Julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse ja korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 0 7 .0 9 .2022 Julgeolekuasutuste seaduse , Kaitseväe korralduse seaduse ja korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „ning eriside“; 2) paragrahvi 7 lõige 3 ning §-d 7 1 ja 33 tunnistatakse kehtetuks; 3) seadust täiendatakse §-dega 34 1 –34 8 järgmises sõnastuses: „ § 34 1 . E rimeetmete kohaldamise üldtingimused (1) Välisluureameti ametnikul ning Kaitsepolitseiameti ametnikul, kes ei ole politseiametnik, on oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada k äesoleva seaduse §-des 34 2 –34 8 sätestatud erimee det, kui ta on läbinud sellekohase väljaõppe. (2) K äesoleva seaduse §-des 34 4 –34 8 sätestatud erimeetme kohaldamisel võib kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduse §-des 76–78 sätestatud korras ning nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. ( 3 ) Käesoleva seaduse §-des 34 4 –34 8 sätestatud e rimeetme kohaldamine on lubatud kuni politsei saabumiseni . § 34 2 . Isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega Julgeolekuasutus võib julgeolekuasutuse territooriumil ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, kui see on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks . § 34 3 . Küsitlemine ja dokumentide nõudmine (1) Julgeolekuasutus võib peatada julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist, kui on alust arvata, et isikul on julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks vajalikke andmeid. (2) Küsitlemise ja dokumentide nõudmise protokollimisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 30 lõigetes 2 ja 4 sätestatut. § 34 4 . Isikusamasuse tuvastamine Julgeolekuasutus võib tuvastada j ulgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses viibiva isiku isiku samasuse kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil, ning kontrollida dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust andmekogust, kui see on vajalik isikust lähtuva julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks . § 34 5 . Isiku kinnipidamine (1) J ulgeole kuasutus võib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses viibiva isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui: 1) ta tungib või on tunginud julgeolekuasutuse territooriumile või viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta; 2) esineb kahtlus, et ta on toime pannud süüteo julgeolekuasutuse valduse või teenistujate vastu ; 3) ta ohustab julgeolekuasutuse valdust , teenistujaid või julgeolekuasutuse territooriumil viibivaid isikuid . (2) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest. (3) I sikut võib kinni pidada kuni kinnipidamise kohaldamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kuus tundi. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel kinnipeetud isik, keda ei ole põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, juhatatakse julgeolekuasutuse territooriumilt välja ja vabastatakse. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või 3 alusel kinni peetud isik tuleb anda esimesel võimalusel üle politseile. § 34 6 . Turvakontroll (1) Julgeolekuasutus võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast , teisi isikuid või julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist , kui isik : 1) sisenemisel sisene b julgeolekuasutuse territooriumile ja või lahkub sellelt lahkumisel ; 2) viibi b misel julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui see kontrollimine on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3) peetakse kinni pidamisel käesoleva seaduse § 34 5 alusel. (2) Turvakontrollile kohaldatakse korrakaitseseaduse § 47 lõikes 2 sätestatut. § 34 7 . Vallasasja läbivaatus ( 1 ) Julgeolekuasutus võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi , kui: 1) seda kannab kaasas isik, kes siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt; 2) seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib käesoleva seaduse § 34 6 alusel teostada turvakontrolli; 3 ) see on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses . ( 2 ) Vallasasja läbivaatusele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 49 lõigetes 2–4, 5 1 ja 6 sätestatut. § 34 8 . V allasasja hoiulevõtmine ( 1 ) Julgeolekuasutus võib võtta vallasasja hoiule: 1) julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks ; 2) kui asja valdab isik, kes on käesoleva seaduse § 34 5 alusel kinni peetud, ning on oht, et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks; 3 ) kui käesoleva seaduse § 34 6 alusel tehtud turvakontrolli käigus on tuvastatud ese , mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist; 4 ) kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse § 34 7 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, samuti teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi . ( 2 ) Vallasasja hoiulevõtmisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 52 lõigetes 2–4 sätestatu t . “; 4) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 3 5 . Julgeolekuasutuse ametniku erivahendid ja relvad ning nende kasutamine (1) Julgeolekuasutuse ametnikule lubatud erivahendid on: 1) käerauad; 2) sidumisvahend; 3) teenistusloom. (2) Julgeolekuasutuse ametnikule lubatud relvad on: 1) tulirelv; 2) gaasirelv; 3) külmrelv; 4) elektrišokirelv. (3) Julgeolekuasutuse ametnik võib kasutada erivahendit ja relva: 1) vahetu sunni kohaldamiseks; 2) ohu tõrjumiseks käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel. ( 4 ) Julgeolekuasutuse ametnikul on õigus kasutada olulise ja kõrgendatud ohu tõrjumiseks erivahendit ja gaasi-, külm- ja elektrišokirelva ning kõrgendatud ohu tõrjumiseks tuli relva , kui ohu tõrjumine muu , isikut vähem kahjustava vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et erivahendi või relva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet. ( 5 ) T ulirelva võib isiku suhtes kasutada ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui see on vajalik, et tõrjuda vahetu oht julgeolekuasutuse ametniku või teise isiku elule või kehalisele puutumatusele ning kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada sama relva kasutamisega looma ega asja vastu või füüsilise jõu või erivahendi kasutamisega . “ . § 2. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 4. peatüki pealkir i muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ KAITSEVÄELUURE JA MUU TEABE KOGUMISE ERISUSED “ ; 2) paragrahvi 36 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 3 ) paragrahvi 37 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 37. K aitseväe volitused teabe kogumisel “ ; 4 ) paragrahvi 37 lõi gete 1 ja 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõn u „kaitseväeluure teostamiseks“ sõnadega „ ja ning r elvastatud vastupanu etteva l mistamiseks ning ja korraldamiseks“ ; 5 ) paragrahvi 3 7 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna "võivad" sõnadega "kaitseväeluure teostamiseks või relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ning ja korraldamiseks"; 6 ) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Kaitseväeluure teostamisel ja ning relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ning ja korraldamisel kogub ja töötleb Kaitsevägi teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik kaitseväeluure teostamise või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ning ja korraldamise ga s e otud ülesannete ülesan d e t äitmiseks , lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1) teabe kogumise ja töötlemise viis ja ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei kahjusta isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes kaitseväeluure või relvastatud vastupanu taotletava eesmärgiga; 2) isikuandmeid töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik kaitseväeluure teostamise ga või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ga ja ning korraldamise ga seotud ülesande täitmiseks ja kooskõlas kaitseväeluure tegevuse ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise eesmärgiga, ning kustutatakse, kui töötlemise vajadus lõppeb; 3) isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse viisil, mis tagab nende turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. ( 7 ) Kaitsevägi kasutab ainult kaitseväeluure teostamise ja ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ning ja korraldamise ga seotud ülesande täitmiseks vajalikke abinõusid või õigusi. Mitme võimaliku abinõu olemasolul kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi seoses kaitseväeluure teostamise või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ning ja korraldamisega võimalikult vähe kahjustab. Kasutada võib abinõu, mis ei kahjusta üksikisiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes Kaitseväe taotletava eesmärgiga. “; 7 ) paragrahvi 37 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks . “; 8 ) paragrahvi 37 1 lõigetes 6 2 ja 7 asendatakse tekstiosa „§ 32“ tekstiosaga „§ 87 5 “; 9 ) paragrahvi 37 2 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 10 ) paragrahvi 37 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks . “ ; 11 ) paragrahvi 41 10 lõi ke 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „täitmise tagamiseks“ sõnadega „ning relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks“; 1 2 ) paragrahvi 41 10 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „ülesande täitmise“ sõnadega „ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise“; 1 3 ) paragrahvi 41 10 lõike 4 punkt i 1 täiendatakse pärast sõnu „ ülesannete täitmist “ sõnadega „ või relvastatud vastupanu ettevalmistamist ja korraldamist “; 1 4 ) paragrahvi 41 10 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „ülesande täitmisel“ sõnadega „ning relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel“; 1 5 ) paragrahvi 41 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Kaitseväeluure ülesande täitmisel või relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel saadud isikuandmeid võib edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesannete täitmiseks, relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks või tausta- või julgeolekukontrolli eesmärgil. Välislepingust , Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib kaitseväeluure ülesande täitmisel või relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel saadud isikuandmeid edastada ka välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. “; 1 6 ) paragrahvi 41 10 lõiget 7 täiendatakse pärast sõnu „ülesannete täitmiseks“ sõnadega „või relvastatud vastupanu etteva lmistamiseks ja korraldamiseks“; 17) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „kaitseväeluure teostamise“ sõnadega „ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise“; 1 8 ) paragrahvi 42 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 1 9 ) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kaitsevägi esitab Kaitseministeeriumile iga kuue kuu järel kirjaliku ülevaate tema poolt kaitseväeluure teostamisel ning relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel kogutud andmete ja ning nende saamiseks kasutatud vahendite ja meetodite kohta. “; 20 ) paragrahvi 54 1 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „ väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks “ sõnadega „väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja Kaitseväe julgeolekuala l asuva vara või inimeste vastu suunatud ründe lõpetamiseks “; 2 1 ) paragrahvi 54 1 lõiget 2 täiendatakse punkti de ga 3 ja 4 järgmises sõnastuses : „3) peatada Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiv isik, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasust isiku antud andmete alusel ; 4) kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku . “. § 3. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduse § 80 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kasutada olulise või kõrgendatud ohu korral elektrišokirelva, kui see on proportsionaalne. (2) Politsei või muu pädev korrakaitseorgan võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kasutada elektrišokirelva isiku kinnipidamiseks, kui temalt võib seaduse või kohtulahendi alusel võtta vabaduse või see on temalt seaduse või kohtulahendi alusel võetud ning see on vajalik isiku vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks. “. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 0 9 . 09 .2022 Julgeolekuasutuste seaduse , Kaitseväe korralduse seaduse ja korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse kolme seadust : julgeolekuasutus t e seadus , K aitseväe korralduse seadus ja korrakaitseseadus . Eelnõuga jäetakse julgeolekuasutuste seaduse st välja eriside mõiste ja sellega seonduvad normid, säilitades muutmata kujul senised riigisaladuse kaitse ja elektroonilise teabeturbe põhimõtted ning senine riigisaladuse kaitset puudutavate pädevuste jaotus Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe ja Välisluureameti vahel. Seeläbi tagatakse senisest suurem õigusselgus elektroonilise salastatud teabe edastamist puudutavates normides. Eelnõuga antakse julgeolekuasutustele (Välisluureamet ja Kaitsepolitseiamet) õigused oma territooriumi ja teenistujate füüsiliseks kaitsmiseks, mis võimaldavad reageerida ohtudele asjakohaselt ja piisavalt. Julgeolekuasutustele antakse õigus kasutada oma territooriumi ja teenistujate kaitsmisel korrakaitselisi meetmeid, näiteks küsitlemine, isikusamasuse tuvastamine või isiku kinnipidamine. Meetmete tagamiseks antakse julgeolekuasutusele õigus kasutada nii füüsilist jõudu, erivahendit kui ka relva. Meetmeid võib kohaldada ja nende tagamiseks võib vahetut sundi kasutada ainult isikute suhtes, kes viibivad julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus lähetuses ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuasutust või selle teenistujaid, ning seda võib teha üksnes kuni politsei saabumiseni. Meetme kohaldamine peab olema proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda. Valida tuleb meede, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab. Kavandatava Kaitseväe korralduse seaduse muudatuse peamine eesmärk on sätestada relvastatud vastupanu korraldamiseks Kaitseväele vajalikud volitused. Relvastatud vastupanu osutamine ja selle ettevalmistamine on osa riigi sõjalisest kaitsest, mille sisuks on vastase tagalas või vastase poolt okupeeritud alal sõjaliste operatsioonide korraldamine, mille puhul rakendatakse eesmärkide saavutamiseks mh gerilja- või põrandaalust tegevust ning kaasatakse vastupanutegevusse kohalikke elanikke ja vahendeid. Relvastatud vastupanu korraldamise efektiivsus sõltub rahuaegsetest ettevalmistustest, mille seostamine riigivõimu tegevuse ga peab olema selle kasutamisel varjatud. Seetõttu antakse eelnõuga Kaitseväele relvastatud vastupanu korraldamiseks vajalik ud volitus ed kaasata isikud salajasse koostöösse ning kasutada variisikut. Teise muudatusena täiendatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse meetmeid, mis võtavad arvesse suurenenud ohtu ning arvestab ka teiste nö jõuametite kaitseks kasutada lubatud meetmeid. Lisaks sätestatakse sarnaselt kaitseväeluurele andmekaitse aspektist vajalik regulatsioon andmete säilitamise kohta, samuti ühtlustatakse järelevalvesüsteem teiste samaväärsete meetmete rakendamisel . Korrakaitseseaduses muudetakse elektrišokirelva kasutamise aluseid . Kui kehtivas regulatsioonis on elektrišokirelva kasutamine olemuslikult samaväärne tulirelva kasutamisega , siis eelnõuga võimaldatakse politseil ja seaduses ettenähtud juhul muul korrakaitseorganil kasutada elektrišokirelva sarnaselt teiste teenistusrelvadega , nt külmrelva ehk teleskoopnuiaga . Eelnõu ettevalmist aja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna st Katariina Kärsten ( teenistussuhe lõppenud) ja Guido Pääsuke ( [email protected] ). Korrakaitseseaduse muudatused valmistasid ette Siseministeeriumi õigusnõunik Kristi Käsper ( [email protected] ) ja nõunik Indrek Link ( [email protected] ). Eelnõu koostamisel osales id ka Välisluureameti ametnikud. Märkused Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ga . Eelnõu ei ole seotud teiste Riigikogu menetluses oleva te eelnõu de ga. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu koostamisel on lähtutud järgmistest seaduste redaktsioonidest: Julgeolekuasutuste seadus - RT I, 27.05.2022, 30 (edaspidi ka JAS ) ; Kaitseväe korralduse seadus - RT I, 18.06.2021, 7 (edaspidi ka KKS ) ; Korrakaitseseadus - RT I, 0 6 .0 8 .202 2 , 16 (edaspidi ka KorS ) . Seaduse eesmärk Muudatus 1: eriside Riigisaladus on teave, mille avalikuks tulek ohustab riigi julgeolekut või välissuhtlust . Riigisaladuse sisu ja tunnused on määratletud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (edaspidi RSVS ) ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord” (edaspidi RSVKK ). Salastatud välisteave on teave, mis on salastatud ja Eesti Vabariigile avaldatud mõne välisriigi, Euroopa Liidu (edaspidi EL ), Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization , edaspidi NATO ) või muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt, samuti selline teave, mis on loodud Eesti Vabariigi poolt välislepingu täitmiseks ning mis tuleb salastada välislepingu kohaselt. Riigisaladust ja salastatud välisteavet tähistatakse ühiselt terminiga salastatud teave . Salastatud teavet võivad luua, reprodutseerida, säilitada, vedada, edastada, hävitada ja muul viisil töödelda riigiasutused, põhiseaduslikud institutsioonid ning töötlemisloaga juriidilised ja füüsilised isikud. Neid tähistatakse ühiselt terminiga töötlev üksus . Salastatud teavet saab üle anda ja vastu võtta nii vahetult suulise kõnena, füüsilisele teabekandjale talletatult kui ka mitmesugusel viisil elektrooniliselt. Seejuures kasvab järjest enam elektroonilise teabe ja asjaajamise osakaal. Salastatud teabe elektrooniliseks töötlemiseks kasutatakse selleks ette nähtud (side- ja) infosüsteeme ehk töötlussüsteeme . Töötlussüsteem võib olla kohtvõrk, s.t asuda üksnes ühe töötleva üksuse asukohas kitsalt piiratud ulatusega alal, aga see võib ühendada ka mitme töötleva üksuse asukohapunkte. Viimasel juhul kasutatakse töötlussüsteemi salastatud teabe edastamiseks ühelt töötlevalt üksuselt teisele elektrooniliste sõnumite vahendusel. Kaitse elektroonilise salastatud teabe töötlemisega kaasnevate ohtude vastu kindlustatakse sellega, et ajakohased nõuded töötlussüsteemidele on kehtestatud ning töötlussüsteemide vastavust neile nõuetele on akrediteerimise käigus kontrollitud. Salastatud teabe edastamine töötlussüsteemide vahendusel ei ole eripärane töötlemise viis, mis vajaks eraldiseisvat regulatsiooni. Üldised töötlussüsteemide nõuded tulenevad RSVS - ist, detailseimad nõuded RSVS alusel antud määrustest ning spetsiifilised nõuded iga üksiku töötlussüsteemi nn turvadokumentatsioonist (turvanõuete loetelu ja turvanõuete rakendamise juhend). Töötlussüsteemide nõuete väljatöötamisel on juhtiv roll Välisluureametil, kes täidab elektroonilise teabeturbe korraldamise ja kontrollimise ülesannet. Praktiline probleem seisneb selles, et JAS - is on eraldiseisvad erisidet käsitlevad sätted, millest saab ekslikult järeldada justkui oleks eriside (ehk salastatud teavet sisaldavate sõnumite edastamine) eraldiseisev valdkond. Muu hulgas on JAS §-s 33 norm, mille alusel tuleks kehtestada ministri määrusega eraldi eriside nõuded. See tähendaks, et kehtestada tuleks töötlussüsteemide (arvutite ja kohtvõrkude) nõuetega konkureeriv või neid dubleeriv määrus (täitmata volitusnormi kujunemise kohta vt täpsemalt seaduseelnõu väljatöötamiskavat s use (edaspidi VTK ) osa 4, probleem 3 ). JAS kohaselt on Välisluureameti ülesanne eriside korraldamine ja kontrollimine. See tähendab, et Välisluureamet töötab välja töötlussüsteemide nõuded ning akrediteerib töötlussüsteeme (sellega seotud rollide koha vt täpsemalt samuti VTK osa 4, probleem 3). Praktikas on JAS ja RSVS sätete konkurents ja vastuolu tekitanud aga