Ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

. Justiitsministeerium Teie 12.09.2022 nr 8-1/6417 [email protected] Meie 20.09.2022 nr 5-2/22/3826 Eelnõu kooskõlastamine märkustega Kaitseministeerium on tutvunud justiitsministri esitatud ehitusseadustiku (EhS) ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) muutmise seaduse eelnõuga. Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. 1. EhS § 11 lg 11 . EhS § 11 lg 11 testiosast „Ehitis [--] ei tohi olla vaenu õhutav ega avalikult eksponeerida sümbolit [--]“ nähtub, et oht lähtub ehitisest kui asjast. Kaitseministeerium on seisukohal, et vaenu saab õhutada ning sümbolit saab eksponeerida inimene, kes ehitist valdab ja kasutab. See, kas ehitis on vaenu õhutav, sõltub nii ehitise enda tunnustest, kui ka ehitise kasutamise viisist. Näiteks hoone, mis sisaldab selle ehitamise ajastule omaseid sümboleid, mis uue hoone ehitamisel võiksid olla vaenu õhutavad, kuid selle säilitamisel või uuendamisel kajastavad pelgalt ajaloolist mälu, ei pruugi olla vaenu õhutavad ega okupatsiooni, agressiooni, sõjakuritegusid või inimsusevastaseid kuritegusid õigustavad. Eelnõu võiks täiendada viisil, et sellest lähtub ka omaniku või valdaja keeld kasutada ehitist vaenu õhutaval ning sümbolit, mis õigustab okupatsioonirežiimi või seostub agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega, eksponeerival viisil. See, kas ehitis või sümbol õhutab vaenu või õigustab ajaloolisi sündmusi sõltub ka selle kuvamise viisist, nt valgustus, juurdepääs jms, samuti lisatud selgitustest jms. Selleks muuta sätte sõnastust tervikuna või lisada lõppu näiteks lauseosa „ning seda ei või kasutada eelkirjeldatud viisil“. 2. EhS § 11 lg 11 . Sümbolite osas on eelnõus kasutatud kitsendust „avalikult eksponeerida sümbolit“. See seostab sümboli nähtavusega avalikus ruumis sõltumata sellest, kas ehitis, millel sümbol paikneb, asetseb ise avalikus kohas või piiratud kohas, riigi- või kohaliku omavalitsuse maal või eraisiku maal. Eelnõu põhjal ei ole üheselt arusaadav, kas eraisiku omandis või valduses oleval maatükil asuv erirajatis, mis on vaenu õhutav või millel on keelatud sümbol, on selle sümboli avalik eksponeerimine. Pelgalt asjaolu, et see ehitis on avalikust kohast nähtav, ei pruugi olla veel kujutise avalik eksponeerimine subjektiivsest aspektist (valdaja tahtlus kujutist eksponeerida) ega objektiivsest aspektist (mõju avalikus kohas viibijale). Kui jätta välja sõna „avalikult“, siis hõlmaks piirang igasugust eksponeerimist, st nähtavaks tegemist, ka siis kui see ei ole avalikkusele suunatud. Piirang „avalikult eksponeerida sümbolit“ võib olla teisest küljest liiga lai, sest hõlmab ka halvasti nähtavaid või osaliselt varjatud sümboleid, mis avaliku ruumi kasutajaid tegelikult ei häiri ega ohusta avalikku korda. Sellest tulenevalt teeksime ettepanku asendada termin „avalikult eksponeerida sümbolit“ terminiga „avalikkusele eksponeerida sümbolit“, st soovi teha sümbol määratlemata isikutele nähtavaks ning ka selle faktilist mõju Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 sümbolit“, st soovi teha sümbol määratlemata isikutele nähtavaks ning ka selle faktilist mõju avalikus kohas viibivatele isikutele. 3. EhS § 11 lg 12 . Eelnõuga lisatava EhS § 11 lg 12 kohaselt ei kohaldata piiranguid „muuseumi valduses olevale varale“. Seega ei kohaldata erandi kohaselt piiranguid muuseumi mistahes varale. Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses alaliselt tegutsev kultuuri- ja haridusasutus, mis ei taotle majanduslikku kasumit, mis on üldsusele avatud ning mille ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning vahendada inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel (muuseumiseaduse § 2 lg 1). Muuseumi asutamiseks avalik-õiguslikke nõudeid pole seatud ning järelevalvet eraldi reguleeritud. Muuseumi valduses olev vara koosneb museaalidest ja muudest muuseumi ülesannete täitmiseks vajalikest rahaliselt hinnatavatest asjadest ning õigustest (muuseumiseaduse § 4 lg 1). Museaal on muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asi, mille üle peetakse arvestust muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest lähtudes (muuseumiseaduse § 2 lg 2). Tuleb arvestada, et