Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

. Justiitsministeerium 13.09.2022 nr 5-1/22/3722 Siseministeerium Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Kaitseliit Kaitsevägi Esitame kooskõlastamiseks kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 20220831_VTK_KaLS.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  31.08 . 2022 Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse e elnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus 1) Kaitseliidu struktuuriüksuste kehtestamise regulatsiooni muutmine Kaitseliidu seaduse s (edaspidi KaLS ) on Kaitseliidu struktuuriüksus e d toodud välja ammendava loetelu na. Samuti on toodud välja malevate täpne loetelu. Kaitseliit panustab nii Eesti elanike turvalisuse suurendamisse ja tagamisse kui ka riigi sõjalise kaitse võime loomisse. Nendes tegevustes osalemine eeldab Kaitseliidult paindlikkust ja olukordadega kohanemist, mis võib kaasa tuua vajaduse kujundada Kaitseliidu ülesehitus vastavalt. Seadusandja tasemel Kaitseliidu struktuuriüksuste loetelu kehtestamine ei toeta paindlikku lähenemist, mis võib pidurdada organisatsiooni võimekust muutuvale olukorrale reageerida. Seega oleks mõttekas ja vajalik Kaitseliidu struktuuriüksuste kehtestamine viia KaLSist üle kodukorda ehk Vabariigi Valitsuse tasemele. Näiteks tagab Kaitseliit riigikaitseobjektide ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara ning Eesti välisesinduste valve ligemale 600 töötajaga. Valveteenuse osutamise paremaks tagamiseks on loodamas struktuuriüksusena valveteenistus. Ei ole välistatud sarnast struktuuriüksuste muutmist ka tulevikus. 2) Kaitseliidu relvade käitlemise volituse lihtsustamine Kehtiva regulatsiooni kohaselt omab õigust Kaitseliidu tegevliikmele väljastada kaitseliidu relva kandmise luba ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks isikliku tulirelva soetamise luba Kaitseliidu ülemal või malevapealikul. Selline korraldus lähtus asjaolust, et malevates on tegevliikmed, kellele malevapealik saab vastava õiguse anda ning teiste Kaitseliidu struktuuriüksuste tegevliikmetele annab vastava õiguse Kaitseliidu ülem. Tegevliikmed on lisaks malevatele ka küb erkaitseüksuses ja Naiskodukaitses , kus K aitseliidu relvaluba omab ligemale 700 tegevliiget. Tegevliikmete relvadega seotud toimingute tegemine suurendab Kaitseliidu ülema ja organisatsiooni halduskoormust tervikuna, misläbi jääb vähem aega sisuliste juhtimisküsimustega tegelemiseks. Muu struktuuriüksuse juhile Kaitseliidu tegevliikme kaitseliidu relva kandmise l o a ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks isikliku tulirelva soetamise l o a andmise pädevuse andmine võimaldab koondada vastutuse sinna, kus tehakse sisuline otsus, ning Kaitseliidu ülem saab anda juhiseid ja teostada lubade andmise üle järelevalvet ( KaLS § 13 lg 1 p 6 ja 17). 3) Kaitseliidu kollegiaalsete organite moodustamise, juhtorgani ülesannete, juhtorgani liikmeks saamise ja liikme volituste regulatsiooni muutmine 2020 . aasta kevadisest tervisekriisist põhjustatud eriolukord tõi välja kitsa s kohad Kaitseliidu kollegiaalsete juhtorganite töö jätkusuutlikkuse tagamisel ja seda just juhtorganite liikmeks saamise ja liikmete volituste osas. Näitena saab tuua olukorra , kus eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, ei ole võimalik tagada kollegiaalse organi liikme ametiaja täitumisel uute isikuvalimiste korraldamist ja see võib peatada kollegiaalsete juhtorganite töö. Antud kogemusest lähtuvalt hinnati Kaitseliidu tegevuse jätkumist erinevate riigis kehtivat e olukordade ajal ja leiti, et K aitseliidu kollegiaalsete organite toimimine vajab dereguleerimist keskorganite ( keskkogu , keskjuhatus , keskrevisjonikomisjon ja vanematekogu) osas ning ühtlustamist struktuuriüksuste ja selle allüksuste osas. 4) Kaitseliidu tegevliikmete tasustamata lisapuhkuse võimaluse laiendamine . KaLS § 57 lg 2 kohaselt on noortejuhil õigus saada aastas kuni 10 kalend ripäeva tasustamata lisapuhkust noorliikmete õppetegevuse läbiviimiseks , kui see kestab järjestikku vähemalt 48 tundi . Praktikas on noorliikmete väljaõppe läbiviimisega hõivatud peale noortejuhtide ka mitmed tegevliikmed. Näiteks Naiskodukaitse liikmed toitlustamise organiseerimisel. Noorliikmete väljaõppesse kaasatud tegevliikmete panus on õppetegevuse eesmärkide saavutamisel väga olulise kaaluga. Tasustamata lisapuhkuse võimaluse puudumine pärsib tege vliikmete väljaõppesse kaasamist ja muudab selle keeruliseks ning paneb nad võrreldes noortejuhtidega ebavõrdsesse seisu. 5 ) Kaitseliidu poolt isikuandmete kontrollimise regulatsiooni täpsustamine , sh Kaitseliidu liikmetele, töötajatele ja teenuse osutajatele taustakontrolli nõude kehtestamine Kaitseliidu liikmete taustakontroll on reguleeritud KaLS § 24 lg 2 ja 3 ja § 80. Kehtiv õigus ei võimalda kontrollida Kaitseliidul tööle kandideerijate ja Kaitseliidule teenuseid osutajate tausta. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on taustakontrolli tegemise õigus Kaitseväel . Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) kohaselt on taustakontrolli eesmärgiks hinnata Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivust ja Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikute Ka itseväe julgeolekualale lubamine. Taustakontrolliga kontrollitakse järgmiste asjaolude ilmnemist: kas isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi või Kaitseväe üksuste julgeoleku vast u, kas isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi lu ure- või julgeolekuteenistusega, kas isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseaduslik u korra vägivaldsele muutmisele, kas isik on piiratud teovõimega, kas isikul on karistatus tahtlikult toimepandud ku riteo eest, kas isik on isikuankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud v aleteavet või võltsitud andmeid, kas isikul on narkootilise või psühhotroopse aine, al koholi- või hasartmängusõltuvus, kas isikul on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumi sest aru saada või seda juhtida , ja kas isik on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad. Kaitseliit kui relvi valdav ja sõ javäelist väljaõpet korraldav organisatsioon peaks k ont rollima t öötajate tausta põhjalikumalt kui riigiasutuses, mille teenistujatel puudub kokkupuude relvade ja lõhkematerjaliga ning relvastatud jõu kasutamisega seotud väljaõppega. Kaitseliidu tegevused oma liikmetele sõjaväelise väljaõppe andmisel ning Kaitseväe juhataja poolt ettenähtud sõjaaja üksuste ettevalmistamisel ning valmiduse ülalhoidmisel on sarnane Kaitseväe tegevusega, mistõttu vajab see üldjuhul sarnast kaitset nagu Kaitseväe tegevused. Hetkel on Kaitseliidu võimalused oma territooriumile sisenevaid isikuid kontrollida samaväärsed , kui igal teisel eraõiguslikul isikul. See ei ole piisav, et tagada varustuse ja isikkooseisu julgeolek. Oleks vaja õigust teostada taustakontrolli teenust osutava isiku ja tema personali üle. A rvestades praegust julgeolekuolukorda, on oluline tagada kogu Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste turvalisus. Enamikul Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustel ja Kaitseliidul on kõrge turbetasemega andmekogusid ja valdkondi, mis on kaitstud riigisaladusega, mistõttu on väga suur võimalike rünnete oht . Selleks, et ära hoida nii infosüsteemide, inimeste kui ka hoonete rünnet, on vajalik, et Kaitseliitu tööle kandideerija ja teenuse osutaja oleks laitmatu taustaga. Täna läbivad taustakontrolli Kaitseliidus teenivad tegevväelased KKS § 41 3 alusel. Tegevväelast e osas Kaitseliidul taustakontrolli tegemise vajadust ei ole. Seega oleks loodava taustakontrolliga hõlmatud Kaitseliidu töötajad nin g Kaitseliidule teenuse osutamisega seotud füüsilised isikud . Kaitseliidus t aus takontrolli tegemise põhimõtted oleksid samad, mis Kaitseväes KKS § 41 3 alusel. Võrreldes KKS § 41 3 toodud taustakontrolli ulatust ning KaLS ’ is §24 – 26 toodud Kaitseliidu liikmeks saamist välistavaid asjaolusid on need enamuses kattuvad. Seega oleks ühtse lähenemise huvides mõistlik ja vajalik Kaitseliidus läbiviidava taustakontrolliga hõlmata ka Kaitseliidu liikmeks kandideerivad isikud. Liikmeks kandideerija osas ei muutuks sisuliselt midagi , vaid Kaitseliidu tegevus taustakontrolli läbiviimisel oleks ühetaoline kõikidele sihtgruppidele. 