korduvat segadust. Näiteks on võimalik kehtivast normist ekslikult järeldada, et eriside korraldamise ja kontrollimise ülesanne sisaldab ka Välisluureameti kohustust tegutseda teabe edastamist võimaldavate töötlussüsteemide nn omanikuna, s.t süsteemide arendamise, rahastamise ja käigushoidmise eest vastutajana. Tegelikult on igal erisidesüsteemil olnud erinevad omanikud. Samuti võimaldab täitmata § 33 volitusnorm ekslikult järeldada, et puuduvad nõuded, mille täitmist erisideks kasutatavate töötlussüsteemide puhul kontrollida. Eelnevast nähtub, et eriside ja muu salastatud teabe kaitse regulatsiooni koosmõjus puudub õigusselgus. Õigusselgus e põhimõtte järgi peavad seadused jm õigusaktid olema sõnastatud selgelt ja arusaadavalt ning olema piisavalt ammendavad ja täpsed, et igaühel oleks võimalik mõista regulatsiooni ning selle kohaselt seada oma käitumine . Kuigi kõnealusel juhtumil on normide tõlgendamisel tekkinud küsimusi võimalik osaliselt kõrvaldada ka normide eesmärki ja kujunemislugu ning teisi õigusakte arvesse võttes, ei ole see senises praktikas vastuolulisi seisukohti välistanud. Nii salastatud teabe töötlemise nõuete täitmist kontrollivatele asutustele (eeskätt Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet) kui ka salastatud teavet edastavatele töötlevatele üksustele peab olema üheselt selge, millised on teabe töötlemise nõuded ning millised on asutuste pädevuse piirid nende nõuete üle järelevalve teostamisel. Õigusselgusetuse korral võib eksituste jada tulemusena juhtuda, et töötlussüsteeme arendades või kasutades pannakse tahtmatult toime nõuete rikkumisi, mille tagajärjel võib edastatav teave saada teatavaks volitamata isikutele, muutuda või hävida. Teisisõnu võib rikkumise tagajärjel saada kahjustada salastatud teabe käideldavus, konfidentsiaalsus või terviklus. Seaduseelnõu eesmärk on tagada õigusselgus elektroonilise salastatud teabe edastamist puudutavates normides. Selleks tuleb jätta õigusaktidest välja eriside mõiste ja sellega seonduvad normid, säilitades muutmata kujul senised riigisaladuse kaitse ja elektroonilise teabeturbe põhimõtted ning senine riigisaladuse kaitset puudutavate pädevuste jaotus Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe ja Välisluureameti vahel. Muudatus 2: julgeolekuasutuste füüsilise kaitse volitused Riigi tõhus ja häireteta toimimine põhineb suurel määral avaliku võimu organite toimimisel. See omakorda tähendab, et riigi toimimist saab kahjustada avaliku võimu organite valduses oleva vara (sh territooriumi ja ehitiste), nende ametnike ja töötajate (edaspidi koos teenistujad ) ning teabe ründamise kaudu. J ulgeolekuasutused moodustavad kriitilise tähtsusega osa riigi julgeoleku tagamise süsteemist , mistõttu nad kuuluvad suure rünnakuriskiga asutuste hulka. Rünnakuriski vastuvõetavale tasemele viimiseks peab riik nägema ette sobivad meetmed. Iga avaliku võimu organi vara, teenistujaid ja nende kaudu ka teavet saab esmajoones kaitsta selle valduses oleva territooriumi ning sellel asuvate ehitiste kaitse kaudu. Julgeolekuasutuse kasutuses olevad riigikaitseobjektid, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitised ehitusseadustiku tähenduses, moodustavad eraldi riigikaitseobjektide kategooria. Valve on üks riigikaitseobjekti miinimummeetmetest. Üldreegli järgi korraldab riigikaitseobjekti valvet riigikaitseobjekti valdaja. J ulgeolekuasutuste mehitatud valve on teabe kaitse eesmärgil korraldatud julgeolekuasutuse teenistujatega. Politseile, Kaitseväele ja Kaitseliidule on valvatava objekti valveks ja ründe korral selle füüsiliseks kaitseks antud isikute põhiõigusi ja -vabadusi õiguspärasel viisil riivavad volitused (edaspidi ka riivevolitused ), mida võib kohaldada isikute suhtes, kellest lähtub või võib lähtuda oht valvatavale objektile. J AS-is sätestatud julgeolekuasutuse volitus t e säte ei anna julgeolekuasutuse ametnikule riivevolitusi konkreetsete riivete (nt kinnipidamine, sõiduki peatamine) jaoks. Samuti ei ole JAS - is ette nähtud erivahendeid. Säte annab ametnikule üksnes volituse, mis lubab teenistusülesannete täitmisel vajaduse korral ja ultima ratio põhimõtet järgides tulirelva kasutada. Välisluureamet ei saa kehtiva õiguse järgi kohaldada oma valduse kaitseks muid kui RSVS- is riigisaladuse kaitseks sätestatud KorS meetmeid ning äärmise abinõuna kasutada JAS alusel tulirelva. Selline lähenemine ei ole üldjuhul proportsionaalne. Välisluureametile kehtiva õiguse alusel antud riivevolitused ei ole sobivad selleks, et Välisluureameti ametnikud saaksid oma valdusi piisavate riivevolituste alusel kaitsta. Iga toiming, mis ei tugine piisavale riivevolitusele (õiguslikule alusele) või mis ei ole õigustatud hädakaitse ja hädaseisundiga, on aga õigusvastane. Seaduseelnõu eesmärk on täiendada kehtivat õigust ning anda julgeolekuasutustele valduse kaitse riivevolitused, mis võimaldavad reageerida ohule asjakohaselt ja piisavalt. Riivevolituste abil kaitstav õigushüve on julgeolekuasutuse valduse (s.t territooriumi koos hoonetega, sellel asuva vara ja sellel viibivate isikute) ohutus ning sellel töödeldava teabe kaitse. Selleks peavad julgeolekuasutuse ametnikel olema seadusest tulenevad võimalused valida sõltuvalt ohu või korrarikkumise iseloomust erinevate meetmete ja vahendite vahel, mille rakendamisel tagataks, et vastus ohule või ründele on ühtaegu nii sobiv, vajalik kui ka mõõdukas (ehk proportsionaalne kitsamas tähenduses). See omakorda tagab, et julgeolekuasutuse territoorium, vara, teenistujad ja teave on mis tahes potentsiaalse või vahetu ründe eest kaitstud, kuid samas ei kahjustata põhjendamatult palju ohu allikat. Muu hulgas võimaldab see tagada ohule reageeriva asutuse ja teenistuja tegevuse põhiseaduspärasust, sealhulgas seaduslikkust. Riivevolitusi rakendatakse juhul, kui julgeolekuasutuse valdust ähvardava ohu kahtluse selgitamiseks, ohu tõrjumiseks või juba toimuva korrarikkumise kõrvaldamiseks on vaja reageerida kohe, kuid see võib toimuda üksnes pädeva korrakaitseorgani (Politsei- ja Piirivalveameti) saabumiseni. Seejuures võetakse arvesse, et julgeolekuasutuse volitused valduse kaitsmisel ei saa asendada või välistada üldkorrakaitseorgani volitusi ega muuta julgeolekuasutus t nn asenduspolitseiks. Seetõttu on julgeolekuasutuse valduse kaitse riivevolitused eesmärgist tulenevalt piiratud nii ruumiliselt (territoorium ja selle vahetu lähedus) kui ka ajaliselt (kuni pädeva korrakaitseorgani saabumiseni). Eesmärgi täitmiseks nähakse JAS- i s ette korrakaitselise iseloomuga meetmete kasutamise volitus . Nende volituste rakendamine on tagatud sunniga , sh nii füüsilise jõu, erivahendi kui ka relva kasutamise võimalusega. Eelnõu määrat leb konkreetsed tingimused, mille korral meetmeid ja sundi rakendada võib. Muudatus 3: Relvastatud vastupanu ettevalmistamine ja korraldamine Eesti riigikaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja NATO liikmesusel . Esmase iseseisva kaitsevõime tagamisel on oluline roll kõikidel Eesti kodanikel, kellel on põhiseaduslik kohustus osaleda riigikaitses. Eesti esmane iseseisev kaitsevõime moodustab sõjaliste võimete kogumi, mis toetab NATO kollektiivkaitse mehhanismi käivitamist. Esmane iseseisev kaitsevõime peab kiire sõjalise reaktsiooniga tagama riigi sõjalise kaitse ning põhieeldused kollektiivkaitse rakendumiseks ka olukorras, kui ülekaalukate jõududega rünnak on toimunud ootamatult. Eesti julgeolekupoliitika üks põhimõte on omariikluse ja selle järjepidevuse säilitamiseks ennetada ja tõkestada ohte ning vajaduse korral kiiresti ja paindlikult neile vastu astuda. Eesti kaitseb end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu. Kui riik kaotab ajutiselt kontrolli osa oma territooriumi üle, siis osutavad Eesti kodanikud sellel alal vastasele organiseeritud vastupanu. Riigi sõjalise kaitsmise ja selleks valmistumise ülesanne on pandud Kaitseväele . Sõjalise kaitse osaks on ka relvastatud vastupanu osutamine ja selle ettevalmistamine (inglise keeles armed resistance ). Relvastatud vastupanu üheks osaks on vastase tagalas sõjaliste operatsioonide korraldamine, mille üheks osaks on n - ö gerilja- või põrandaalune tegevus. Sellisesse tegevusse võidakse kaasata kohalikke elanikke ja vahendeid . Relvastatud vastupanu korraldamise efektiivsus sõltub rahuaegsetest ettevalmistusest. Oluline on seejuures ülesande täitmiseks vajaliku taristu ettevalmistamine, mille seostamine riigivõimu tegevusega peab olema selle kasutamisel varjatud. Kaitseväe korralduse seadus ja kaitseväeteenistuse seadus võimaldavad anda kaitseväekohustuslastele relvastatud vastupanu korraldamiseks vajalikku väljaõpet, kuid erinevalt konventsionaalse sõjapidamise ettevalmistamisest (nt kaitseväeluure, üksuste kaitse, sõjalisele ohule reageerimine jne) ei sisalda kehtiv õigus regulatsiooni relvastatud vastupanu rakendamist toetava taristu ja keskkonna loomiseks. Seadusmuudatuse e esmärk on tagada relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise efektiivsus, vähendada ettevalmistamise ja korraldamisega seotud riske, sealhulgas minimeerida tegevuste tuvastamist t eiste osapoolte poolt. Selleks tuleb tagada : ettevalmistavate ja rakendatavate tegevuste varjatus; kaitseväelaste turvalisus, sh vältides isiku tuvastamist; tegevusse kaasatud isikute turvalisus, sh relvakonflikti toimumise ajal. Muudatus 4: elektrišokirelva kasutamine 2011. aastal vastu võetud KorS-is oli sätestatud, et elektrišokirelva võib kasutada kõrgendatud või olulise ohu tõrjumiseks. 2014. aastal vastu võetud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadusega jäeti algsest sõnastusest välja „või olulise“. See tähendab, et elektrišokirelva võib kasutada ainult kõrgendatud ohu korral ja sisuliselt on järgitavate nõuete osas elektrišokirelva kasutamine võrdustatud tulirelva kasutamisega. Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse seletuskirja kohaselt oli lävendi tõstmise põhjuseks potentsiaalne oht isiku tervisele: „ Kuna tegemist on isiku tervist potentsiaalselt ohustava relvaga, siis on selle kasutamise lävendi tõstmine võimalikule kõrgeimale tasemele isiku põhiõiguste ja –vabaduste kaitse seisukohast vajalik ja põhjendatud. “. Seletuskirjas puuduvad andmed, millele vastava seisukoha puhul on tuginetud. Elektrišokirelva kasutuselevõtmisel puudus Eestis praktika ja kogemus, mida elektrišokirelvade kasutamine võiks kaasa tuua – kuivõrd intensiivselt neid kasutama hakatakse ja millised võivad olla negatiivsed tagajärjed –, mistõttu oli mõistlik seada need esialgu tulirelvaga sarnasele tasemele. Senine kogemus näitab, et elektrišokirelvi on kasutatud kaalutletult, negatiivsed tagajärjed puuduvad või on vähesed ning kasutamise õigus antakse olukord ades , kus elektrišokirelva kasutamine võib olla tõhusam või kujutada vähem ohtu tervisele kui teenistusrelva või mõne erivahendi kasutamine. Kindlasti ei kasuta politseiametnikud elektrišokirelva kergekäeliselt, vaid iga kord hinnatakse olukorda ja relva kasutamise vajadust. Teiste maade uuringud näitavad, et elektrišokirelva kasutamine võib tekitada vähem kahjustusi kui näiteks teleskoopnuia kasutamine ning on asetanud elektrišokirelva kasutamise erivahenditega samale tasemele (nt Soome ja Leedu, vt joonis 1). Ameerika Ühendriikides viidi läbi kombineeritud analüüs kaheteistkümne suure õiguskaitseasutuse sunni kohaldamise juhtumite andmete põhjal. Valimis oli enam kui 24 000 sunni kohaldamise juhtumit, mis andis uurijatele võimaluse kasutada statistilisi meetodeid , et hinnata , millised tegurid mõjutavad vigastuste hulka. Arvestades keskmist vigastada saamise tõenäosust sunni kohaldamise intsidentides, suurendas politseiametnike poolne füüsilise jõu kasutamine (käed, rusikad, jalad) sunni kohaldamiseks vigastuste tekkimise tõenäosust nii politseiametnikele endile kui ka korrarikkujatele. Samal ajal vähendasid gaasirelvade ja elektrišokirelvade kasutamine korrarikkujate vigastamise tõenäosust. Gaasirelva kasutamine vähendas korrarikkujate vigastamise tõenäosust 65% ja elektrišokirelvade kasutamine 70% võrra. Vigastuste tekkimise tõenäosus politseiametnikele ei muutunud, kui kasutati elektrišokirelva, kuid tõusis 21% võrra, kui kasutati pipragaasi . Samuti on tehtud uuringutes välja toodud, et nt teleskoopnuia kasutamine tunnistatakse tihti mitteefektiivseks kuna vahendi raskuskese on käepideme poolel — kui löök õnnestubki, on kõige väiksem kahju verevalum, seega selgelt tõsisem kui elektrišokirelva puhul. Elektrišokirelva on võimalik kasutada palju suuremalt distantsilt ja vajadusel jätkata elektriimpulsside andmist, kui isik ei allu korraldustele. Füüsilise jõu kasutamise tagajärjed on üldjuhul väga raskesti etteennustatavad. Elektrišokirelva kasutamine võib tekitada valu. Inimesed, keda on elektrišokirelvast distantsilt lastud, kirjeldavad seda kui kohutavalt ebameeldivat tunnet, mida on raske sõnadesse panna. Just valu ja ebamugavustunde tõttu võibki elektrišokirelvade kasutamise ja piinamise vahel seoseid leida. Piinamiseks aga võib lugeda ennekõike juhtumeid, kus elektrišokirelvi on kasutatud vastuolus õiguslike regulatsioonidega, põhjendamatult või ebaproportsionaalselt palju. Juhul kui relva on kasutatud õiguspäraselt ning proportsionaalselt, siis ei ole alust arvata, et tegemist võiks olla piinamismeetodiga. Uuringute alusel on teada, et elektrišokirelvast saadud elektriimpulsside tagajärjel ei ole registreeritud teaduslikult ega meditsiiniliselt tõestatud surmajuhtumeid . Enamasti on raskemad vigastused ja surmajuhtumid põhjustatud kukkumistest, narkootikumide tarvitamisest või südamehaigustest. Rahvusvahelise politseijuhtide organisatsiooni ( ingl ise k eeles International Association of Chiefs of Police , IACP ) ettekandest nähtub, et enamasti asetavad teiste riikide õiguskaitseasutused elektrišokirelvad sunni astmestikul samale tasemele pipragaasiga. Elektrišokirelv on tavaliselt paigutatud madalamale tasemele kui külmrelvad. Joonis 1. Ameerika Ühendriikide, Eesti, Soome ja Leedu sunni kohaldamise astmestikud Eestis on elektrišokirelv ( t aser ) politseiametnike kasutuses 2018. aastast. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) andmete põhjal on 4 aasta jooksul (2018-2021) kasutatud elektrišokirelva 34 korral. Seejuures füüsilise ründe tõrjumiseks on elektrišokirelva kasutatud seitsmel korral, looma ründe tõrjumiseks kolmel korral, endale ja teistele ohtliku suitsiidse isiku suhtes tema tegevuse peatamiseks seitsmel korral ning politseiametniku vastase grupiviisilise ründe tõrjumiseks kahel korral. Enim on elektrišokirelva kasutatud relvaga – külm- või elektrišokirelvaga – ründe tõrjumiseks, 15 korral (peamiselt on ründed külmrelvaga sh nuga , kirves jne). Elektrišokirelva kasutamise perioodi jooksul ei ole tuvastatud ühtegi elektrišokirelva kasutamisest tingitud eluohtliku vigastuse või surma põhjustamist. Üldjuhul tekitab elektrišokirelva kasutamine isikule nooltest tulenevad torkevigastused, kuna isiku pihta lastud nooled tungivad isiku nahasse. Kaasneda võivad ka muud vigastused, mis ei tulene otseselt elektrišokirelvast endast, vaid relva kasutamise tagajärjel (näiteks isiku kukkumisest). Eelnimetatud perioodil toimus politsei vastu 156 rünnet. PPA hinnangul oli 56 juhtumit, kus politseiametnikke rünnati ja nad said vigastada, kuid ründe tõrjumiseks ei olnud vajadust elektrišokirelva kasutada, sest puudus kõrgendatud ohu olukord. 14 juhtumi puhul kasutasid politseiametnikud ründe tõrjumiseks gaasipihustit või teleskoopnuia, kuid objektiivsetel põhjustel ei olnud nende kasutamine edukas ning vajadust elektrišokirelva kasutada ei olnud. Seega esineb märkimisväärne arv juhtumeid, kus rünnet oleks võimalik efektiivsemalt peatada ja välistada vigastusi, sh politseinikele, kui selliste rünnete tõrjumisel on vajadus kasutada elektrišokirelva. Elektrišoki r elva kasutamiseks on vajalik spetsiaalne laskemoon, mida väljastavad relvurid , ning seetõttu on elektrišokirelvade kasutamisjuhud fikseeritud, minimeerides kontrollimatu kasutamise võimalused. Väljatöötamiskavatsus Eelnõu koostamise le eelnes VTK . VTK k ooskõlastamise käigus esita sid märkusi Siseministeerium ja Justiitsministeerium, kelle märkuste ja ettepanekutega on eelnõu koostamisel arvestatud. Elektrišokirelv a kasutamist puudutavaid KorS muudatusi VTK ei käsitlenud, kõnesolevad muudatused lisati eelnõusse Siseministeeriumi ettepanekul. Ettepanek JAS muudatustega teha ka KorS muudatused tehti seetõttu, et olemuslikult on tegemist sarnaste muudatustega. Eelkõige julgeolekuasutustele täiendavate, KorS-is olevate meetmetega sarnaste meetmete andmine. M uu hulgas reguleeritakse eelnõuga JAS-is ka teenistusrelvad, sh elektrišokirelv, mida seaduses varem polnud. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb k olmest paragrahvist, millest esimesega muudet akse julgeolekuasutuste seadust, teisega Kaitseväe korralduse seadust ja kolmandaga korrakaitseseadust . Eelnõu § 1 Eelnõu §-ga 1 muudetakse julgeolekuasutuste seadust . JAS §-des 7, 7 1 ja 33 tehakse erisidet puudutavad muudatused. JAS § 7 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „ning eriside“. Muudetava sätte järgi on Välisluureameti ülesanne muu hulgas elektroonilise teabeturbe ning eriside korraldamine ja kontrollimine. Eriside korraldamise ja kontrollimise ülesande sisu selgitati üsna põhjalikult 2003. aastal jõustunud seaduse seletuskirjas . Sõltumata hilisematest muudatustest on see tekst asjakohane ka praegu: Mõistete eriside korraldamine ja kontrollimine sisu ja ulatus ei sisalda erisideks kasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -seadmete opereerimise ning telekommunikatsiooniteenuse vahetu osutamise kohustust ega ka õigust (sh sidevõrkude ehitamine, hooldamine, rikete kõrvaldamine vms Telekommunikatsiooniseaduses telekommunikatsioonivõrkude opereerimise/teenuste osutamisega seonduvad toimingud). Viimatimärgitud funktsioonide kunstlik ühitamine Teabeameti kui valitsusasutuse (ja luureasutuse) omadega tooks kaasa olukorra, kus järelevalve funktsioon ei oleks lahutatud kontrolli objektiks oleva ülesande täitmisest – eriside tagamisest tehniliste vahenditega. Samuti ei oleks telekommunikatsiooniteenuste osutamine Eesti välisluure poolt meie koostööpartneritele ilmselt eriti hõlpsasti mõistetav ja selgitatav. Eriside kui telekommunikatsiooniteenuse vahetu osutaja roll on kooskõlas Telekommunikatsiooniseadusega jäetud siiski ettevõtja kanda , sätestades eelnõus Teabeametile kohustuse sõlmida vastav haldusleping Kaitsepolitseiameti kui ka Sideameti poolt kontrollitud sideettevõtjaga/ettevõtjatega, sh riigihangete seaduses sätestatud korras. Halduslepingu kasutamine annab riigile Teabeameti kaudu ühtlasi võimaluse määrata selgelt ja samas paindlikult kindlaks eriside kasutamiseks õigustatud ja kohustatud subjektide ring ja suurendada riigipoolset kontrolli ettevõtja tegevuse üle. Eelnevast nähtub selgelt, et Välisluureameti eriside korraldamine ja kontrollimise ülesanne: ei ole samastatav tavapärase elektroonilise side teenuse osutamise ülesandega; ei hõlma sideettevõtjale tavapäraselt omaseid sidevõrgu loomise ja haldamise ning selle kaudu klientidele (töötlevatele üksustele) sideteenuse osutamise toiminguid. Teisisõnu ei ole Välisluureametil kohustust tegutseda nn sideettevõtjana ning omada selleks vajalikku taristut. Sõna „korraldama“ on riigiasutuste ülesandeid määravates õigusaktides laialt kasutusel, kuid selle täpne sisu ei ole selgelt piiritletud, mistõttu kasutatakse seda väga erinevates tähendustes. Eriside korraldamist tuleb mõista kui n-ö suunaseadmist – mitte igapäevast tehnilist haldust, vaid üldist juhtivat ja suunavat tegevust eesmärgiga tagada salastatud teavet sisaldavate sõnumite edastamise toimimine ja areng. Välisluureamet korraldab töötlussüsteemidele kohaldatavate elektroonilise teabeturbe nõuete väljatöötamist ja uuendamist kooskõlas tehnoloogia ja sellega seotud riskide arenguga ning rahvusvaheliste organisatsioonide regulatsioonide muudatustega. See tegevus tuleneb elektroonilise teabeturbe ülesandest