidamise kohta. RMK sellel metsa-alal puhkemetsa funktsiooni ei näe, sest raiealadega vahetult külgnevate üksikmajapidamiste omanikega suhtlevad praakerid enne raietöid nii või teisiti. 287. ID 91495 - RMK katastriüksus 66902:001:0011 (Kuusiku) Täpsustatakse koostöös RMK-ga Puhkemets on tehtud RMK ettepanekul, kuid omavalitsus on selle ulatust planeerimisettepaneku suurendanud Lauda maaüksuse piirist kuni RMK 2022-23 aastal ehitatava väljatöötamisel. mahasõiduni ligikaudu 120 meetri võrra. Meie ettepanek on piiritleda puhkemetsa ala peale mahasõidu valmimist selle pikendusena selliselt, et mahasõit koos laoplatside ja metsaga teisel pool mahasõitu jääks puhkemetsa alast välja. 288. ID 65290 - RMK katastriüksus 66904:002:0021 (Hõreda) Täpsustatakse koostöös RMK-ga Puhkemetsa funktsioon on vägagi arusaamatu. Metsa-ala külgneb planeerimisettepaneku asfalteeritud riigiteega, teiselt poolt põllumaaga. Metsa-ala ääres on üks väljatöötamisel. majapidamine ja metsa-ala piiril (õigupoolest eramaal) asub püha kivi, mille ümber RMK maal on ka puhvertsoon. Ju on huvigrupiks omavalitsus. Nõustume. 289. ID 65290 ja 55856 - RMK katastriüksus 66903:003:0284 ja (Hagudi) Tegemist on RMK 15.06.2021 kirjas Põhiline inimeste huvi seisneb majapidamistele juurdepääsuteede nr 3-1.60/486 tehtud ettepanekuga, rajamises Kangru tänava kaudu. Muid avaliku huvi objekte pole teada. kuid täpsustame edasise koostöö käigus. 290. ID 82920 ja 59746 - RMK katastriüksused 66903:003:0352 ja Täpsustatakse koostöös RMK-ga 66901:001:0186 (Hagudi raba serv) planeerimisettepaneku Kuidagi keeruline on sellise õhuliini trassi taga puhkemetsa näha. Mõlemal väljatöötamisel. metsatükil puuduvad otsesed elanikest piirinaabrid – maatükid on ümbritsetud erinevate eramaa kõlvikute ja liinitrassiga. Avaliku huvi objekte pole teada. Maaüksusest 66903:003:0352 jääb esimene majapidamine 160 meetri kaugusele, vahel on sama majapidamise eramets. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 54 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr Nõustume, kuna tiheasustusala jääb siiski suhteliselt lähedale. 291. ID 95524 - RMK katastriüksus 27701:004:0490 (Vahastu) 9 Täpsustatakse koostöös RMK-ga Tehtud RMK ettepanekul. 10-aasta metsamajanduskava koostatud. planeerimisettepaneku Meie ettepanek on vajadusel omavalitsuse algatatud muudatused väljatöötamisel. puhkemetsade osas ühiselt üle vaadata. Omavalitsus ja RMK saaksid selle käigus anda täiendavaid selgitusi lisaks juba kirja pandule. 292. Enamik RMK maadest on arvatud rohevõrgustiku koosseisu, mis on igati Ettepanekuga ei arvestata, kuna mõistetav. õigusakt on ÜP ülene. ÜP ei kavanda Palume rohevõrgustiku peatükis ära nimetada, et metsaalade tingimusi, mis ei võimaldaks majandamine toimub vastavalt metsaseadusele ja et tavapärane metsa- ja metsaseadusele vastavat metsa põllumajandus, seal hulgas lageraie ning metsa- ja põllumajandusmaa majandamist. Maakasutuse vaheline maakasutuse muutmine, on keskkonnasäästlik majandustegevus, ulatuslikku muutmist rohevõrgustiku mis toimub looduslikel aladel ega muuda oluliselt rohelise võrgustiku alal üldplaneering ei toeta, kuid ÜP struktuuri ja toimimist. eskiisis ei ole ka ühtegi tingimust mis keelaks metsa- ja põllumajandusmaa vahelise maakasutuse muutuseid juhul kui see ei põhjusta elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning ohtu piirkonna ökoloogilisele tasakaalule. 293. ÜP seletuskiri – „Maanteede, raudteede ja rohevõrgustiku koridoride Ettepanekuga arvestatakse. lõikumispaikades tuleb liiklusvoogude suurendamise kavandamisel rakendada loomade läbipääsu võimaldavaid abinõusid (planeerida tunnelid, ökoduktid jne)“. Ettepanek on muuta kõikjal, kus on juttu ainult loomadest, sõnastust „ … rakendada loomade ja lindude ohutut läbipääsu võimaldavaid abinõusid …“ Lindude ohutusele tuleks tähelepanu pöörata kogu teede võrgu ulatuses, sest lendavaid linde jämedakoeline madal traatvõrk ei takista ega suuna. Ökoduktid on nendele lindudele, kes mujalt teed püüavad ületada kasutud. Leiame, et rohekoridori loomisel tuleks lindude ja loomade ohutut läbipääsu võimaldavaid meetmeid rakendada igal juhul (mitte ainult sõidukite liiklusvoogude suurendamisel), sest kitsamale maaribale suunamise tulemusel suurendatakse seal ju lindude ja loomade „liiklusvoogusid“. 294. Omavalitsuse saadetud kaardikihtidelt leidsime, et RMK maaüksustele Härgla piirkonna kaitseala rajamist 24001:002:0002 ja 24001:002:0135 kavandatakse KOV kaitseala. omavalitsus toetab. KOV kaitseala Seletuskirjast me selle kohta teavet ei leidnud. puudutavat täpsustatakse Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 55 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr Ettepanek on sellist kaitseala mitte teha, sest meie hinnangul on tegemist seletuskirjas planeeringulahenduse tavalise majandatava metsaga ja Keskkonnaamet on kaitsealade loomisel väljatöötamisel. Kaitseala olnud pädev ja ambitsioonikas. Palume selgitada KOV kaitseala loomise moodustamine ja selleks vajalike motiive ja tutvustada üksikasju tuvastatud kaitsepõhjuste ja kavandatava eksperthinnangute koostamine käib. kaitsekorra kohta. 295. Teeme ettepaneku rõhutada soojusmajanduse ja taastuvenergeetika Seletuskirja ptk 6.5 täiendatakse. peatükis puidu kui igakülgselt keskkonna- ja loodussäästliku energiakandja Märgime siiski, et ÜP ei kitsenda ka kasutamise tähtsust ja perspektiivi. Tuule - ja päikeseparkide komplekse praeguses sõnastuses kuidagi puidu keskkonnajälje osas on veel nii mõndagi ebaselget, kuid puit on kasutamist energiaallikana. traditsiooniline energiakandja mis üllatusi enam ei paku – lisaks, Arvestades asjaolu, et puidu puiduenergia on juhitav. Täna moodustab puit Eesti taastuvenergia kasutamine ei vaja (erinevalt nt tuule- tootmisest enamuse ja on metsavööndis paratamatu ja perspektiivne ja päikeseenergeetikast) eraldi ÜP kohalik energiaallikas ka tulevikus, sest puit mis ehitusmaterjaliks ja mööbli tasandil reguleerimist, puudub tooraineks ei kvalifitseeru ja ka tootmis- ja utiliseerimis jäägid, on mõistlik mahuka teemakäsitluse vajadus. põletada energia saamiseks ka tulevikus. Ilma küttepuu, raie- ja tootmisjääkide tekketa pole puidu materjalina kasutamine võimalik. Puiduvaru metsas kasvab tagasi keskmiselt 75 aastaga - tagasi seotakse ka puidu kasutamisel, seal hulgas põlemisel, vabanenud süsinik. Teisisõnu, puit on süsinikuneutraalne ja ka selle tootmiskulu on väikese fossiilse sisendiga. Lisaks, kasvuala pole vaja raadata – kogu alal on tagatud erivanuselistele majandatavatele metsadele omane loodusrikkus. 296. Tarbijakaitse ja Tehnilise Lisada üldplaneeringusse Rail Baltica ökoduktide juurdepääsu- ja Ettepanekuga arvestatakse. Järelevalve Amet hooldusteed, mis jäävad eriplaneeringu alast välja. 15.08.2022 nr 16-6/18-3558-004 297. eraisik ÜP materjalidest ei selgu, mis põhjusel on kaitsehaljastuse maa-ala Aitäh tähelepanu juhtimast, 15.08.2022 juhtotstarve määratud kinnistule nr 66903:003:0018 (Karjatse, asukohaga kaitsehaljastuse maa-ala juhtotstarve Hagudi külas). Tegemist on tingimustega, mis panevad maaomanikule eemaldatakse Karjatse jt piirkonna lisakohustusi ning võivad hakata piirama maa kasutamist. kinnistutelt. Eelnevast lähtuvalt leiame, et kaitsehaljastuse maa-ala juhtotstarbe määramine meie kinnistule nr 66903:003:0018 ei ole põhjendatud ning palume see eemaldada. Kui see on antud asukohas siiski hädavajalik, siis palume vastuseid alljärgnevale: Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 56 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr 1.Kaitseks milliste ja kust lähtuvate negatiivsete mõjude eest ning kelle/mille kaitseks on kinnistule vastav juhtotstarve määratud? Miks on nende mõjude leevendamine asjakohane just läbi kaitsehaljastuse? 