6 ) Kaitseliidule tehtavate annetuste tulumaksust vabastamine Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes saab oma tulusid liikmemaksust, riigieelarvest eraldatud vahenditest, lepingutest, annetustest ja toetustest, vara võõrandamisest ning muudest laekumistest. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS ) § -de 2, 49 ja 53 kohaselt maksavad kingitustelt ja annetustelt tulumaksu residendist juriidilised isikud ning mitteresidendid, kellel on püsiv tegevuskoht. Tulumaksu tasutakse tavapärases korras. TuMS § 2 7 lg 1 kohaselt residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused , mis on tehtud TuMS § 11 sätestatud nimekirja k antud juriidilistele isikutele. TuMS § 11 kohaselt kantakse tulumaksusoodustusega juriidiliste isikute ja ühenduste nimekirja mittetulundusühingud, sihta sutused ja usulised ühendused . Avalik-õiguslike juriidiliste isikute kandmist nimekirja tulumaksuseadus ette ei näe. Kaitseliidu rahastamise soodustamiseks on üheks võimaluseks soodustada annatuste tegemist erasektori ja üksikisikute poolt. Selleks on võimalik vabastada juriidiliste isikute annetused erisoodustusmaksust ning võimaldada füüsilistel isikutel saada tulumaksutagastust Kaitseliidule tehtud annetustelt (arvata Kaitseliidule tehtud annetused maha maksustatavast tulust). Otseselt suurendab see Kaitseliidule tehtavaid annetusi tulumaksumäära võrra, aga kaudselt annab ka signaali ühiskonda, et Kaitseliidu toetamine on riigi soodustatav tegevus. 7 ) J ahirelvade kasutamise lubamine teenistuskohustuste täitmise ajal KaLS § 52 lg 6 alusel ei saa t eenistus- ja tsiviilrelvade registris jahire lvana arvel olevat relva kasutada Kaitseliidu teenistuskohustuse täitmisel, samas kui enese ja vara kaitseks soetatud relva saab. Vintraudne jahipüss ja täpsuspüss on tihti tehnoloogiliselt väga sarnased, samuti võib sarnase siledaraudse püssi otstarve olla nii jahipidamine kui ka enese ja vara kaitse. Kaitseliidu liikmete seas on tõusetunud küsimus, miks on sarnase relva kasutamine Kaitseliidu tegevuses ühel juhul keelatud, aga teis el juhul lubatud . Samuti vähendab piirang potentsiaalselt jahimeeste motivatsiooni Kaitseliiduga liitumisel ning takistab Eestis kõige suurema relvastatud isikutegrupi kaasamist riigikaitsesse. 8 ) Kaitseliidu liikme te tervisekontroll iga seotud regulatsiooni muutmine Kehtiva KaLSi kohaselt saab Kaitseliidu liikmeks võtta isiku, kelle terviseseisund vastab Kaitseliidu tegev- või toetajaliikme tervisenõuetele. Kaitseliidu tegevliikme tervisenõuded ja nendest lähtuv perearsti tervisetõend on kehtestatud 1999. a ning need vajavad mitmel põhjusel kaasajastamist. Tervisetõendi väljastamisega kinnitab perearst, et isikul puuduvad tervisehäired, mis takistavad Kaitseliidu tegevliikmeks võtmist ja tegevliikmeks olemist. Kuna tõendi väljastamiseks ei ole vaja terviseuuringuid teha, tuleks Kaitseliidu liikmeks astumisel nõutava tervisekontrolli asemel kaaluda ka muid alternatiive, sealhulgas muude tervisetõendite kasutusala laiendamist. Kuigi KaLS-is sätestatud volitusnorm seda ette näeb, ei ole Kaitseliidu toetajaliikmetele tegelikkuses eraldi tervisenõudeid kehtestatud. Toetajaliiget võib kaasata selliste Kaitseliidu ülesannete täitmisse, mille puhul ei ole tervisekontrolli tegemine põhjendatud ega vajalik. Kuna kehtiva seaduse järgi ei ole Kaitseliidu liikme tervisenõuded seotud konkreetsetes tegevustes osalemise, vaid Kaitseliidu liikmelisusega, siis võib tervisekontrolli läbimise kohustus teatud juhtudel pärssida isikute soovi Kaitseliidu liikmeks astuda ning osa isikuid on sellest asjaajamise keerukuse tõttu ka loobunud. Soodustamaks Kaitseliidu liikmeks astumist, on Kaitseliit sisemiste regulatsioonide abil juba vähendanud liitumisega seotud asjaajamist, kuid tervisekontrolli kui seadusega kehtestatud nõude osas ei ole seda võimalik teha. 9 ) V alves osalemise regulatsiooni täpsustamine 2019. aastal jõustus KaLS muudatus, millega nähti ette lisaks Kaitseliidu valvurile ka valves osaleva isiku staatus. Valves osalev isik on Kaitseliidus rahuaja ametikohal olev tegevväelane, kelle teenistusülesanne on valves osalemine , või Kaitseliidu tegevliige, kelle teenistuskohustus on valves osalemine. Valves osalemine on alaliselt valva tava objekti valvuri abistamine või ajutiselt valvatava objekti valve vastavalt objektil sõjaväelise väljaõppe andmise ja korraldamise eest vastutava tegevväelase suunistele. Valves osalev isik peab olema läbi teinud Kaitseliidu korraldatava valvuri väljaõppe . Valves osalemine on andnud Kaitseliidule juurde paindlikkust valve tagamisel , aga samas on prak t ikas ilmnenud mõningad kitsaskohad. Nimelt kuulub alaliselt valvatavate objektide hulka Kaitseliidu valduses olev hoone ja territoorium , mis võib paikneda erinevates Eesti paikkondades kuhu eraldi valvuri paigutamine ei ole otstarbekas. Selliste objektide esmase valve või valvesündmus ele reageerimine võiks olla valves osaleja ülesanne. 2. Sihtrühm 1) Kaitseliidu struktuuriüksuste kehtestamise regulatsiooni muutmine Sihtrühmaks on Kaitseliit organisatsioonina. 2) Kaitseliidu relvade käitlemise volituse lihtsustamine Esimene sihtrühm on Kaitseliit. Teine sihtrühm on küberkaitseüksuse ja Naiskodukaitse tegevliikmed kes soovivad Kaitseliidu relva kandmise luba või relva soetamise luba - ligemale 700 tegevliiget . 3) Kaitseliidu kollegiaalsete organite moodustamise, juhtorgani ülesannete, juhtorgani liikmeks saamise ja liikme volituste regulatsiooni muutmine Sihtrühmaks on kõik Kaitseliidu kollegiaalsetesse organitesse valitavad ja kollegiaalsete organite liikmed . 4) Kaitseliidu tegevliikmete tasustamata lisapuhkuse võimaluse laiendamine Sihtrühmaks on tegevliikmed, kes kaastakse noorliikmete õppetegevuse läbiviimiseks. Hinnanguliselt on selliseid kaasumisi ca 150 juhtu aastas. 5 ) Kaitseliidu poolt isikuandmete kontrollimise regulatsiooni täpsustamine /Kaitseliidu liikmetele, töötajatele ja teenuse osutajatele taustakontrolli nõude kehtestamine Esimene sihtrühm. Kaitseliitu liikmeks astujad (ca 500 isikut aastas) . Kaitseliidu liikmed (ca 25 000) . Teine sihtrühm. Kaitseliidu töötajaks kandideerijad (ca 30 isikut aastas) . Kaitseliidu töötajad (ca 200 isikut) . Kolmas sihtrühm. Kaitseliidule teenuse osutajad (ca 150 isikut). 