ja sellega seotud kompetentsist, samuti Välisluureameti põhimääruse § 9 punktist 12, mille järgi töötab Välisluureamet välja oma tegevusvaldkonda reguleerivate seaduste, määruste ning muude õigusaktide eelnõud. Töötlussüsteemidele kohalduvad nõuded väljenduvad RSVKK -s ning elektroonilist teabeturvet puudutavates kaitseministri määrustes. Elektroonilise teabeturbe nõuete kaudu juhib ja suunab Välisluureamet ka salastatud teabe edastamiseks kasutatavate töötlussüsteemide arengut. Sõna „kontrollima“ seondub esmalt eelnevalt kirjeldatud korraldava ülesandega ning tähendab juhiste ja suuniste täitmise kontrollimist. Lisaks seondub eriside kontrollimise ülesanne vahetult Välisluureameti teise, RSVS § 23 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesandega korraldada elektroonilist teabeturvet ja kontrollida selleks kehtestatud nõuete täitmist. Seda ülesannet on täpsustatud RSVS § 23 lõikes 2, mille punktides 3, 4 ja 6 on kirjeldatud kontrollivaid tegevusi, mis tähendavadki JAS-is sätestatud eriside kontrollimise ülesannet. Nende järgi Välisluureamet: algatab teabevaldaja taotlusel või omal algatusel töötlussüsteemi akrediteerimise ; annab välja ja tunnistab kehtetuks töötlussüsteemi vastavussertifikaadi ja ajutise kasutusloa; [korraldab ja] kontrollib riigisaladuse kaitseks kasutatavate krüptomaterjalide töötlemist [ning annab nende töötlemiseks juhiseid ja teavet]. Ameti töötlussüsteemide akrediteerimise ülesanne on lai ning hõlmab erinevaid tegevusi, mille ühine eesmärk on tagada elektroonilise teabeturbe nõuete täitmine. Muu hulgas kontrollib Välisluureamet selle raames, kas töötlussüsteemid vastavad kiirgusturbe nõuetele ning kas neid ümbritsev füüsiline keskkond (turvaalad ja administratiivalad) on pädeva asutuse poolt kooskõlastatud, s.t vastab nõuetele. Seega tagab Välisluureamet salastatud teavet sisaldavate sõnumite edastamise turvalis use ja töökindl use RSVS- is sätestatud ülesannete kaudu, mistõttu eriside eraldi esiletoomine JAS-is ei ole põhjendatud ega asjakohane. Sättesse jääb muudatuse tagajärjel alles RSVS § 23 lõike 1 punktiga 1 ja lõikega 2 kooskõlas olev Välisluureameti ülesanne korraldada ja kontrollida elektroonilist teabeturvet. JAS § 7 lõige 3 (halduslepingu sõlmimine eriside korraldamiseks), § 7 1 („Eriside“) ja täitmata volitusnormi sisaldav § 33 („Kommunikatsioonide kaitse korraldamine“) tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks tunnistatava JAS § 7 lõike 3 järgi võib Välisluureamet sõlmida eriside korraldamiseks halduslepingu ettevõtjaga, kellel on õigusaktides sätestatud korras õigus osutada elektroonilise side teenust ja täiesti salajasel tasemel salastatud riigisaladuse töötlemisluba. Üldjuhul ei ole see säte praktikas nii õiguslikel kui sisulistel põhjustel mõistlikult rakendatav. Muu hulgas ei ole haldusleping asjakohane juhul, kui soovitakse kokku leppida eriside teenust toetavas ülesandes (nt sidetaristu arendamine ja haldamine, sh selle vahetu ehitamine, laiendamine, sidumine, hooldamine, tehnilise seisukorra monitoorimine ja remontimine). Sellisel juhul on Välisluureametil võimalik sõlmida tsiviilõiguslik leping juriidilise isikuga, kellele on asjaomane võimekus ning kes tagab salastatud teabe kaitse ning elektroonilise teabeturbe nõuete täitmise. Kehtetuks tunnistatava JAS § 7 1 järgi on eriside elektroonilise side teenus riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavate sõnumite turvaliseks ja töökindlaks edastamiseks. Kehtetuks tunnistatava JAS § 33 järgi kehtestab eriside nõuded kaitseminister määrusega. Seni ei ole määrust kehtestatud ning Välisluureametil ei ole kavas koostada vastava määruse eelnõud ka edaspidi . JAS 4. peatükki „Julgeolekuasutuse volitused“ täiendatakse §-dega 34 1 –34 8 . Nende sätete ülesehitus ja sõnastus põhineb suurel määral KorS 3. peatüki paragrahvidel, mis reguleerivad samalaadseid riikliku järelevalve erimeetmeid. Uute JAS paragrahvide selgitamisel on muu hulgas aluseks võetud valdkonna asjatundjate kommentaarid KorS analoogsete sätete kohta . Kõigi §-des 34 1 –34 8 sätestatud riivevolituste rakendamisega kaitstav õigushüve on Välisluureameti kui julgeolekuasutuse valdus ja teenistujad. See kattub suurel määral JAS § 7 lõike 1 punktiga 3, mille järgi teostab Välisluureamet vastuluuret oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja valduse kaitseks. Teenistujate all peetakse silmas Välisluureameti töötajaid ja ametnikke. Valduse all peetakse silmas Välisluureameti omandis või valduses olevaid kinnis- ja vallasasju, sealhulgas teabekandjaid ja neile kantud teavet. Välisluureameti valduse hulka kuulub Välisluureameti territoorium, s.t Välisluureameti valduses olev valvatud ala, millel on üldjuhul nähtav või tajutav välispiir ja millel võivad asuda Välisluureameti kasutuses olevad ehitised. Kõik kõnealustes paragrahvides sätestatud erimeetmed on kohaldatavad isikute suhtes, kes viibivad Välisluureameti territooriumil või soovivad sellele siseneda. Kuna tegemist on suletud alaga, kuhu ligipääs toimub kontrollitult valdaja otsuse alusel, on Välisluureametil võimalik teatud ulatuses rakendada ka nn majaõigust ehk kontseptsioon i , mis leiab laialdasemat kasutust Saksa õiguses . Kuivõrd majaõigus ei ületa oma ulatuselt tavalisi hädakaitse ja hädaseisundi piire, siis vajavad kõik neid ületavad põhiõiguste riived (sh julgeolekuasutusele adekvaatseks ohule reageerimiseks vajalikud meetmed ) vastavat õiguslikku alust. Eelnõuga JAS-i lisatavate meetmete lävend on majaõiguse või ka hädakaitse ja hädaseisundi põhimõtte rakendamise lävendist madalam ning vajab selle võrra ka selgemaid kohaldamise tingimusi. Seetõttu on otstarbekas reguleerida käesolevas eelnõus ka Välisluureameti territooriumil kohaldatavaid meetmeid. Osa kõnealustes paragrahvides sätestatud erimeetmeid on kohaldatavad ka Välisluureameti territooriumi vahetus läheduses viibiva isiku suhtes. Mõiste „vahetu lähedus“ on õigustloovates aktides (sealhulgas KorS §-des 47–49 ja 68) üsna laialdaselt kasutatav määratlemata õigusmõiste, mida ei ole otstarbekas määratleda ka JAS-i lisatavates normides. Muu hulgas võib vahetu läheduse piir sõltuda julgeolekuasutuse territooriumi piiramise ja tähistamise viisist, territooriumi ümbritsevast keskkonnast (sh füüsilisest nägemisulatusest), ohu või ohukahtluse iseloomust ja allikast (sh sellest, kas konkreetse ohu realiseerumine on võimalik ka kaugemalt) ning muudest asjaoludest. Sarnaselt mis tahes korrakaitseorganiga peab julgeolekuasutus suutma oma seadusest tuleneva volituse piire tunnetada. JAS-i lisatavates sätetes ei tooda kaitstava õigushüvena eraldi esile Välisluureameti poolt koostööle kaasatud isikuid . Kui neid isikuid ähvarda b oht , o n suure tõenäosusega ohustatud juba ka Välisluureameti valdus või teenistujad. Seega kaitstakse allpool kirjeldatud erimeetmete abil kaudselt ka selliseid isikuid. Uues JAS §-s 34 1 sätestatakse korrakaitse lise iseloomuga erimeetmete kohaldamise üldtingimused, s.t sellised tingimused, mis kohalduvad kas kõigi või mitmete järgnevate riivevolituste rakendamisel . JAS § 34 1 lõike 1 järgi on Välisluureameti ametnikul ning Kaitsepolitseiameti ametnikul, kes ei ole politseiametnik, oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada JAS §-des 34 2 –34 8 sätestatud erimeedet ja selle täitmise tagamiseks vahetut sundi, kui ta on läbinud sellekohase väljaõppe. Seeläbi tagatakse, et isikud, kes oma seadusliku tegevusega riivavad isikute põhiõigusi ja vabadusi, on omandanud selleks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud ning muu hulgas õppinud tundma täh tsamaid isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitse põhimõtteid. Sellega kindlustatakse, et väljaõppe läbinud ametnik suuda b kui tahes pingelises või kiiret otsustamist vajavas olukorras hinnata asjaolusid ja reageerida proportsionaalselt. Erimeedet kohaldav ametnik peab ohtu ennetama, välja selgitama ja tõrjuma sellise toimingu ja vahendiga, mis on tulemuslik, kuid samal ajal olukorra lahendamiseks kõige leebem, ohustades teisi isikuid ja ka teda ennast kõige vähem. Nõuet tuleb rakendada ka uute relvade või erivahendite kasutuselevõtul . Näiteks kui julgeolekuasutusel ei ole varem kasutuses olnud elektrišokirelva, siis selle lisandumisel tuleb läbida lisaväljaõpe. Ühtlasi määratakse sama sättega, et asjaomaste erimeetmete kohaldamise volitus on üksnes Välisluureameti ametnikul ning Kaitsepolitseiameti ametnikul, kes ei ole politseiametnik , see tähendab isikul, kes on avalikus teenistuses ja teostab avalikku võimu Välisluureameti või Kaitsepolitseiameti koosseisu kuuluval ametikohal. Välisluureameti ja Kaitsepolitseiameti töötajal seda volitust ei ole. Kaitsepolitseiameti politseiametnik võib oma ülesannete täitmisel kohaldada KorS -is sätestatud alustel ja korras riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi JAS § 21 lõike 2 alusel, seega ei kohaldu JAS-i lisatavad sätted ka talle. JAS § 34 1 lõike 2 järgi võib JAS §-des 34 4 –34 8 sätestatud erimeetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi KorS §-des 76–78 sätestatud korras ning nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. See tähendab järgmist. KorS §-st 76 lähtudes võib vahetut sundi üldjuhul kohaldada ainult juhul, kui julgeolekuasutuse ametnik on pannud isikule suulise või kirjaliku haldusaktiga kohustuse, mis on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või või sellisest ohust tingitud avaliku korra rikkumise kõrvaldamiseks ning selle kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Kui isikule on hoiatusega määratud haldusakti täitmise tähtaeg, võib vahetut sundi kohaldada üldjuhul alles siis, kui isik jätab haldusakti tähtaegselt täitmata. Erandjuhul võib julgeolekuasutuse ametnik vahetut sundi kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole võimalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või sellisest ohust tingitud avaliku korra rikkumise tõttu. Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks, sest sel juhul oleks tegemist sisuliselt piinamisega. KorS §-st 77 lähtudes on julgeolekuasutusel kohustus tagada esimesel võimalusel esmaabi andmine ning vajaduse korral kiirabi kutsumine isikule, kellele julgeolekuasutuse ametnik on vahetu sunni kohaldamisega tekitanud kehavigastuse. Isik võib vajada abi nii füüsilise jõu, erivahendi kui ka relva õiguspärase kasutamise tagajärjel. Seega peab asjaomase väljaõppe osaks olema ka esmaabi baasoskuste omandamine ja kinnistamine. KorS §-st 78 lähtudes on julgeolekuasutus kohustatud enne vahetu sunni kohaldamist hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Võimaluse korral määratakse hoiatuses haldusakti täitmiseks tähtaeg, mis võimaldab haldusakti adressaadil kohustuse täita. Kui hoiatus on tehtud kirjalikult, kordab julgeolekuasutuse ametnik hoiatust suuliselt, enne kui asub vahetut sundi kohaldama. Rahvahulga vastu vahetu sunni kohaldamisest tuleb isikuid võimaluse korral eelnevalt hoiatada arvestusega, et soovijatel oleks võimalik vabatahtlikult eemalduda. Rahvahulk on selline hulk inimesi, et iga üksikisik selles ei ole enam üksikult võimeline teistega suhtlema ning üksiku isiku lahkumine või lisandumine ei muuda grupi tajutavat suurust (seega umbes alates 15–20 inimest või rohkem) . Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või või ründe lõpetamise kiire vajaduse tõttu. Tulirelva kasutamisest hoiatamise eest rahvahulga vastu ei või loobuda. Vahetu sunni kohaldamine on lubatud senikaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. See nõue on universaalne, kuid KorS-is on see siiski eraldi esile toodud iga erimeetme juures, mille täitmise tagamiseks võib vahetut sundi kasutada. Kõnesoleva eelnõu puhul on see nõue koondatud aga kokku üldsätetesse, et vältida tarbetuid kordusi. Vahetu sund on haldussunni vahend, mis aitab jõuda soovitud tulemuseni, ning selle kohaldamine pärast eesmärgi saavutamist on ebaproportsionaalne. JAS § 34 1 lõike 3 järgi on julgeolekuasutusel JAS §-des 34 4 –34 8 sätestatud erimeetme kohaldamine lubatud kuni politsei saabumiseni. Sellega sätestatakse selgelt, et julgeolekuasutus ei tegutse nn asenduspolitseina ning et erimeetmete ja vajadusel ka vahetu sunni kohaldamine julgeolekuasutuse poolt on ajaliselt piiratud , välja arvatud juhul, kui see ei ole meetme olemuse ja eesmärgi tõttu võimalik või mõistlik (näiteks jälgimisseadmestikku kasutatakse püsivalt ning politseil ei ole võimalik seda ka üle võtta) . Juhul, kui esineb ohukahtlus , võib julgeolekuasutus teha esmased toimingud oma valdust ja teenistujaid ähvardava ohu väljaselgitamiseks. Kui ilmneb, et ohtu ei ole, ei pea julgeolekuasutus erimeedet edasi kohaldama ega ka politsei poole pöörduma. Kui aga esineb julgeolekuasutuse valdust ja teenistujaid ähvardav oht, saab julgeolekuasutus seda sobivate erimeetmete abil tõrjuma asuda ning peab samaaegselt esimesel võimalusel esitama politseile kui üldkorrakaitseorganile väljakutse sündmuskohale. Politseipatrulli saabudes lõppeb julgeolekuasutuse õigus erimeetmeid kohaldada ning sündmust asub edasi lahendama politsei. Kui politsei vajab seejuures jätkuvalt julgeolekuasutuse ametniku abi, ei pea julgeolekuasutuse ametnik jääma passiivseks . P olitseiametnik saab teda kohustada ohtu edasi tõrjuma või selleks vajalikku eset (sh relva või erivahendit) politsei kasutusse andma KorS § 16 alusel. Järgnevalt esitatud julgeolekuasutuse erimeetmete järjestus põhineb riivatavate põhiõiguste ja vabaduste olemusel, liikudes üldisematelt riivetelt vahetumatele, isiku kehalist puutumatust ja omandit puudutavate riiveteni. Samuti on võimalikult suurel määral arvestatud KorS 3. peatükis kasutusel olevat erimeetmete järjestust. Uues JAS §-s 34 2 antakse julgeolekuasutusele volitus töödelda isikuandmeid jälgimisseadmestiku kasutamisega. Sarnase sisuga säte on KorS § 34 , kuid võrreldes KorSiga võib jälgimisseadmestikku kasutada ka ohu ennetamiseks (vt täpsemalt allpool) . JAS § 34 2 järgi võib julgeolekuasutus oma territooriumil ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, kui see on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks (ehk nende vastu suunatud avaliku korra rikkumise kõrvaldamiseks). Sarnaselt KorS- i ga on tehniliseks vahendiks statsionaarselt paigaldatud videokaamera või muu analoogne pilti monitorile või salvestusseadmesse edastav seade. Seega luuakse julgeolekuasutusele selge õiguslik alus oma territooriumile, selle piirile (nt piirdemüürile) või vahetusse lähedusse (nt väljaspool territooriumi asuvale hoonele või rajatisele) julgeolekuasutuse vahetusse lähedusse jäävat avalikku ruumi jälgiva videovalvesüsteemi paigaldamiseks ning selle abil isikuandmete töötlemiseks. Jälgimist võib teostada seega juhul, kui esineb julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu kahtlus või oht, aga erinevalt KorS § 34 lõikest 1 ka selleks, et seda ohtu ennetada . Säte ei reguleeri isikuandmete varjatud kogumist isiku varjatud jälgimise abil, mida julgeolekuasutus võib teha oma põhiülesannete täitmise ehk luure ja vastuluure raames JAS § 26 lõike 3 punkti 2 ja sellega seonduvate sätete alusel. Kõnesoleva paragrahvi alusel loodud jälgimisseadmestiku salvestis sisaldab julgeolekuasutuse ülesannete täitmise tagamisel kogutud ja töödeldud teavet. Seetõttu ei kohaldata selle töötlemisele, sh selle säilitamisele ja andmesubjekti õiguste piiramisele tavapäraseid isikuandmete töötlemise sätteid, vaid JAS § s 21 1 sätestatut. Muu hulgas loovad ka JAS § 21 1 lõiked 3 ja 4 julgeolekuasutusele õiguse piirata mitmeid andmesubjekti õigusi, sh õigust saada teada oma andmete töötlemisest. Eelnevast tulenevalt ei ole erinevalt KorS §-st 34 reguleeritud isikuandmete töötlemisest teavitamise korda. Kui julgeolekuasutus peab oma ülesandeid ja sellega seotud riske arvestades võimalikuks isikute teavitamist, saab selleks kasutada KorS § 34 lõike 4 alusel määrusega kehtestatud teabetahvlit või muud sama selgelt mõistetavat tähist. Uues §-s 34 3 antakse julgeolekuasutusele volitus isikuid küsitleda ja neilt dokumente nõuda. Samasisuline säte on KorS § 30. JAS § 34 3 lõike 1 järgi võib julgeolekuasutus peatada julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist, kui on alust arvata, et isikul on julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks (ehk nende vastu suunatud avaliku korra rikkumise kõrvaldamiseks) vajalikke andmeid. Seega antakse julgeolekuasutusele sarnaselt paljude korrakaitseorganitega õiguslik alus liikuv isik peatada, andes talle sellekohase korralduse, ning hoida teda küsitlemise lõpetamiseni küsitlemise kohas. Isiku peatanud julgeolekuasutuse ametnik peab suutma isikule selgitada, miks ta arvab, et isikul on asjassepuutuvaid andmeid (nt kui isik viibis julgeolekuasutuse vahetus läheduses ja võis näha pealt julgeolekuasutuse vastu suunatud korrarikkumist või kui ohukahtluse puhul on vaja välja selgitada, et küsitletavast isikust endast ei tulene ohtu). Sama kehtib dokumentide kohta. Volitus on piiratud. Julgeolekuasutus võib seda rakendada üksnes juhul, kui isikult soovitakse teavet või dokumente seoses julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohuga. Sarnaselt KorS §-ga 30 ei ole kõnealust meedet kohaldaval julgeolekuasutuse ametnikul vahetu sunni kohaldamise õigust. JAS § 34 3 lõike 2 järgi kohaldatakse küsitlemise ja dokumentide nõudmise protokollimisele KorS § 30 lõigetes 2 ja 4 sätestatut. See tähendab, et küsitlemine protokollitakse, kui küsitletav isik seda taotleb või kui seda peab vajalikuks julgeolekuasutus. Kui julgeolekuasutus peab seda vajalikuks, võib küsitletav isik anda seletusi kirjalikult omakäeliselt. Dokumentide nõudmine ja vastuvõtmine julgeolekuasutuse poolt protokollitakse või fikseeritakse julgeolekuasutuse üldise asjaajamiskorra kohaselt. Kui dokumentide nõudmine ja nendega tutvumine toimub kohapeal, protokollitakse meede selle kohaldamisele allutatud isiku taotlusel. Uues §-s 34 4 antakse julgeolekuasutusele volitus tuvastada isikusamasust. Selle järgi võib julgeolekuasutus tuvastada julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses viibiva isiku isikusamasuse kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil, kui see on vajalik isikust lähtuva julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks (ehk nende vastu suunatud avaliku korra rikkumise kõrvaldamiseks). Samasisuline säte on KorS § 32. KorS § 32 lõike 1 järgi hõlmab isikut tõendava dokumendi alusel isikusamasuse tuvastamine järgmisi toiminguid: isiku nime ja isikukoodi või selle puudumisel sünniaja kindlakstegemine, dokumendiga tutvumine, foto ja teiste dokumendile kantud biomeetriliste andmete võrdlemine isikuga ning dokumendi ehtsuse kontrollimine. Isikut tõendavaks dokumendiks on riigiasutuses välja antud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti. Ühtlasi sätestatakse, et julgeolekuasutusel on õigus dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust kontrollida õigusakti alusel loodud andmekogust. Eelkõige tähendab see isiku esitatud dokumendi või ütluste võrdlemist rahvastikuregistris sisalduvate andmetega. JAS § 31 1 järgi on julgeolekuasutusel juurdepääs avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogu andmetele ning § 31 järgi on julgeolekuasutusel oma ülesannete täitmiseks õigus saada isikuandmeid ning muud teavet teiste seas riigiasutuselt. Vastavalt JAS § 34 1 lõikele 2 võib kõnealuse erimeetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi KorS §-des 76–78 sätestatud korras ning nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Uues §-s 34 5 antakse julgeolekuasutusele volitus pidada isik kinni. Samasisuline säte on KorS § 46. JAS § 34 5 lõike s 1 määratakse, millistel juhtudel võib julgeolekuasutus oma territooriumil või selle vahetus läheduses viibiva isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust . Lõikes 1 sätestatud tingimused erinevad KorS § 46 lõike 1 tingimustest seetõttu, et julgeolekuasutuse volitus pidada isik kinni on üheselt seotud julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid (või julgeolekuasutuse territooriumi läheduses viibivaid isikuid) ähvardava ohuga. Sarnased tingimused on KKS § 55 lõikes 1 ja Kaitseliidu seadus e (edaspidi KaLS ) § 71 lõike 3 punktis 5. Mõlemal juhul on tegemist valvatud, piiratud ja üldjuhul tähistatud alaga, mis vajab erilist kaitset ning millel ilma loata viibimine on keelatud. Samadele tunnustele vastab ka julgeolekuasutuse territoorium. Punkti 1 järgi võib julgeolekuasutus isiku kinni pidada juhul, kui ta tungib või on tunginud julgeolekuasutuse territooriumile või viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta. Selle eesmärk on lõpetada isiku loata viibimine julgeolekuasutuse territooriumil esimesel võimalusel, samuti selgitada dokumentide nõudmise, küsitlemise ja läbivaatuse abil välja tema territooriumile sattumise motiiv ja muud asjaolud. Asjaolude väljaselgitamise käigus selgub ühtlasi, kas on täidetud punktides 2 ja 3 nimetatud tingimused, s.t kas isik on territooriumile sisenedes või sellel viibides toime pannud süüteo (nt vara-, isiku- või riigivastase väärteo või kuriteo) või on oma tahtluse või kaasasolevate asjade tõttu ohtlik. Punkti 2 järgi võib julgeolekuasutus isiku kinni pidada juhul, kui esineb kahtlus, et isik on toime pannud süüteo (s.t väärteo või kuriteo) julgeolekuasutuse valduse või teenistujate vastu. Sellega tagatakse, et isik ei põgene ning antakse üle politseile. Punkti 3 järgi võib julgeolekuasutus isiku kinni pidada juhul, kui ta ohustab julgeolekuasutuse valdust, teenistujaid või julgeolekuasutuse territooriumil viibivaid isikuid. Sellega tõrjutakse isikust lähtuvat ohtu ning tagatakse, et isik ei põgene ja antakse üle politseile. JAS § 34 5 lõike 2 järgi teavitatakse kinnipeetud isikut kinnipidamise põhjusest. Ka KorS § 46 lõike 2 järgi peab korrakaitseorgan teatama kinnipeetud isikule viivitamata talle arusaadavas keeles ja viisil tema kinnipidamise põhjuse. JAS § 34 5 lõike 3 järgi ei või julgeolekuasutus isikut kinni pidada kauem kui kuus tundi. Sama kaua võib isikut kinni pidada Kaitseliidu valvur KaLS § 71 lõike 4 järgi. Selle sätte koostamise ajal sedastati kooskõlastatult Siseministeeriumiga, et selline ajaline piirang vastab pädevate asutuste (s.t praegusel juhul PPA ) maksimaalsele reageerimiskiirusele. JAS § 34 5 lõigetes 4 ja 5 sätestatakse, kuidas tuleb kinnipeetud isikuga edasi käituda. Lõike 1 punkti 1 alusel kinnipeetud isik, kes viibib julgeolekuasutuse territooriumil ilma loata, kuid keda ei ole põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, juhatatakse julgeolekuasutuse territooriumilt välja ja vabastatakse. Sel juhul puudub alus tema edasiseks kinnipidamiseks. Lõike 1 punkti 2 või 3 alusel kinni peetud isik tuleb anda esimesel võimalusel üle politseile. Isiku kinnipidamine viidatud alustel toimub julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava ohuga väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Isik, keda kinni peetakse, võib aga ei pruugi olla sooritanud süütegu. Isiku kinnipidamise ajal ei ole süüteomenetlust alustatud ning julgeolekuasutusel ei ole kuritegude ega väärtegude kohtuvälise menetleja pädevust, mistõttu tuleb ohukahtluse või ohu tõttu kinnipeetud isik edasisteks toiminguteks anda esimesel võimalusel üle politseile, kes selgitab välja kõik asjassepuutuvad asjaolud. Vastavalt JAS § 34 1 lõikele 2 võib kõnealuse erimeetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi KorS §-des 76–78 sätestatud korras ning nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Uues §-s 34 6 antakse julgeolekuasutusele volitus teha turvakontrolli. Samasisuline säte on KorS § 47. JAS § 34 6 lõikes 1 määratakse, millisel juhul võib julgeolekuasutus teha isiku turvakontrolli, s.t kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. Erinevalt KorS asjaomasest sättest otsib julgeolekuasutus turvakontrolli käigus ka esemeid, mille abil saab ohustada julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. Sellisteks on näiteks julgeolekuasutuse vara, sh ehitiste, inventari või sõidukite kahjustamiseks kasutatavad esemed, ebaseaduslikud teabe varjatult kogumiseks kasutatavad seadmed või ebaseaduslikult isiku valdusesse sattunud teabekandjad . Punkti 1 järgi võib julgeolekuasutus turvakontrolli teha isiku suhtes, kes siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt. Tegemist on suurel määral KorS § 47 lõike 1 punkti 1 analoogiga, kuid siin on antud KorS-iga võrreldes selgesõnaline volitus kohaldada meedet ka sellise isiku suhtes, kes territooriumilt lahkub. Selle abil kontrollitakse, et isik ei vii territooriumilt lubamatult välja seadmeid, teabekandjaid või muid esemeid, mille avalikku ruumi sattumine võiks ohustada julgeolekuasutuse teavet ja seeläbi kahjustada julgeolekuasutuse ülesandeid. Sätte alusel võib julgeolekuasutus kontrollida oma territooriumile sisenevaid ja sealt väljuvaid külastajaid. Meetme kohaldamise eelduseks ei ole ohukahtlus. Punkti 2 järgi võib julgeolekuasutus turvakontrolli teha isiku suhtes, kes viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui see on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Tegemist on suurel määral KorS § 47 lõike 1 punktide 3 ja 4 kitsendatud analoogiga. Sarnaselt teiste meetmetega puudutab kitsendus nii meetme kohaldamise territoriaalset ulatust kui ka ohu olemust. Punkti 3 järgi võib julgeolekuasutus turvakontrolli teha isiku kinnipidamisel JAS § 34 5 alusel. Tegemist on suurel määral KorS § 47 lõike 1 punkti 5 kitsendatud analoogiga. Sel juhul on turvakontrolli eesmärk veenduda, et ta ei saaks mingi eseme või ainega ohustada teda kinnipidavaid julgeolekuasutuse ametnikke või iseennast. JAS § 34 6 lõike 2 järgi kohaldatakse turvakontrollile KorS § 47 lõikes 2 sätestatut. See tähendab, et turvakontrolli teostab kompimise teel ametiisik, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ametiisik, kes ei ole isikuga samast soost. Vastavalt JAS § 34 1 lõikele 2 võib kõnealuse erimeetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi KorS §-des 76–78 sätestatud korras ning nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Uues §-s 34 7 antakse julgeolekuasutusele volitus vaadata läbi vallasasja. Samasisuline säte on KorS § 49. JAS § 34 7 lõikes 1 määratakse, millistel juhtudel võib julgeolekuasutus valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt (meeleelundite abil, eelkõige vaadeldes) või tehnilise vahendi (nt metallidetektori) abil või teenistuslooma (nt teenistuskoera) abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi. Punkti 1 järgi võib julgeolekuasutus vallasasja läbi vaadata juhul, kui seda vallasasja kannab kaasas isik, kes siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt. Tegemist on suurel määral KorS § 49 lõike 1 punkti 1 analoogiga, kuid nii nagu turvakontrolli puhul on ka siin antud KorS-iga võrreldes selgesõnaline volitus kohaldada meedet ka sellise isiku suhtes, kes territooriumilt lahkub. Sätte alusel võib julgeolekuasutus läbi vaadata oma territooriumile sisenevate ja sealt väljuvate külastajate kotte. Meetme kohaldamise eelduseks ei ole ohukahtlus. Punkti 2 järgi võib julgeolekuasutus vallasasja läbi vaadata juhul, kui seda vallasasja kannab kaasas isik, kelle suhtes võib JAS § 34 6 alusel teostada turvakontrolli. Tegemist on suurel määral KorS § 49 lõike 1 punkti 2 analoogiga. Punkti 3 järgi võib julgeolekuasutus vallasasja läbi vaadata juhul, kui läbivaatus on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses. Tegemist on suurel määral KorS § 49 lõike 1 punkti 5 analoogiga. JAS § 34 7 lõike 2 järgi kohaldatakse vallasasja läbivaatusele KorS § 49 lõigetes 2–4, 5 1 ja 6 sätestatut. See tähendab, et asja omanikul või valdajal on õigus viibida asja läbivaatuse juures, välja arvatud, kui ilma tema juuresolekuta läbivaatus on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui isik tahtlikult takistab õiguspärast vallasasja läbivaatust. Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada vallasasja läbivaatusest. Kui vallasasja läbivaatuse tagajärjel jääb valveta oluline varaline väärtus, tagab julgeolekuasutus kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni vallasasja valve. Vallasasja läbivaatuse protokollimine on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile vabatahtlikult või kui turvakontrolli kohaldatakse julgeolekuasutuse territooriumi ohutuse tagamiseks. Vastavalt JAS § 34 1 lõikele 2 võib kõnealuse erimeetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi KorS §-des 76–78 sätestatud korras ning nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Uues JAS §-s 34 8 antakse julgeolekuasutusele volitus võtta vallasasi hoiule. Samasisuline säte on KorS § 52. JAS § 34 8 lõikes 1 määratakse, millistel juhtudel võib julgeolekuasutus võtta vallasasja hoiule. Samasisuline säte on KorS § 52. Punkti 1 järgi võib julgeolekuasutus võtta vallasasja hoiule julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks. Tegemist on suurel määral KorS § 52 lõike 1 punkti 1 analoogiga, kuid ka see meede on sarnaselt teistega kitsendatud tõrjutava ohu ja kõrvaldatava korrarikkumise olemusest lähtuvalt. Sätte alusel saab julgeolekuasutus võtta relva või muu eseme isikult, kes ähvardav rünnata või ründab julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid. Punkti 2 järgi võib julgeolekuasutus võtta vallasasja hoiule, kui asja valdab isik, kes on JAS § 34 5 alusel kinni peetud, ning on oht, et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks. Tegemist on suurel määral KorS § 52 lõike 1 punkti 4 analoogiga ning selle abil kaitstavad õigushüved on KorS-ga identsed. Punkti 3 järgi võib julgeolekuasutus võtta vallasasja hoiule, kui JAS § 34 6 alusel tehtud turvakontrolli käigus on tuvastatud ese, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. Tegemist on suurel määral KorS § 52 lõike 1 punkti 6 analoogiga. Ilma kõnealuse volituseta ei saaks julgeolekuasutus turvakontrolli meedet tulemuslikult rakendada. Sätte alusel saab julgeolekuasutus võtta