Looduskaitseseaduse ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Looduskaitseseadus (edaspidi ka LKS) võeti vastu 21. aprillil 2004. aastal. LKSi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega, samuti loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamisega. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) võeti vastu 22. veebruaril 2005. Eelnõukohase seadusega sätestatakse eraldiseisev menetlus nn Natura hindamiseks, mis seni on olnud võimalik vaid keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) raames. Eelnõukohase seadusega luuakse võimalus eraldiseisvaks hindamiseks, kui tegevusel või planeerimisdokumendil võib olla mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kuid tegevus ei mõjuta keskkonda laiemalt ning seetõttu puudub vajadus teha KMH või KSH. Eraldiseisev Natura hindamise menetluse regulatsioon lisatakse LKSi ja see koosneb kolmest etapist: eelhindamine, asjakohane hindamine ja erandi tegemine. KeHJSi muudetakse ja võetakse välja Natura hindamise põhimõtted, mis viiakse üle LKSi. Natura hindamise põhimõtted:  kavandatud tegevust võib lubada või strateegilist planeerimisdokumenti kehtestada juhul, kui see ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust;  erandit võib teha ainult juhul, kui puuduvad alternatiivsed lahendused ja kavandataval tegevusel või strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatava tegevuste elluviimisel on avalikkuse jaoks esmatähtis ja erakordselt tungiv põhjus. Erandit võib teha Vabariigi Valitsuse nõusolekul;  kui kavandatav tegevus või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat elupaigatüüpi või liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku üksnes juhul, kui erand on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib erandit teha pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse küsimist;  erandi tegemisel tuleb seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus. Kavandatud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. Looduskaitseseadusesse lisatakse säte, mille eesmärk on keelata majanduslikust kaalutlusest lähtuvad raied Natura aladel loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüüpides, et tagada nende kaitse ja seisundi paranemine. Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2021/4029, milles komisjon heidab Eestile ette, et Eesti õigussüsteemis ei hinnata loodusdirektiivi nõuete kohaselt mõju kavandatavale majandustegevusele, mis võib negatiivselt mõjutada Natura 2000 loodusväärtusi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistasid ette Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunikud Kadri Möller (626 2876, [email protected]), Kadri Alasi (626 2882, [email protected]) ja Marika Erikson (626 2880, [email protected]), keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rainer Persidski (626 2973, [email protected]) ja peaspetsialist Kristy Käärid (626 0742, [email protected]) koostöös Keskkonnaametiga. Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Džein Aunre (626 0738, [email protected]) ja Triin Nymann (626 2927, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Eelnõu põhineb Keskkonnaministeeriumi tellitud ja advokaadibüroo Ellex Raidla koostatud eraldiseisva Natura hindamise menetluse kehtestamise vajalikkuse ja otstarbekuse analüüsil (2020) ning analüüsi alusel koostati ka eelnõu algversioon, mida on hiljem täpsustatud ja täiendatud. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu on seotud ELi õiguse rakendamisega. Eelnõu on otseselt seotud nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv), aga ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta. Eelnõukohase seadusega muudetakse looduskaitseseaduse redaktsiooni RT I, 29.07.2022, 4 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni RT I, 03.01.2022, 1. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduseelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna planeeritavate sätetega ei piirata ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ega kehtestata põhiseadusega vastuolus olevaid kohustusi. 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seaduse eesmärk on vähendada ressursimahukate keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste arvu, tekitades võimaluse hinnata kavandatava tegevuse ning strateegilise planeerimisdokumendi (nt valdkondlik arengukava, programm, strateegia, detailplaneering) elluviimisega kaasnevat mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldiseisvalt. Sellist eraldiseisvat hindamist saab rakendada juhtudel, mil tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik välistada, kuid puudub muu oluline keskkonnamõju KeHJSi tähenduses, mis tingiks KMH või KSH algatamise vajaduse. Sellisel juhul saab loobuda KMH või KSH tegemisest ning asendada selle eelnõukohase Natura hindamisega. Kogu mõju hindamise menetlus muutub sellega paindlikumaks, kiiremaks ja odavamaks nii otsustajale kui ka arendajale, kuivõrd keskendutakse vaid Natura 2000 võrgustiku alale avalduva võimaliku mõju kohta eelhinnangu andmisele ning vajaduse korral kitsalt fokusseeritud asjakohasele hindamisele. Senise KeHJSi regulatsiooni järgi tuleb algatada KMH või KSH (sõltuvalt sellest, kas tegemist on kavandatava tegevuse lubamise või mõne planeerimisdokumendi üle otsustamisega) muuhulgas siis, kui kavandatakse tegevust või planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda oluline mõju Natura alale (KeHJSi § 3 lg 1 p 2; § 33 lg 1 p 4). Tulenevalt nii Euroopa Kohtu kui ka Riigikohtu praktikast on loodusdirektiivi artikli 6 lõikes 3 ette nähtud Natura aladele avalduvate mõjude hindamise künnis suhteliselt madal ja järelikult tuleks ka kehtiva õiguse järgi ja ettevaatuspõhimõtte kohaselt Natura aladele avalduvaid mõjusid hinnata alati, kui olulist mõju ei saa välistada. Kehtiva seaduse probleemiks on aga see, et sellist hindamist saab teha üksnes KMH või KSH raames. KMH menetluse eesmärk on uurida, milline on kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline mõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele (KeHJSi § 31 lg 2). Kuigi KMH programmis või KSH programmis saab hindamise ulatust täpsustada, on KMH ja KSH mõeldud siiski laiema ringi mõjude hindamiseks. KMH ja KSH tegemiseks sätestab seadus põhjaliku menetluse, mida pädev asutus ei saa üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes muuta ega lahendada konkreetsel juhul optimaalsemal viisil. Tegemist on ka ajamahukate menetlustega, mille kestuseks on KMH näitel hinnanguliselt 1,5–3 aastat, mis näitab, et sellises menetluslikus vormis keskkonnamõju hindamisi tuleks teha tõesti vaid siis, kui see on tegevuse eeldatava olulise keskkonnamõju taustal põhjendatud. Seadust on vaja muuta, kuna ehkki KMH ja KSH tegemine ei oleks sisuliselt vale, siis on need menetlused suure halduskoormusega, ajamahukad ja kallid ning seetõttu on nende rakendamine piiratud ulatusega mõjude väljaselgitamiseks ülemäärane. Kui KMH või KSH algatatakse muul KeHJSis sätestatud alusel, hinnatakse menetluse käigus ka mõju Natura alale, kui see on asjakohane ja vajalik. Selliseid juhtumeid eelnõukohane muudatus ei mõjuta. Selleks, et tagada loodusdirektiivi metsaelupaikade säilimine Natura 2000 võrgustiku aladel, keelatakse majanduslikust kaalutlusest lähtuvad raied nimetatud metsaelupaikades. Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2021/4029, milles komisjon heidab Eestile ette, et Eesti õigussüsteemis ei rakendata täielikult Euroopa Liidu õiguses sätestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise nõudeid ja Eesti õigusaktide kohaselt ei hinnata loodusdirektiivi nõuete kohaselt mõju kavandatavale majandustegevusele (nt metsaraiele), mis võib negatiivselt mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki ja ala terviklikkust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millega muudetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (§ 1) ja looduskaitseseadust (§ 2) . Suurem osas muudatusi tehakse looduskaitseseadusesse. Eraldi Natura aladele avalduvate mõjude hindamist võiks reguleerida nii KeHJSis kui ka LKSis. KeHJSis reguleerimise kasuks räägib Natura aladele avalduvate mõjude hindamise menetluse olemuslik sarnasus KMHga ja KSHga, kõigil nimetatud juhtudel soovitakse välja selgitada kavandatava tegevuse mõju keskkonnale ning need hindamised on formaliseeritud menetluslikud abivahendid teabe hankimiseks. Selline hindamine sobib LKSi aga tihedama sisulise seotuse tõttu Natura ala loodusväärtuste kaitsega – on ju nii LKSi kui ka Natura aladele avalduvate mõjude hindamise esmane eesmärk oluliste loodusväärtuste kaitse. Seega tuleb õigusloomeks valik langetada vormilisest sarnasusest või sisulistest kriteeriumitest lähtudes. Mõlemal juhul on valik põhjendatav ning mõlemas seaduses oleks võimalik sellist hindamist reguleerida, ühel juhul prevaleeriks lihtsalt sisulised põhjendused (LKS) ja teisel juhul menetluste sarnasus (KeHJS). Kui võrrelda LKSi ja KeHJSi normitehniliselt ning püüda leida mõlemas seaduses sobivat asukohta eelnõukohast hindamist puudutavatele normidele, siis selgub, et loogilisemalt ja vähemate muudatustega on võimalik lisanduvaid norme paigutada LKSi. LKSis on juba eraldi peatükk Natura 2000 võrgustiku kohta. LKSi peatükis 10 reguleeritakse Natura 2000 võrgustiku moodustumist, selle kaitse-eesmärke ning hüvitusmeetmeid (LKS §-d 69–701). Teiseks on LKSi 10. peatükki võimalik lisada norme suuremate normitehniliste probleemideta. Paragrahvi 1 punktides 1 kuni 16 muudetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust. Punkti 1 kohaselt täiendatakse KeHJSi § 1 lõike 3 punkti 1 nii, et punktis sätestatav erand, mille alusel KeHJSi ei kohaldata strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, ei kehti juhul, kui on vaja hinnata mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Nimelt ei näe loodusdirektiiv ette erandit direktiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel, mistõttu ei saa seda erandit kohaldada ka riigisiseses õigusaktis. Punkti 2 kohaselt täiendatakse KeHJSi § 21 sõnadega, et kavandatava tegevuse alla mahuvad asjakohasel juhul ka jätkuvad ja korduvad tegevused, näiteks tegevused, mida on harrastatud perioodiliselt aastaid, kuid mille jaoks väljastatakse iga kord tähtajaline luba. Muudatus tuleneb Riigikohtu 28.01.2021 otsusest haldusasjas nr 3-17-1739, kus on toodud, et loodusdirektiivi artikli 6 lõiked 2 ja 3, nii nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus, panevad tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Hindamise üksikasjad määrab liikmesriik. Direktiivist liikmesriigile tulenevaid kohustusi ei saa üksikisikule panna ilma neid riigisisesesse õigusesse üle võtmata (p 25). Seaduse muudatuse tulemusel jätkub olukord, mis kehtis enne Riigikohtu 28.01.2021 otsust haldusasjas nr 3-17-1739. Tartu Halduskohus selgitas 20.01.2015 kohtuotsuse nr 3-14-51675 punktis 22, et „kavandatava tegevusena ei tule käsitleda ainult uusi tegevusi, vaid tegevusi, mida planeeritakse teha uuel perioodil. Käesolevas asjas on kavandatavaks tegevuseks Kunda jõe paisutamine ja hüdroenergia kasutamine. Kohus nõustub vastustajaga, et ka vee erikasutust puudutav eriregulatsioon veeseaduses toetab igakordse vee erikasutusloa taotlemise käsitlemist paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kavandamisena. Keskkonnaamet hindab vee erikasutusloa taotluse lahendamisel igakordselt kavatsust veekogu paisutada ja hüdroenergiat toota ning hindab igakordselt vee erikasutusloa andmisest keeldumise aluseid. Veekogu jätkuv tõkestamine elektrienergia tootmiseks on tegevus, mille mõju vajab teatud perioodi järel üle hindamist, kuna pikaajalisuse tõttu võib tegevuse mõju aja jooksul muutuda.“ Kuna taotletav luba on taotleja huvides, siis keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 12 lõike 1 põhimõtet arvestades ei jää tagantjärele hindamise kohustus ja kulu loaandja kanda, vaid sellise hindamise teeb ja kulud katab taotleja. KeHJSi muudatus ei puuduta üksnes Natura hindamist, vaid mõjusid laiemalt. Korduva ja jätkuva tegevuse alla ei kuulu näiteks olukord, kus arendaja soovib rekonstrueerida teed ja selle asemel hakatakse analüüsima, kas teele tuleks leida uus asukoht, kuna kasutusintensiivsus toob kaasa olulise keskkonnamõju, mida pole võimalik vältida ega leevendada. Sellisel juhul tuleb keelduda tee rekonstrueerimiseks loa andmisest ja seejärel asuda kavandama edasisi samme. Punkti 3 kohaselt muudetakse KeHJSi § 3 lõike 1 punkti 2 ja seotakse mõju hindamine Naturaga sama lõike punktis 1 sätestatud tegevusloa taotlemisega, kuna kogu eelnõu väljatöötamise eesmärgist lähtuvalt on KeHJS kohane keskkonnamõju hindamine Natura aspektist lähtuvalt kohustuslik vaid juhul, kui lisaks võimalikule mõjule Natura võrgustiku alale toob kavandatav tegevus eeldatavalt kaasa ka olulise keskkonnamõju. Lisaks täpsustatakse mõisteid: „oluline ebasoodne mõju“ asendatakse „olulise mõjuga“ ja „mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile“ asendatakse „mõju Natura 2000 võrgustiku alale“. Mõistete muutmine tuleneb vajadusest järgida täpselt loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 sõnastust. Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt tuleb mõju hindamine algatada, kui tegevus tõenäoliselt avaldab Natura 2000 alale olulist mõju. Euroopa Kohtu C-127/02 lahendi alusel tuleb mõjude välistatus kõne alla ainult juhul, kui kavandatud tegevus ei ohusta ala kaitse- eesmärke. Seevastu kui tegevus ohustab asjaomase ala kaitse-eesmärke, tuleb seda kindlasti pidada tõenäoliselt alale olulist mõju avaldavaks. Sama lõike alusel võib tegevust lubada, kui see ei avalda Natura 2000 ala terviklikkusele ebasoodsat mõju. Direktiivi kontekstist ja eesmärgist tuleneb, et mõiste „ala terviklikkus“ on seotud ala kaitse-eesmärkidega. Kui olulist mõju ei avaldata ühelegi elupaigatüübile ega liigile, mille kaitseks ala on määratud, siis võib otsustada, et ala terviklikkusele ei avaldata ebasoodsat mõju. Kui aga olulist mõju avaldatakse kas või ühele sellisele liigile või elupaigatüübile, siis ala kaitse-eesmärke arvestades tuleb otsustada, et see mõjutab ebasoodsalt ka ala terviklikkust (C-258/11). Punktiga 4 jäetakse KeHJSi § 3 lõikest 2 välja Naturale viitav tekstiosa. Selle lõikega kehtestatakse KMH tegemise erand riigi julgeoleku tagamise või hädaolukorra lahendamise korral. Kehtivas seaduses on toodud, et nimetatud erand ei kehti, kui kavandatav tegevus võib oluliselt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 ala. Eelnõukohase seaduse jõustumisel tuleb juhul, kui KeHJSi-kohane keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik, vajaduse korral mõju Natura 2000 võrgustiku alale LKSi kohaselt siiski hinnata, nagu sätestab eelnõukohase seaduse § 1 punkt 5 (KeHJSi § 11 lisatav lõige 101). Paragrahvi 1 punktis 5 täiendatakse KeHJSi § 11 lõikega 101. Selles täpsustatakse, et kui eelhinnangu kohaselt olulist keskkonnamõju ei tuvastata, kuid ei saa välistada kavandatava tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 alale, jäetakse keskkonnamõju hindamine algatamata ja mõju Natura 2000 alale hinnatakse LKSi 10. peatüki sätete järgi. Normis tehtav viide KeHJSi § 6 lõigetele 2 ja 21 tähendab, et säte ei puuduta KeHJSi § 6 lõike 1 tegevuste kavandamist. KeHJSi § 6 lõikes 1 esitatakse loetelu tegevustest, mille olulist keskkonnamõju eeldatakse ning mille kavandamisel tuleb alati teha KMH. KMH menetluses selgitatakse välja ka tegevuse mõju Natura alale, st Natura hindamine on juba hõlmatud KMH menetlusega. KeHJSi § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud tegevuste kavandamisel tuleb kaaluda, milline võimalik mõju tegevusega kaasneb, ja otsustada KMH vajadus selle alusel. Pädeval organil tuleb siis muu hulgas hinnata, kas on vaja algatada KMH või piisab hindamisest LKSi kohaselt. Paragrahvi 1 punktis 6 täiendatakse KeHJSi § 11 lõiget 11, mille alusel peatub tegevusloa menetlus KMH algatamisel asjakohasel juhul LKSi § 697 lõike 10 kohase Natura erandi tegemise menetluse lõpuni. Paragrahvi 1 punktidega 7–9 muudetakse KeHJSi § 29 ja sätestatakse, et KMH aruanne peab sisaldama LKSi §-s 696 sätestatud Natura asjakohase hindamise aruannet, KMH aruanne tuleb kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitseja ehk Keskkonnaametiga ning tegevusloa andmisel tuleb lähtuda LKSi §-st 691. See tähendab, et Natura hindamise korral KMH koosseisus tuleb lähtuda edaspidi LKSi sellekohastest sätetest ja kehtiva § 29 lõigete 2–5 sisu viiakse LKSi: tegevusloa võib anda juhul, kui seda lubab Natura ala kaitsekord ja otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust. Nn Natura erandi sätted KeHJSi § 29 lõigetes 3–5 tunnistatakse kehtetuks: erandit saab edaspidi teha LKSi §-s 697 kirjeldatud menetluse kaudu. Erinevalt kehtivast seadusest, kus erandi aruanne on KMH aruande osa, algatatakse erandi menetlus pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist. Muudatus tuleneb keskkonnamõju hindajate ettepanekust eristada KMH ja KSH aruanne erandi tegemise aruandest, et erandi aruannet oleks arendajal võimalik eraldi hankida. Erandi tegemiseks peavad puuduma tegevusloaga kavandatud tegevusele alternatiivid ja tegevus peab olema vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatelt põhjustel. Erandi tegemisel tuleb seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, mis tuleb ellu viia enne tegevusloaga kavandatud tegevusega alustamist. Paragrahvi 1 punktis 10 täpsustatakse mõisteid analoogiliselt punktis 3 toodud muudatusega, et need vastaksid täpselt loodusdirektiivi artikli 6 lõikele 3, ning lisatakse erand detailplaneeringu kohta, mille puhul tuleb KSH vajadust kaaluda eelhindamise kaudu. Paragrahvi 1 punktiga 11 täiendatakse § 33 lõiget 2 uue punktiga, mille alusel tuleb eelhinnang teha ka detailplaneeringule, kui oluline mõju Natura 2000 alale ei ole välistatud ja detailplaneering ei ole seotud ala kaitse korraldamisega ega pole selle jaoks vajalik. Paragrahvi 1 punktis 12 täiendatakse KeHJSi § 35 lõikega 21, mis näeb ette, et kui KeHJSi § 33 lõike 1 punktis 4 nimetatud strateegiline planeerimisdokument koostatakse detailplaneeringuna, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata ja hinnata mõju Natura 2000 võrgustiku alale looduskaitseseaduse 10. peatükis sätestatu kohaselt. KeHJSi § 33 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb KSH teha strateegilisele planeerimisdokumendile, mis on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. See on seotud direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 3 lõikest 2 tuleva nõudega, et KSH kohustus on ka juhul, kui vastavale kavale või programmile peetakse vajalikuks loodusdirektiivi artiklist 6 või 7 tulenevat hindamist. Direktiivi 2001/42/EÜ artikli 3 lõikes 3 on aga sätestatud erandina, et lõikes 2 osutatud kavasid ja programme, milles määratakse väikese piirkonna kasutamine kohalikul tasandil, ning lõikes 2 osutatud kavade ja programmide väiksemaid muudatusi tuleb hinnata ainult siis, kui liikmesriigid otsustavad, et neil on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju. Direktiivi käsitluses väike piirkond kohalikul tasandil on Eesti haldusjaotust ja planeeringute süsteemi arvestades detailplaneering. Alates üldplaneeringu tasandist nö ülespoole, sh ka osa või teemaplaneeringuna, on tegemist pikemaajalise strateegilise vaatega planeerimisdokumendiga. Detailplaneering on konkreetselt lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Tulenevalt direktiivis antud võimalusest ongi KeHJSi § 35 lõikes 21 piiratud KSH kohustust nendel juhtudel, mil KSH kohustus on seotud mõjuga Natura alale. Kui tegemist on siiski olulise keskkonnamõjuga tegevusele aluseks oleva kavaga (nt KeHJSi § 33 lg 1 p 1), siis see erisus ei rakendu. Erisust saab kohaldada ainult juhul, kui on selge, et planeeringuga kavandatul puudub oluline keskkonnamõju. Erisuse kasutamiseks tuleb teha kõigepealt KSH vajalikkuse kontroll planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 124 lõike 6 ja KeHJSi § 33 järgi. Alles siis, kui vastav eelhinnang KSH vajalikkust muudel põhjusel ei tuvasta ning ilmneb ainukese põhjusena Natura mõjude hindamise küsimus, saab kohaldada vastavat erisust. Paragrahvi 1 punktidega 13–15 muudetakse ja sõnastatakse ümber KeHJSi § 45. Selle alusel peab asjakohasel juhul KSHs muuhulgas arvestama ala terviklikkust, KSH aruanne peab sisaldama LKSi §-s 696 toodud Natura asjakohase hindamise aruannet, KSH aruanne tuleb kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitseja ehk Keskkonnaametiga ja strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel lähtutakse looduskaitseseaduse §-st 691. See tähendab, et strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura ala kaitsekord ja otsustaja on veendunud, et strateegilise planeerimisdokumendiga elluviidav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust. Nn Natura erandi sätted KeHJSi § 45 lõigetes 3–5 tunnistatakse kehtetuks: erandit saab edaspidi teha LKSi §-s 697 kirjeldatud menetlusena. Erandi menetlus algatatakse paralleelselt KSH aruande koostamisega ja tulemused integreeritakse KSH aruandesse. See erineb KMH protseduurist, kus erandi tegemise menetlus algatatakse pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist. Erandi tegemiseks peavad puuduma strateegilise planeerimisdokumendiga elluviidavale tegevusele alternatiivid ja see peab olema vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ning erakordselt tungivatelt põhjustel. Erandi tegemisel tuleb seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, mis tuleb ellu viia enne strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevusega alustamist. Paragrahvi 1 punkt 16 puudutab seaduse rakendamist. Kui üldjuhul tuleb kohaldada haldusmenetluses menetlusnorme, mis kehtisid menetluse alguses (HMSi § 5 lg 5), siis eelnõu kohaselt võib juhul, kui eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole KMH või KSH enam kohustuslik, need tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest huvitatud isiku taotlusel lõpetada ning lähtuda Natura eelhindamist või asjakohast hindamist puudutavatest LKSi sätetest, kui otsustaja peab seda otstarbekaks. Rakendusnorm lubab kasutada menetluslikult vähem koormavat lahendust, kuid selle eelduseks on nii huvitatud isiku kui ka otsustaja üksmeel. Kui arendaja ja otsustaja jäävad asjakohase hindamise normide kohaldamises erimeelsustele, siis tuleb jätkata nende menetlusreeglite järgi, mis kehtisid haldusmenetluse algatamise hetkel. Kui KMH või KSH menetlus on lõpuetapis, pole otstarbekas protseduuri muuta. Paragrahviga 2 muudetakse ja täiendatakse looduskaitseseadust. Eelnõu § 2 on kogu eelnõu seisukohast keskse tähendusega, sest just selles reguleeritakse Natura hindamisega seonduvaid üksikasju. Iseäranis oluline on sellest lähtudes eelnõu § 2 punkt 5. Paragrahvi 2 punktiga 1 lisatakse § 14 lõige 8, mille eesmärk on keelata majanduslikust kaalutlusest lähtuvad raied (sh raied, mille kohta ei ole vaja esitada metsateatist) Natura aladel loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüüpides, et tagada nende kaitse ja seisundi paranemine. Loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüübid on järgmised: luitemetsad (2180), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohundirikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0). Sätte lisamine on seotud rikkumismenetlusega nr 2021/4029. Valdavalt on suure väärtusega loodusdirektiivi metsaelupaigad, mis moodustavad massiive ja täidavad alapõhiste eesmärkide täitmise, tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. Osa elupaiku, mis ei moodusta kompaktseid alasid, jääb ka piiranguvööndisse. Hetkel ei ole Natura aladel kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis kaitseala valitsejal kaalutlusruumi raiete keelamiseks, välja arvatud uuendusraiete ja sanitaarraiete puhul. Keskkonnaamet kaitseala valitsejana kooskõlastab teatised kaitse-eeskirjade kohaselt ja ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt, piiranguvööndis on majandustegevus ja raied lubatud, v.a uuendusraied, mis on valdavalt lubatud valitseja nõusolekul. Lisaks puudub KeAl kaalutlusõigus 39-l Natura ala piiranguvööndis, millel on vanem kaitse-eeskiri ja praeguse korra alusel on ka erinevad uuendusraied metsaelupaikades lubatud. Selleks, et metsaelupaikade seisundit parandada, on oluline säilitada ka piiranguvööndisse jäävad elupaigad. Metsaelupaiku kahjustavad kõik majanduslikest kaalutlustest tehtud raied. Kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndisse jääb Natura metsaelupaiku 12 640 ha eramaal ja 28 742 ha riigimaal ning hoiualadel 7000 ha eramaal. Muudatus puudutab eelkõige erametsasid, kuna alates 2018. aastast on majanduseesmärgil raied riigimetsa elupaikades RMK käskkirjaga välistatud. Metsaelupaikade inventeerimist korraldab Keskkonnaamet. Keskkonnaamet tellib neid hanke korras välistel ekspertidelt või teevad seda Keskkonnaameti enda töötajad. Väljastpoolt