6 ) Kaitseliidule tehtavate annetuste tulumaksust vabastamine Esimene sihtrühm on füüsil ised ja juriidilised isikud, kes teevad Kaitseliidule annetusi. Teine sihtrühm on Kaitseliit . 7 ) J ahirelvade kasutamise lubamine teenistuskohustuste täitmise ajal Sihtrühmaks on mittekaitseliitlastest jahimehed , kes võiks olla huvitatud Kaitseliiduga ühinemisest, kuni 4 000. 8 ) Kaitseliidu liikmete tervisekontrolliga seotud regulatsiooni muutmine Esimene sihtrühm on Kaitseliidu liikmeks astuda soovivad isikud. Teine sihtrühm on perearstid. Kolmas sihtrühm on Kaitseliit. 9 ) V alves osalemise regulatsiooni täpsustamine Esimene sihtrühm on valves osalevad isikud. Teine sihtrühm on Kaitseliit. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus 1) Kaitseliidu struktuuriüksuste kehtestamise regulatsiooni muutmine Eesmärk on l ihtsustada Kaitseliidu struktuuriüksuste loomist . Vabariigi Valitsus saab kehtestada struktuuriüksuste muudatused kodukorra muutmisega. 2) Kaitseliidu relvade käitlemise volituse lihtsustamine Eesmärk on anda pädevus struktuuriüksuse juhile , kes sisuliselt vastutavad relvade käitlemisega seotud ülesannete eest. Kaitseliidu siseselt on määratud kindlaks isikud , kellel on pädevus anda õigus Kaitseliidu tegevliikmele väljastada kaitseliidu relva kandmise luba ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks isikliku tulirelva soetamise luba . 3) Kaitseliidu kollegiaalsete organite moodustamise, juhtorgani ülesannete, juhtorgani liikmeks saamise ja liikme volituste regulatsiooni muutmine Eesmärk on muuta Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luua võimalus operatiivsemalt reageerida riigi s kehtivatele olukordadele. Kaitseliidu keskorgani liikmeks saamine ja liik me volituste kestus ning töökord sätestatakse Kaitseliidu kodukorras . Ü htlustada struktuuriüksuste ja allüksuste struktuuriüksuse juhtorgani moodustamine, juhtorgani ülesanded, juhtorgani liikmeks saamine ja liikme volituste kestus ning anda vastav volitusnormi keskkogule . Kaitseliidu keskorganite töökord ja keskorgani liikmeks saamine ja liikme volituste kestus oleks reguleeritud kodukorras ning struktuuriüksuse ja allüksuse juhtorgani moodustamine, juhtorgani ülesanded, juhtorgani liikmeks saamine ja liikme volituste kestus reguleeritud keskkogu poolt kehtestatavas vastavas korras. 4) Kaitseliidu tegevliikmete tasustamata lisapuhkuse võimaluse laiendamine Eesmärk on motiveerida n oorliikmete väljaõppesse kaasatud tegevliikme id ja parandada noorliikmete väljaõppe kvaliteeti. N oorliikmete väljaõppesse kaasatud tegevliikm e te le antakse sa rnase lt noortejuhtidega võimalus saada t asustamata l isapuhkust kuni 10 kalendripäeva aastas. Vastav muudatus võimaldab viia noorliikmete õppetegevust läbi tõhusamalt , kuna pikem a tel õppetegevuse üritustel osale b vajalik hulk toetavat personali ja noortejuhid saavad keskenduda rohkem õppetegevusele. Samuti saaks noortejuht olla lisaks Kaitseliidu tegevliikmele ka toetajaliige, mis suurendab noortejuht i de värbamisvälja. 5 ) Kaitseliidu poolt isikuandmete kontrollimise regulatsiooni täpsustamine /Kaitseliidu liikmetele, töötajatele ja teenuse osutajatele taustakontrolli nõude kehtestamine Eesmärk on tagada Kaitseliidu tegevuse turvalisus ning sõjalise riigikaitseks ettevalmistamisel ettenähtud konfidentsiaalsus . Kaitseliidule antakse võimalus teostada taustakontroll Kaitseliitu liikmeks astujate, tööle kandideerijate ja füüsilisest isikust teenuse osutajate suhtes sarnases ulatuses nagu seda tehakse Kaitseväes . . 6 ) Kaitseliidule tehtavate annetuste tulumaksust vabastamine Eesmärk on suurenda da Kaitseliidule tehtavate annetuste hulka ja kogutulu . Tulumaksu arvestuses nähakse ette juriidilistele isikutele võimalus teha Kaitseliidule annetusi erisoodustusmaksu maksmata ning füüsilistele isikutele võimalus arvestada Kaitseliidule tehtud annetused maha maksustatavast tulust. 7 ) j ahirelvade kasutamise lubamine teenistuskohustuste täitmise ajal Eesmärk on motiveerida jahimehi Kaitseliiduga liituma. Kaitseliidul on õigus väljastada teenistuskohustuse täitmisel kasutatava relva jaoks laskemoona ning seetõttu saavad kaitseliidu liikmed k asutada Kaitseliidu lasketiire ja Kaitseliidu moona tasuta. Kaitseministri 21.10.2015 määrus e nr 26 „ Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva teenistuskohustuse täitmisel kasutamise tingimused ja kord “ § 1 lg 2 kohaselt ei saa t eenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutada Kaitseliidu valvuri tööülesande täitmisel , Kaitseliidu korrakaitsesse kaasamisel korrak aitseseaduses sätestatud korras, Kaits eliidu hädaolukorra lahendamisse või t urvalisuse tagamisse kaasamisel hädaoluk orra seaduses sätestatud korras ja Kaitsel iidu õppekogunemisse kaasamisel . 8 ) Kaitseliidu liikmete tervisekontrolliga seotud regulatsiooni muutmine Eesmärk on viia Kaitseliidu liikmete tervisekontroll kooskõlla tegevustega, milles isik Kaitseli idu ülesannete täitmisel osaleb. Kõikides Kaitseliidu tegevustes osalemine ei eelda kõrgendatud nõudmisi Kaitseliidu liikme terviseseisundi suhtes . Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmisel ei ole eraldi kehtestatud tervisenõudeid ning tervisekontrolli kohustus on nähtud ette vaid kindlates tegevustes osalemise puhul. Kaitseliidu tegev- ja toetajaliikmeks astumisel ei pea esitama tervisetõendit . T ervisekontrolli läbimise kohustus Kaitseliidu liikmeks astumisel on vaid juhul, kui isik soovib osaleda sellistes Kaitseliidu tegevustes, kus teenistuskohustuste täitmisel vigastada saamise või hukkumise korral on KaLS ’ i §-s 58 ette nähtud sotsiaalsed tagatised. Sotsiaalsed tagatised on ette nähtud tegevuste puhul, kus Kaitseliidu liikme teenistuskohustuste täitmisega võib kaasneda risk tervisekahjustuse tekkimiseks . E elneva tervisekontrolli eesmärk on välistada olukord, kus sellises tegevuses osalemine võib isiku jaoks tema terviseseisundi tõttu olla vastunäidustatud. Muudatustega soovitakse ühtlasi lihtsustada Kaitseliidu tegevustes osalemiseks nõutava tervisekontrolli läbimist ja muuta see nii Kaitseliidu liikmeks astuda sooviva isiku kui ka tervishoiusüsteemi jaoks võimalikult vähe koormavaks. Kuna Kaitseliidu liikme tervisenõuetele vastavust kinnitava tervisetõendi väljastamine ei eelda terviseuuringute tegemist, on eelistatud lahendus, mille kohaselt saab isik nõutava tervisekontrolli läbimist tõendada mõne olemasoleva tervisetõendi abil selle kehtivuse jooksul. Seetõttu on kavas laiendada kehtivas KaLS ’ is sätestatud loetelu dokumentidest, mille alusel saab Kaitseliidu liikmeks astuda sooviva isiku nõutava tervisekontrolli läbimisest vabastada. Teistes valdkondades kasutusel olevad tõendid võimaldavad vältida Kaitseliidu tegevuses osalemiseks eraldi tervisetõendi väljastamist, vähendades seeläbi koormust ka tervishoiusüsteemile. 9 ) V alves osalemise regulatsiooni täpsustamine Eesmärk on laiendada valves osaleva isiku pädevusi ulatuses, mis võimaldaks tal alaliselt valvataval objektil iseseisvalt valvet teostada vastavalt alaliselt va l vatava objekti valve eest vastutavale valvurile, kes ise ei pruugi kohapeal viibida. Näiteks võib valvuri asukoht olla teise alalise valvatava objekti j uures või ta võib olla sõidukis. Selliselt oleks võimalik katta valvega ka need Kaitseliidu objektid kus täna valvet ei ole või kuhu valvesündmusele reageerimine võtaks valvuril kaua aega. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon , seotud strateegiad ja arengukavad I. Kehtiv regulatsioon vastavalt probleemipüstitusele Seadused: Kaitseliidu seadus – reguleerib kõiki punktis I toodud (v.a Kaitseliidule tehtavate annetuste tulumaksust vabastamine ) toodud probleem i püstitusi; Tu l umaksuseadus – reguleerib annetuste maksusoodustusi (probleem i püstitus nr 8); Määrused: Vabariigi Valitsuse 10.10.2013 määrus nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ reguleerib Kaitseliidu täpsema ülesehitust, juhtimist ja sisemist korraldust, struktuuriüksuse juhtorganite moodustamist, juhtorgani ülesandeid, juhtorgani liikmeks saamist ja liikme volituste kestust, liikme li suse saamise, peatamise ja lõppemise ning muude liikme li susega seotud toimingute tegemise kord a. Vabariigi Valitsuse 21.12.1999 määrus nr 406 „Kaitseliidu tegevliikmeks võtmist ja tegevliikmeks olekut takistavate füüsiliste puuete ja psüühikahäirete loetelu ning Kaitseliidu tegevliikmeks võtmise ja tegevliikmeks oleku võimalikkuse asjaolude kindlakstegemise korra kinnitamine“ reguleerib Kaitseliidu liikmeks astumist välistavate füüsiliste puuete ja psüühikahäirete kindlakstegemist. Kaitseministri 20.03.2015 määrus nr 5 „ Kaitseliidu tegevliikme, auliikme ning noortejuhi tasustamata lisapuhkuse taotlemise ja andmise kord ning lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord “ reguleerib tasustamata lisapuhkuse hüvitamist. Kaitseministri 21.10.2015 määrus nr 26 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva teenistuskohustuse täitmisel kasutamise tingimused ja kord“ reguleerib teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relva kasutamist Kaitseliidu ülesannete täitmisel . 5 . Tehtud uuringud Antud probleemikirjeldus t e kohta uuringuid ei ole koostatud. 6 . Kaasatud osapooled Kaitseliit , Rahandusministeerium . III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7 . Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Avalikkuse teavitamine x Rahastuse suurendamine Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine x Senise regulatsiooni parem rakendamine x Muu (palun täpsusta) 7 .1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs 1) Kaitseliidu struktuuriüksuste kehtestamise regulatsiooni muutmine Avalikkuse teavitamise ega senise regulatsiooni parema rakendamisega ei ole võimalik probleemi lahendada. Olemasoleva olukorra säilitamisel peab igakordse Kaitseliidu ülesehituse muutmise korral, mis ei too kaasa Kaitseliidu tegevuse või toimimispõhimõtete muutmist, algatama seaduse muutmise menetluse . Seaduse muutmise menetlus on oluliselt aja- ja ressursi mahukam kui Vabariigi Valitsuse määruse muutmise menetlus . Kaitseliidu sisemise korralduse küsimustes puudub sageli poliitiline otsus, vaid tegemist on tehniliste, organisatsiooniliste ja juhtimisalaste küsimustega, mida ei saa ega pea otsustama Riigikogu. 2) Kaitseliidu relvade käitlemise volituse lihtsustamine Avalikkuse teavitamisega ei ole võimalik probleemi lahendada. Probleemi lahendamisel võib kaaluda olemasoleva olukorra säilitamist ja senise regulatsiooni paremat rakendamist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt väljastab Kaitseliidu ülem ja malevapealik Kaitseliidu relva kandmise loa, otsustab selle kehtetuks tunnistamise ja peatamise ning annab nõusoleku annab nõusoleku soetada Kaitseliidu ülesannete täitmiseks isikliku tulirelva . Kaitseliidu ülem ei teosta sisulist kontrolli struktuuriüksuste , mis ei ole malevad, liikmetele loa andmise asjaolude ega kaalutluste suhtes ega korralda loa tingimuste järgimise järelevalvet. Sisuline otsustamine toimub selliste struktuuriüksuse juhtide tasemel ning seetõttu peaks neil olema ka otsustamise pädevus ja sellega kaasnev vastutus. Ka senise regulatsiooni parem rakendamine, nt haldusaktide parem põhjendamine, tingimuste täpsem määratlemine vms, ei võimalda ühitada sisulist otsustamine, formaalset pädevust ja sellest tulenevat vastutust. 3) Kaitseliidu kollegiaalsete organite moodustamise, juhtorgani ülesannete, juhtorgani liikmeks saamise ja liikme volituste regulatsiooni muutmine Avalikkuse teavitamisega ega senise regulatsiooni parema rakendamisega ei ole võimalik probleemi lahendada, sest probleem tõukub regulatsioonist. Olemasoleva olukorra säilimisel on Kaitseliidu tegevus korrakaitseorganite ja muude tsiviilstruktuuride toetamisel kriisisituatsioonides takistatud, kuna nende organite juhtimine võib olla takistatud (nt ei saa liikmed organi tegevuses osaleda ning organ on otsustusvõimetu ) . Olemasolev regulatsioon ei võimalda alternatiivset lahendust antud küsimusele , sh teha erandeid kriisiolukorras . 4) Kaitseliidu tegevliikmete tasustamata lisapuhkuse võimaluse laiendamine Avalikkuse teavitamisega on võimalik teadvustada noorliikmete väljaõppes osalemise võimalusi ja väärtustada seda tegevust, kuid see ei anna täiendavat vaba aega tegevuses faktiliselt osalemiseks. Olemasoleva olukorra jätkumisel oleks noorliikmete väljaõppe läbiviimine jätkuvalt keeruline ning noortejuhtidel tuleb jätkuvalt keskenduda olulises ulatuses õppetegevusega vahetult mitteseotud tegevustusse, mida saaks üle võtta toetav personal. Rahastuse suurendamine ei oma soovitud tulemust kuna puuduks mehhanism täiendava rahastuse kasutamiseks ajutise lisapersonali kaasamiseks. 5 ) Kaitseliidu poolt isikuandmete kontrollimise regulatsiooni täpsustamine /Kaitseliidu liikmetele, töötajatele ja teenuse osutajatele taustakontrolli nõude kehtestamine Avalikkuse teavitamine mõjutustegevusega seotud turvariskidest ning teistes asjaoludest, mille tõttu Kaitseliidu liige võib sattuda survestamise sihtmärgiks, vähendab riske, aga ei ole piisav. Kaitseliidu liige ei pruugi ise teada, et temaga on seotud turvarisk. Samuti ei vähenda see teadlikult Kaitseliidu tegevuse ja maine kahjustamist. Kaalumisel oli võimalus kehtivat olukorda mitte muuta, mis oleks jätnud lahendam a ta peamise tuvastatud p robleemkoht kus Kaitseliidu tegevused sõjalise võime loomisel ei ole vajalikus ulatuses kaitstud. See eeldaks järelevalve olulist tugevdamist ning samuti õigusaktide muutmist, et vastavad järelevalve volitused oleksid Kaitseliidule antud. Kuna senises regulatsioonid puudub taustakontrolli volitus Kaitseliidu töötajatele ja teenust osutavatele füüsilistele isikutele, siis ei saa seda paremini rakendada. Alternatiiviks oleks isiku nõusoleku alusel tema isikuandmete töötlemine, kuid see ei vastaks nõusoleku vabatahtlikkuse põhimõttele (nõusolekust keeldumisel või selle tagasivõtmisel järgneks isiku töökoha konkursilt, töölt või lepingu täitmiselt kõrvaldamine). Seega on tausta kontrollimine võimalik üksnes kehtivas seaduses selge volituse sätestamisega. 6 ) Kaitseliidule tehtavate annetuste tulumaksust vabastamine Avalikkuse teavitamisega on võimalik tõsta üldsuse teadlikkust Kaitseliidu tegevusest ning rahastamise vajadustest ning sellega suurendada Kaitseliidule tehtavate annetuste hulka. Samas peavad juriidilised isikud maksma annetustelt erisoodustusmaksu ning füüsilised isikud ei saa annetatud summat arvestada maha maksustatavast tulust. Seega jääb ka avalikkuse teavitamisel Kaitseliidul vähemalt tulumaksu jagu raha saamata. Kuna tulumaksu maksmise kohustus tuleneb seadusest, siis ei ole olemasoleva regulatsiooni säilitamisel ega selle paremal rakendamisel võimalik eesmärki saavutada. 