2.Kuna kinnistul on juba olemasolev mets, siis kuidas mõista planeeringu seletuskirjas toodud kaitsehaljastuse rajamise nõuet (istutada puud + tihe põõsastik)? 3.Kuidas on mõeldud järgmise tingimuse täitmine: raiete puhul tuleb tagada kaitsehaljastuse maa-ala metsa kaitseotstarbe säilimine? Kes seda hindab? 298. Üldplaneeringu maakasutuse kaardile on kantud perspektiivsed Hagudi suuna kergtee vajaduse kergliiklusteed. Nii planeeringu seletuskirja kui ka KSH aruande eelnõu kajastamist ÜP-s kaalutakse. kohaselt on kergliiklusteede võrgustiku täiendamise ja tihendamise eesmärgiks ühendada Rapla linn selle lähialade ja lähikeskustega ning parandada oluliste sihtkohtade kättesaadavust. Üheks Rapla linna lähikeskuseks on Hagudi alevik, kuid kergliiklusteed sinna näidatud ei ole. Praegu sõltutakse suuresti isiklikust sõiduautost ja ühistranspordist. Jalgsi või jalgrattaga nende asustusüksuste vahel on võimalik liikuda mööda riigimaantee nr 15 serva, kuid kuna tegemist on suhteliselt tiheda liiklussagedusega maanteega, siis selle ääres kõndimine ei ole ohutu. Kergliiklustee olemasolu muudaks olulised sihtkohad nii ohutumalt kui ka mugavamalt kättesaadavamaks. See parandaks oluliselt ka trassi piirkonda jäävate külade (nt Hagudi küla) elanike liikumisvõimalusi Rapla suunas ning oleks ühtlasi heaks võimaluseks tervisespordi harrastamiseks, mis külapiirkondades on täna paraku väga piiratud. Teeme ettepaneku ette näha perspektiivne kergliiklustee ka Hagudi aleviku ja Rapla linna vahel. Vajadus Hagudi suunast Raplasse liikuda on praktiliselt igapäevane, kuna koolid, töökohad, peamised huviringid, bussi- ja rongijaam, vaba aja veetmise võimalused ning suuremad teenindusasutused ning kauplused on koondunud just sinna. 299. MTÜ Roheline Härgla MTÜ Roheline Härgla koondab metsamassiivi lähedal asuvate külade Ettepanekuga arvestatakse. 15.08.2022 elanikke. Seletuskirja lk 16 ptk 3 ruumilise arengu põhimõtted on kajastatud: „Valla roheline võrgustik toimib nii ökoloogilise ja puhkevõimalusi pakkuva võrgustikuna. Võrgustiku toimimise eelduseks on selle sidususe ja toimivuse hoidmine. Joonobjektide kavandamisel on oluline tagada ka rohelise võrgustiku toimivus. Vallas kaitstavate loodusobjektide hea seisundi säilimisega arvestatakse kõikide arenduste puhul.“ Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 57 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr Teeme ettepaneku laiendada ruumilise arengu eesmärke loodus ja kultuurikeskkonna alalõigus selliselt, et mitte üksnes joonobjektide kavandamisel on oluline tagada rohevõrgustiku toimivus, vaid mistahes suuremate objektide kavandamisel (sh tootmistööstuskompleksid, karjäärid jne). 300. Samuti teeme ettepaneku eelmises punktis tsiteeritud lõigu viimases Ettepanekut kaalutakse. lauses lisaks kaitstavatele loodusobjektidele lisada „perspektiivsed kaitstavad loodusobjektid“, silmas pidades kavandatavat kohaliku tähtsusega Härgla kaitseala, mis on ÜP maakasutusplaanil tähistatud kui kohaliku kaitseala ettepanek. 301. ÜP maakasutusplaanil vajab rohevõrgustiku käsitlus täiendamist, välja Tugialad ja rohekoridor eristatakse toomist koridoride-tugialade paiknemine. See on oluline kitsendustest planeerimisettepaneku arusaamiseks, kuivõrd ÜP seab rohekoridorile ja tugialale erinevad väljatöötamisel. tingimused. 302. Juhul kui ÜP-ga muudetakse rohevõrgustiku elementide funktsiooni, st Ettepanekuga arvestatakse. maakonnaplaneeringu tasandil kehtestatut, nt maakonnaplaneeringus määratud koridor tugialaks või vastupidi, peaks see vajadus koos põhjendustega olema ÜP seletuskirjas välja toodud. 303. Rohevõrgustiku kasutustingimused p 10 on kajastatud, et: „Maavarade Ettepanekut kaalutakse. kasutamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju Samas märgime, et tingimused, mis minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine puudutavad kaevandamistegevust, pärast majandustegevuse lõppemist.“ peab heaks kiitma ka Maa-amet. Ettepanek on punkti sõnastus üle vaadata ja seda muuta, seada Maa-amet on planeeringu eesmärgid selgemaks ja konkreetsemaks, nt: kooskõlastaja ja vastavalt PlanS §76 - eesmärk on rohevõrgustiku aladel vältida olemasoleva maakasutuse lg 1 tuleb planeeringu koostamisel muutmist ja looduslike alade vähenemist, sh karjääride avamist; Maa-ametiga teha koostööd (kuna - maavarade kaevandamine rohevõrgustiku alal saab toimuda üksnes üldplaneering käsitleb Maa-ameti erandjuhul kui see ei kahjusta samaaegselt rohevõrgustiku toimivust; valitsemisalas olevaid küsimusi). - kaevandamisega samaaegselt on kaevandaja kohuseks negatiivsed keskkonnamõjud minimeerida (selgituseks: mitte 30a pärast kaevandamise lõppedes); - kaalutakse üksnes väikesepindalaliste (kuni 5ha) ja lühiajaliselt (kuni 5a) kasutatavate karjääride avamist; - pärast kaevandamise lõpetamist tuleb tagada looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine. On ilmne, et kaevandamisperioodiks (tavapäraselt 30 aastat) langeb karjääriga hõlmatud ala koos teenindusmaaga rohevõrgustikust välja ning Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 58 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr seal lakkab rohevõrgustik toimimast, mistõttu pigem peaks valla ruumilise arengu eesmärk olema rohevõrgustiku aladel karjääriviisilise kaevandamise vältimine ja kaevandamise kaalumine üksnes väikesepindalaliste ja lühiajaliselt (kuni 5a) kasutatavate karjääride puhul kui on kindlaks tehtud, et see ei sea ohtu konkreetse rohevõrgustiku ala toimimist. 304. Lk 54 p 6.3.3 ütleb, et Härgla kohaliku kaitseala eesmärk on olulise Ettepanekuga arvestatakse. puhkeala säilitamine. Samas on alal lisaks puhkeotstarbele ka looduskaitseline väärtus (vt KSH lk 38 - Alale jääb kaks metsa vääriselupaika ning arvukalt II ja III kategooria liikide leiukohti) ning suur tähtsus maakonna rohevõrgustiku kontekstis. Lisaks on alal pärandkultuuri väärtused. Seega teeme ettepaneku lisada ja loetleda antud lõigus ka Härgla metsamassiivi teised väärtused, et mitte jätta üldplaneeringu seletuskirjas alast ekslikult üheplaanilist muljet. 305. Kuivõrd Härgla mets on oluline puhkeala (rekreatsioon, korilus, looduses Ettepanekut kaalutakse. liikumine jne) ning tähtis rohevõrgustiku osa loomade liikumisradade Palume täpsustada, kas ettepanek on sõlmpunktina, teeme ettepaneku määrata konkreetselt Härgla metsale ehk määrata kogu kohaliku kaitseala KOV kaitseala ettepanekuga alale üldplaneeringus mürakategooria I. ettepanekuga ala või selle mingi osa puhke- ja virgestuse maa-alaks. 306. Käsitlusega, et põllumajandus- (MP) ja metsa (MM) maa-alale jäävate ja Ettepanekut kaalutakse. kavandatavate eluhoonete õuealasid tuleb pidada II kategooria aladeks Müra normtasemete kehtestamine ning ülejäänud osa ei ole otstarbekas lugeda müratundlikuks alaks, ei saa lausaliselt rohevõrgustiku aladel nõustuda ja see temaatika ei ole vast eriti põhjalikult veel läbi mõeldud. väljaspool elamute õuealasid ei ole Rohevõrgustiku aladele tuleks minimaalselt määrata II mürakategooria, üldjuhul asjakohane. sest ülemäärasel müral on ilmne mõju rohevõrgustiku toimimisele. Kas Keskkonnaministri 16.12.2016 rohevõrgustik jääb toimima kui selle keskele teha nt ringrada või määruse nr 71 kohaselt ei kohaldata lubjakivikarjäär koos 30a kestva müramõjuga, mida põhjustavad atmosfääriõhu kaitse seadusest igapäevane lõhkamine, kivimi purustamine, sorteerimisliinid, tulenevaid mürakategooriaid püsiva transportimine, ladustamine jne? Rohevõrgustikus oleks kohane asustuseta aladel. kehtestada II mürakategooria. 