ametit inventuuride hankimisel on sisse seatud kvalifitseerimisnõuded vastutavale isikule (keskkonnaalane kõrgharidus, varasem inventeerimiskogemus). Hankelepingus on määratud Keskkonnaameti vastutav isik, kes peab töö vastu võtma. Selle inimese ülesanne on tagada andmete kvaliteedi kontroll. Kontrollitakse pisteliselt. Esmalt tuvastatakse kameraalselt võimalikud ebakõlad. Vajaduse korral tehakse ka välikontrolle. Kui andmetes puudujääke ei tuvastata, võetakse andmed vastu, vormistades selleks töö üleandmise-vastuvõtmise akt. Puuduste tuvastamisel palutakse need kõrvaldada määratud tähtaja jooksul. Kui mingil põhjusel inventeerija puudusi ei kõrvalda, jäetakse andmed vastu võtmata või võetakse need vastu osaliselt (vastu võetakse nõuetekohane osa). Pärast andmete vastuvõtmist esitatakse need EELISesse kandmiseks vastava infosüsteemi kaudu. Enne andmebaasi kandmist tehakse andmetele veel ka tehniline kontroll (andmebaasi tehnilistele nõuetele vastavus). Keskkonnaameti töötajad teevad ka ise inventuure. Reeglina antakse see kohustus pädevale ja kogemustega töötajale. Algajatele spetsialistidele määratakse kvaliteedi tagamiseks mentorid. Praktikas tähendab see seda, et õppimise ajal tehakse välitöid koos mentoriga ning mentor hiljem kontrollib töö kvaliteeti. Metsaelupaiku inventeeritakse metsaelupaikade inventeerimise juhendi järgi ja see on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Keskkonnaamet esitab range kaitse alla võtmiseks ainult need metsaalad, mis vastavad metsaelupaigatüübile ja mille esinduslikkus on A, B või C. D esinduslikkusega alasid ei esitata. Sätestatud on erandid, mille korral on valitseja nõusolekul lubatud raie otsese ohu vältimiseks inimese elule ja varale, samuti kujundusraie kaitse-eesmärgi saavutamiseks ning raie metsaseaduse § 40 lõikes 2 sätestatud juhul metsakahjustuse ärahoidmiseks ja leviku tõkestamiseks. Sättesse on lisatud viide, et keeld ei kehti metsaseaduse § 40 lõikes 2 sätestatud juhtudel, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus metsakaitseekspertiisi alusel teha metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks ettekirjutusi. Lisaks metsaseaduse ettekirjutuse üldnõuetele nõutakse ettekirjutuses resolutsioonina kahjustust põhjustava tegevuse lõpetamist või kahjustust põhjustada võivast tegevusest hoidumist, ohuallika kõrvaldamist ja tekkinud kahjustuse tagajärgede likvideerimist. Ettekirjutus on vajalik näiteks üraskikahjustuste likvideerimise korral, mis on teatud olukorras vaja teha kõnealuses elupaigas. Paragrahvi 2 punktis 2 täpsustatakse LKSi § 32 lõiget 5, mille praeguse sõnastuse järgi hinnatakse hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile keskkonnamõju hindamise käigus või LKSi §-s 33 sätestatud korras. Kuna selline hindamine ei pruugi eelnõu kohaselt toimuda mitte üksnes KMH käigus, vaid võib toimuda ka eelnõukohase seadusega ettenähtava hindamise korras, on hindamise korra osas viidatud ka looduskaitseseaduse 10. peatüki sätetele. LKSi § 33 ei muudeta ning seetõttu tuleb hoiualal kavandatavate tegevuste korral ka edaspidi lähtuda LKSi §-de 32 ja33 regulatsioonist. Täiendusega saab selgeks, et lisaks LKSi -s 33 sätestatule tuleb olla valmis mõjusid hindama keskkonnamõju hindamise või eraldi LKSis sätestatud hindamise menetluses. Paragrahvi 2 punktides 3 ja 4 täpsustatakse peatüki ja paragrahvi pealkirju. Need on normitehnilised muudatused, mis on vajalikud seetõttu, et LKSi 10. peatüki ning § 69 reguleerimisala laiendatakse Natura hindamist puudutavate normidega. Paragrahvi 2 punktides 5 ja 7 tehakse samuti normitehnilised muudatused ning täiendatakse LKSi § 69 lõikega 3. Lõike 3 sisu moodustab senine LKSi § 70, mis tunnistatakse kehtetuks, ning selles sätestatakse Natura ala kaitse-eesmärk. Normi sisu ei muudeta, kuid senine LKSi § 70 tunnistatakse kehtetuks ning tõstetakse § 69 kolmandaks lõikeks põhjusel, et tegemist on peatüki seisukohast üldise normiga, mis peab asuma eespool neid norme, mis reguleerivad Natura hindamist. LKSi §-le 70 ei ole elektroonilise Riigi Teataja otsingusüsteeme kasutades seni õigustloovates aktides viidatud, mistõttu on sätete loogilise järjestuse ja arusaadavuse huvides võimalik selline muudatus teha. Paragrahvi 2 punktis 6 täiendatakse LKSi mitme uue normiga ja lisatakse sel viisil LKSi eraldi Natura aladele avalduva mõju hindamise (eelhindamine, asjakohane hindamine, erandi tegemine) reeglid. Muudatusi põhjendatakse parema arusaadavuse huvides, lähtudes lisatavate LKSi paragrahvide numbritest. Sissejuhatavalt võib märkida, et eelnõu rõhutab vajadust saada enne tegevuse lubamist või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist selgeks mõju Natura alale. Seaduses sätestatud juhul tehakse Natura 2000 võrgustiku alale avalduv mõju kindlaks kas KMH või KSH raames vastavalt KeHJSile või uues, eraldiseisvas Natura asjakohase hindamise menetluses. Tegevust lubava dokumendi (nt loa andmine ehitustegevuseks või uue veekogu rajamine, mis ei nõua ei ehitusluba, ehitisteatist, veeluba ega registreeringut) menetluses ja strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel peab otsustaja kõigepealt hindama, kas mõju Natura alale on tõenäoline. Kui mõju puudumine ei ole just ilmselge, tuleb anda sellekohane eelhinnang, mille andmiseks vajaliku teabe kogumist ja toiminguid eelnõus täpsustatakse. Eelhinnangus tuleb esitada koos põhjendustega otsustaja järeldus, kas oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivse teabe alusel välistatud. Ainult mõju välistatus saab olla aluseks edasisest hindamisest loobumisel. Kui eelhinnangu järeldusena selgub, et oluline mõju ei ole välistatud, on see aluseks Natura asjakohase hindamise algatamisele. Eelhinnangusse kogutav teave on omakorda lähtematerjaliks edasiseks asjakohaseks hindamiseks, kuid Natura asjakohase hindamise algatamisel täpsustab otsustaja, kuidas hinnata, määrates huvitatud isiku ettepanekul ka eksperdi. Eksperdi roll on koostada Natura asjakohase hindamise aruanne, mis on aluseks tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi kohta lõpliku otsuse langetamisele. Eelnõus reguleeritakse ka menetlusosaliste ja avalikkuse kaasamist. Kui asjakohase hindamise, KMH või KSH tulemusena selgub, et mõju Natura 2000 ala terviklikkusele pole võimalik ära hoida, siis võib põhjendatud juhtudel algatada Natura erandi menetluse. LKSi § 691. Tegevuse ja strateegilise planeerimisdokumendi hindamise kohustus Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks Lisatav paragrahv sätestab üldise reegli, millal tegevust, sealhulgas korduvat ja jätkuvat tegevust, mis võib ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala eraldi või koos muude tegevustega, saab lubada. Tegevus on lubatav, kui on selge, et tegevus on kooskõlas vastava ala kaitsekorraga või ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki (LKSi § 691 lg 1). Kui seda pole võimalik enne tegevusega kaaseva mõju täpsema välja selgitamiseta väita, siis tuleb algatada eelnõu kohane hindamine. Eelnõu normide koostoimest nähtub, et kõigepealt tuleb kontrollida KMH või KSH kohustuslikkust ning lõpuks hinnata LKSi-järgse asjakohase hindamise vajalikkust. Loodusdirektiivi artikli 6 lõikest 3 ja Euroopa Kohtu praktikast (nt C-98/03) tulenevalt peab Natura 2000 võrgustikule avalduvate mõjude puhul olema enne otsustamist selgus laia ringi tegevuste korral. Seetõttu puudub ka võimalus mõistet „kavandatav tegevus“ rohkem kitsendada. Iseloomustamaks tegevuste mõiste ulatust, võib viidata Euroopa Kohtu kohtupraktikale, milles on leitud, et tegevusteks, mis nõuavad loodusdirektiivi artikli 6 lõikele 3 vastavat hindamist, võivad olla näiteks maaparandus ja kuivendustööd, vesiviljelus (C-418/04), kariloomade karjatamine ja väetiste kasutamine (C-293/17 ja C-294/17), samuti metsaraie Natura 2000 võrgustiku alal (C-441/17). Oluline ei ole niisiis konkreetne tegevus, vaid see, kas see võib ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala eraldi või koos muude tegevustega. Selliseks tegevuseks võib olla ka tegevus, mida tehakse väljaspool kaitseala, kuid mis tõenäoliselt avaldab kaitsealale olulist mõju (C-142/16, p 29). Natura mõju tuleb hinnata ka juhul, kui taotletakse luba juba varem toimunud tegevusele ehk jätkuvale või korduvale tegevusele (näiteks tegevusele, mida on harrastatud perioodiliselt aastaid, kuid mille jaoks väljastatakse iga kord tähtajaline luba ja luba on aegunud või on antud enne Natura 2000 ala moodustamist, jätkuvaks või korduvaks tegevuseks on juba toimuv tegevus, mida jätkatakse samal viisil), mis põhjustab olulist mõju ja ka seda mõju on vaja hinnata. Sellise hindamise kulud kannab arendaja (nagu ka KMH kulud kehtiva õiguse järgi), arvestades saastaja maksab printsiipi ning asjaolu, et tähtajaliste lubade korral vaadatakse tegevus perioodiliselt üle, võttes arvesse vahepeal muutunud olusid, sealhulgas kumulatiivseid mõjusid. LKSi § 691 lõige 2 sisaldab Natura asjakohase hindamise mõistet ja kohustust. Natura asjakohane hindamine tuleb teha, kui objektiivse teabe alusel ei ole võimalik välistada tegevusega kaasnevat olulist mõju Natura alale. Selle üle saab otsustada eelhinnangu andmise käigus (§ 692 lõige 3). LKSi § 691 lõigetes 2–6 kirjeldatakse erandi tegemise võimalusi juhul, kui mõjude hindamise tulemusena jõutakse järeldusele, et ebasoodsat mõju Natura 2000 ala terviklikkusele pole leevendusmeetmete abil võimalik vältida. Erandit on võimalik teha juhul, kui (strateegilise planeerimisdokumendiga) kavandatavale tegevusele puuduvad alternatiivid, tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel ja on võimalik rakendada hüvitusmeetmeid tagamaks Natura 2000 võrgustiku sidusust. Erandi võib kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Nõusoleku annab Vabariigi Valitsus korraldusega. Kui (sh strateegilise planeerimisdokumendiga) kavandatav tegevus mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki loodusdirektiivi tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral tuleb arvamust küsida Euroopa Komisjonilt. Kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust, ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. Vabariigi Valitsusele valmistab korralduse ette Keskkonnaministeerium, samuti suhtleb Keskkonnaministeerium Euroopa Komisjoniga, küsides vajaduse korral Euroopa Komisjoni käest arvamust või informeerides komisjoni tagantjärele erandi tegemisest. Mõlemal juhul tuleb komisjonile saata nii põhjendused erandi tegemiseks kui ka rakendatavate hüvitusmeetmete kirjeldused. Tegevuse või ka strateegilise planeerimisdokumendi, mis on otseselt vajalikud Natura ala kaitsekorralduseks, mõjusid ei ole vaja eraldi hinnata (LKS § 691 lg 2). Kõnealust erandit saab kohaldada üksnes siis, kui vastav dokument on tõesti otseselt kaitsekorraldusega seotud. Erand on seotud loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 sõnadega „ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik“, mis tähendavad, et kui kava või projekt teenib muu hulgas kaitsekorralduse eesmärki, siis kaitsega mitteseotud elemendid võivad siiski eeldada asjakohast hindamist. Näiteks Euroopa Komisjoni juhendis viidatakse kohtuasjas C-441/17 tehtud otsuses (punkt 123) toodud näitele kava kohta (mille ainus eesmärk on aktiivse metsamajandamise meetmetega suurendada raiemahtu Natura 2000 alal), mis ei ole otseselt seotud kaitsega, kuna selles ei ole esitatud mingeid kaitse-eesmärke ega -meetmeid, ning mille suhtes seetõttu tuleb kohaldada artikli 6 lõiget 3. See tähendab ühelt poolt, et erandit ei või laiendavalt tõlgendada. Samas võib olla mõistlik erandit mitte rakendada ning kaitsekorraldusega seotud dokumendis ettenähtud tegevuse mõju Natura alale ikkagi hinnata, et vältida piiripealsetel juhtudel vaidlusi või ka selleks, et asjakohase hindamise kaudu paremini määrata kindlaks näiteks juba alade kaitse alla võtmisel või hilisema kaitsekorralduse käigus tegevused, mis eelduslikult peaksid vajama eraldi hindamist, ning tegevused, mille mõju saaks varem ära hinnata ja rohkem individuaalseid hindamisi ei pruugi vajada. Kuid sellisel juhul peaks olema teada, milliseid tegevusi kavandatakse. Näiteks kaitse-eeskiri ei kavanda ise majandustegevust ja ei sätesta ka kriteeriume ning täpseid tingimusi tegevuse lubamiseks või loa andmiseks. Abstraktne hindamine tulemusi ei anna, samuti puudub sellisel juhul teave kumulatiivsete mõjude kohta ja seetõttu tuleb ikkagi hiljem iga kavandatava tegevuse mõju hinnata. Lõike 7 alusel pikeneb Natura