7 ) Jahirelvade kasutamise lubamine teenistuskohustuste täitmise ajal Avalikkuse teavitamise ega olemasoleva regulatsiooni säilitamise ega selle parema rakendamisega ei ole võimalik kalduda kõrvale õigusaktidest tulenevatest piirangutest. Olemasoleva regulatsiooni säilitamisel ei ole osa jahimehi motiveeritud Kaitseliiduga liituda ning kasutada enda isiklikke jahirelvi riigikaitse eesmärkidel. 8 ) Kaitseliidu liikmete tervisekontrolliga seotud regulatsiooni muutmine Mitteregulatiivse lahenduse korral oleks tervisekontrolli läbimine jätkuvalt nõutav kõikide isikute puhul, kes soovivad astuda Kaitseliidu liikmeks, sõltumata Kaitseliidu tegevuses osalemise viisist. Kehtiv seadus sätestab loetelu juhtudest, millal võib isiku vabastada Kaitseliidu liikmeks astumisel nõutava tervisekontrolli läbimisest: kui isikul on relvaseaduse §-s 35 1 sätestatud kehtiv tervisetõend või kehtiv tõend selle kohta, et isiku terviseseisund vastab tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseiniku tervisenõuetele ja omab sõjaväerelva või tulirelva kandmise õigust. Avalikkuse teavitamise ega senise olukorra säilitamisel või regulatsiooni paremal rakendamisel ei ole kehtiva õiguse normidest võimalik kõrvale kalduda. Seega on seadust muutmata võimalik Kaitseliidu tegev- ja toetajaliikmetele ettenähtud tervisenõudeid kaasajastada, kuid ei saa ette näha täiendavaid alternatiive Kaitseliidu liikme tervisenõuetele vastavust kinnitavate dokumentide esitamisele. 9 ) V alves osalemise regulatsiooni täpsustamine Valves osalemise regulatsioon tuleneb seadusest ning avalikkuse teavitamise ega olemasoleva regulatsiooni parema rakendamisega ei ole võimalik seaduses sätestatud tingimustest kõrvale kalduda. Kaaluti olemasoleva süsteemiga jätkamist ja laialdasemat elektroonilise valve kasutamist. Samas ei lahendaks see küsimust valvesündmusele reageerimise kiiruse osas kus võimaliku sissetungija kinnipidamine ei pruugi olla ajaliselt pika reageerimise aja tõttu võimalik. Seetõttu on vajalik olemasoleva regulatsiooni muutmine. 7 .2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatu sest Mitteregulatiivsed lahendused ei võimalda saavutada soovitavaid eesmärke nimetatud probleemide lahendamiseks. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8 . Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Kuigi analoogseid organisatsioone on loodud ka mujal riikides, siis sellise s õiguslikus formaadis, nagu seda on Kaitseliit , teistes riikides ei ole. Seega t eiste välisriikide regulatsioone ei ole plaanis analüüsida . 9 . Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 1) Kaitseliidu struktuuriüksuste kehtestamise regulatsiooni muutmine Kaitseliidu struktuuriüksuste loetelu jäetakse KaL S’ ist välja ning nähakse ette Kaitseliidu kodukorras Kaitseliidu ülesehituse kehtestamine. KaLS § 5 p 1 jäetakse välja sõna „täpsem“. KaLS § 9 lg 1 muudetakse ning KaLS § 9 lg 4 jäetakse välja. 2) Kaitseliidu relvade käitlemise volituse lihtsustamine Näha KaLS ’ is ette, et Kaitseliidu ülem või tema poolt volitatud struktuuriüksuse ülem väljastab Kaitseliidu relva kandmise loa, otsustab selle kehtetuks tunnistamise ja peatamise ning annab nõusoleku annab nõusoleku soetada Kaitseliidu ülesannete täitmiseks isikliku tulirelva. Selliselt on Kaitseliidu ülemal otsustuspädevus millistele struktuuriüksuste ülematele ta relvade seotud toimingute tegemise otsustamiseks õigust ette näeb. KaLS § 43 - § 46, ja § 49 ja § 52 asendatakse sõna „ malevapealiku “ sõnadega „tema poolt volitatud struktuuriüksuse juhi“. Selliselt antakse relvadega seotud otsustuspädevus ka struktuuriüksuste juhtidele, kes ei ole tegevväelased, ehk ametnikud. Osasid Kaitseliidu struktuuriüksuseid juhivad Kaitseliiduga töösuhtes olevad isikud. Kaitseliidu relvade, sh sõjarelvade, osas otsustuspädevuse andmine Kaitseliiduga töösuhtes olevatele isikutele arvestab Kaitseliidu organisatoorset ülesehitust ja sisemist juhtimiskorraldust. Samuti on tervikuna Kaitseliidu ülem vastutav Kaitseliidu valdusesse antud riigivara ning Kaitseliidu relvade, lahingutehnika ja muu sõjalise varustuse kasutamise korraldamise eest ( KaLS § 13 lg 1 p 6), mis tagab struktuuriüksuste juhtide teg evuse osas kontrolli ja järele valve. 3) Kaitseliidu kollegiaalsete organite moodustamise, juhtorgani ülesannete, juhtorgani liikmeks saamise ja liikme volituste regulatsiooni muutmine Muudatuste tulemusena oleks Kaitseliidu keskorganite töökord ja keskorgani liikmeks saamine ja liikme volituste kestus reguleeritud kodukorras ning struktuuriüksuse ja allüksuse juhtorgani moodustamine, juhtorgani ülesanded, juhtorgani liikmeks saamine ja liikme volituste kestus reguleeritud keskkogu poolt keht estatavas vastavas korras. KaLS § 18 lg 3 - 12, § 19 lg 3 – 14, § 20 lg 3 – 7 ja § 21 lg 3 ja 4 ning KaLS § 5 p 2 alusel reguleeritakse see kodukorras. 4) Kaitseliidu tegevliikmete tasustamata lisapuhkuse võimaluse laiendamine Muudetaks KaLS §57 lg 2 viisil, mis võimaldaks noorliikmete õppetegevusse kaasatud tegevliikmetel saada aastas 10 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust. KaLS § 57 lg 4 kohaselt rakenduks ka neile võimalus saada Kaitseliidult lisapuhkuse eest hüvitist. Lisaks muudetaks KaLS § 11 lg 8 ja tuuakse välja, et noortejuht võib olla ka Kaitseliidu toetajaliige. 5 ) Kaitseliidu poolt isikuandmete kontrollimise regulatsiooni täpsustamine /Kaitseliidu liikmetele, töötajatele ja teenuse osutajatele taustakontrolli nõude kehtestamine Täiendada KaLS ’ i taustakontrolli tegemise regulatsiooniga liikmeks astujate, liikmete, tööle kandideerijate, töötajate ja teenuse osutajatele . Eraldi reguleeritaks Kaitseliidu pädevus ja õigused taustakontrolli tegemisel, sh täpsustatud alused isikuandmete ko ntrollimisel. Samuti isikute õigused tasutakontrolli läbiviimisel. Taustakontrollis esitatavate andmete koosseis tuuakse välja KaLS ’ is analoogiliselt KKS § 41 3 . Taustakontrolli teostab Kaitseliit kui haldusorgan iseseisvalt . Taustakontrolli viivad Kaitseliidus läbi nii tegevväelased kui töötajad. 6 ) Kaitseliidule tehtavate annetuste vabastamine tulumaksust Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik , kes saab oma tulusid liikmemaksust, riigieelarvest eraldatud vahenditest, lepingutest, annetustest ja toetustest , vara võõrandami sest ning muudest laekumistest. Kaitseliidu s on korduvalt teemaks olnud, et isikud soovivad rohkem Kaitseliidule annetada, ent takistuseks on tulumaksuvabastuse puudumine Kaitseliidule tehtavatelt annetustelt. T uMS § 2 7 lg 1 kohaselt residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused, mis on tehtud TuMS § 11 sätestatud alustel. TuMS § 11 kohaselt tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kinnitab pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimust Maksu- ja Tolliamet. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute kandmist nimekirja tulumaksuseadus ette ei näe. Lisaks avalik-õigusliku juriidilise isiku vormile on Kaitseliit ajalooliselt olnud põhiseaduse § 48 sätestatud ühin emisvabaduse väljendusviis, kus liikmed aktiivselt panustavad Kaitseliidu tegemistesse, kaasates Kaitseliidu tegemistesse ka ümbritsevat kogukonda. Kaitseliidu tegemistesse panustatakse nii tegevusega kui rahaliselt. Liikmed tasuvad liikmemaksu, liikmed ja mitteliikmed saavad teha Kaitseliidule annetusi. KaLS § 82 näeb Kaitseliidu tuluna ette riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendid ning riigieelarvevälise tulu. Riigieelarvevälise tulu moodustavad liikmemaks ud , annetused ja muud tulud. Ajalooliselt on Kaitseliidu omatulu o l nud Kaitseliidu eel arves väikse osakaaluga ning vabatahtlikku riigikaitsesse panustamist ei peaks maksustama tulumaksuga , vaid pigem soodustama erisuste võimaldamisega . 7 ) Jahirelvade kasutamise lubamine teenistuskohustuste täitmise ajal KaLS § 52 lg 6 tunnistatakse kehtetuks. 8 ) Kaitseliidu liikmete tervisekontrolliga seotud regulatsiooni muutmine Kaitseliidu liikmeks astumisel kehtestatakse tervisekontrolli läbimise kohustus vaid juhul, kui Kaitseliidu tegevuses osalemisega võib isiku jaoks kaasneda risk tervisekahjustuse tekkimiseks ning Kaitseliidu ülesannete täitmisel vigastada saamise või hukkumise korral on ette nähtud sotsiaalsed tagatised. KaLS § 58 kohaselt on sotsiaalsed tagatised ette nähtud Kaitseliidu liikmele, kes täidab teenistuskohustust ja saab vigastada või hukkub: Kaitseliidu korraldatava sõjaväelise väljaõppe käigus; Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemisega seotud teenistuskohustuse täitmisel; Kaitseliidu koosseisus kaasatuna KaLS § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse; noortejuhina õppetegevuse korraldamise ajal; Kaitseliidu koosseisus kaasatuna õppekogunemisele, sealhulgas lisaõppekogunemisele; Kaitseliidu koosseisus kaasatuna erakorralise seisukorra lahendamisele. KaLS § 24 ja § 26 täpsu s tatakse tervisenõuete kohustust ning KaLS § 28 kehtestatakse uus sõnastus. 9 ) V alves osalemise regulatsiooni täpsustamine Täiendada KaLS § 70 ja täpsustada lõikes 1 2 toodud valves osalemise määratlust alalise valvatava objekti osas. Muudatus ei puudutaks muid valves osaleva isiku pädevusi ja nõudeid. 10 . Regulatiivse te võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigu sega määratud raamid Kavandatav regulatsioon on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26, § 28 ja §-ga 48 , mis sätestab iga ühe õiguse oma eraelu kaitsele, tervise kaitsele ning õigusele kuuluda mittetulundusühingutesse. Samuti on see kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 54 tuleneva õiguse ja kohustusega olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust . V. Regulatiivsete võimaluste mõjud e eelanalüüs ja mõju olulisus 11 . Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1 Kaitseliidu struktuuriüksuste kehtestamise regulatsiooni muutmine 11.1.1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus võimaldab Kaitseliidu toimist viia paindlikkumaks misläbi oleks tagatud tõhusam Kaitseliidu toetus riigikatisele tervikuna . 11.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm( ad ) valdkonnas Kaitseliit kui organisatsioon . 11.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de) le ja järeldus olulisuse kohta Kaitseliit kui organisatsioon suudab talle pandud ülesandeid täita paindlikumalt, mõju ulatus on väheoluline. 11.2. Kaitseliidu relvade käitlemise volituse lihtsustamine 11.2.1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus võimaldab Kaitseliidu toimist viia paindlikkumaks misläbi oleks tagatud tõhusam Kaitseliidu toetus riigikatisele tervikuna. 11.2.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm( ad ) valdkonnas Kaitseliidu ülem, Kaitseliidu struktuuriüksuste ülema, Kaitseliidu tegevliikmed, kes soovivad relvadega seotud toiminguid teha. 11.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de) le ja järeldus olulisuse kohta Kaitseliidu ülemal on võimalik delegeerida relvadega seotud toimingute otsustamise õigus Kaitseliidu struktuuriüksuste ülematele kelle seda õigust seni KaLSist tulenevalt ei ole -see vähendab Kaitseliidu ülema administratiivkoormust ning see jaotub struktuuriüksuste ülemate vahel. Kaitseliidu liikmed, kes soovivad relvadega seotud toiminguid teha muutub otsuse saamine vähem ajamahukamaks, mis omakorda toetab liikmete motivatsiooni organisatsiooni panustada. 11.3. Kaitseliidu kollegiaalsete organite moodustamise, juhtorgani ülesannete, juhtorgani liikmeks saamise ja liikme volituste regulatsiooni muutmine 11.3 .1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus võimaldab Kaitseliidu toimist viia paindlikkumaks misläbi oleks tagatud tõhusam Kaitseliidu toetus riigikatisele tervikuna. 11.3 .1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm( ad ) valdkonnas K õik Kaitseliidu tegevliikmed ( ca 15 000) kes kuuluvad erinevatesse kollegiaalsetesse organitesse 11.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de) le ja järeldus olulisuse kohta Konkreetsemalt mõjutab muudatus Kaitseliidu keskorganite ja struktuuriüksuse juhatuste, esindajatekogude , keskkogude , keskjuhatuste ja revisjonikomisjonide liikmeid kuhu toimub valimine. Valutud liikmete volitused võivad kriisisituatsioonides pikeneda, et tagada juhtorgani tõrgeteta toimimine. Kuna antud olukordade esinemise tõenäosus on vähene, ei ole tegemist olulise mõjuga 11.4 . Kaitseliidu tegevliikmete tasustamata lisapuhkuse võimaluse laiendamine 11.4 .1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Muudatus mõjutab noorliikmete õppetegevuse läbiviimisse kaasatuid tegevliikmeid, kellel tekib õigus saada selleks ajaks tasustamata lisapuhkust oma tööandjalt ning saada selle aja eest Kaitseliidult hüvitist, misläbi on tagatud neile majanduslik kindlus. 11.4 .1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm( ad ) valdkonnas Noorliikmete võppetegevuse läbiviimisse kaasatud tegevliikmed ca 150 aastas. 11.4 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de) le ja järeldus olulisuse kohta Noorliikmete õppetegevuse läbiviimisse kaasuvad tegevliikmetel on alus küsida tööandjalt tasustamata lisapuhkust. Kuna selle perioodi eest ei ole tööandja kohustatud maksma töötasu võib tekkida tegevliikmel majanduslikud raskused. Kuna tegevliikmel on võimalus taotleda Kaitseliidult antud perioodi kohta hüvitist on tagatud tema majanduslik hakkamasaamine tagatud ning tegevliikmel on motivatsioon osaleda õppetegevuses. 11. 5 Kaitseliidu poolt isikuandmete kontrollimise regulatsiooni täpsustamine /Kaitseliidu liikmetele, töötajatele ja teenuse osutajatele taustakontrolli nõude kehtestamine 11. 5 .1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Muudatus võib avaldada mõju Kaitseliitu tööle kandideerijatele ja teenuse osutajatele kuna neile rakendub uus kohustus ning vajadus oma isikuandmeid Kaitseliidule esitada. Mõju Kaitseliidu liikmetele ei avaldu kuna juba täna esitavad nad liikmeankeedi ning nende tausta kontrollitakse liikmele esitatud nõutele. 11. 5 .1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm( ad ) valdkonnas Kaitseliidu liikmeks astuda soovivad isikud , tööle kandideerijad ja teenuse osutajad . 11. 5 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de) le ja järeldus olulisuse kohta Kaitseliitu tööle kandideerimisel ja teenuse osutamiseks peavad isikud täiendavalt täitma taustakontrolli ankeedi kus on vaja välja tuua taustakontrolli tegemiseks vajalikud andmed . See võib mõjuda pärssivalt isikute motivatsioonile asuda tööle Kaitseliitu või osutada sellele teenust. Samas on tasutakontrolli tegemise kohustus nii Kaitseväes kui ka osades siseministeeriumi valitsemisala asutustes, seega ei oleks tegemist erandkordse nõudega vaid juba tavapäraseks saanud kontrollmeetmega. 