.
Riigikantselei 19.09.2022 nr 5-11/22/3799
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse "Kaitseväe
kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel
sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
Lisa: RO Inherent Resolve 2023 eelnõu.docx
RO Inherent Resolve 2023 seletuskiri.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutami se tähtaja pikendamine E esti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve “ eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 5 kaitse väelasega rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Markus Holst ( ma rkus.holst @kaitseministeerium.ee ), vastutav jurist on Teele Helemäe (
[email protected] ). Operatsioon Inherent Resolve USA juhitav ale ISIL-i vastase rahvusvahelise koalitsiooni sõjalisele operatsioon ile Inherent Resolve ( Combined Joint Task Force – Operation Inherent Resolve , CJTF-OIR ) pani USA k aitseministeerium ametlikult aluse 17. oktoobril 2014, eesmärgiga koondada ISIL-i vastased sõjalised tegevused Iraagis ja Süürias. USA CJTF- OIR-i nime all läbi viidavate sõjaliste operatsioonide ajendiks Iraagis oli ISIL-i tegevus , sh ä ärmusliku ideoloogia levitamine, tavarelvastuse edukas omandami ne, relvastatud üksuste loomine ning kiire territooriumide enda kontrolli alla võtmine ja selle käigus ini msusevastaste kuritegude sooritamine . See destabiliseeris kogu piirkonda. Operatsiooni eesmärk oli ISIL-i vastane võitlus esmajoones Ir aagis ja Süürias. See hõlmas ISIL-i käsuahelate toimimise takist amist, pelgupaikade hävitamist ning ra hastamisallikate kinnikeeramist . Operatsioon Inherent Resolve keskendub pärast ISIL-i füüsilist lüüasaamist (terroristide valduses ei ole enam märkimisväärseid territooriume) stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATO ja Iraagi valitsusega. 26. juulil 2021 allkirjastasid USA president Joe Biden ja Iraagi peaminister Mustafa al-Kadhimi ühisavalduse, mille kohaselt lahkusid lahingüksused Iraagist 2021. aasta lõpuks. USA ja Iraagi kaitsealane koostöö CJTF-OIR raames muutus seejärel täielikult väljaõppe, nõustamise, kaitsealase abi ja luureinfo jagamise keskseks. Märkimisväärset vägede arvulist vähendamist 2021. aasta lõpus siiski ei toimunud, veebruariks 2021 oli vägede arvu vähendatud 5200-lt 2500-le. Iraagis stabiilsuse toetam ise vajadus on säilinud. 11 kuud pärast 10. oktoobril 2021 toimunud Iraagi parlamendivalimisi on poliitiline olukord jätkuvalt patiseisus, kuna ei ole jõutud kokkuleppele presidendi ja peaministri nimetamises. Riigi poliitiline ladvik on jagunenud kahte leeri – valimised võitnud šiiavaimuliku al-Sadri rahvuslik-šiiitlik liikumine koos Kurdistani Demokraatliku Partei ja sunniitide Al- Siyada blokiga ning teisalt iraanimeelsed šiiitlikud parteid. Juuli lõpus kasvasid poliitilisest patiseisust tingitud pinged esmakordselt suuremaks meeleavalduseks, kui al- Sadri poolehoidjad parlamendihoone hõivasid. Protes tijad olid eelkõige vastu peaministrikandidaadi Mohammed Shia al-Sudani valitsusjuhiks saamise vastu. Olukord I raagis eskaleerus augusti lõpus lühiajaliselt , kui al-Sadr teatas 29. augustil poliitikas osalemisest loobumisest ning tema toetajad alustasid Bagdadi tänavatel protestimist ning valitsushoonetesse tungimist. Iraan i toetatud julgeolekujõudude üksused avasid nende pihta tule ja hiljem ühinesid võitlusega al- Sadri relvastatud sõjaväelased . Vägivald levis piiratud ulatuses ka väljapoole Bagdadi. Kuigi olukord oli pingeline, siis rahvusvahelistele operatsioonidele Iraagis NMI ja OIR vahetut ohtu ei olnud. Hetkel on tänu a l-Sadri üleskutsetele ja peaminister a l-Kadhimi otsustele olukord rahunenud. Olukorra rahustamisele kutsusid kiireloomuliselt üles ka mõned liitlased (UK, TR), samuti NATO asepeasekretär, olles eelnevalt konsulteerinud NMI ülema kin-ltn Iannucci’ga . Liikumispiirangud Bagdadis on praeguseks lõpetatud. Ebastabiilselt poliitilist olukorda kasutavad laiemalt ära