asjakohase hindamise algatamisel kavandatavaks tegevuseks vajaliku loa või sellise tegevuse aluseks oleva muu dokumendi menetlus, kuid mitte kauem, kui Natura asjakohase hindamise aruande läbiviimise menetlemise võrra. Kui algatatakse Natura erandi menetlus, pikeneb loa või muu dokumendi menetlus lisaks veel Natura erandi menetlemise võrra. Loa või muu dokumendi menetluse pikenemine menetluse peatumise asemel (mis toimub KeHJS kohase KMH menetluse ajal) võimaldab protsessi ajaliselt lühendada, kuna mõju hindamise aruannet ja loa kavandit on võimalik samal ajal avalikustada. Lõige 8 lubab vajaduse korral pikendada peatükis sätestatud menetlustähtaegu ning määrata selle asemel uusi tähtaegu, arvestades dokumentide mahtu, menetluse keerukust või teabe kogumise raskust. LKSi § 692. Natura asjakohane hindamine ja otsustaja Kui asjakohane hindamine on kohustuslik, saab tegevust lubada, anda sellise tegevuse aluseks olevat muud dokumenti või strateegilist planeerimisdokumenti kehtestada alles pärast mõjude asjakohast hindamist ja selle tulemuste alusel (LKSi § 692 lg 1). See ei välista üldisi haldusmenetluse reegleid, sh seaduses sätestatud ulatuses arvestada muid olulisi asjaolusid (HMS § 4 lg 2). Mõistagi peab otsustaja lähtuma ka muudest materiaalõiguslikest piirangutest ja reeglitest, mis konkreetsel juhtumil on asjakohased. Asjakohase hindamise aruanne üksi veel ei tähenda ammendavat teavet, mille pinnalt otsus tuleb teha. Aruanne on otsustamisel oluline teavet koondav dokument, kuid uurimispõhimõttest lähtudes peab otsustaja arvesse võtma ka igasugust muud teavet, mis asjas on kogutud. LKSi § 692 lõige 2 sätestab haldusorgani, kes mõjude hindamise üle otsustab ja määratleb ühtlasi otsustaja mõiste. Norm on sarnane KeHJSi §-ga 9 ja § 34 lõigetega 1 ja 2. Kuivõrd Natura asjakohane hindamine on uus menetlusliik, siis on tarvilik reguleerida eri isikute ja/või haldusorganite ülesanded seoses menetlustoimingutega. Otsustajaks on lisatava normi järgi haldusorgan, kes otsustab tegevuse lubamise üle, mis on hindamise ajendiks (nt Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kohalik omavalitsus). Just tegevuse üle otsustaval haldusorganil on kogu asjassepuutuv teave või kohustus see teave hankida, mistõttu pole mõistlik hindamisega seonduvate ülesannete täitmist panna mistahes muule haldusorganile. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise puhul on selleks algataja (teatud juhul koostamise korraldaja sarnaselt KeHJSi § 34 lõikele 2). LKSi § 692 lõige 3 rõhutab vajadust hinnata, kas kavandatava tegevuse, sellise tegevuse aluseks oleva muu dokumendi või strateegilise planeerimisdokumendi olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale on võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada (Natura asjakohase hindamise künnis § 691 lõikes 2), annab otsustaja eelhinnangu. Kui üldjuhul hinnatakse Natura hindamise vajadust KMH või KSH eelhindamise, kohustusliku KMH või KSH korral programmi koostamise käigus, siis väiksemate tegevuste korral, mille puhul KMH või KSH algatamise vajadust ei kaaluta, saab mõju hindamise vajadust kaaluma hakata vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. Sellisteks tegevusteks on näiteks kaitstaval loodusobjektil rahvaürituste korraldamise loa andmine ja loa andmine ehitustegevuseks (sh uue veekogu rajamiseks) kaitstavatel loodusobjektidel, mis ei nõua ehitusluba, ehitisteatist, veeluba ega registreeringut. Eelhinnangu andmisel lähtutakse järgmises paragrahvis sätestatud reeglitest. Eelhinnangut ei pea tegema juhul, kui selle vajadus ilmselgelt puudub, näiteks kavandatav tegevus asub Natura 2000 aladest nii kaugel, et see ei saa mõjutada Natura 2000 ala kaitse- eesmärki. Samuti pole erandlikul juhul vaja eelhindamist teha, kui tegevust planeeritakse küll Natura 2000 alal, kuid kaitse-eesmärgiks olevad liigid ja elupaigad asuvad eemal ja jäävad mõjualast väljapoole, näiteks Natura 2000 võrgustiku alale jäävas tiheasustusalas detailplaneeringu koostamisel või ehitusloa taotlemisel, kui kavandatava tegevuse ümbruskonnas puuduvad kaitse-eesmärgiks olevad liigid ja elupaigatüübid. Hindamise vajadus puudub ka juhul, kui mõju on varem piisava põhjalikkusega asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevuse lubamiseks piisavalt teavet. LKSi § 693. Eelhinnang Eelhinnangu andmine on menetlusetapp, mil otsustaja lähtub taotlusest vm talle esitatud materjalist; kogub ise teavet; kontrollib, kas tegevus asub Natura alal või võib tegevusega kaasnev mõju ulatuda Natura alale; kui tegevus võib mõjutada Natura ala, siis tuleb uurida, kas on objektiivne teaduslik info, mis lubab arvata, et oluline mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele on välistatud. Kui sellist järeldust teha ei ole võimalik, siis algatatakse Natura asjakohane hindamine. LKSi § 693 lõige 1 annab loetelu teabest, mida eelhindamise käigus tuleb koguda. Loetelu on avatud ning otsustaja saab küsida ka informatsiooni, mida ta peab konkreetsel üksikjuhtumil vajalikuks. Teabevajadust tuleb seejuures põhjendada, sest see peab olema seotud lahendatava juhtumiga ning poleks õige, et otsustaja küsib väga ulatuslikku teavet, mis ei ole asja lahendamisel relevantne, kuigi võib olla üldiselt võttes huvitav või kasulik. Teabe nõudmisele menetlusosalistelt ja teistelt isikutelt ja haldusorganitelt kehtivad üldised haldusmenetluse reeglid, sh õigus nõuda menetlusosaliselt või muudelt isikutelt nende käsutuses olevate andmete ja tõendite esitamist (HMSi § 38 lg-d 1 ja 2). Üldise kaasaaitamiskohustuse raames ehk ka eelnõukohase eelhinnangu andmise etapis ei saa otsustaja kohustada isikut tellima ja esitama ekspertiise või uuringuid (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas 3-17-1739, p 26), kuid tegevusest huvitatud isik võib selliseid tõendeid (nt pädeva asjatundja arvamus) otsustajale esitada ka eelhinnangu etapis. Asjaolude täiendav selgitamine võib olla huvitatud isiku huvides, sest kui olulist ebasoodsat mõju Natura alale ei saa eelhinnangu etapis välistada, järeldub sellest edasise Natura asjakohase hindamise vajadus. Eelhinnang antakse kogutud teabest lähtudes ja selle tulemusena peab otsustaja esitama selge järelduse, kas oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivse teabe alusel välistatud (§ 69³ lg 2). Euroopa Kohtu otsuse C-127/02 alusel tuleb olulise mõjuna käsitleda igasugust mõju, mis võib negatiivselt mõjutada ala kaitse-eesmärke. LKSi § 693 lõige 3 toob välja, millal võib jätta eelhinnangu andmata ja Natura asjakohase hindamise algatamata. Kui mõju on varem piisavalt asjakohaselt hinnatud ehk kus samale tegevusele on varem eelhinnang antud (nt ehitusloa taotluse menetlemisel, keskkonnaloa taotluse menetlemisel) ja kui see varasem eelhinnang on jätkuvalt asjakohane ning otsustajal on piisavalt teavet, et teha oma otsused LKSi § 691 lõikes 1 sätestatu kohaselt, siis ei ole vaja eraldi uut eelhinnangut anda ega hindamismenetlust algatada. Samuti saab eelhinnangu jätta andmata ja Natura asjakohase hindamise algatamata juhul, kui samale tegevust on varem hinnatud KSH raames (nt Natura metsaelupaikade kava) ning see on tehtud piisavalt detailselt ning on jätkuvalt asjakohane. LKSi § 693 lõike 4 järgi tuleb otsustajal küsida kaitstava loodusobjekti valitseja kooskõlastust, kui otsustaja leiab eelhinnangus, et asjakohane hindamine ei ole vajalik või kui eelhinnang jäetakse andmata selle paragrahvi lõike 3 alusel. Normi eesmärk on lubada täiendavat kontrolli juhtudel, mil eelhinnangus eksimine võib tuua kaasa Natura ala kahjustamise. Kooskõlastamise aeg sõltub dokumendi mahust ja keerukusest, seetõttu peab otsustaja andma kooskõlastamiseks mõistliku tähtaja. Loa menetluse korral saab eelhinnangu eelnõu esitada koos loa eelnõuga. Kui otsustaja ja kaitstava loodusobjekti valitseja langevad kokku, st konkreetsel juhul täidab mõlemat ülesannet sama haldusorgan, siis eraldi kooskõlastuse küsimine ja selleks tähtaja andmine ei ole vajalik, eelhinnangus tuleb esitada hinnang seoses mõjutatava kaitstava loodusobjektiga. LKSi § 694. Natura asjakohase hindamise algatamine LKSi § 694 reguleerib Natura asjakohase hindamise algatamist. Kui eelhinnangu tulemus näitab, et oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivse teabe alusel välistatud, piirdub hindamine eelhinnangu andmise etapiga ning eraldi otsust Natura asjakohase hindamise algatamata jätmise kohta ei tehta. Põhjendused, miks Natura asjakohast hindamist ei algatatud, peavad sisalduma eelhinnangus. Kui aga eelhinnang viitab Natura asjakohase hindamise vajadusele (§ 692 lg 1), teeb otsustaja algatamise otsuse, võttes arvesse eelhinnangu tulemusi. Eelhinnang peab üldjuhul olema vormistatud eraldi dokumendina, kuid juhul, kui asjakohast hindamist ei algatata, võib see olla eraldiseisva osana loa andmise kaalutluses. Lõikes 2 on sätestatud tähtajad algatamise otsustamiseks ja tähtaegade sisse peab mahtuma ka eelhinnangu andmine. Kui eelhinnang antakse olukorras, kus samal ajal on vaja anda eelhinnang KMH või KSH kontekstis, kohaldatakse ka asjakohase hindamise kontekstis eelhinnangu andmisele ja hindamise algatamisele neid tähtaegu, mis on sätestatud vastavateks toiminguteks KMH ja KSH käigus (mis on üldjuhul pikemad). LKSi § 694 lõikes 3 sätestatakse, mida tuleb asjakohase hindamise algatamisel või eraldi dokumendiga määrata: hindamismetoodika, vajadusel uuringud, eksperdid, kaasatavad asjaomased asutused. Asjaomaste asutuste määramisel saab analoogia korras lähtuda KeHJSi §-s 23 toodud asjaomaste asutuste loetelust. LKSi § 694 lõikes 4 sätestatakse, et strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisel või koostamise käigus algatatud Natura asjakohane hindamine tehakse samal ajal strateegilise planeerimisdokumendi koostamisega ning Natura asjakohase hindamise tulemused integreeritakse KSH aruandesse. LKSi § 695. Natura hindamise ekspert Natura asjakohase hindamise ja erandi tegemise aruande võib teha eriteadmistega isik (LKSi § 695 lg 1), kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärkideks oleva liigi või elupaigatüübi uurimisel või nende mõjude hindamisel pikaajalised (soovitatavalt vähemalt kolm aastat) kogemused ning kes tunneb Natura hindamise menetlusreegleid. Eksperte võib olla ka mitu ning see on eriti asjakohane, kui tegevus võib mõjutada ühtaegu mitut Natura alal kaitstavat, kuid eripalgelist väärtust, mida üks ekspert ei pruugi piisava põhjalikkusega tunda. Eksperdi määramisel tuleks lähtuda eeskätt isiku kogemustest ja teadmistest ning tema haridusega seotud vormilised küsimused ei tohiks olla primaarsed. See tähendab, et kui isik on pühendanud aastaid mõne liigi uurimisele ning on selle valdkonna parim asjatundja, siis sobib ta eksperdiks ka juhul, kui tal ei ole vastavat teaduskraadi. Eeltoodud põhjustel ei ole eelnõus tehtud ettepanekut ka ekspertide eelnevaks litsentseerimiseks, arvestades, et pädevaks eksperdiks võivad olla ka asjatundjad, kelle jaoks ei ole see põhitöö. Samuti võib eksperdina hindamist teha otsustaja töötaja või teenistuja, kui ta vastab eksperdile esitatavatele kriteeriumitele. Pole kuigi mõistlik jätta hindamisest kõrvale asjatundlik inimene põhjusel, et ta on nt Keskkonnaameti või kohaliku omavalitsuse teenistuja. Otsustaja töötaja või teenistuja puhul lähevad mõjude hindamise kogemustena arvesse näiteks kaitseala valitseja nõusolekute andmine, KMH-de ja KSH-de läbivaatamistel osalemine. Ka otsustaja töötajaid või teenistujaid võib olla mitu vastavalt oma pädevusele. Sel juhul tuleb lihtsalt otsustajal sisemise töökorraldusega tagada eksperthinnangu ja otsustamisprotsessi sõltumatus, et ekspert ise ei kontrolliks enda tööd. Eksperdi kindlaksmääramisel hindab eksperdi pädevust otsustaja. Kui eksperdile tuleb tema tegevuse eest tasuda, siis kannab vastavad kulud tegevusest huvitatud isik. Kui ekspert on otsustaja teenistuja või töötaja, siis on tegemist tema tööülesannetega ning selle eest arendaja eraldi tasuma ei pea. Eksperdiks saab olla otsustaja teenistuja või töötaja juhul, kui tegevus on vajalik otsustajale või kui otsustaja on ette näinud ühte liiki nõusolekutele (dokumendile) mõju hindamise eksperdiks enda töötaja. Strateegilise planeerimisdokumendi korral kannab kulud selle koostamise korraldaja, kuid seadusest tulenevalt võib kulusid kanda ka mõni teine huvitatud isik (nt PlanSi § 2 lg 21). LKSi § 696. Natura asjakohase hindamise aruanne LKSi § 696 reguleerib asjakohase hindamise ja selle kohta koostatava aruande sisu (lõiked 