11. 5 .2. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus soodustab riigikaitse eesmärkide saavutamist. 11. 5 .2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm( ad ) valdkonnas Kaitseliit kui organisatsioon. 11. 5 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de) le ja järeldus olulisuse kohta Kaitseliidul ja laiemalt riigikaitsevaldkonnal on olemas ülevaade isikutest, kes omavad juurdepääsu infole ja objektidele, mis on riigi kaitsevõime loomisel olulise tähtsusega. See võimaldab ennetada informatsiooni väärkasutus ja ebasoovitavad levikut ning annab kindluse, et riigikaitseks ettevalmistumine on vajalikus ulatuses varjatud. 11. 6 . Kaitseliidule tehtavate annetuste tulumaksust vabastamine 11. 6 .1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Muudatus mõjutab Kaitseliidule rahalisi annetusi tegevaid isikuid. 11. 6 .1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm( ad ) valdkonnas Kaitseliit , Kaitseliidule annetada soovijad 11. 6 .1.2.Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de) le ja järeldus olulisuse kohta Viimase kolme aasta annetused Kaitseliidule:. Aasta Annetuste arv Annetuste summa (€) Keskmise annetuse suurus (€) 2018 363 50 556 139 2019 330 24 999 76 2020 433 23 194 54 11. 7 . Jahirelvade kasutamise lubamine teenistuskohustuste täitmise ajal 11. 7 .1 . Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus soodustab riigikaitse eesmärkide saavutamist. 11. 7 .1 .1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm( ad ) valdkonnas Kaitseliit kui organisatsioon ja võimalikud Kaitseliiduga liituvad jahimehed . 11. 7 .1 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de) le ja järeldus olulisuse kohta J ahirelva kasutamise piirangu kaotamisega saab vabatahtlik en dale kuuluvat teenistus- ja tsi viilrelvaregistris arvel oleva jahirelva kasutada teenistuskohustuste täitmisel, lasketiirus laskeharjutuste läbiviimisel mis suurendab tema lakseoskust. Motiveerib jahimehi Kaitseliiduga ühinema. Aitab kaasa täpsuslaskurite ja snaiprite arenemisele (optikaga jahikarabiini kasutamine). 11. 8 . Kaitseliidu liikmete tervisekontrolliga seotud regulatsiooni muutmine 11. 8 .1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Muudatus lihtsustab Kaitseliidu liikmeks astumist. 11. 8 .1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm( ad ) valdkonnas Kaitseliidu liikmeks astuda soovivad isikud. 11. 8 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de) le ja järeldus olulisuse kohta Kaitseliidu liikmeks astumisel laienevad võimalused tervisekontrolli läbimise tõendamiseks ning teatud juhtudel saab Kaitseliidu liikmeks astuda ilma tervisekontrolli läbimata. Igal aastal astub Kaitseliidu liikmeks ca 1500-1800 isikut, kes soovivad vabatahtlikuna panustada riigikaitsesse. Sihtrühma jaoks avaldab mõju peamiselt muudatus, mille kohaselt saab Kaitseliidu liikmeks astumisel nõutava tervisekontrolli läbimist tõendada ka kehtiva juhiloa esitamisega ja sellisel juhul ei ole enam eraldi tervisetõendit vaja hankida. Isikud, kes ei oma eelnevalt väljastatud ja kehtivat tervisetõendit, juhiluba ega muud dokumenti mis tõendaks sotsiaalsete tagatistega hõlmatud Kaitseliidu tegevustes osalemiseks nõutava tervisekontrolli läbimist, saavad jätkuvalt pöörduda perearsti poole mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja puhul ettenähtud tervisekontrolli tegemiseks ning selle läbimist kinnitava dokumendi saab isik esitada Kaitseliidule. Sihtrühma suhtes puudub risk ebasoovitava mõju tekkimiseks. Muudatus avaldab isiku jaoks mõju ühekordselt ning seega olulist mõju ei esine. 11. 8 .2. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus soodustab riigikaitse eesmärkide saavutamist. 11. 8 .2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm( ad ) valdkonnas Kaitseliit kui organisatsioon. 11. 8 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de) le ja järeldus olulisuse kohta Muudatus aitab kaasa Kaitseliidu ülesannete täitmisele ja riigikaitse eesmärkide saavutamisele, soodustades vabatahtlikult riigikaitsesse panustamist. Kaitseliidu liikmeks astumisega seotud asjaajamine väheneb ning teatud juhtudel on võimalik Kaitseliidu liikmeks astuda ka ilma tervisekontrolli läbimata, mis võimaldab igaühel riigikaitsesse panustada endale sobival ja jõukohasel viisil. Kaitseliidu jaoks liikmeks astumisega seotud administratiivsed tegevused olulisel määral ei muutu, kuid Kaitseliidu ülesannete täitmisel tuleb arvestada isikutega, kes ei ole esitanud tõendit nõutava tervisekontrolli läbimise kohta ning neid ei saa kaasata tegevustesse, mille puhul on KaLS §-s 58 ette nähtud sotsiaalsed tagatised. Eeldatavalt on selliste isikute hulk siiski väike (alla 100 inimese aastas) ning nendel on võimalik riigikaitsesse panustada kindlaksmääratud tegevustes osalemisega. Puudub risk ebasoovitava mõju tekkimiseks. Kaitseliidu suhtes avalduva mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on väikesed, mistõttu olulist mõju ei esine. 11. 8 .3. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus vähendab riigi tervishoiusüsteemi töökoormust seoses Kaitseliidu liikmeks astumisel nõutava tervisekontrolli tegemise ja tervisetõendite väljastamisega. 11. 8 .3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm( ad ) valdkonnas Perearstid ja teised tervishoiuteenuse osutajad . 11. 8 .3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de) le ja järeldus olulisuse kohta Muudatus avaldab mõju peamiselt perearstidele, kelle ülesandeks on siiani olnud Kaitseliidu liikmeks astumisel nõutava tervisekontrolli tegemine ja vastava tervisetõendi väljastamine. Muudatusega seoses perearstide töökoormus väheneb, kuna Kaitseliidu liikmeks astumisel ei pea isik enam üldjuhul eraldi tervisekontrolli läbima, vaid Kaitseliidule on võimalik esitada mõni eelnevalt väljastatud dokument, mis tõendab Kaitseliidu tegevustes osalemiseks nõutava tervisekontrolli läbimist. Seega on edaspidi seoses Kaitseliidu liikmeks astumisega perearsti või muu tervishoiuteenuse osutaja ülesandeks tervisekontrolli tegemine ja tervisetõendi väljastamine vaid siis, kui isik ei oma eelnevalt väljastatud kehtivat tervisetõendit, juhiluba vms Kaitseliidu liikmeks astumisel arvestatavat dokumenti. Ka sellisel juhul muutub tervisekontrolli tegemine perearsti jaoks lihtsamaks, kuna puudub vajadus tutvuda spetsiaalselt Kaitseliidu liikmete puhul ette nähtud tervisenõuetega ja väljastada eraldi vormi kohane tervisetõend, vaid need ei erine mootorsõidukijuhi juhtimisõiguse taotlemisest. Kuna perearstide töökoormus seoses Kaitseliidu liikmeks astumisel nõutud tervisekontrolli tegemise ja tervisetõendite väljastamisega on ka seni olnud suhteliselt väike (keskmiselt 1-2 tervisetõendit aastas ühe perearsti kohta), siis on mõju avaldumise sagedus siiski väike ja olulist mõju ei esine. Samuti puudub risk ebasoovitava mõju tekkimiseks. 11. 9 V alves osalemise regulatsiooni täpsustamine 11. 9 .1. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus soodustab rii gikaitse eesmärkide saavutamist ning Kaitseliidu vara säilimise. 