Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus

. Riigikantselei 19.09.2022 nr 5-11/22/3798 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: RO JEF 2023 eelnõu.docx RO JEF 2023 seletuskiri.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Riigikogu otsuse „ K aitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus ” eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsus e eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitse väelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (inglise keeles Joint Expeditionary Force – JEF ) koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Markus Holst (m a rkus.holst @kaitseministeerium.ee ), vastutav jurist on Teele Helemäe ( [email protected] ) . Ühendekspeditsioonivägi JEF on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav ning teiste riikid e liikme li susega tahtekoalitsioon, milles on täna 10 liiget – Eesti , Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani , Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. JEF-i moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid , mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt, mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid Ühendkuningriigi juhtimisel . Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas , Kaug -Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas , tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. JEF-i kaitseministrid on regulaarselt kinnitanud JEF-i rolli ja ülesanded ning andnud suunised edasiseks tööks. 28. juunil 2018 allkirjastasid liikmesriikide kaitseministrid JEF-i lõpliku koostöö kokkuleppe , veebruaris 2020 NATO kaitseministrite kohtumise äärealal poliitilise deklaratsiooni, milles rõhutasid JEF-i ja NATO koostöö olulisust ning juunis 2021 poliitilise suunise, milles kinnitati üle JEF-i roll Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas. Ühendkuningriik näeb JEF-i olulisima ülesandena olla kiire reageerija konflikti korral Põhja- Euroopas ja kitsamalt ka Balti riikides. Samas võivad Eesti k aitseväe lased JEF-i koosseisus tegutseda globaalselt. JEF-i koostegutsemisvõime parandamise ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused ja operatsioonid, millest suurimad on olnud JEF-i õppus Baltic Protector 2019 Läänemerel ja Balti riikides , operatsioon Expone Läänemerel 2021 märtsis ja õppus Joint Protector 2021 septembris Rootsis . Alates käesoleva aasta algusest on JEF-i tegevus hoogustunud nii poliitilisel kui sõjalisel tasandil. Seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale on t oimunud kaks JEF kohtumist riigi- ja valitsusjuhtide tasandil – 25. veebruaril video teel ning kohtudes 14. – 15.03 märtsil Londonis . JEF liidrid on üksmeelselt mõistnud hukka V enemaa kallaletungi U krainale ning arutanud sõja mõjusid Euroopa julgeolekuarhitektu urile ja regiooni julgeolekule , Ukraina sõjalist ja mittesõjalist toetamist ning Venemaale karmide sanktsioonide kehtestamise vajalikkust. JEF liidrid on rõhutanud ka JEF koostöö tõhustamise olulisust Põhja- Euroopas maal, merel ja õhus. JEF kaitseministrid kohtuvad regulaarselt, et arutada regiooni julgeolekuväljakutseid ja võimalikke tegevusi. K äesoleval aastal on kaitseministrid selles formaadis kohtunud kahel korral – 21. – 22.02 ja 14. – 15.06. JEF kaitseministrid on heaks kiitnud sõjaliste tegevuste kavad, mis tugevdavad veelgi JEF-i riikide koostegutsemisvõimet ja valmidust vastata pingestuvale olukorrale Läänemere ja Kaug -Põhja regioonis. Sel eesmärgil harjutasid JEF kaitseministrid 15.06 JEF-i kiiret ja paindlikku rakendamist ka lauaõppusel , mis oli jätkuks eelmise aasta suvel toimunud kaitseministrite tasandi lauaõppusele . Vastavalt poliitilisele suunisele tugevdada koostegutsemisvõimet ja valmidust regioonis on koostöö aktiivsem ka sõjalisel tasandil. Eesti panus Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel ning kaits e- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas , Kaug -Põhjas ja Põhja-Atlandi regioonis . Samuti on osalemine JEF- is Eesti jaoks loom ulik jätk väga heale ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele koost ööle Ühendkuningriigiga. Koostöö põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab Ühendkuningriigi sõjaline kohalolek Eestis NATO lahing u grupi raamriigina. Ühendkuningriik on Eesti üks olulisemaid ja lähedasemaid kaitsekoostöö liitlasi. Lisaks sellele võimaldab JEF jätkata ja süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile olulise liitlase ja partneri ga. Kaitseväele tähendab JEF olulist operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit. Selleks et säilitada Eesti valmidus panustada kiirelt UK juhitud JEF operatsiooni, taotleme 2023. aastaks mandaati JEF-i valmidusse panustamise jätkamiseks kokku kuni 24 kaitseväelasega . JEF- is osalemise otsustamine Põhiseaduse § 128 lõike 1 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Põhiseaduse § 128 lõiget 1 täpsustab riigikaitseseadus (edaspidi RiKS ), mille § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse . Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb, ning tegevväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda. JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt. Kui Eesti kaitseminister otsustab Eesti osalemise konkreetsel JEF-i operatsioonil, annab ta Riigikogu otsuse alusel ja vastavalt RiKS-i § 34 lõike le 6 kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele korralduse alustada osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeh ele. Panustamisega seotud kulu Valmidusperioodiga seotud kulu kaetakse Kaitseministeeriu mi valitsemisala eelarvest. Kaitseväelaste lähetamise täp ne kulu JEF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile panustamisel sõltuvad operatsiooni tüübist, piirkonnast ja kestusest. Võimalik u lisakulu katteallika küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele õigus teha muudatusi kaitseväelaste rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks K aitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või lisaeelarvega . Eelnõu kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi. EELNÕU 06.09 .20 22 RIIGIKOGU OTSUS K aitseväe kasutamin e Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ü hendekspeditsiooniväe koosseisus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu otsustab: Kasutada vajaduse korral Kaitseväe k uni 24 kaitseväelast alates 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2023 . aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ü hendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava l sõjalise l operatsiooni l ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva l muu l rahvusvahelisel sõjalise l operatsiooni l. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 22 Esitab Vabariigi Valitsus 20 22 nr