307. Teeme ettepaneku KSHs käsitleda ja anda üldine hinnang Härglasse KSH aruannet täiendatakse üldise rohevõrgustiku keskele kavandatava KOV kaitseala vs perspektiivse hinnanguga ja võimalik konfliktkoht lubjakivikarjääri avamise konfliktile. Mis vastab üldplaneeringu tasandil tuuakse välja. Selgitame samas, et hinnates rohkem piirkonna arengusuundadele? Kas rohevõrgustik on ÜP KSH aruande ülesanne on kaitstud kui selle keskele tuleb 30 aastaks lubjakivikarjäär koos kõige hinnata ÜP-ga kavandatavate sellega kaasnevaga? KSH võiks käsitleda ja tuua karjääride loomise välja tegevuste mõjusid. ÜP eskiis ei rohevõrgustiku toimuvust potentsiaalselt ohustava tegurina. kavanda uusi mäetööstusmaid. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 59 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr 308. Ettepanek on joonisele 7 lk 57 lisada Rail Baltic ja riigitee 15 planeeritud ja KSH aruannet täiendatakse viidatud perspektiivsete ökoduktide asukohad ning tekstiliselt tuua välja, et neile teemakäsitluse osas. ÜP seletuskirja riiklikele taristuobjektidele on kavandatud ökoduktid. Need seosed ei tule täienduse vajadust kaalutakse aruandest selgelt praegu välja. Lisaks tuleks välja tuua, et Härgla edasisel planeeringu koostamisel. piirkonnas on rohevõrgustikul maakondlik tähtsus ja roll (see info praegu puudu ja rõhutamata, samas Härgla mets on maakonnaplaneeringu kohaselt maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku element). Need täiendused aitaksid paremini selgitata ja põhjendada miks rohevõrgustikku antud piirkonnas täpsustati ja mis on selle rohevõrgustiku fragmendi sisuline väärtus. Olulisemad sellekohased KSH järeldused oleks kohane viia ka üldplaneeringu seletuskirja. 309. Ettepanek on konkreetselt Härgla metsa piirkonnas üle vaadata Ettepanekut kaalutakse. rohevõrgustiku piiritlus võrgustiku servaaladel ja seda täpsustada, sest Planeeringu ja KSH koostamisel on servaalal on küsitav võrgustikku hõlmata olemasolevad õuealad, võimalik rohevõrgustiku paiknemise elamumaa sihtotstarbega katastriüksused jms. edasine täpsustamine, kuid juba praegu on külade tihedamini asustatud alad, kus võib eeldada ka asustuse edasist tihendamist, rohevõrgustikust välja jäetud. Kõiki majapidamisi rohevõrgustikust ”välja lõigata” ei ole põhjendatud, sest need ka ei halvenda oluliselt rohevõrgustiku toimimist. 310. Lk 78 lause - Härgla maardla kuulub kõrgemargilise ehituspaekivi Täpsustame antud lõigu sõnastust ja geoloogilise uuringu perspektiivseks alaks. Ettepanek on see lause lisame viite uuemale geoloogilise eemaldada, kuna see on pooltõde. Härgla maardla geoloogiline uuring uuringu aruandele. Samas antud näitab, et valdavalt ei ole maardlas kõrgemargiline kivim, vaid plokkide varu on ametlikult arvel madalamargiline ning vaid madalamargiliste kihtide vahel esineb kõrgemargilisena (Maa-ameti käskkiri kõrgemargilise kivimi kihte. Vt väljavõte OÜ Inseneribüroo Steiger „Härgla 28. märts 2017 nr 1-1/17/321). KSH uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“. koostajal puudub õigus varu madalamargiliseks ümber liigitada, kuna KSH koostaja peab lähtuma maardla registrikaardist. 311. Lk 78 - Üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis halvendaksid KSH aruandes korrigeeritakse maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist (Härgla lubjakivimaardla sõnastust, mis puudutab kaitseala ettepaneku mõju maavara Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 60 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr piirkonda kohaliku kaitseala loomine toimub üldplaneeringust eraldiseisvalt kaevandamisväärsena säilimisele. ja seega selle mõjusid ÜP KSHs detailselt ei analüüsita). Samuti täiendatakse KOV kaitseala 1) KOV kaitseala loomine ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena puudutavat teemakäsitlust. Samas säilimist, sest kuidas ta seda teeks? märgime, et KOV kaitseala loomine 2) ÜP KSH võiks oma lennukõrguselt KOV kaitseala ettepanekut käsitleda toimub looduskaitseseaduse kohaselt ja hinnata, kuidas see on kooskõlas valla/piirkonna/kandi ruumilise arengu ning ÜP KSH ülesandeks ei ole suundadega. ÜP on KOV koostatav dokument ja see on KOV võimalus kaitseala loomiseks vajaliku tehtavaid maakasutuse valikuid põhjendada, konfliktikohtades ristuvaid ekspertiisi koostamine ja KSH raames huvisid analüüsida ja KOV tehtavat valikut toetada. seda ei tehta. 312. Innovaatiline oleks ÜP-ga kehtestada puhverala ümber elamualade Ettepanekut ei arvestata. Maavarade (hoonetest, õueala kõlviku piirist vms) mille sisse ei või karjääri rajada, kaevandamine toimub analoogsel nagu lk 88 on analüüsitud tuulikute puhul, et säilitada valla maapõueseaduses määratud elanikele inimväärne elukeskkond. Kuna karjääride surve on Rapla regulatsiooni alusel. Selliste puhvrite vallas probleem ja kasvava tähtsusega, miks ei võiks seda temaatikat kehtestamine võiks oluliselt mõjutada tuulikutega analoogse põhjalikkusega analüüsida. Kaevandatava materjali maavarade kaevandamise võimalusi liigi ning kasutatava tehnoloogia järgi võiks nt liiva ja lubjakivi ja oleks maapõueseadusega kaevandamise puhul puhverala olla erinev, nt liivakarjääris ilmselt ei ole vastuolus. Lisaks tuleb arvestada, et sorteerimis- ja purustussõlme, ei toimu lõhkamist, seega sellel võiks olla erinevalt tuuleparkidest on maavara üks puhverala ulatus lähimatest elamutest (tolm ja kaevandusveod on vast kaevandamise peamiseks eelduseks elamualade suurimad mõjutajad), samas lubjakivikarjääri min kaugus kaevandamisväärse maavara elamutest peaks olema ca 1,5-2km (sh 1,5km-2km on tüüpne kaevude leidumine. Tuuleparkide puhul on inventeerimise ulatus lubjakivikarjääri kavandamisel, st sellisel distantsil välistavate puhvrite kasutamisega eeldatakse teatud mõjude esinemise võimalust põhjaveele, lisaks lähenemine võimalik ainult seetõttu, esinevad sellel alal müra, tolm ja lõhkamisest tingitud vibratsiooni mõjud). et eeldatakse, et piirangutevabadel aladel on võimalik alati ka tuuleenergiat toota (on piisavalt tuult ja põhimõtteliselt võimalik park võrku liita). 313. KSH aruande eelnõu lk 15 ja lk 19 tabelites olevad tekstid on kahjuks Ettepanekut kaalutakse. deklaratiivsed ja isegi eksitavad kui ÜP ei sea kohustuseks KMH KSH koostaja ei pea korrektseks koostamist nende karjääride puhul, mis jäävad allapoole KeHJS määratud üldplaneeringuga lausalist KMH KMH kohustust. Teeme ettepaneku, et ÜP seaks KMH kohustuse kui uut kohustuse kehtestamist mõnele karjääri soovitakse avada rohevõrgustiku alal, sest see reaalselt aitaks tegevusalale. KMH algatamise või kaasa, et eelnevalt mõjud rohevõrgustikule saavad hinnatud ja välja mittealgatamise põhimõtted on Eestis selgitatud. riigisiseselt reguleeritud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 61 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr seadusega ning Euroopa Liidu põhiselt KMH direktiiviga. 314. Transpordiamet KSH aruande eelnõus on käsitlemata Hagudi maavara kaeveloa taotluse Hagudi kruusamaardlal on kaks 16.08.2022 seotus Rail Balticu ja riigiteedega ning sellest tulenevad mõjud kehtivat keskkonnaluba (Hagudi II ja nr 7.2-1/22/14467-2 ümbruskonnale. Hagudi III karjäärile). KOTKAS registri (06.09.2022) seisuga antud maardla suhtes täiendavaid keskkonnaloa taotlusi menetluses ei ole, seega ka taotluste infot KSH aruandes kajastada võimalik ei ole. Praegust keskkonnaluba on pikendatud kuni 01.09.2039. Konkreetse kaevandusega kaasnevad mõjud kuuluvad hindamisele keskkonnaloa taotlemisel (vajadusel KMH käigus). ÜP-ga ei kavandata Hagudi kruusamaardlat ümbritseval alal maakasutuse muutust ja kajastatakse olemasolevaid karjäärialasid mäetööstusmaana. 