11. 9 .1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm( ad ) valdkonnas Kaitseliit kui organisatsioon ja valves osalevad isikud . 11. 9 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de) le ja järeldus olulisuse kohta Kaitseliidul tekib laiem võimalus oma objekte ja territooriume valvata ja rakendada selleks motiveeritud tegevliikmeid, kes on saanud vajaliku väljaõppe. Samuti on valves osalemine tegevliikmetele reaalne väljund mille läbi organisatsiooni panustada misläbi tõuseb ka nende mot iv atsioon. 12 . Muudatuste koondmõju ettevõtete ja /või kodanike halduskoormusele 1) Kaitseliidu struktuuriüksuste kehtestamise regulatsiooni muutmine Muudatus mõjutab vähesel määral Kaitseliidu struktuuri muutmise vajadusel menetluseks kuluvat halduskoormust kus ei pea muudatuse tegemiseks kaasama seadusandjat. 2) Kaitseliidu relvade käitlemise volituse lihtsustamine Otsene m õju puudub. Samas kui on relvadega seotud toimingute otsustamise pädevus delegeeritud struktuuriüksuste juhtidele, kellel seda õigust tänases olukorras ei ole, saavad tegevliikmed taotletavad load kiiremine kätte. 3) Kaitseliidu kollegiaalsete organite moodustamise, juhtorgani ülesannete, juhtorgani liikmeks saamise ja liikme volituste regulatsiooni muutmine Muudatus mõjutab vähesel määral Kaitseliidu halduskoormust. Kaitseliit saab paindlikumalt muuta struktuuriüksuste juhtorganite tööregualtsioone . 4) Kaitseliidu tegevliikmete tasustamata lisapuhkuse võimaluse laiendamine Muudatus mõjutab vähesel määral nii noorliikmete õppetegevuse läbiviimisse kaasatud tegevliiget kui Kaitseliitu ja seda lisapuhkuse ja hüvitise taotluste esitamisel ja menetlemisel. Samas ei mõju märkimisväärne kuna vastavat võimalust kasutab aastas ca 150 tegevliiget kõikidest malevatest. 5 ) Kaitseliidu poolt isikuandmete kontrollimise regulatsiooni täpsustamine /Kaitseliidu liikmetele, töötajatele ja teenuse osutajatele taustakontrolli nõude kehtestamine Mõju Kaitseliidu halduskoormusele on mõõdukas – lisandub vajadus teostada täiendav kontroll töötajate ja teenuse osutajate osas, kes ka omakorda peavad täitma sellekv vajaliku ankeedi. 6 ) Kaitseliidule tehtavate annetuste tulumaksust vabastamine Muudatus mõjutab residentidest füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes soovivad Kaitseliidule annetada, ning Kaitseliitu, kelle riigieelarveväline tulu annetuste mõjuna suureneks. Muudatuste tulemusena suureneks Kaitseliidu võimalus täita seadusega pandud ülesandeid tulemuslikumalt. 7 ) Jahirelvade kasutamise lubamine teenistuskohustuste täitmise ajal Arvestatav mõju puudub 8 ) Kaitseliidu liikmete tervisekontrolliga seotud regulatsiooni muutmine Kodanike jaoks lihtsustub Kaitseliidu liikmeks astumine, kuna nõutava tervisekontrolli läbimist saab tõendada olemasolevate lubade ja tõendite esitamisega ning puudub vajadus eral di tervisekontrolli läbimiseks. 9 ) Valves osalemise regulatsiooni täpsustamine Arvestatav mõju puudub 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud 1) Kaitseliidu struktuuriüksuste kehtestamise regulatsiooni muutmine Muudatuste rakendamisega ei teki riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid tulusid ega kulusid. 2) Kaitseliidu relvade käitlemise volituse lihtsustamine Muudatuste rakendamisega ei teki riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid tulusid ega kulusid. 3) Kaitseliidu kollegiaalsete organite moodustamise, juhtorgani ülesannete, juhtorgani liikmeks saamise ja liikme volituste regulatsiooni muutmine Muudatuste rakendamisega ei teki riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid tulusid ega kulusid. 4) Kaitseliidu tegevliikmete tasustamata lisapuhkuse võimaluse laiendamine Muudatusega kaasneb hinnanguliselt täiendav kulu Kaitseliidule ca 50 000€ aastas, mis kaetakse Kaitseliidu omatulust või riigieelarvelisest eraldisest Kaitseministeeriumi eelarve kaudu. 5 ) Kaitseliidu poolt isikuandmete kontrollimise regulatsiooni täpsustamine /Kaitseliidu liikmetele, töötajatele ja teenuse osutajatele taustakontrolli nõude kehtestamine Muudatusega ei kaasne riigile tulu. Samas on oodata täiendavate sihtgruppide osas taustakontrolli tegemisel kulu ca 15 000 € ulatuses, mis kaetakse riigieelarvelisest eraldisest Kaitseministeeriumi eelarve kaudu . 6 ) Kaitseliidule tehtavate annetuste tulumaksust vabastamine Tulumaksuvabastusega väheneb riigieelarve tulu tulumaksu laekumata jäämise osas Kaitseliidule tehtavatelt annetustelt. Viimase kolme aasta arvestuses oleks riigile arvestuslikult laekumata tulumaks ca 6 600€ aastas. Arvestades asjaoluga, et tulumaksuvabastus suurendab annetuste hulka on selle summa suurenemine oodatav. Samas tuleb arvesse võtta, et annetuste tulumaksuvabastusele laieneb TuMS § 28 2 t ulust tehtavate mahaarvamiste piirang . 7 ) Jahirelvade kasutamise lubamine teenistuskohustuste täitmise ajal Kui Kaitseliit otsustab väljastada teenistuskohustuse täitmisel kasutatava jahi relva jaoks laskemoona , siis suureneb Kaitseliidu kulu laskemoona soetamisele. Hetkel on seda kulu rakse prognoosida – kulu saab katta Kaitseliit omatulust. 8 ) Kaitseliidu liikmete tervisekontrolliga seotud regulatsiooni muutmine Muudatuste rakendamisega ei teki riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid tulusid ega kulusid. 9 ) Valves osalemise regulatsiooni täpsustamine Muudatuste rakendamisega ei teki riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid tulusid ega kulusid. 14 . Edasine mõjude analüüs E i ole kavas teha edasist mõjude analüüsi peale KaLSi muutmise seaduse eelnõu koostamise käigus tehtava mõjuanalüüsiga . VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15 . Valitav lahendus Kaitseliidu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmine. 1 5 .1. Töötatakse välja uus tervikseadus EI 1 5 .2. Muudatused tehakse senise seaduse struktuuris JAH 1 5 .3 Selgitus Kuna kavandatavate muudatuste maht ei ole suur, siis on otstarbekas muuta senise seaduse teksti. 1 6 . Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Muutmist või tühistamist vajavad õigusaktid: Kaitseliidu seadus Tulumaksuseadus Vabariigi Valitsuse 21.12.1999 määrus nr 406 „Kaitseliidu tegevliikmeks võtmist ja tegevliikmeks olekut takistavate füüsiliste puuete ja psüühikahäirete loetelu ning Kaitseliidu tegevliikmeks võtmise ja tegevliikmeks oleku võimalikkuse asjaolude kindlakstegemise korra kinnitamine“ Kaitseministri 20.03.2015 määrus nr 5 „ Kaitseliidu tegevliikme, auliikme ning noortejuhi tasustamata lisapuhkuse taotlemise ja andmise kord ning lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord “ 1 7 . Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Kaitseliit , Kaitsevägi, Siseministeerium , Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium , Justiitsministeerium . 1 8 . Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg - 1 9 . Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) Eelnõu kontseptsiooni ei koostata, koostatakse eelnõu. 20 . Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg Jaanuar - Veebruar 2023 21 . Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01. 1 0 .2023 22 . Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Tõnis Sõnum, kaitseväeteenistuse osakonna juhataja asetäitja, osakonna juhataja ülesannetes; [email protected]