ISIS ja Kurdistani Töölispartei ( PKK ) . Esimene püüab taastada ja tugevdada oma positsioone eelkõige maapiirkondades provintside Kirkouk- Salaheddine-Diyala ristumisalal, kus rünnatakse peaaegu igapäevaselt Iraagi relvajõudude positsioone. Julgeolekuolukord on halvenenud ka Kurdistani piirkonnas, kus PKK korraldab rünnakuid osa Põhja-Iraagi territooriumist okupeerinud Türgi relvajõudude vastu. Sagenenud on ka kokkupõrked kurdi separatistide ja Iraagi relvajõudude vahel. Eba kindla olukorra tõttu on rahvusvahelise kogukonna toetus ja pühendumise demonstreerimine Iraagi edasistele arengutele oluline. See panustab nii seniste pingutuste säilitamisse kui ka regiooni stabiilsusesse laiemalt. Samuti on toetuse jätkumise vajalikkust väljendanud Iraagi praegune juhtkond. Eesti panus Osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides demonstreerib Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsus e saavutamisse maailm as ning toetab Eesti julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamist. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine panustab ka väga hea sse Eesti j a Ameerika Ühendriikide vahelisse liitlassuhtesse ning kaitse- ja julgeolekualas esse koostöösse . Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab kaasa Kaitseväe terviklikule arengule. Eesti osalemine operatsioonil Inherent Resolve algas augustis 2016, mil Al- Anbāri provintsis alustas teenistust kuueliikmeline väljaõppemeeskond Taani kontingendi koosseisu s, mille peamiseks ülesandeks oli Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Lisaks sellele teenis üks Eesti vanemohvitser Bagdadis mitmerahvuselises sõjalis -strateegilises meeskonnas, mis nõustas Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid. Praegu panustab Eesti CJTF- OIR-i ühe staabiallohvitseriga, Riigikogu mandaat on panustamiseks kuni 10 kaitseväelasega . Aastal 2023 on kavas jätkata panustamist operatsiooni Inherent Resolve ühe staabiallohvitseriga ning mandaati taotleme panustamiseks kuni 5 kaitseväelasega , mis võimaldab vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil. Õiguslik alus ISIL-i vastase koalitsiooni raames Iraagis tegutsemise õiguslikuks aluseks on Iraagi nõusolek, m is koosneb kahest osast. Esimene neist on Iraagi alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu esimehele, kus kutsutakse riike osalema ISIL-i vastases võitluses. Teiseks aluseks on Eesti välisministeeriumi ja Iraagi välisministeeriumi vahetatud diplomaatilised noodid. Eesti edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles palusime aktsepteerida Eesti kaitseväelaste viibimise ja tegutsemise Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, omistades neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik, et kaitseväelastel on teenistus- või diplomaatilised passid. Sama staatus on ka mitmete teiste operatsiooni raames Iraaki panustavate riikide (sealhulgas Taani) relvajõudude liikmetel. Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslikuks aluseks riigikaitseseaduse § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Panustamisega seotud kulu Operatsioonil osalemise kulu kaetakse Kaitseministeeriu mi valitsemisala eelarvest. 2023 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuluks Inherent Resolve operatsioonil kavandatud 86 534 eurot (käibemaksuta) . Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.
EELNÕU 06.09 .20 22 RIIGIKOGU OTSUS Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste tä itmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1. Pikendada alates 2023 . aasta 1. jaanuarist Riigikogu 20 21 . aasta 8 . detsembri otsuses „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2023 . aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel operatsioonil kuni viie kaitseväelaseni. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni kümne kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 22 Esitab Vabariigi Valitsus 20 22 nr