315. Planeeringu seletuskirja lk 23 ja tabelites lk 28, 29 kasutada mõiste Ettepanekuga arvestatakse. „parkimistasku“ asemel „parkimiskoht“. 316. Planeeringu seletuskirja osa 5.2.1. punkti 9 kohaselt „Maa-alade jagamisel Ettepanekuga arvestatakse. peab igale üksusele olema tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt“. Palume täpsustada, mida on mõeldud mõiste „üksus“ all – kas krunti või arendusala kui tervikut. Juhime teie tähelepanu sellele, et riigiteede ääres on ristumiskohtade rajamine normidega piiratud. Vältida tuleb riigiteedele uute ristumiskohtade rajamist, eelistada juurdepääsuks kohalikke teid, lähestikku asuvate arendusalade juurdepääs riigimaanteele lahendata võimalusel ühise kogujateena ning ühe ristumiskohana. Uutel moodustuvatel katastriüksustel puudub üldjuhul õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigimaanteelt, erisuste üle otsustab Transpordiamet. Palume planeeringu seletuskirja lähtudes eelnevast täiendada ja korrigeerida. 317. Planeeringu seletuskirja osa 5.11 punktis 5 asendada „kaugnähtavus“ Ettepanekuga arvestatakse. sõnaga „nähtavuskaugus“. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 62 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr 318. Planeeringu seletuskirja osa 6.4.1. punkt 7 sõnastada järgnevalt: Ettepanekuga arvestatakse. „Riigimaantee ja lähedusse planeeritavatele ükskõik mis otstarbega mastide kaugus peab olema riigitee muldkehast vähemalt võrdne selle posti või masti kõrgusega. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) 2 (3) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D)“. 319. Esitasime 20.03.2020 kirja nr 15-2/20/6956-5 punktides 2.2.2-2.2.5 ettepanekud riigitee kaitsevööndite määramiseks. Punktides 2.2.2, 2.2.4 ja Teemat käsitletakse edasise 2.2.5. tehtud ettepanekutega ei ole üldplaneeringus arvestatud. Palume tegevuse käigus. nendega kas arvestada või sisuliselt põhjendada arvestamata jätmist. 320. Osas 6.4.1. on viidatud, et täiendavad tänava kaitsevööndi vähendamise Jooniseid korrigeeritakse. Ekslikult on ettepanekud on üldplaneeringus tehtud Juuru ja Hagudi alevikus. Juuru joonistel kajastatud vale kihti. aleviku joonisel on näidatud leppemärk „Tänava kaitsevööndi Mõlemas alevikus vähendatakse. laiendamine“, vähendamise ettepanekuid seal ja Hagudi aleviku joonisel ei kajastu. Märgime, et kaitsevööndite ruumikujud kantakse peale üldplaneeringu kehtestamist Maa-ameti kitsenduste kaardile, millest tulenevalt palume kaitsevööndite muutmisi üldplaneeringu joonistel üheselt arusaadavalt kajastada. 321. Transpordiamet ei nõustu T15 trassi alternatiivse ettepanekuga Röa külas. Võetud teadmiseks, Transpordiameti Trassi asukoha muutmisega mittenõustumise põhjused oleme välja toonud seisukohaga nõustutakse. Rapla Vallavalitsusele 07.06.2022 saadetud kirjas nr 7.2-2/22/1842-3. 322. Planeeringu seletuskirja osas 6.2. on nõue, et ilusatel teelõikudel tuleb Ettepanekuga arvestatakse. säilitada tee ajalooline looklevus, tee õgvendamine ei ole lubatud. Selline Seletuskirja täpsustatakse, et va nõue ei ole lausaliselt põhjendatud. Riigiteedel on vajalik tagada juhtudel, kui riigitee rekonstrueerimine tingimused ohutuks liiklemiseks, vajadusel teed laiendades ja õgvendades. on vajalik liiklusohutusest lähtuvalt. 323. Planeeringu seletuskirja lk 53 toodud nõuded ökoduktide toimivuse Ettepanekuga arvestatakse, lähtudes tagamiseks ei ole piisavad. Koostöös Rahandusministeeriumiga oleme pigem Saku valla üldplaneeringu eelnevalt (nt Järva ja Kose valla üldplaneeringu koostamisel) välja protsessi jooksul kokku lepitud töötanud rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ulukipääsude tingimustest. ümbruses. Palume üldplaneeringus määrata ulukipääsudele 500 m raadiusega piiranguvööndi ning lisada seletuskirja järgnevad tingimused: Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 63 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr 11.1. ökodukti piiranguvööndis ei ole lubatud muuta olemasolevat maakasutust, sh muuta maakasutuse sihtotstarvet, mis võib vähendada looduslike alade osakaalu või muutuda takistuseks loomade liikumisel; 11.2. ökodukti piiranguvööndis on keelatud teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada loomade ligipääsu ökoduktile; 11.3. ökodukti piiranguvööndi metsasel alal tuleb säilitada puistu jätkuv sidusus ökodukti rajatiste ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel; 11.4. ökodukti piiranguvööndis ei ole seni hoonestamata maaüksusel uue ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused trassid) püstitamine üldjuhul lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja 3 (3) kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku; 11.5. ökodukti piiranguvööndis tuleb maaomanikel metsa majandades ja/või metsamajandamiskava koostades arvestada, et ökodukti suudmeala piirkonna metsad toimivad ökoduktile juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab loomade ökodukti suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav alustada ökodukti omanikuga koostööd juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistulise sidususe ja loomade läbipääsu ökoduktile. Metsateatis ökodukti piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ökodukti omanikuga; 11.6. maavarade kaevandamist ökoduktide piiranguvööndis tuleb vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ökodukti omanikuga; 11.7. ökodukti piiranguvööndis on keelatud jahipidamine. 324. Mitmes asulas on planeeritud suured arendusalad (nt Juurus ja Kaius Teemakäsitlus vaadatakse üle, kuid väikeelamu maa-alad, Raplas segahoonestus- ja elamualad, jne), mis mööname, et arendusaladele teede ja perspektiivselt jagatakse väiksemateks kruntideks. Võimalikke tänavavõrgu kavandamine on pigem juurdepääse, sh riigiteedelt, on üldplaneeringus käsitletud väga DP kui ÜP küsimus. PlanS § 75 lg 1 p ebaühtlaselt – osadel arendusaladel on näidatud perspektiivsed teed ja 1 kohaselt on ÜP ülesanne teede juurdepääsud, teistel mitte. Arvestades riigiteede (eelkõige põhi- ja üldise asukoha ja nendest tekkivate tugimaanteede) suure liiklussageduse ja transiitliiklust toetava kitsenduste määramine, samal ajal funktsiooniga, on riigiteelt ristumiskohtade rajamine piiratud. Seetõttu tuleb kui DP ülesanneteks PlanS § 126 lg 1 üldplaneeringus, lähtudes PlanS § 75 lg 1 punktist 1 määrata p 4 kohaselt on avalikule teele arendusalasid teenindavate perspektiivsete kohalike teede üldised juurdepääsu võimaliku asukoha ja asukohad ning perspektiivsete riigiteede ristmike asukohad. See Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 64 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr võimaldab vältida tulevikus olukordi (nagu juhtus Tuti külas Nuki liikluskorralduse põhimõtete detailplaneeringu menetlemisel), kus detailplaneeringute ja/või määramine. projekteerimistingimuste menetlus seiskub, sest kruntide juurdepääsude küsimuses ei jõua arendajad/krundi omanikud koostöös Transpordiametiga lahenduseni, mis tagaks avalikke ohutu ja toimiva liikluskorralduse. 325. MTÜ Raiküla Mõis Määrata Raikküla mõis miljööväärtuslikuks alaks. Terviklikkuse säilimise Ettepanekuga ei arvestata, kuna 16.08.2022 nimel peaksid selle ala sisse kuuluma ka järgmise hooned: kultuurimälestisena on kaitse juba - Tall-kastellihoone / mõisa ansamblis tagatud. Dubleerimine ei ole vajalik. - Õllevabrik / mõisa ansamblis - Sepalaut / mõisa ansamblis - Puutöökoda / mõisa ansamblis - Masinateruum / mõisa ansamblis - Silotorn (varemetes)/ mõisa ansamblis - Õunaait (varemetes)/ mõisa ansamblis - Rehehooned, 2 tk. (1 varemetes)/ need asuvad proportsionaalselt mõisa pargi tagaosa kahel sihiteljel ja on mõlemad olulised objektid mõisa maastikulisel ülesehitusel. - Heinaküün / Raikküla mõisa allee alguses üle maantee, nn. Järveheinamaal ja mille servas, nn Hauametsas asub Keyserlingide matmispaik - Eona e. Joonase kõrts / Rapla-Järvakandi maanteel Lisada seletuskirja järgmised tingimused Raikküla mõisa miljöö säilimiseks: 1. Mõisahooneid säilitada võimalikult autentsetena, vältida peale- ja juurdeehitusi. 