ehitusseadustik ei reguleeri vallasasju, mis ei ole ehitised (v.a ehitis, mis ei pruugi olla maapinnaga ühendatud, kuid toetub sellele, vt EhS § 3 lg 1). Vara museaalina arvele võtmise otsustab muuseumi juht kultuuriministri 08.07.2013 määruses nr 30 sätestatud tingimustel ja korras, mis ei välista mistahes vara arvele võtmist museaalina piirangute kohaldamise vältimiseks. EhS § 11 lg 11 piirang ning ka lg 12 erand kohalduvad ainult ehitistele kui museaalidele, ning ehitistega püsivalt ühendatud museaalidele, mis on selle ehitise osad. Erand on ühest küljest liiga kitsas (ei hõlma nt mälestisi, taieseid) ning teisest küljest liiga lai (erand laieneb museaalile, mida eksponeeritakse väljaspool muuseumi ruume, nt pargis, väljakul, tänaval jt). Oleks vaja terviklikku arusaama, mida erand hõlmab ja milliseid väärtusi tuleb erandi tegemisel kaaluda. Samuti on vajalik määratleda selgelt, kes erandi olemasolu otsustab. 4. EhS § 1301 lg 1 ja 2. Juhul, kui KOV ei tee ettekirjutust või ei rakenda muid riikliku järelevalve meetmeid, siis saab haldusjärelevalve raames teha üksnes ettekirjutuse riikliku järelevalve meetme kohaldamiseks ning kohaldada selle ettekirjutuse täitmiseks sunniraha kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes. See ei tähenda, et asja valdajal oleks tekkinud ettekirjutusest tulenev kohustus või et asja valdaja suhtes saaks kasutada haldussunni või vahetu sunni vahendeid. Ka eelnõuga lisatav EhS § 1301 lg 2 annab volituse kohaldada vahetut sundi järelevalvatava haldusorgani ehk KOV vastu, aga mitte selle isiku, kellele oleks olnud suunatud riikliku järelevalve meede, mida KOV oleks pidanud andma, vastu. Kui on soov anda haldusjärelevalve teostajale volitus kohaldada haldus- või vahetut sundi asja omaniku või valdaja suhtes, tuleb selleks ka vastav volitus selgelt anda (see eeldab pädevuse üle võtmist haldusjärelevalve teostaja poolt). Selleks tuleks haldusjärelevalvet teostavale haldusorganile pädevus anda haldusakt või sooritada toiming järelevalvatava haldusorgani asemel (sh saaks siis teha ettekirjutuse kui ka selle asendustäita). Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi lõikega järgmises sõnastuses: „Edasilükkamatutel juhtudel või kui järelevalvatava haldusorgani mõjutamine sunniraha või vahetu sunniga ei ole eesmärgipärane, võib haldusjärelevalve teostaja haldusorgani asemel sooritada toimingu või anda haldusakti ning kohaldada selle täitmiseks haldussunni vahendeid ja vahetut sundi.“ 5. EhS § 131. EhS § 131 lisatakse viide KorS § 53. Seletuskirjas on selgitatud järgmiselt: „Täiendavat sätet sundvõõrandamiseks ei lisata, sest KorS § 53 lg 5 näeb ette, et juhul, kui võib eeldada, et asja ei ole võimalik müüa avalikul enampakkumisel ega muul viisil, või kui kohtutäituril ei õnnestu vara müüa, korraldab korrakaitseorgan asja hävitamise või pöörab selle riigi omandisse ja riikliku järelevalve erimeetmete osas nähakse ette, et mh kohaldatakse ka KorS § 53.“ Selline tõlgendus on KorS § 53 suhtes liiga laiendav. KorS § 52 ja § 53 mõte on 2 (3) KorS § 53.“ Selline tõlgendus on KorS § 53 suhtes liiga laiendav. KorS § 52 ja § 53 mõte on võtta ära ohtlik asi, et sellel isikul asja ei oleks (ohtlik koht, ohtlik isik, loa puudumine vms). Sundvõõrandamise eesmärk on saada asi riigi omandisse (isegi kui isiku käitumine ei ole ohtlik või sõltumata sellest). Samuti ei sobi KorS § 53 volitus, kuna KorS § 52 ei kata kinnisasja ja sellest vallasasja eraldamist. KorS § 53 lg 5 alusel saaks ehitise osaks olevat asja riigi omandisse pöörata üksnes siis, kui KorS § 29 alusel on asi kinnisasjast eelnevalt eraldatud ja seejärel KorS § 52 alusel hoiule võetud. See eeldab ohukoosseisu tuvastamist iga meetme kohaldamisel ning jagab meetme kohaldamise kunstlikult osadeks. Kui eesmärk saada asi riigi omandisse, et siis omanikuna avaliku korra rikkumine lõpetada ja tagada ka jätkuvalt asja ohutus, siis on vaja eraldi reguleerida asja sundvõõrandamise volitus. Kaitseministeerium on seisukohal, et eelnõus reguleeritud avalikkusele suunatud erirajatiste puhul on sundvõõrandamine vajalik meede ning teeb ettepaneku eelnõu selles osas täiendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Sander Põllumäe 717 0048 [email protected] 3 (3)