1 ja 2), aruande kooskõlastamist kaitstava loodusobjekti valitsejaga ehk Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumiga (lõiked 3 ja 4), aruande kvaliteedi hindamist (lõiked 5 ja 6), aruande vastuvõtmist (lõige 7). Aruande sisu kohta esitatavad nõuded lähtuvad suures osas Euroopa Kohtu asjakohasest praktikast ning asjakohase hindamise juhendmaterjalidest. Normis on välja toodud eeskätt need aspektid, mis on senini osaliste vahel loodusdirektiivi artikli 6 rakendamisel kõige rohkem vaidlusi tekitanud. Aruandes tuleb välja tuua kavandatava tegevuse kirjeldus, mõjuulatuses oleva Natura 2000 ala iseloomustus, hinnang kavandatava tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala terviklikkusele, leevendusmeetmed, teostatavate alternatiivide analüüs ning vajaduse korral ka põhjendatud seisukoht Natura erandi menetluse algatamise vajalikkuse kohta. Ala terviklikkus on seotud ala kaitse-eesmärkide, nende ökoloogilise struktuuri ja funktsiooniga. Kui kavandatud kava või projekt (üksikult ja koos teiste kavade ja projektidega) ei kahjusta ala kaitse-eesmärke, ei avalda see ala terviklikkusele ebasoodsat mõju. Leevendusmeetmed on meetmed, mis on suunatud kavandatava tegevuse rakendamisel tõenäoliselt tekkida võiva negatiivse mõju minimeerimisele või isegi ärahoidmisele, nii et ala terviklikkust ei kahjustata. Leevendusmeetmed on kavandatava tegevuse spetsifikatsioonide lahutamatu osa või kujutavad endast kavandatava tegevuse lubamise eeltingimust. Leevendusmeetmeid saab otsustamisel arvestada vaid asjakohase hindamise etapis, mitte eelhindamisel. Leevendusmeetmeid, mille eesmärk on mõju vältida, vähendada või ennetada, ei tohi segi ajada hüvitusmeetmetega (§ 697), mille eesmärk on korvata projektist tulenev võimalik kahju. Reaalsete alternatiivide analüüs võib käsitleda teistsugust viisi kavandatava tegevuse eesmärkide saavutamiseks, muud asukohta, tegevuse ulatuse ja mõõtmete muutmist, erinevaid projekteerimislahendusi, teistsuguste tehnikate, ehitus- või töömeetodite kasutamist, ajakava muutmist. Edaspidi aruannete koostamisel tuleb mõistagi arvesse võtta kohtupraktika arengut ning aruande sisu saab mõjutada ajakohaste juhendmaterjalidega. Hindamisaruanne tuleb saata kõigepealt kooskõlastamiseks kaitstava loodusobjekti valitsejale. Seeläbi on tagatud, et Natura ala kaitseväärtused on aruandes käsitletud. Ehkki puudub põhjust kahelda eksperdi pädevuses, annab kaitseala valitsejaga kooskõlastamine lisatagatise selles, et aruande sisu vastab ka kaitseala eest vastutava ametkonna silmis kõigile nõuetele. Kui otsustaja ja kaitseala valitseja on üks ja sama haldusorgan, nt Keskkonnaamet, tuleb ametkonna sees töökorralduslikult tagada, et küsimust lahendaks mitu inimest ning seeläbi saavutataks objektiivne, läbipaistev ja sisuliselt hästi motiveeritud tulemus. Kui asjakohase hindamise aruanne sisaldab põhjendusi Natura erandi menetluse algatamise kohta, tuleb aruanne kooskõlastada ka Keskkonnaministeeriumiga. Otsustaja kontrollib aruande piisavust ning teavitab taotlejat aruande vastuvõtmisest. Kui otsustaja leiab, et aruanne vajab täiendamist, sh kaitstava loodusobjekti valitseja esitatud märkuste tõttu, saab ta seda huvitatud isikult nõuda ning anda täiendamiseks tähtaja. Otsustaja teeb Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse 30 päeva jooksul pärast kaitstava loodusobjekti valitsejalt ehk Keskkonnaametilt kooskõlastuse saamist või aruande täiendamiseks antud tähtaja möödumisest. Kui otsustaja on Keskkonnaamet, on tal aega nõuetele vastavaks tunnistamiseks 30 päeva. LKSi § 697 Natura erandi tegemise menetlus LKSi § 697 sätestab Natura erandi tegemise menetluse. Erandi tegemise menetluse saab algatada, kui tegevus mõjutab ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust, tegevusele puuduvad alternatiivid ja tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel (lg 1). Kui Natura hindamise menetlus on eraldiseisev, saab otsustaja algatada selle koos asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega. Kui Natura asjakohase hindamise aruanne on osa KMHst, saab erandi menetluse algatada koos KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega. Kui Natura asjakohane hindamine tehakse KSH raames, algatatakse Natura erandi menetlus, kui asjakohase hindamise tulemusena jõutakse niikaugele, et strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevusele puuduvad alternatiivid ja tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Kuivõrd Natura erandi tegemiseks on vaja analüüsida selle eelduseks olevaid nõudeid (puuduvad alternatiivid, tegevus on vajalik esmatähtsatel ja tungivatel põhjustel), samuti välja töötada Natura alale avalduva mõju hüvitusmeetmed ning Natura erandi menetluse algatamise vajadust ei ole võimalik enamasti ette näha Natura asjakohase hindamise algatamisel, on otstarbekas näha ette selleks eraldi aruande koostamine: aruanne koostatakse pärast Natura asjakohast hindamist vaid siis, kui sellest järeldub, et on vaja algatada Natura erandi menetlus. LKSi § 691 lõigete 3–5 järgi võib tegevust lubada ja strateegilist planeerimisdokumenti kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul või pärast arvamuse küsimist Euroopa Komisjonilt. Seetõttu tuleb erandi menetluse algatamine ja hiljem ka aruanne kooskõlastada lisaks kaitstava loodusobjekti valitsejale veel Keskkonnaministeeriumiga (§ 696 lg 3 ja § 697 lg 5). Natura erandi tegemise menetluse eeltoimingud on toodud lõikes 2, ekspert määratakse asjakohase hindamisega samas korras, lähtudes §-s 695 sätestatust. Lõikes 3 on sätestatud andmed, mida peab sisaldama Natura erandi menetluse aruanne. Aruande koostamisel on soovitav lähtuda vastavatest juhendmaterjalidest. Aruande koostamisel saab kasutada asjakohase hindamise aruandes toodud teavet. Aruande koostamise käigus töötatakse välja Natura alale avalduva negatiivse mõju hüvitusmeetmed ning antakse hinnang nende tõhususele. Hüvitusmeetmed on kavandatavast tegevusest (sh võimalikest leevendusmeetmetest) sõltumatud. Nende eesmärk on korvata kavandatava tegevuse negatiivne jääkmõju, et säilitada Natura 2000 võrgustiku üldine ökoloogiline sidusus. Hüvitusmeetmed võivad olla näiteks elupaikade taastamine ja laiendamine olemasoleva(te)l Natura 2000 võrgustiku ala(de)l, elupaikade loomine, uue Natura 2000 võrgustiku ala määramine, liikide taasasustamine, esinemise taastamine ja populatsiooni tugevdamine, elupaikade kvaliteedi parandamine. Lõike 5 alusel kooskõlastab otsustaja Natura erandi aruande Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumiga, kellel on kooskõlastamiseks või kooskõlastamata jätmiseks aega 30 päeva. Sarnaselt Natura asjakohase hindamise aruandega kontrollib otsustaja ka Natura erandi aruande piisavust (lg 6), vajaduse korral saadab aruande täiendamiseks (lg 7), ja tunnistab aruande nõuetele vastavaks (lg 8). Lõike 9 alusel esitab otsustaja vastuvõetud aruande Keskkonnaministeeriumile, kes valmistab ette kavandatava tegevuse lubamiseks või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks vajaliku erandi tegemiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu valitsuselt nõusoleku saamiseks või Euroopa Komisjonilt arvamuse küsimiseks. Kui tegemist on strateegilise planeerimisdokumendiga, mille kehtestab Vabariigi Valitsus (näiteks riigi eriplaneering), antakse menetlusökonoomika alusel erand ja kehtestatakse planeerimisdokument sama korraldusega. Vabariigi Valitsuse korralduse valmistab sel juhul ette planeerimisdokumendi koostamise korraldaja kooskõlastades eelnõu enne Keskkonnaministeeriumiga. Kuna erandi tegemisel tuleb lähtuda LKSi § 691 lõigetest 3–5, võib Vabariigi Valitsus nõusoleku anda, kui kavandatav tegevus (sh strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus) ei mõjuta ebasoodsalt esmatähtsaid elupaigatüüpe ega liike loodusdirektiivi mõistes. Kui kavandataval tegevusel võib olla ebasoodne mõju esmatähtsatele liikidele või elupaikadele, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib otsustaja loa anda (või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada) ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Lõikes 10 sätestatakse, et erandi tegemise menetlus lõpeb kas Vabariigi Valitsuselt nõusoleku või Euroopa Komisjonilt arvamuse saamisega. Samuti saab otsustaja Natura erandi menetluse lõpetada juhul, kui Natura erandi aruande koostamise käigus jõutakse järeldusele, et puuduvad alused Natura erandi tegemiseks (lg 4). Erandi menetluse lõppemise sätestamisel on õiguslik tähendus sellest sõltuvate menetlustähtaegade kulgemisele. LKSi § 698. Menetlusosaliste ja avalikkuse kaasamine LKSi § 698 sätestab avalikkuse kaasamise reeglid. Loodusdirektiivi artikli 6 lõige 3 ei sätesta avalikkuse kaasamise üksikasjalikke nõudeid, kuid nõuab, et asjakohasel juhul on tegevuse või kava kohta otsuse tegemine võimalik pärast avaliku arvamuse saamist. Euroopa Kohus on järeldanud Århusi konventsioonist, et vähemalt selles sätestatud nõuetele vastaval keskkonnakaitseorganisatsioonil on loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 alusel õigus osaleda olulist keskkonnamõju omada võivale kavale või projektile loa andmise taotluse kohta otsuse tegemise menetluses, kui selles menetluses tuleb teha üks loodusdirektiivi artikli 6 lõikes 3 loetletud otsustest (C-243/15, p 49). Arvestades asjaolu, et asjakohase hindamise menetlust võib olla vaja kohaldada väga erineva iseloomu ja ulatusega tegevuste jaoks ja eesmärgiks on olnud menetluse efektiivsus, on püütud vältida mahukate avalikustamise reeglite täpset sõnastamist seaduses ja antud otsustajale avar kaalutlusruum. Otsustaja peab menetluse korraldamisel arvestama halduse üldpõhimõtteid ning isikute õigusi osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisel ja sellega seotud reegleid (KeÜSi § 28). Üldise reeglina toimub asjakohase hindamise ja Natura erandi tegemise menetluse avalikustamine ning selle kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamine samas korras, kui see toimub kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotluse või strateegilise planeerimisdokumendi korral (lg 1). Selline lahendus arvestab kõige paremini loa või planeerimisdokumendi olemusega. Kui näiteks tegevuseks antakse luba avatud menetluses (nagu enamik keskkonnalubadest), tuleb selle eelnõuga koos avaldada ka eelhinnang. Kui avatud menetlust ei ole ette nähtud, on lõike 1 järgi tutvumise ja ettepanekute ning vastuväidete esitajate ring piiratud tavapäraste menetlusosalistega HMSi järgi. Otsustaja peab menetlusosaliste ringi määramisel vastavate reeglitega (sh KeÜSi § 28) arvestama. Tagamaks siiski selgem ja laiem võimalus avalikkusel teabega tutvuda ka neil juhtudel, mil avatud menetlust ei ole ette nähtud, on eelnõus pakutud välja lahendus, et asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemuste kohta avaldatakse teade otsustaja veebilehel, kus saab vajaduse korral viidata edasi infosüsteemile, kus dokumendid on kättesaadavad ning selgitada ettepanekute ja vastuväidete esitamise korda (lg 2). Näitena võib välja tuua Keskkonnaameti veebilehe lubade eelnõude avaliku väljapaneku kohta1. Selline ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord võib tuleneda lõikest 1 ehk loa või planeerimisdokumendi enda menetlusreeglitest või lõigetest 3 ja 4. Lisaks andmete kättesaadavusele on avalikustatud asjakohase hindamise ning Natura erandi menetluse tulemuste kohta igaühel võimalik esitada ettepanekuid või vastuväiteid (lg 3). Asjakohase hindamise ja Natura erandi tegemise menetluse aruanded tuleb kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitsejaga, Natura erandi aruanne ka Keskkonnaministeeriumiga. Kooskõlastamine toimub enne aruannete nõuetele vastavaks tunnistamist ja avalikustamist. Protsessi kiirendamiseks avalikustatakse Natura erandi menetluse algatamisel asjakohase hindamise aruanne koos Natura erandi menetluse algatamise otsuse eelnõuga (lg 4). Avatud menetluse korral on selline võimalus avatud avaliku väljapaneku kestel juba lõikest 1 ja vastavatest avatud menetlust reguleerivatest sätetest tulenevalt, kuid muul juhul peab otsustaja määrama selleks eraldi tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva otsustaja veebilehel teate avaldamisest (lg 5). See ongi kõige minimaalsem aeg, mille jooksul saab eelhinnangu või asjakohase hindamise tulemustega veebilehel tutvuda ja otsustajale ettepanekuid või vastuväiteid esitada. Kuigi minimaalne aeg on suhteliselt lühike, tuleb arvestada, et asjakohast hindamist võivad vajada ka suhteliselt väiksesemahulised tegevused, mille puhul ulatuslikum ja pikem avalikkuse kaasamine ei ole põhjendatud. Otsustaja võib määrata ka pikemaid tähtaegu, kui tegevuse iseloom, mõjude ulatus või muud asjaolud seda nõuavad ja see on avalikustamise eesmärgist lähtudes mõistlik. Eelhinnangu saab avalikustada tegevusloa avatud menetluses. Kui tegemist ei ole avaliku menetlusega, tuleb avaldada tegevust lubav dokument otsustaja kodulehel või asjakohases registris (nt. KOTKAS, metsaregister, asutuse dokumendihaldussüsteem) ning sellest peavad nähtuma eelhindamise järeldused. Kui § 693 lõikest 3 lähtudes on eelhinnang jäetud andmata, peavad loast nähtuma eelhinnangu andmata jätmise põhjendused. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumente ei avalikustata. Eelhinnangut saab vaidlustada avatud menetlusega loamenetluses avalikustamise ajal, kuna see on isikule teatavaks saanud, aga ka koos loaga selle avaldamise hetkest. Eelhinnangut ei avalikustata juhul, kui tegemist on nõusoleku andmisega tegevusele või loamenetlusega, kus avatud menetlust ei ole. Üldjuhul on tegevustel, millele on ette nähtud avatud loamenetlus, mõju olulisem kui avatud menetluseta loamenetluses või nõusoleku andmisel. Viimasel juhul on keskkonnaorganisatsioonidel vajaduse korral võimalus nõusolek või luba koos eelhinnanguga 1 https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-kaasa/lubade-eelnoude-avalik- valjapanek. või selle andmata jätmisega vaidlustada. Kuna üldjuhul on sellisel juhul tegemist väheolulise mõjuga tegevustega, mille suhtes avalik huvi puudub, siis ei ole otstarbekas iga väiksema tegevuse lubamisel menetlust eelhinnangu avalikustamisega pikendada. Samuti on vaja optimeerida ning mõistlikud hoida riigi kulud ning haldusorgani töökoormus. Eelhinnang või selle andmata jätmine kooskõlastatakse § 693 lõike 4 kohaselt kaitstava loodusobjekti valitsejaga, seega on tagatud täiendav kontroll juhtudel, mil eelhinnangus eksimine võib tuua kaasa Natura ala kahjustamise. Otsustajale on pandud õigus ja kohustus leida üksikjuhtumile sobiv ja optimaalne kaasamise viis ka asjakohasest hindamisest teavitamisel. Selleks on kavas koondada info ühele veebilehele (lg 6). Kui kavandatava tegevuse või selle aluseks oleva muu dokumendi või strateegilise planeerimisdokumendi vastu võib olla suurem avalik huvi, võib teate avaldada ka ajalehes, kusjuures ajalehes avaldamise kulud kannab tegevusloa taotleja või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isik. LKSi § 699. Natura hindamise erisused projekteerimistingimuste andmisel Kui eelhindamise tulemusena selgub, et projekteerimistingimuste alusel ehitusprojekti koostamisel võib olla oluline mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele, algatatakse projekteerimistingimuste andmisel Natura asjakohane hindamine. Asjakohane hindamine tehakse paralleelselt ehitusprojekti koostamisega. Projekteerimistingimuste andmisel algatatud Natura asjakohase hindamise aruande juurde kuulub ehitusprojekt. Projekteerimistingimuste andmisel tehtav asjakohase hindamise aruanne avalikustatakse eraldi menetlusega LKSi § 699 kohaselt. Tegemist on sättega, mille järele on ilmnenud vajadus praktika käigus KMH kontekstis: kui projekteerimistingimuste andmiseks ei ole KMHd (ega Natura asjakohast hindamist) mõistlik teha liiga vähese info tõttu, siis projekteerimistingimuste andmisel on otstarbekas näha ette võimalus teha ühel ajal ehitusprojekti koostamisega ka kavandatava tegevuse mõjude (sh Natura alale avalduva mõju) hindamine. Kahe protsessi paralleelne toimumine aitab kaasa efektiivsema tulemuse saavutamisele, milleks on Natura alale võimalikult vähe mõju avaldava või mõju sootuks välistava ehitusprojekti koostamine. Paragrahvi 2 punkt 7 täiendab LKSi § 701 lõiget 1 ning lisab KMH ja KSH aruande kõrvale ka Natura asjakohase hindamise aruande, kui aluse kõrvaltingimuste sätestamiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse uusi termineid „Natura asjakohane hindamine“ ja „Natura erandi tegemise menetlus“. Asjakohane hindamine on teabe hankimiseks omaette reeglitega menetlustoiming, mis nähakse KMH ja KSH hindamisest eraldi ette eelnõukohase seadusega. Natura asjakohane hindamine lähtub koos asjakohase kohtupraktikaga Euroopa Liidu õigusest ning kontseptsiooni sisu on selgitatud seletuskirjas eespool. Iseenesest ei ole termin valdkonna praktikas uus, kuna terminit „Natura hindamine“ eelhindamist ja asjakohast hindamist hõlmava mõistena ja „Natura asjakohane hindamine“ on kasutatud selgitustes2 ja juhenddokumentides3 ka varemgi, kuid kuna need on seni olnud KMH ja KSH koosseisus, pole õigusaktides neid määratletud. Natura erandi tegemise menetlusega nähakse ette protseduur juhtumiteks, kui on põhjendatud lubada Natura ala terviklikkust kahjustavat tegevust. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 2 https://www.envir.ee/et/keskkonnakorraldus/moju-hindamine/keskkonnamoju-hindamine/natura-hindamine. 3 https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf. Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Loodusdirektiivi artikkel 6 näeb ette Natura hindamise reeglid. Tegevuse mõju Natura alale võib hinnata KMH või KSH menetluses, kuid seda võib teha ka eraldi Natura hindamise kaudu. Natura hindamiseks luuaksegi eelnõuga reeglid, mis arvestavad senist Euroopa Kohtu praktikat ja lähtuvad loodusdirektiivist. Ühtlasi võetakse kasutusele direktiivi 2001/42/EÜ artikli 3 lõikes 3 sätestatud erand ulatuses, mis puudutab strateegilisi planeerimisdokumente, mis eeldatavalt avaldavad mõju Natura aladele. Kui tegemist on kohaliku tähtsusega väikese ala detailplaneeringu kohta kehtestatavate strateegiliste planeerimisdokumentidega, mille ainuke põhjus, miks KSH oleks vajalik, on mõju Natura alale, siis võib sellistel juhtudel piirduda eelnõukohase hindamisega. 6. Seaduse mõju Seadusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule. Kavandatav muudatus ja selle mõju. Mõju avaldav muudatus: KMHst ja KSHst eraldiseisva Natura hindamise regulatsiooni kehtestamine Kui keskkonnamõju hindamise (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kõrval on eraldi menetlusena võimalik ka Natura aladele avalduvate mõjude hindamine (kui puudub muu oluline keskkonnamõju, mille korral on kohustuslik algatada KMH või KSH), lubab see kooskõlas ELi õigusega uurida tegevuse mõju üksnes Natura alale, ilma et oleks vaja teha sisuliselt ja menetluslikult ressursimahukas KMH või KSH. Ühtlasi vähendab muudatus halduskoormust ning seeläbi peaks lühenema ka tegevuse või planeerimisdokumendi lubamise/keelamise üle otsustamise aeg. Samuti võiks Natura hindamine KMHst ja KSHst eraldi reguleerimine aidata kaasa kvaliteetsematele otsustele. Põhjus on selles, et kui seni tähendas tegevusega kaasnevate mõjutuste kaardistamisel (nn KMH eelhinnangu andmisel) Natura alale eeldatava ebasoodsa mõjutuse tuvastamine, et tingimata tuleb teha KMH või KSH, siis võis see mõjutada menetluse osapooli eelhindamise tulemusi suunama nii, et võimalikult paljudel juhtudel mahuka KMH või KSH menetluse järele vajadust esile ei tuleks. Kui eelhinnangu andmisel on selge, et olulist mõju Natura alale ei saa välistada, siis Natura alale keskenduva asjakohase hindamise korral saabki piirduda kitsalt selle tegevuse või planeerimisdokumendi mõju uurimisega konkreetsele Natura alale. Sellisel juhul pole vaja teha KMHd või KSHd, mis on laiema sisuga ja menetluslikult keerulisemad menetlused ning mis sisuliselt ei anna olulist lisaväärtust, kui juba eelhindamisest on selgunud, et lisateavet otsustamiseks on peamiselt või üksnes vaja seoses Natura ala kaitse-eesmärkidega. Kaasnev mõju: Kui tegevusloa sisu on majandustegevuse lubamine, võib eelnõu majandustegevust edendada sel viisil, et riigi seisukohta tegevusele on võimalik kujundada teatud juhtudel lühema aja jooksul ja ühiskonnale väiksemate kuludega. KMH näitel võib välja tuua, et KMH ajaline kestus on 1,5 kuni 3 aastat, erandjuhtudel kauem. Kui hinnata Natura aladele avalduvaid mõjusid sellise menetluse ja ajakuluga, on see menetlusosalistele, haldusorganitele ja laiemalt ühiskonnale suhteliselt koormav. Samas ei ole ELi direktiividest tulenevalt kõigil juhtudel, mil Natura aladele avalduvaid mõjusid on vaja asjakohaselt hinnata, vaja läbida niivõrd põhjalikku ja ajakulukat menetlust. Võrreldes eeltoodud tähtaegu KMH menetluse tähtaegadega, on ilmselge, et Natura asjakohase hindamise menetlusaeg (ca 3–6 kuud) on reeglina tunduvalt lühem. Seega saab järeldada, et eelnõukohase KMH ja KSH kõrval alternatiivse Natura asjakohase hindamise menetluse võimaldamine säästab oluliselt haldusorganite ja huvitatud isikute aega, tagab parema keskkonnakaitse ning efektiivsema ELi õiguse rakendamise. Eelnõukohane seadus mõjutab mõõdukalt elu- ja looduskeskkonda, kuna selle sisu ongi teabe hankimine loodusväärtuste ja neile avalduvate mõjude kohta. Natura asjakohase hindamise lubamisel, nii et see teatud juhtudel asendab KMHd või KSHd, võib olla keskkonnale soodne mõju. Seda eeskätt juhul, kui seni on KMH või KSH algatamisest hoidutud ja eelhinnangus kaasnevaid mõjusid pisendatud, kuna KMH ja KSH oleks tegevuse väikest mahtu arvestades ja sõltumata tegevuse mõõdukast mõjust loodusväärtustele, ikkagi asjaolusid arvestades liiga koormav. Kui aga KMH või KSH asemel saab tegevuse mõju välja uurida kiirema ja odavama Natura asjakohase hindamise käigus, mis on kitsama skoobiga ning mille juures ei ole ette nähtud sedavõrd arvukalt menetlusetappe, siis võiks muudatus julgustada nii arendajaid kui ka otsustajaid pigem tegevuse mõju läbipaistvalt välja selgitama, kui seda pisendama. See on arendaja vaatest oluline näiteks seetõttu, et ka tema vastutus keskkonnavastutuse seaduse järgi vastaks sellele teabele, millest lähtudes talle tegevuseks luba on antud. Seaduse mõju regionaalarengule on pigem kaudne ja avaldub selle kaudu, et kui otsustaja suudab kujundada seisukoha tegevuse kohta kiiremini ja väiksemate kuludega, võib see edendada eri piirkondade arengut. Sihtrühm I: Keskkonnaameti ametnikud. Seni on Keskkonnaamet erinevateks tegevusteks nõusolekuid andnud kirja teel kaalutlusotsusena, analüüsides muuhulgas mõjusid Natura 2000 väärtustele. Seaduse jõustumisel tuleb nõusolekute kaalutlusotsuste asemel hakata tegema põhjalikumaid Natura eelhindamisi. See suurendab oluliselt töökoormust. See puudutab kokku 50 Keskkonnaameti töötajat. Sihtrühm II: teiste ametite ametnikud, KOVid. Muudatus võib mõjutada Põllumajandus- ja Toiduameti tööd, kes peab senisest enam tegema Natura eelhindamisi. Samuti suureneb halduskoormus 79-l kohalikul omavalitsusel ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, kes peavad hakkama tegema põhjalikumaid Natura eelhindamisi nt ehitisteatistele, ehituslubadele, projekteerimistingimustele. Sihtrühm III: arendajad, tegevuste kavandajad. Ühest küljest vähenevad kulud mõju hindamisele, kuna KMH ja teatud juhtudel ka KSH asemel saab piirduda Natura hindamisega. Teisest küljest toob seadusemuudatus kaasa väikesemahuliste tegevuste kavandajatele, sh ligikaudu 5000 metsaomanikule, kohustuse Natura hindamiseks. Seetõttu loob muudatus eelduse paljudeks väiketegevusteks vajalike (sh eraisikutele) nõusolekute muutumise sisuliselt tasuliseks, kuna eraisik peab palkama eksperdi Natura asjakohaseks hindamiseks. Samas on kohustus sellisteks hindamisteks KMH raames olnud ka senini, kuid seda pole rakendatud KMH ressursimahukuse tõttu. Samas võib hindamine lõppeda ka juba eelhinnangu andmisega, mis ei too tegevuse kavandajale rahalist kulu. Metsaomanike kulude vähendamiseks ja ka üksikute Natura hindamiste vähendamiseks on kavas koostada Natura 2000 alade metsaliikide ja metsaelupaikade kava, milles käsitletakse mh võimalikke metsaraieid ning millele tehakse KSH. Selle tulemusel saab mõju juba olulisel määral hinnatud ja sellest saab hiljem metsateatiste menetluses lähtuda ning vajadus üksikute Natura asjakohaste hindamiste järele väheneb oluliselt. Mõju avaldav muudatus: raiekeeld Natura alade metsaelupaikades. Sihtrühm: erametsaomanikud (üle 7000). Kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndisse jääb Natura metsaelupaiku 12 640 ha eramaal ja 28 742 ha riigimaal ning hoiualadel 7000 ha eramaal. Muudatus puudutab eelkõige erametsi, kuna alates 2018. aastast on majanduseesmärgil raied riigimetsa elupaikades RMK käskkirjaga välistatud. Arvestusega, et piiranguvööndisse ja hoiualadele jääb eramaadel metsaelupaiku u 20 000 ha ja ühe hektari metsamaa ostuhind on olnud keskmiselt 7363 eurot, siis teoreetiliselt teeb see kõigi maade omandamise kuluks 147 mln eurot. Praktikas on looduskaitsemaad soovinud riigile väga väike osa maaomanikest (kompensatsioonina eelistatakse kasutada metsatoetuse süsteemi). Eelnõukohase seaduse § 2 punktiga 3 LKSi § 14 lisatavas lõikes 8 nimetatud piirangutega aladel on plaanis suurendada piiranguvööndi ja hoiuala toetust 60 eurolt 110 eurole hektari kohta aastas ehk sama suureks, kui makstakse kompensatsiooni sihtkaitsevööndis. Siis on vaja neile aladele leida rahaline kate kuni 1 mln eurot aastas. Kui arvestada, et praegu taotletakse toetust u 77% toetusõiguslikust alast, on lisanduv rahavajadus 770 000 eurot aastas. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Võrreldes KeHJSis sätestatuga ei kehtesta seadus juurde aluseid keskkonnamõju hindamiseks ja selles osas eelnõu riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevust ei mõjuta. Kuigi KeHJSist võib esmapilgul jääda mulje, et KMHd nõudvate tegevuste või tegevuslubade ring on KeHJSis kitsam kui eelnõukohases seaduses, siis lähemal vaatlusel olulist erinevust ei ole. KeHJSi tõlgendamisel tuleb arvestada loodusdirektiivi artikli 6 lõiget 3 ja sellekohast kohtupraktikat, mis ei võimalda KeHJSis kavandatava tegevuse ja tegevusloa mõistet kitsendavalt tõlgendada, kuna see võiks sattuda direktiiviga vastuollu. Riigi ja kohaliku omavalitsuse halduskoormus jaguneb seaduse jõustumisel senisest erinevalt. Kui varem oli alati vaja algatada KMH või KSH menetlus, kui tegevusel võis olla negatiivne mõju Natura alale, tõi see kaasa võrdlemisi suure halduskoormuse nendes asjades, kus KMH või KSH algatati. Muudatus lubab osadel juhtudel tulevikus jätta KMH või KSH algatamata ning selle asemel teha Natura asjakohane hindamise, millega kaasnev halduskoormus on oluliselt väiksem. Samas võib arvata, et Natura asjakohaste hindamiste arv on kordades suurem, kui nende KMH või KSH menetluste arv, mis seni algatati üksnes seetõttu, et tegevus võis mõjutada Natura ala. Kokkuvõttes kasvab oluliselt riigi või kohaliku omavalitsuse töökoormus. Näiteks peab Keskkonnaamet senise tegevustele nõusoleku andmise asemel hakkama tegema Natura mõju eelhindamisi ja kui selle põhjal selgub, et mõju Naturale pole välistatud, peavad nn arendajad tegema Natura asjakohase hindamise, mille kooskõlastab Keskkonnaamet. Praegu menetleb Natura 2000 aladel Keskkonnaamet aastas 6000 metsateatist ja 2000 muud luba. Seni on Keskkonnaamet teinud aastas 200–250 keskkonnamõju eelhindamist. Keskkonnaameti hinnangul on muudatuse jõustumisel neil juurde vaja 20 töökohta, kusjuures personalikuludeks on vaja juurde 786 000 eurot aastas, millele lisanduvad majanduskulud. Lisaks pikeneb metsateatise ja muu tegevuse taotluse menetlemise protsess (praegu metsateatisel 15–30 tööpäeva) ja tekib täiendav aja- ja rahakulu nii metsaomanikule kui ka muu tegevuse taotlejale. Samuti suureneb kohalike omavalitsuste töökoormus. Samas annab eelnõu kiirema ja odavama võimaluse KMH asemel Natura hindamist tehes rakendada korrektselt ELi õigusakte, täpsemalt loodusdirektiivi artikli 6 lõikeid 3 ja 4. See võimaldab Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse lahendada enne Euroopa Kohtusse jõudmist, mis tähendab omakorda trahvide mittemaksmist. 8. Rakendusaktid Seadusemuudatuse tõttu tuleb muuta järgmisi rakendusakte: 1) Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“; 2) keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“; 3) keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“; Tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu määrusest, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, võetakse välja tegevus, mis võib mõjutada Natura 2000 ala, kuna juhul, kui muudel põhjustel pole vaja KMH eelhinnangut anda, tehakse eelhinnang looduskaitseseaduse kohaselt. Nii KMH eelhinnangu kui ka KMH aruande sisu täpsustatud nõuete määrustes täpsustatakse Natura hindamise reegleid, et need hindamised tuleb teha looduskaitseseaduse kohaselt. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, samuti arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning järgmistele huvigruppidele: Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Erametsaliit ja Eesti Veeühing.  Lisa: Rakendusaktide kavandid KAVAND 2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 2022 nr Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) selline tegevus, mis võib mõjutada väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuvat kaitstavat loodusobjekti;“. Madis Kallas Minister Meelis Münt Kantsler  KAVAND 2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2022 nr Keskkonnaministri 16. augusti 2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 lõike 5 alusel. Keskkonnaministri 16. augusti 2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale lähtudes looduskaitseseaduse § 693 lõigetes 1 ja 2 sätestatust.“. Madis Kallas Minister Meelis Münt Kantsler  KAVAND 2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2022 nr Keskkonnaministri 01. septembri 2017 määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 20 lõike 2 alusel. Keskkonnaministri 1. septembri 2017 määruses nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Madis Kallas Minister Meelis Münt Kantsler  EELNÕU 05.09.2022 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus (Natura hindamine) § 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „hädaolukorra lahendamine“ tekstiosaga „välja arvatud juhul, kui strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile.“; 2) paragrahvi 21 teksti täiendatakse pärast sõna „kavandatava“ tekstiosaga „sealhulgas asjakohasel juhul korduva või jätkuva“; 3) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kavandatava tegevuse korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.“; 4) paragrahvi 3 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul“; 5) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses: „(101) Kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse käesoleva seaduse § 6 lõike 2 või 21 alusel ja eelhinnangu kohaselt ei ole tegevusel olulist keskkonnamõju, kuid kavandatava tegevuse olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, siis jäetakse keskkonnamõju hindamine algatamata ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale hinnatakse looduskaitseseaduse 10. peatüki Natura hindamise sätete kohaselt.“; 6) paragrahvi 11 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „teavitamiseni“ tekstiosaga „või looduskaitseseaduse § 697 lõike 10 kohase Natura erandi tegemise menetluse lõpuni.“; 7) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) peab keskkonnamõju hindamise aruanne sisaldama looduskaitseseaduse §-s 696 sätestatud Natura asjakohase hindamise aruannet;“; 8) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevusloa andmisel lähtutakse looduskaitseseaduse §-st 691.“; 9) paragrahvi 29 lõiked 3‒5 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud juhul.“; 11) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) koostatakse detailplaneering, mis on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.“; 12) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 4 nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kaalumise tulemuse kohaselt ei kaasne selle elluviimise tulemusena olulist keskkonnamõju, kuid olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ei saa välistada, siis jäetakse keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata ja hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku alale looduskaitseseaduse 10. peatüki Natura asjakohase hindamise sätete kohaselt.“; 13) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) peab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldama looduskaitseseaduse §-s 696 nimetatud Natura asjakohase hindamise aruannet ja asjakohasel juhul looduskaitseseaduse §-s 697 nimetatud Natura erandi tegemise aruannet;“; 14) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel lähtutakse looduskaitseseaduse §-st 691.“; 15) paragrahvi 45 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Kui keskkonnamõju hindamine või keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole käesoleva sätte jõustumisel kohustuslik, võib enne käesoleva sätte jõustumist algatatud keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise huvitatud isiku taotlusel lõpetada ja lähtuda kavandatava tegevuse lubamisel ja strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel looduskaitseseaduse 10. peatükist.“. § 2. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis ning hoiualal on raie keelatud järgmistes nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisas I nimetatud metsaelupaigatüüpides: luitemetsad, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, rohundirikkad kuusikud, okasmetsad moreenikuhjatistel, soostuvad ja soo-lehtmetsad, rusukallete ja jäärakute metsad, siirdesoo- ja rabametsad, lammi-lodumetsad ning laialehised lammimetsad. Valitseja nõusolekul on lubatud raie otsese ohu vältimiseks inimese elule ja varale, samuti kujundusraie kaitse-eesmärgi saavutamiseks ning raie metsaseaduse § 40 lõikes 2 sätestatud juhul metsakahjustuse ärahoidmiseks ja leviku tõkestamiseks.“; 2) paragrahvi 32 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 33“ tekstiosaga „või 10. peatükis“; 3) 10. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10. peatükk EUROOPA LIIDU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE KAITSE“; 4) paragrahvi 69 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 69. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärk“; 5) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ala (edaspidi Natura 2000 võrgustiku ala) kaitse-eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu.“; 6) seadust täiendatakse §-dega 691‒699 järgmises sõnastuses: „§ 691. Natura 2000 võrgustiku ala kaitse kavandatava tegevuse lubamisel ja strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel (1) Kavandatavat tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust (edaspidi kavandatav tegevus), mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega, võib lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 mõistes (edaspidi strateegiline planeerimisdokument) võib kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust. (2) Kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvaid mõjusid asjakohaselt hinnata (edaspidi Natura asjakohane hindamine) käesolevas peatükis sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kavandatav tegevus või strateegiline planeerimisdokument on otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik. (3) Kui hoolimata kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel (edaspidi Natura erand), sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, ning ebasoodsat mõju on võimalik hüvitada käesoleva seaduse § 701 kohaselt, võib tegevust lubada või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul, mis vormistatakse korraldusena. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul tuleb tegevuse lubamisel või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitset. Keskkonnaministeerium teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 rakendatud Natura erandist, selle põhjustest ja vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamata pärast tegevuse lubamist või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist. Kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust, ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. (5) Kui kavandatav tegevus või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib tegevust lubada või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust, ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 sätestatud Natura erandile kohaldatakse Natura erandi menetlust käesoleva seaduse § 697 kohaselt. (7) Natura asjakohase hindamise algatamisel pikeneb kavandatavaks tegevuseks vajaliku loa või sellise tegevuse aluseks oleva muu dokumendi menetlus, kuid mitte kauem kui Natura asjakohase hindamise või Natura erandi tegemise korral menetlusele kuluva aja võrra. (8) Käesolevas peatükis sätestatud menetlustähtaegu võib pikendada põhjendatud juhtudel, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus või teabe kogumisega seotud raskused, määrates uue menetlustähtaja. § 692. Natura asjakohase hindamise vajadus ja otsustaja (1) Kavandatava tegevuse lubamisel ning strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja kehtestamisel tuleb arvestada Natura asjakohase hindamise tulemusi. (2) Natura asjakohase hindamise vajadust hindab otsustaja. Otsustaja on haldusorgan, kelle pädevuses on kavandatava tegevuse lubamine, või strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja või juhul, kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja koostamise korraldaja ei kattu, strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja pärast selle dokumendi koostamise algatamist. (3) Otsustaja annab eelhinnangu Natura asjakohase hindamise vajaduse kohta käesoleva seaduse §-s 693 sätestatud korras, välja arvatud, kui vajaduse puudumine on ilmselge. § 693. Eelhinnang (1) Eelhinnangu andmisel lähtub otsustaja järgmisest teabest: 1) tõenäoliselt mõjutatava Natura 2000 võrgustiku ala iseloomustavad andmed (sh kaitse-eesmärk, kaitstavad elupaigatüübid ja liigid); 2) kas kavandatav tegevus on seotud kaitsekorraldusega; 3) kavandatav tegevust iseloomustavad andmed; 4) ala ruumilise planeerimisega seotud teave; 5) teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses asjakohase Natura 2000 võrgustiku alaga; 6) eeldatavalt ebasoodsat mõju avaldavad tegevused või asjaolud, seejuures eraldi või koos muude tegevustega; 7) mõju kõigile tõenäoliselt otseselt või kaudselt mõjutatavatele Natura 2000 võrgustiku aladele, võttes arvesse nende kaitse eesmärke; 8) tegevuste võimalik kumulatiivne mõju; 9) põhjendatud juhul muu asjakohane teave. (2) Eelhinnangus esitatakse muu hulgas koos põhjendustega otsustaja järeldus, kas oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivse teabe alusel välistatud. (3) Eelhinnangu võib jätta andmata ja Natura asjakohase hindamise algatamata, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevad võimalikud mõjud Natura 2000 võrgustiku alale on varem asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on piisavalt teavet, arvestades käesoleva seaduse § 691 lõiget 1. (4) Eelhinnangu, mille kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik, ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eelhinnangu andmata jätmise kooskõlastab otsustaja mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitsejaga. § 694. Natura asjakohase hindamise algatamine (1) Natura asjakohase hindamise algatab otsustaja põhjendatud otsusega, võttes arvesse eelhinnangu tulemusi. (2) Otsustaja teeb otsuse Natura asjakohase hindamise algatamise kohta: 1) kavandatavaks tegevuseks vajaliku loa või sellise tegevuse aluseks oleva muu dokumendi menetlemise aja jooksul; 2) koos strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise otsusega või koostamise käigus viivitamata, kui selleks ilmneb vajadus. (3) Natura asjakohase hindamise algatamisel või vajaduse korral eraldi otsusega määrab otsustaja muu hulgas: 1) hindamismetoodika ja vajalikud uuringud, kui see on asjakohane; 2) eriteadmistega isiku või isikud, kes koostavad hindamise aruande (edaspidi ekspert), võttes arvesse eksperdile esitatavaid nõudeid ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut; 3) muud asjakohased juhised, sealhulgas juhised asjaomaste asutuste kaasamiseks või hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks; (4) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisel või koostamise käigus algatatud Natura asjakohane hindamine tehakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisega samal ajal. § 695. Natura hindamise ekspert (1) Ekspert käesoleva peatüki tähenduses on eriteadmistega isik, kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduvate mõjude hindamisel pikaajalised kogemused ning kes tunneb Natura hindamise menetluse põhimõtteid. (2) Eksperdiks võib põhjendatud juhul määrata otsustaja teenistuja või töötaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. (3) Eksperdi kaasamise korraldab ja sellega seotud kulud kannab Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks oleva taotluse esitaja või strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kannab eksperdi kaasamisega seotud kulud otsustaja. § 696. Natura asjakohase hindamise aruanne (1) Natura asjakohase hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat mõju Natura 2000 võrgustiku alal olevatele kaitstavatele liikidele ja elupaigatüüpidele ala kaitse-eesmärkide seisukohast ning mõju ala terviklikkusele, arvestades ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala toimuvaid või kavandatavaid tegevusi ning tegevuste kumulatiivset mõju. (2) Natura asjakohase hindamise tulemusena koostab ekspert aruande, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi lühiiseloomustus; 2) asjassepuutuva Natura 2000 võrgustiku ala lühiiseloomustus, sh ala kaitse-eesmärk ning ülevaade alal asuvatest elupaigatüüpidest ja liikidest; 3) selge hinnang kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala terviklikkusele; 4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ebasoodsa mõju leevendusmeetmed ja hinnang nende tõhususele; 5) reaalsete alternatiivide analüüs; 6) asjakohasel juhul põhjendatud seisukoht Natura erandi menetluse algatamise vajalikkuse kohta. (3) Otsustaja edastab Natura asjakohase hindamise aruande mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks. Kui Natura asjakohase hindamise aruanne sisaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud seisukohta, edastab otsustaja aruande kooskõlastamiseks ka Keskkonnaministeeriumile. (4) Kaitstava loodusobjekti valitseja ja asjakohasel juhul Keskkonnaministeerium kooskõlastavad Natura asjakohase hindamise aruande või jätavad selle kooskõlastamata 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates. (5) Otsustaja kontrollib Natura asjakohase hindamise aruande vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamiseks või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks. (6) Kui otsustaja tuvastab, et Natura asjakohase hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele või ei ole Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamise otsustamiseks või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks piisav, määrab otsustaja aruande täiendamiseks tähtaja. (7) Otsustaja teeb Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kooskõlastuse saamisest või lõike 6 alusel määratud tähtajast. § 697. Natura erandi tegemise menetlus (1) Kui Natura asjakohase hindamise aruandest selgub, et kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneb eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele, võib otsustaja alternatiivsete lahenduste puudumisel ja avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste olemasolul algatada Natura erandi tegemise menetluse. (2) Natura erandi tegemise menetluse algatamisel või vajaduse korral eraldi otsusega määrab otsustaja muu hulgas: 1) vajalikud uuringud, kui need on asjakohased; 2) eksperdi või eksperdid, kes koostavad hindamisaruande, võttes arvesse eksperdile esitatavaid nõudeid ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut; 3) muud asjakohased juhised, sealhulgas juhised asjaomaste asutuste kaasamiseks või hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks. (3) Ekspert koostab Natura erandi tegemise aruande, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ala kaitstavate liikide ja elupaikade kirjeldus, millele avaldub tõenäoliselt ebasoodne mõju; 2) ebasoodsa mõju kirjeldus ja ulatus; 3) alternatiivide puudumise põhjendus; 4) avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused, sealhulgas sotsiaalsed või majanduslikku laadi põhjused, mis kaaluvad üle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkuse säilimise; 5) hüvitusmeetmete kirjeldus ja hinnang nende rakendamise tõhususele. (4) Kui Natura erandi aruande koostamise käigus jõutakse järeldusele, et puuduvad käesoleva seaduse § 691 lõikes 3 või 5 sätestatud Natura erandi tegemise alused, lõpetab otsustaja Natura erandi menetluse. (5) Natura erandi tegemise aruande kooskõlastab otsustaja mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitseja ja Keskkonnaministeeriumiga. Kaitstava loodusobjekti valitseja ja Keskkonnaministeerium kooskõlastavad või jätavad aruande kooskõlastamata 30 päeva jooksul selle saamisest. (6) Otsustaja kontrollib Natura erandi tegemise aruande vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura erandi tegemise menetluse jätkamiseks. (7) Kui otsustaja tuvastab, et Natura erandi tegemise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele või see ei ole Natura erandi tegemise menetluse jätkamiseks piisav, määrab otsustaja aruande täiendamiseks tähtaja. (8) Otsustaja teeb Natura erandi tegemise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse või menetluse lõpetamise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kooskõlastuse saamisest või lõike 7 alusel määratud tähtajast. (9) Otsustaja esitab nõuetele vastavaks tunnistatud Natura erandi tegemise aruande Keskkonnaministeeriumile käesoleva seaduse § 691 lõikes 3 või 5 sätestatud nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuselt või arvamuse küsimiseks Euroopa Komisjonilt. (10) Käesoleva seaduse § 691 lõikes 3 sätestatud nõusoleku või lõikes 5 sätestatud nõusoleku või Euroopa Komisjonilt arvamuse saamisega Natura erandi menetlus lõpeb. § 698. Menetlusosaliste ja avalikkuse kaasamine (1) Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi tegemise aruandega võimaldatakse menetlusosalisel ja avalikkusel tutvuda ning nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotluse või strateegilise planeerimisdokumendiga tutvumisele või nende kohta ettepanekute või vastuväidete esitamisele. (2) Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemuste kohta avaldab otsustaja viivitamata oma veebilehel teate, milles märgitakse, kuidas saab Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemustega tutvuda ning esitada ettepanekuid või vastuväiteid. (3) Igaühel on õigus esitada otsustajale Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemuste kohta ettepanekuid või vastuväiteid avaliku väljapaneku kestel või otsustaja määratud muu tähtaja jooksul. (4) Natura erandi menetluse algatamisel avalikustatakse asjakohase hindamise aruanne koos Natura erandi menetluse algatamise otsuse eelnõuga. (5) Kui kavandatavaks tegevuseks loa või muu tegevust lubava dokumendi andmise või strateegilise planeerimisdokumendi menetluses ei kohaldata avatud menetlust, määrab otsustaja tähtaja ettepanekute või vastuväidete esitamiseks, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest arvates. (6) Kui otsustaja peab seda juhtumi asjaoludest lähtudes vajalikuks, avaldatakse teave asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse algatamise kohta veebis määratud asukohas. Kui otsustaja peab põhjendatuks avaldada teade ka ajalehes, kannab avalikustamise kulud tegevusloa taotleja või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isik. Asjakohase hindamise teates avaldatakse kavandatava tegevuse lühikirjeldus, mõjutatava Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärk, eeldatav aeg, mil Natura asjakohane hindamine tehakse, ning täiendava teabe saamise võimalused. Natura erandi menetluse teates avaldatakse alternatiivide puudumise selgitus ja võimalikud avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused, mis võimaldavad erandit teha. (7) Kui Natura hindamine lõpeb eelhinnangu andmisega või käesoleva seaduse § 693 lõikes 3 sätestatud juhul, avaldab otsustaja tegevust lubava dokumendi koos eelhinnanguga või selle tegemata jätmise põhjendustega oma veebilehel või avalikus infosüsteemis. § 699. Natura hindamise erisused projekteerimistingimuste andmisel (1) Projekteerimistingimuste andmisel algatatud Natura asjakohane hindamine ja asjakohasel juhul Natura erandi tegemise menetlus viiakse läbi ehitusprojekti koostamisega samal ajal. (2) Projekteerimistingimuste andmisel algatatud Natura asjakohase hindamise aruande juurde kuulub ehitusprojekt.“; 7) paragrahv 70 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 701 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Kui“ tekstiosaga „Natura erandi tegemise aruande hindamise,“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ………………….2022. a Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel  Kaitseministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 16.09.2022 nr 1-4/22/4165 Looduskaitseseaduse ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks looduskaitseseaduse ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Erametsaliit, Eesti Veeühing Kadri Möller, 626 2876 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231