2. Mõisahoonete renoveerimisel kasutada algupäraseid materjale ja viimistlust. 3. Leida sobivad funktsioonid kõikidele mõisakompleksi hoonetele. 4. Ajalooliste kõrvalhoonete taha ja vahele on kerkinud korterelamuid, mis iseenesest toob elu mõisahoonete vahele. 5. Miljööalale jäävate hoonete kompleksse renoveerimise puhul koostada ehitusprojekt, mille arhitektuurne lahendus toetab mõisakompleksi olemust. Uusehitisi alale mitte kavandada. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 65 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr 6. Lähiala hoonestuse fassaadidel kasutada mõisahoonetega harmoneeruvaid materjale. 7. Säilitada mõisapargile omane haljastus ja allee. 8. Säilitada ja taastada ajaloolised aiad. 9. Tagada mälestiste vaadeldavus ja säilitada mõisaansambli põhivaated. 10. Tehniliste elementide paigaldamine avalikust ruumist nähtavale kohale ei ole lubatud, v.a päikesepaneelide paigutamine katusele. 326. Tuuleenergia arendusala „T3“ kavandamine ning Raikküla mõisa kui Ettepanekuga ei arvestata. maamärgi säilimine ja arendamine ÜP-s kirjeldatud kujul on omavahel Rapla vallavolikogu hinnangul ei ole konfliktsed kuna ÜP seletuskirjas on peatükis „Kultuuriväärtuslike objektide põhjendatud erandi tegemine kaitse- ja kasutamistingimused“ kirjas, et „1.3. asulates pidada eelkõige Raikküla mõisaansamblile. ehitusmälestiste juures silmas, et erinevad arendustegevused ka väljasool mälestise kaitsevööndit (st lähialas) harmoneeruks mälestisega – ehitusmälestised on sageli ka märgilised hooned ja maamärgid – nt mõisaansamblid/…/“. Samas üldplaneeringu KSH aruandes märgitakse, et „Tuulegeneraatorid on väga kõrged objektid ja seega võivad muuta vaateid väga ulatuslikel aladel. Samuti on tegu maastikus mitme kilomeetri ulatuses domineeriva objektiga. Tuulikute mõju maastikupildi muutusele on suur ja seega võivad nad oluliselt mõjutada väärtuslikke maastikke ning piirkonna olulisi vaateid./…/ Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav umbes kuni 35 km kaugusele.“ Tuuleparkide arendusala kavandamisel arvestada, väljaspool ehitusmälestiste kaitsevööndit oleva lähiala suuruseks vähemalt 5 km raadiuses, mis võimaldaks mõisatel maastikus kaitsealuse maamärgina siiski domineerida, säilida ja areneda. Lisaks kuna Raikküla mõisa lähedale on Kehtna valla üldplaneeringu järgi võimalik rajada üle 150 m kõrguseid tuulikuid piiranguteta, siis tegelik vajalik minimaalne puhver mõisa ja tuulepargi vahel saab ajas vaid kasvada koos tootmises olevate tuulikute mõõtmete pideva kasvuga. 327. Teeme ettepaneku muuta kogu Raikküla mõisasüdame ala Ettepanekut kaalutakse segahoonestuse maa-alaks (S), nii nagu näiteks on seda tehtud Kuusiku planeerimisettepaneku mõisasüdame puhul ja mis oma olemuselt on vastavuses Raikküla mõisa väljatöötamisel. ala maakasutusele. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 66 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr Kuna Raikküla mõisa näol on tegelikult juba tegemist segahoonestusalaga, mis koondab enda alla segafunktsioonina piirkonna toimimise jaoks olulised funktsioonid: äri-, elamu-, üldkasutatavate hoonete, valitsus-, kultuuri- ja meelelahutusasutuste maa-alad, siis Ehitismälestiseks olevate hoonetega alale segaotstarbega maa-ala kavandamine võimaldab nende kasutuses hoidmiseks laiaotstarbelist ja paindliku maakasutust, mis on kultuuriväärtuste säilimise osas positiivseid säilimiseeldusi loovaks. Raikküla mõisasüda ja muinsuskaitse all olevate Raikküla mõisa hoonete maa on hetkel Rapla valla maakasutusplaani kaardil märgitud ühiskondliku hoone maa-alana (AA). 328. Lisada ÜP seletuskirjas 6.1 Avalik ruum ja haljastuse punkti - Tingimused Ettepanekuga on juba põhimõtteliselt avaliku ruumi loomiseks ja haljastuse kujundamiseks – alla järgmised arvestatud. Seletuskirja ptk 6.2.3 alapunktid: punkt sätestab, et mälestisteks - Kultuuripärandi väärtustamise seisukohast on oluline, et uued ehitised ei olevate hoonetele (ja XX sajandi domineeri, vaid võimestavad kultuuriväärtuslikke hooneid või ansambleid. arhitektuuripärandi hoonetele) tuleb - Märgiliste hoonete puhul arvestatakse vaadeldavuse ja tagada vaadeldavus. vaatekoridoridega. 329. Määrata Rapla vallas asuvatele maakondliku tähtsusega ja potentsiaalse Ettepanekuga ei arvestata. Väljaspool riikliku tähtsusega väärtuslike maastike ümber 2000 m puhverala. väärtuslikku maastiku paikneva Nimetatud kõige väärtuslikumate maastike puhverala võtta arvesse tuulepargi mõju väärtuslikule tuuleenergia arendusalade kavandamisel. maastikule saab olla eeskätt visuaalne – st muutuvad väärtuslikud vaated. Vaadete muutumine sõltub väga olulisel määral reljeefist ja maakasutusest (mets, avatud põllumaa, tiheasustusala). Arvestades kõrgendatud vajadust leida üldplaneeringutes tuuleparkide rajamiseks potentsiaalselt sobilikke alasid ei ole asjakohane niivõrd ulatuslike alade välistamist kui reaalselt ei pruugi tuulepark väärtusliku maastiku olulisi vaateid mõjutada. 330. Rapla valla üldplaneeringus on maakondliku tähtsusega väärtuslikku Teemakäsitlus vaadatakse üle maastiku – Raikküla – territooriumi vähendatud ja piire muudetud. edasise planeerimise käigus. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 67 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr Taastada maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku – Raikküla piirid vastavalt dokumendile Rapla maakonnaplaneering 2030+. Kui on võimalik, võiks piire pigem suurendada ja muuta Raikküla väärtusliku maastiku osaks ka Rapla üldplaneeringuga kohalikuks kultuuriväärtuslikuks objektiks nimetatud Kaigepere mõis – Raikküla mõisa karjamõis. 331. ÜP KSH aruandes punktis 4.6 Mõju kultuurilisele keskkonnale, tuleb Ettepanekuga arvestatakse. kirjeldada ka eraldi punktidena järgmised teemad KSH aruannet täiendatakse. - Mõju kultuurimälestistele - Mõju pärandkultuuriobjektidele - Mõju miljööväärtuslikule alale - Mõju väärtuslikele maastikele 332. Kanda planeeringu kaardile taustinfona ka kultuurimälestise kaitsevöönd Kultuurimälestiste kaitsevööndite juhul kui kultuurimälestistele on kehtestatud kultuuriministri käskkirjaga kajastamist taustinfona kaalutakse. ühine kaitsevöönd. Info on kaardirakenduses olemas, kuid loetavuse huvides on trükikaartidel kajastatud mälestised vaid objektidena, ilma kitsenduse ala välja joonistamata. 333. Määrata Rapla valla ÜP-s avaliku kasutusega teeks Raplamaa väärtuslikel Teede avalikuks kasutuseks maastikel asuvad need kaitsealused mõisaalleede teed, mis ühendavad määramine toimub ÜP-st eraldiseisva alleed riiklike mälestistena kaitse all olevate mõisa peahoone ja pargiga. menetlusena, juhtumipõhiselt ja kokkuleppel maaomanikega. 334. Uus transiittee viia täielikult väljaspoole mõisa kaitsevööndit ehk kinnistu Ettepanekut kaalutakse Talli tee 1 kõrvalt täielikult Kiviaia kinnistule ning uue planeeritava planeerimisettepaneku transiitkoridori asukohas kontrollida, et see ei jääks kinnismälestise väljatöötamisel. kaitsevööndisse ega mälestise alasse. Hetkel on see väikses osas mõisa pargis, lõigates sisse pargi kaitsevööndi ja mälestise alasse - terviklikku mõisa parki, mille välist kontuuri on piiritlenud maakivimüürid (osaliselt tänaseks taastatud). Hetkel planeeringus olev transiittee on kahe järsu kurviga. Ettepanek tagab ilma kurvideta transiittee, mis oleks kokkuvõttes liiklejatele märkimisväärselt turvalisem. Lisaks on Kiviaia kinnistu ainuomanik allakirjutanud ja valmis vahetama Kiviaia kinnistu mõisapargis asuva valla transiittee koridori maa-alaga. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 68 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr 335. Arvestada Raikküla mõisa poolsete järgmiste ettepanekutega, mida Ettepanekuid arvestatakse osaliselt. esitasime ideekorje kaardil ja saatsime Rapla Vallavalitsusse e-kirjaga Uusehitiste keelu vööndi 7.01.2020. a.: kehtestamine ei ole põhjendatud. - Kehtestada Raikküla mõisa alleega piirnevatel kinnistutel Kultuurimälestiste kaitseks on uusehitiste keelu vöönd. Tegemist on ajalooliselt olnud karjamaade ja kehtestatud piiranguvöönd ja ÜP-ga koplitega, kus vaatekoridorid ulatusid kilomeetrite kaugusele ning vaadetes seatakse tingimuseks säilitada domineerisid mõisahooned. Allee on olnud laiem, ajalooliselt on olnud vaadeldavus. Lisaks märgime, et alleekoridore kolm, tänaseni on 2 koridori säilinud. Alleekoridorid ümberkaudsed põllumajandusmaad koonduvad peateljele, vaatesihiga kõige tähtsamale hoonele - on määratud väärtuslikeks härrastemajale. põllumajandusmaadeks, eesmärgil - Raikkülla luua tuletõrje veevõtukoht, millel oleks avalik kasutus, hoida need eelkõige teenindaks nii mõisa, kultuurimaja, kooli kui ka korrusmaju. põllumajanduslikus kasutuses - Rajada tuleks jalgsi/rattaga liiklejatele ohutuse tagamiseks (avatus), mitte metsastada jne (vt kergliiklustee mõisa-alleele – parempoolse alleekoridori vahele, koos tingimused ptk 6.3.4.). mõisa keskkonda sobituva pargiinventariga. Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks on - Kergliiklusteena vajab juurdepääsu Rapla-Järvakandi maanteelt ÜP-s tingimused antud. Reaalne Raikküla mõisa kalmistu (ajaloomälestis) Hauametsas. Hauamets peab ehitus sõltub eraomanike, riigi ja valla säilima metsana, looduslikust puistust kujundatud parkmetsana. võimekusest panustada. - Samuti tuleks rajada kergliiklusteena juurdepääs Raikküla mõisa Kergliiklusteid ja juurdepääse võib uuele pargile (rajatud 19. sajandil või varem). Siin asuvad looduskaitse kavandada ka ilma ÜP tasandil objektid, ka Raplamaa üks jämedamaid tammesid – Jänusmäe tamm tingimusi ette nägemata, kuid (Uuepargi tamm). Parandada kaardil, seal on „Jaanusmäe tamm“. ettepanekut kaalutakse. Kolm eelpool nimetatud kergliiklusteed tuleks kanda Rapla valla maakasutuskaardile kui perspektiivsed kergliiklusteed. 336. Tuua ÜP-s sisse tuuleenergeetika arendusalade välistamine 5 km Ettepanekuga välistada raadiuses riiklike mälestistena kaitse all olevatest ja Raplamaa väärtuslikel tuuleenergeetika arendusalad 5 km maastikel asuvatest mõisaansamblitest. raadiuses mõisaansamblitest ei arvestata. Mõju mõisatele (sh turismitulu võimalik vähenemine tuulikutest põhjustatava visuaalse mõju tõttu) sõltub suuresti sellest, kas mõisale või mõisa juurest avanevaid olulisi vaateid tuulepark muudab. Eesti mõisaid ümbritsevad sageli mõisapargid (sh Raikküla mõisa), Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 69 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr mistõttu vaadete muutust ei saa hinnata ainult kauguse põhjal. Tuleb analüüsida nähtavust ja konkreetset olukorda, mis on tuulepargi DP KSH tasemel hinnatav. ÜP seab tuuleparkide kavandamise järgmisele tasemele (DP ja KSH) ka vastava tingimuse, kus tuuleparkide kavandamisel tuleb anda visuaalse mõju hinnang (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid, tuulikute nähtavusanalüüs), mõju maastikupildile, sh väärtuslikele maastikele, vaadetele, riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile. 337. Multiland OÜ Koostatava ÜP kohaselt on Multiland OÜ-le kuuluvad kinnistud Aikepa Ettepanekuga ei arvestata. 16.08.2022 (katastriüksus: 65401:002:0084), Männikäbi (katastriüksus: Üldplaneeringu käsitluses tuleb 27701:005:0075) ja Mondo (katastriüksus: 65401:003:0149) määratud rohevõrgustiku paiknemise ja rohevõrgusiku kooseisu kuuluvaks. kasutustingimuste määramisel tagada Multiland OÜ põhitegevuseks on metsamajandamine ja antud kinnistute nii rohevõrgustiku ökoloogiline rohevõrgustikku määramisega seab kinnistu omanikele täiendavaid sidusus kui arvestada ka piiranguid ja piiravad ettevõtlusvabadust. rohevõrgustiku rekreatiivsete Kui vastavate Kinnistute rohevõrgustikku määramine on vältimatu, tuleb eesmärkidega. Rohevõrgustiku kinnistute omanikule määrata hüvitis. tingimused ei piira metsa majandamist vastavalt õigusaktidele ja metsa majandamise kavadele. Täpsustame, et Aikepa kinnistu jääb rohevõrgustikust välja. 338. PlanS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks Ettepanekuga ei arvestata. ÜP transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike üldise ülesanne ei ole kinnistupõhiselt asukoha ja nendega seotud kitsenduste küsimused üldplaneeringus. juurdepääsuteede lahendamine. Multilandi kinnistutele Männikäbi (katastrinumber: 27701:005:0075) ja Juurdepääs kinnistule tuleb kokku Mondo (katastrinumber: 65401:003:0149) puudub vajalik juurdepääs leppida puudutatud kinnistute avalikult kasutatavalt teelt. Multilandi äritegevuseks on metsa jätkusuutlik omanikega. Antud ettepaneku majandamine, mille üks osa on jooksev metsakorraldus. Pidev kontekstis ei ole tegemist kohaliku tee Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 70 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr metsakorraldus eeldab mõistliku ligipääsu Kinnistutele, näiteks metsa vaid kinnistule juurdepääsuvajaduse sanitaarse seisundi hindamiseks. lahendamisega. Ettepanek koostatava ÜP-ga võimaldada kinnistutele Männikäbi (katastrinumber: 27701:005:0075) ja Mondi (katastrinumber: 65401:003:0149) vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. 339. eraisik Käesoleval ajal on potentsiaalne tuuleenergia ala määratud võrdlemisi Üldplaneeringu edasisel 16.08.2022 väiksena, mis ei võimalda alale mõistlikku suurusega tuulepargi rajamist. väljatöötamisel vaadatakse tuulealad Samuti võib ala väiksus oluliselt piirata tuulikutele mõistliku uuesti üle vahepeal ajakohastatud planeeringulahenduse koostamist detailplaneeringu raames. Potentsiaalse Keskkonnaameti juhendmaterjali ala kavandamine üldplaneeringus võimalikult ulatuslikult, võimaldaks valguses ning lähtudes vahepeal detailplaneeringu koostamisel suuremat paindlikust tuulikute asukohtade täpsustunud tuulikute ehitusalasid määramisel, lähtudes juba konkreetsetest loodusuuringutest alal. Ala puudutavast käsitlusest. Üldiselt määramine liiga väiksena võib kaasa tuua olukorra, kus detailplaneeringu soovitakse üldplaneeringu tuulealad koostamisel ei ole võimalik tuulikuid reaalselt paigutada selleks leida ühtse metoodikaga (välistava looduskaitseliselt sobivaimatesse kohtadesse. kaardianalüüsi kaudu) ilma olulisi Teen ettepaneku viia Võhakõnnu asukohas üldplaneeringu menetluse erandeid tegemata. Täiendav analüüs raames läbi täpsem analüüs antud alal tuuleenergeetika arendamisele siiski tõenäoliselt ei muuda oluliselt piiranguid põhjustavate objektide osas (arvestama peaks Tõrasoo tuulealaks sobiliku ala paiknemist looduskaitseala kaitse eesmärgiks olevate väärtuste reaalset paiknemist Teie kinnistul. kaitsealal) ja võimalusel tuuleala piire laiendada Soostre maaüksust hõlmavaks (katastriüksus 65403:002:0520). 340. eraisik Määrata Väljataguse küla koos põldudega väikeelamumaaks, mille Ettepaneku kohaselt on tegemist linna 16.08.2022 minimaalne krundi suurus oleks 5000m2. ulatusliku laiendamisega lõuna suunas. Ettepanek vajab põhjalikumat kaalumist ja seisukoha kujundamist. 341. Projekteerimistingimuste väljastamisel arvestada Haguküla tüübiga ja Ettepanek mahub seatud tingimuse fikseerida uute hoonete omavaheliseks kauguseks 75 m ja olemasolevate piiridesse. Mõistlik on jätta sisse hoonega 100 m. Hoone maksimaalseks korruselisuseks määrata 1,5 korrust mõningane paindlikus ja mitte seada ja kõrguseks 8m. Katusetüübina luba ainult viilkatust. hajaasustusega alal liialt kitsendavaid meetri täpsusega tingimusi. 342. Näha ette liitumine Rapla linna kanalisatsioonivõrguga. Ettepanekuid on võimalik rakendada 343. Uute elamugruppidel näha ette ühine puurkaev või liitumine Rapla linna ka praeguste tingimuste kohaselt. veevärgiga. 344. Võimalusel laiendada Väljataguse küla teed kergliiklustee rajamiseks, et Kergtee Väljataguse tee äärde on ÜP- tagada juba praeguste ja tulevaste kergliiklejate ohutus. ga kavandatud. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 71 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr 345. Härgla, Pirgu ja Purila Palume eemaldada märge paekarjääri rajamise kohta kuna Rapla vald on Tegemist on maardla ja riigi kogukondade nimel Härgla meie kogukondadele lubanud, et sellesse kohta karjääri ei rajata. Oleme maavaraga, mitte karjääriga. külavanem tänasel päeval ka MTÜ Roheline Härgla'ga riigikohtus arutamas maapõue Mäetööstuse maa-ala ei ole ÜP-ga 17.08.2022 uuringutele kohalike seisukohtadega mitte arvestamisega. määratud. 346. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium annab seisukoha ÜP kooskõlastamise etapis. Võetud teadmiseks ja arvestatakse. 24.08.2022 Palume hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH aruande edasise menetlemisega. 347. OÜ Rail Baltic Estonia Rail Baltica raudtee projekteerimise käigus on kavandatud lisaks Röa (Röa Arvestatakse. 25.08.2022 külas Vidreku katastriüksusel, katastritunnus 66903:002:0067) ja Kalevi (Alu-Metskülas Vahastu metskond 95 katastriüksusel, katastritunnus 66903:001:0040) ökoduktidele veel kaks ökodukti, mis asuvad rohelise võrgustiku aladel: Kuusiku ökodukt (Väljataguse külas Rapla-Pärnu raudtee 637 katastriüksusel, katastritunnus 66801:001:1193) ja Raela ökodukt (Raela külas RaplaPärnu raudtee 626 katastriüksusel, katastritunnus 66801:001:0676). Palume üldplaneeringut selles osas täiendada. 348. Lisaks ökoduktidele on Rail Baltica raudtee projekteerimise käigus Arvestatakse. kavandatud kaks loomatunnelit, mis asuvad rohelise võrgustiku aladel: Põhja-Hagudi loomatunnel Kuku külas Näägu (katastritunnus 66901:001:0489) ja Kribumetsa (katastritunnus 66901:001:0488) katastriüksuste piiril ning Lõuna-Hagudi loomatunnel Mõisaaseme külas Nurgaotsa katastriüksusel (katastritunnus 66904:001:2060). Palume üldplaneeringut selles osas täiendada. 349. Lisaks asub Sikeldi külas Kodila jõel ristumine ning kariloomade Arvestatakse. läbipääsuks on projekteeritud Sikeldi loomatunnel (katastritunnus 66801:001:1340). 350. Seletuskirja peatükk 6.3.1 käsitleb rohelise võrgustiku tingimusi, kus on Teemakäsitlust täpsustatakse määratud, et ökodukti suudme piirkonnas on oluline tagada looduslikud planeerimisettepaneku kooslused ja mitte takistada loomade liikumist. Lisatud on nõue väljatöötamisel, kas kõigi esitatud piirdeaedade ja ehitiste/rajatiste rajamise kohta, kuid puuduvad tingimused ettepanekute seletuskirja kandmine metsa majandamiseks ning kaevanduste rajamiseks. Soovitame lisada, et ikka on põhjendatud. Nt ei ole arendustegevuse, metsamajandamise või kaevanduse planeerimisel tuleb üldplaneeringu ülesanne reguleerida kaasata loomastikuekspert, kes hindab arendatava tegevuse mõju ökodukti jahitegevust, samuti metsa efektiivsusele ning hindab rohekoridori toimivust tervikuna. majandamist esitatud ettepanekute Käesoleva üldplaneeringu alas läbiviidavas Rail Baltica keskkonnamõjude kujul. hindamise aruandes on toodud ettepanekud piirangute kehtestamiseks Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 72 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr loomade läbipääsuala ümbruses, mille määramisel tuleb lähtuda asukoha Vastuolude ilmnemisel muude riiklike eripärast. Ettepanekud, mida palume lisada ka üldplaneeringu seletuskirja, prioriteetidega kaalutakse lõplikku on järgmised: lahendust koostöös puudutatud • Keelatud on jahipidamine. Jaht hirmutab loomad läbipääsust eemale. asutustega. Jahikeelualad tuleb määrata kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega. Jahipiirangust tuleb teavitada maaomanikku ja kohaliku jahimaa valdajat. • Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Paljud liigid vajavad liikumiseks sidusat kõrgpuistut ja väldivad lagedaid alasid. Enamus RB ökodukte on metsaelupaikades, seega rajatakse peamiselt metsaliikidele. Metsa majandamisel võib kasutada metsanduse võtteid, mis tagavad kõrgpuistu katkematu sidususe. • Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada loomade ligipääsu ökoduktile. Ökodukti ees võib olla väike ja väga hõreda liiklusega tee, kuid sellisel teel ei tohi olla kõvakatet (pinnas- ja kruusateed on aktsepteeritavad). Ökodukti ees olev tee peab olema maapinnaga tasa ja võimalikult kitsas nii, et puuvõrad liituvad tee kohal. • Keelatud on maavarade kaevandamine. Kaevandustegevusega kaasneb oluline häiring ja karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade liikumist. 351. Palume lisaks ökoduktidele (Kuusiku ja Raela) lisada suudmeala piir ka Arvestatakse. loomade altpääsudele (Põhja-Hagudi ja Lõuna-Hagudi) ning jõgede ristumistele (Vigala jõe sild, Rõue jõe sild). 352. Palume maakasutusplaanil korrigeerida perspektiivse raudteejaama Arvestatakse. asukohta vastavalt algatatud Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu alale. Rail Baltica kohaliku peatuse täpne lahendus selgub detailplaneeringu menetlustes (Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering, algatatud Rapla Vallavolikogu 31.03.2022 otsusega nr 18). 353. Palume maakasutusplaanil kajastada Rapla Maakonnaplaneering 2030+ Kaalutakse lahenduse järgset kergliiklustee prioriteeti perspektiivse Rapla raudteejaama välialani. väljatöötamisel. 354. Palume seletuskirja eelnõu punktis 6.4.5. Raudtee täiendada raudtee Kaalutakse tingimuse muutmist. kavandamise/rajamise tingimust nr 8, mis täpsustaks müraleevendusmeetmete finantseerimist: „Uute elamualade jt tundlike Päästeamet on juhtinud tähelepanu objektide kavandamisel Rail Baltic uuest trassikoridorist lähemale kui 300 m vajadusele määrata raudteetrassile on soovitatav planeeringu või projekteerimistingimuste raames täpsustava ohtlike veostega seotud ohuala. liiklusmüra hinnangu koostamine (kui see ei ole vastava objekti Küsimus vajab edasise menetluse mürahinnangus piisava täpsusega tehtud) ning vajadusel tuleb ette näha käigus täpsustamist. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 73 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr sobilikud müraleevendusmeetmed (nt piisav puhvervöönd või kavandada müratõke), mida finantseerib arendaja. Puhvervööndi täpne ulatus selgub mürahinnangu alusel.“ 355. Teeme ettepaneku seletuskirja eelnõu punkti 6.5.5. Elektrivarustus kaks Ettepanekuga arvestatakse. esimest lõiget sõnastada järgnevalt : „Rapla vallas tagavad piirkonna elektrivarustuse neli 110 kV nimipingega õhuliini ning Rapla valda läbib ka Paide-Kiisa 330kV õhuliin L357. Vallas asub Rapla 110 kV alajaam. Pikemas perspektiivis on plaanis rekonstrueerida 110 kV õhuliinid L025 Rapla–Kehtna ja L187 Rapla–Kohila, L187 Paide–Rapla olemasolevas liinikoridoris. Rail Balticu projekti realiseerumisel tuleb rekonstrueerida need liinilõigud raudteega ristumise projekti raames. Võimalik arengusuund on koostöös Elektrileviga olemasoleva 35 kV õhuliini Rapla-Kaiu-Kose rekonstrueerimine 110 kV õhuliiniks.“ 356. Teeme ettepaneku seletuskirja eelnõu punkt 6.5.6. Gaas sõnastada Ettepanekuga arvestatakse. järgnevalt: „Rapla valda läbib Vireši–Tallinn D-kategooria gaasitorustik ning Rapla vallas asub torustikku teenindav katoodkaitsejaam. Gaasitorustikuga paralleelselt kulgeb sidekaabel. Gaasipaigaldiste lähialas tuleb maakasutuse kavandamisel arvestada ehitusseadustiku järgsete gaasipaigaldiste kaitsevöönditega, lisaks tuleb arvestada sidekaablite kaitsevöönditega.“ Üldplaneeringu täpsusastmes kajastatakse maakasutuskaardil D- kategooria gaasitorustik ja sidekaabel. 357. Maakasutusplaanil on märgitud tingmärgina kavandatav teesulg, kuid Ettepanekut kaalutakse. kaardile neid märgitud ei ole. Palume täiendada maakasutusplaani. 358. Rail Baltica raudtee projektis ei ole kavandatud eritasandilist ristumist jalg- Võetakse arvesse. ja/või jalgrattateega Raela külas projekteeritud Rõue jõe sillast lõunas. Palume üldplaneeringuga seda arvestada. 359. Rail Baltica raudtee projekteerimise käigus on kavandatud Tamme Arvestatakse. raudteeviadukt Röa külas Kõlekülma katastriüksusel, katastritunnus 66801:001:0470. Palume üldplaneeringut selles osas täiendada. 360. eraisik Väärtuslik põllumaa on hinnatud väga vana boniteedi info põhjal, mis on Võetakse teadmiseks. 05.09.2022 reaalsusest rohkemgi kui väga kaugel ning seetõttu on antud hinnangud väärad. Aastatega on Eesti mullad ära kurnatud ja mulla väärtus on kohati alla igasugust arvestust. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 74 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr 361. Ametnikud on reaalsest elust nii kaugel, et nad ei saa isegi aru mida nad Võetakse teadmiseks. teevad. Näiteks on Raplamaa mitmele kinnistule pandud 3 tiitlit, mis kõik välistavad teineteist - väärtuslik põllumaa ehk peab harima ja kaitsma oma saaki (aedade jms ehitus) - püsirohumaa ehk harida ei tohi - rohelise võrgustiku koridor ehk aedu oma saagi kaitseks ehitada ei tohi 362. Ametnikel tuleb mõista, et põllumajandus ei ole ainult suureettevõtete Võetakse teadmiseks. viljakasvatus, mis vajab ainult põldu, sest muu tegevus (masinate parkla ja hooldus, kuivatus, käitlus, kontor jms) asub mingil teisel katastriüksusel. Enamik Eesti põllumehi on mikro- või väikeettevõtjad, kes ka elavad samal maa-alal, sest et ei ole mõistlik iga õhtu traktoriga linnakorterisse minna ja isegi kui oleks mõistlik, siis kuhu sa pargid selle traktori, paned need väetised, labida ja kühvlid jms. Lisaks mahekasvatajad, ilu-ravi- maitsetaimede jms kasvatajad vajavad kohati 24/7 kohaolekut, et kiire ilmastiku muutus ei hävitaks saaki. Vili ei ole ainuke asi, mida kasvatatakse - on puukoolid, ilu-ravi-maitsetaimed, istandikud jms, mis eeldavad ka saagi väärindamist kohapeal. See aga vajab erinevaid lisahooneid ja need hooned peavad olema kinnistule paigutatud nii nagu vaja, mitte nii nagu ametnik ette ütleb. 363. Aastaid tagasi Natura ala kaardistati koos lubadustega, et me ainult kaardistame ja mingeid piiranguid ei tule. Täna Natuura alal ei ole võimalik mitte midagi teha. Sama juhtub "väärtusliku põllumaaga", mida saavad harida ainult suured korporatsioonid, sest neile antud piirangud sobivad. Kui "väärtusliku põllumaa" piirangute eesmärk on takistada kinnisvaraarendajaid, siis see neid ei takista, sest kirjas on, et kõik kehtib Seisukohad võetakse teadmiseks, vaid üle 2ha kinnistute puhul. kuid mööname, et küsimused ei kuulu Selleks, et Eesti põllumajandus õitseks, tuleb keelata igasuguse maa ÜP-ga lahendatavate ülesannete müük välismaalastele ja Eesti isikutele, kes peidavad enda taga välismaa hulka. isikuid. Kõigis jõukates riikides välismaalane ei saa maad osta. 364. Lõpetada püsirohumaade nõue ja selle nõude täitmise eest (1x aastas muru hekseldamine) toetuse andmine. 10% haritavatest maadest on püsirohumaad, millel toimub 1x aastas rohu hekseldamine toetuse saamise eesmärgil. 365. Ainuke piirang, mida peab maatulundusmaale rakendama, on maa Maa sihtotstarbeline kasutamine on kasutamine sihtotstarbeliselt. Kui on tegemist haritava maaga, siis peab ÜP-ga kavandatud. Krundi miinimumsuuruse vähendamist Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 75 / 75 Jrk Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine nr seal toimuma mingit laadi põllumajanduslik tegevus (kodu/majade alune kaalutakse. Maa hinda ÜP-ga pind 0,2 ha on piisav). määrata ei saa. Mitte kuidagi ei ole õigustatav maatulundusmaa võrdustamine elamumaaga. Kui maatulundusmaa on võrdustatud elamumaaga, küsitakse selle eest ka elamumaa hinda, mis on vahemikus 10.000- 120.000 eur/ha. Selline hind aga ei võimalda maaTULUndusmaa pealt TULU teenida. Eesti põllumaa hind peab jääma alla 4000 eur/ha, et sealt mõistliku tulu teenida. Maatulundusmaal on tulutootvuse piir. Eesti mikro- ja väikeettevõtted (eriti mahedad või nishi ettevõtted) ei saa võistelda välismaa korporastistioonidega. Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering. Kadi Vilu From: [email protected] on behalf of [email protected] Sent: teisipäev, 13. september 2022 16:33 To: KM Info Subject: 1-5/2022/3515 ÜP ja KSH eelnõu avalikustamisele laekunud ettepanekute kokkuvõte Attachments: ÜP ja KSH eelnõu avalikustamisele laekunud ettepanekute kokkuvõte.asice; 2022-09-13_ÜP_eskiisi_Ettepanekute_koondtabel.pdf Rapla Vallavalitsus saadab põhjendatud seisukohad Rapla valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu eskiisi avalikustamisele esitatud ettepanekutele. Teavitus tehakse PlanS § 82 lg 8 alusel. Avalikule väljapanekule järgnevad avalikud arutelud toimuvad järgmiselt: 27.09.2022 Kaiu teenuskeskuses (Kaiu alevik, Kasvandu tee 17) algusega kell 16.00 28.09.2022 Raikküla vabaajakeskuses (Lipa küla) algusega kell 16.00 29.09.2022 Rapla Kultuurikeskuse kinosaalis (Rapla linn, Tallinna mnt 17) algusega kell 16.00. Rapla Kultuurikeskuses toimuvast arutelust korraldatakse veebiülekanne. Veebilink avaldatakse valla ametlikul veebilehel enne avalikku arutelu. The link ed image can not be d isplay ed. The file may hav e been mov ed, ren amed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. 1 Kadi Vilu From: [email protected] on behalf of [email protected] Sent: neljapäev, 15. september 2022 08:33 To: KM Info Subject: 1-5/2022/3515-2 ÜP ja KSH eelnõu avalikustamisele laekunud ettepanekute kokkuvõte (KORDUV uue konteineriga) Attachments: ÜP ja KSH eelnõu avalikustamisele laekunud ettepanekute kokkuvõt.asice Tere Teile on saadetud Rapla Vallavalitsuse dokumendihalduse süsteemi Amphora kaudu dokument ÜP ja KSH eelnõu avalikustamisele laekunud ettepanekute kokkuvõte (KORDUV uue konteineriga), mis on registreeritud 14.09.2022, numbriga 1-5/2022/3515-2 . Kontaktinfo: Rapla Vallavalitsus Viljandi mnt 17 Tel 489 0510 e-post: [email protected] [email protected] 13.09.2022: avaliku dok registri link Rapla Vallavalitsus saadab põhjendatud seisukohad Rapla valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu eskiisi avalikustamisele esitatud ettepanekutele. Teavitus tehakse PlanS § 82 lg 8 alusel. Avalikule väljapanekule järgnevad avalikud arutelud toimuvad järgmiselt: 27.09.2022 Kaiu teenuskeskuses (Kaiu alevik, Kasvandu tee 17) algusega kell 16.00 28.09.2022 Raikküla vabaajakeskuses (Lipa küla) algusega kell 16.00 29.09.2022 Rapla Kultuurikeskuse kinosaalis (Rapla linn, Tallinna mnt 17) algusega kell 16.00. Rapla Kultuurikeskuses toimuvast arutelust korraldatakse veebiülekanne. Veebilink avaldatakse valla ametlikul veebilehel enne avalikku arutelu. Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt The link ed image can not be d isplay ed. The file may hav e been mov ed, ren amed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. 1