külaliselt hoiule relvad või salvestamist või muul viisil teabe kogumist võimaldavad nuti- või muud seadmed nii kauaks, kui külaline viibib julgeolekuasutuse territooriumil. Hoiulevõetud esemeid saab hoida näiteks sissepääsu juures selleks ettenähtud hoiu kap pi d es või - sahtli tes . Punkti 4 järgi võib julgeolekuasutus võtta vallasasja hoiule, kui vallasasja on lubatud JAS § 34 7 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, samuti teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi. Tegemist on suurel määral KorS § 52 lõike 1 punkti 5 analoogiga. Sätet saab julgeolekuasutus rakendada juhul, kui vallasasja läbivaatuse korral leiti ese, mida on vaja täpsemalt uurida, et saada aru, kas tegemist võib olla ebaseadusliku või julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ohustava või julgeolekuasutuse ülesandeid kahjustava asjaga (nt ebaseaduslikku teabe kogumist võimaldav seade või maskeeritud relv). JAS § 34 8 lõike 2 järgi kohaldatakse vallasasja hoiulevõtmisele KorS § 52 lõigetes 2–4 sätestatut. See tähendab, et hoiulevõetud asja hoiab julgeolekuasutus. Kui julgeolekuasutusel ei ole asja omadustest tulenevalt võimalik või otstarbekas asja hoida, võib ta anda asja hoiule muule isikule, kellel on täidetud selleks vajalikud tingimused. Julgeolekuasutus või muu isik, kellele asi on hoiule antud, peab hoidma asja selle säilimist tagaval viisil. Isikule, kellelt asi hoiule võetakse, väljastab julgeolekuasutus viivitamata asja hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse julgeolekuasutus, kes hoiulevõtmist kohaldab, hoiulevõtmise aeg ja põhjus ning hoiulevõetava asja kirjeldus. Kui isik, kellelt asi hoiule võetakse, ei ole asja omanik ega selle seaduslik valdaja või kui asja ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab julgeolekuasutus omanikku või seaduslikku esindajat asja hoiulevõtmisest viivitamata. Hoiulevõetud asja omanikule või seaduslikule valdajale luuakse viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist võimalus asi kätte saada. Vastavalt JAS § 34 1 lõikele 2 võib kõnealuse erimeetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi KorS §-des 76–78 sätestatud korras ning nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. JAS § 35 käsitleb seni üksnes tulirelva kasutamist. Muudetud sõnastuse järgi koondatakse sellesse paragrahvi kõik julgeolekuasutuse ametniku relvade ja erivahenditega seonduvad sätted. Muu hulgas kõrvaldatakse JAS-ist senine puudujääk. Kehtiva õiguse järgi on julgeolekuasutuse ametnikul lubatud kanda ja oma ülesannete täitmisel kasutada tulirelva, kuid mitte erivahendeid või vähemintensiivseid relvi. See ei võimalda aga erineva suurusega ohtudele proportsionaalselt reageerida. Võimaliku alareageerimise korral esineb õiguspäraste toimingute sooritamata jätmise ning seega ohu eskaleerimise risk, võimaliku ülereageerimise korral aga õigusvastaste toimingute sooritamise ning seega süüteo toimepanemise risk. Käesoleva paragrahviga JAS-i lisatavad erivahendid ja relvad JAS § 35 lõikes 1 loetletakse julgeolekuasutuse ametnikule lubatud erivahendid. Need on käerauad, sidumisvahend ja teenistusloom. Sarnaselt KorS § 78 punktides 1 ja 3 loetletud korrakaitseorganite erivahenditega, KaLS § 40 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud Kaitseliidu erivahenditega ning KKS § 49 lõikes 3 loetletud Kaitseväe erivahenditega on käerauad ja (nende puudumise või kasutamise võimatuse korral) sidumisvahend vajalikud isiku kinnipidamise kohaldamiseks. Teenistusloomal (eelkõige teenistuskoeral) saab olla kaks funktsiooni. Esiteks saab teenistuskoera lõhnataju abil paremini korraldada turvakontrolli ja vallasasja läbivaatust. Sel juhul ei ole tegemist erivahendi kasutamisega. Samuti kasutatakse teenistuslooma vahetu sunni kohaldamiseks, eelkõige julgeolekuasutuse valduse või teenistujate vastase ründe tõrjumiseks või isiku kinnipidamiseks. Sel juhul saab koera kasutamise toimingud jagada mõju ja proportsionaalsuse alusel kategooriatesse (looma kohaolek, suunatud kasutamine või vaba kasutamine). JAS § 35 lõikes 2 loetletakse julgeolekuasutuse ametnikule lubatud ametirelvad . Need on: 1) tulirelv (püstol, revolver, püss ja automaattulirelv); 2) gaasirelv (gaasipihusti); 3) külmrelv (kumminui, teleskoopnui); 4) elektrišokirelv. JAS § 35 lõikes 3 sätestatakse, millisel juhul on julgeolekuasutuse ametnikul lubatud kasutada erivahendit ja relva. Esiteks võib erivahendit ja relva kasutada vahetu sunni kohaldamiseks. Teiseks võib sarnaselt § 35 kehtiva sõnastusega erivahendit ja relva kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks. See tähendab, et kõrgendatud ohu tõrjumine relva ja erivahendiga on julgeolekuasutuse ametnikule teatud tingimustel lubatud ka juhul, kui see ei toimu korrakaitselise iseloomuga meetmete kohaldamise tagamiseks. JAS § 35 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud tingimused erivahendi ja relva kasutamiseks. Julgeolekuasutuse ametnikul on õigus kasutada olulise ja kõrgendatud ohu tõrjumiseks erivahendit ja gaasi-, külm- ja elektrišokirelva ning kõrgendatud ohu tõrjumiseks tulirelva, kui ohu tõrjumine muu isikut vähem kahjustava vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et erivahendi või relva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet. Tulirelva ja elektrišokirelva võib isiku suhtes kasutada ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui see on vajalik, et tõrjuda vahetu oht julgeolekuasutuse ametniku või teise isiku elule või kehalisele puutumatusele ning kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada sama relva kasutamisega looma ega asja vastu või füüsilise jõu või erivahendi kasutamisega. Eelnõu § 2 Eelnõu §-g a 2 muudetakse K aitseväe korralduse seadust . KKS muudatused on seotud eesmärgiga sätestada meetmed, mida Kaitsevägi võib kasutada relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel. KKS kehtiv sõnastus lubab isiku õigusi piiravaid meetmeid kasutada kaitseväeluure teostamiseks ja julgeolekuala kaitseks, kuid ei luba seda teha relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks. Õiguste puudumine on toonud kaasa olukorra, kus Kaitseväel puudub võimalus täita Riigikogu poolt 31.05.2017 heakiidetud „Eesti julgeolekupoliitika alustega“ püstitatud ülesannet. KKS 4. peatüki pealkirja muudetakse ning uueks pealkirja k s nähakse eelnõuga ette „ Kaitseväeluure ja muud t eabe kogumise erisused“. Kehtiv sõnastus on „Kaitseväeluure“. Muudatusega viiakse pealkiri kooskõlla kavandatavate muudatustega, mille kohaselt täiendatakse seadust meetmetega, mida on lubatud kasutada lisaks kaitseväeluurele ka relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel. Muudetav pealkiri avab selgemalt peatüki sisu, kuivõrd nii kaitseväeluure kui relvastatud vastupanu ettevalmistamine ja korraldamine põhineb kogutud teabel. Küll on ülesandes t lähtuvalt eristatavad teabe kogumise meetodid , eesmärk ja ulatus . KKS § 36 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks ning sätted sõnastatakse uuesti koos vajalike täiendustega §-s 37. Eelnõukohase § 37 pealkir i on „Te abe kogumise erisused “ ning seega sobivad nimetatud sätted loogiliselt paremini sellesse paragrahvi . Vaata ka § 37 lõigete 6 ja 7 juures toodud selgitust. KKS § 37 pealkir i muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Teabe kogumise erisused“. Senine pealkiri lähtub vaid kaitseväeluurest ning eelnõuga tehtavatest muudatustest lähtuvalt ei kajasta olemasolev peakiri sätte muudetavat sisu. KK S § 37 lõi gete 1 ja 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „ kaitseväeluure teostamise ks“ sõnadega „ja r elvastatud vastupanu etteva l mistamiseks ning korraldamiseks“ . Muudatuse tulemusel on Kaitseväel õigus koguda ja töödelda relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise eesmärgil: 1) väljaspool üldkasutatavat Eesti Vabariigi territooriumil asuvat elektroonilise side võrku edastatavaid või levivaid signaale; 2) pilte või kujutisi maa- või merepinna ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuva või Eesti Vabariigi territooriumile sisenenud välisriigi kasutuses oleva objekti kohta; 3) muudelt teabevaldajatelt saadud juurdepääsupiiranguta teavet või avaliku teabe seaduses või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud alustel saadud piiratud juurdepääsuga teavet; 4) käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud viisil saadud teavet või 5) muul viisil avalikest allikatest saadud teavet. Samuti lubatakse Kaitseväel lisaks eeltoodule: 1) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas isikuid küsitleda ja varjatult jälgida, kaasata isikut salajasse koostöösse, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, sealhulgas teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali ning kasutada variisikut; 2) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks isikuid küsitleda, kaasata isikut salajasse koostöösse, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, sealhulgas teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali ning kasutada variisikut; 3) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi isikuid varjatult jälgida. Vabariigi Valitsus sätestab Kaitseväe põhimääruses struktuuri üksused, kes on volitatud oma ülesannete täitmiseks KKS § 37 lõi getes 1 ja 2 sätestatud õigusi kasuta m a. Seejuures võib Vabariigi Valitsus määrata täpsemalt ( nt punkti täpsusega ) kasutatavad meetmed või piirata mõne loetelus oleva õiguse kasutamist , nt välista da üksuse ülesannete täitmisel teesklemise lubamise . Muudatuse ees märk on võimaldada Kaitseväe l sarnaselt kaitseväeluure ülesande täitmisele kasutada piiravaid meetmeid relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks , et tagada ülesannete täitmiseks vajalike toimingutega seotud teabe salastatus. KK S § 37 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 , mi lle sõnastamisel on kasutatud kehtiva § 36 lõi keid 3 ja 4, kuid lisatud on ka relvastatud vastupanu ettevalmistamine ja korraldamine. Kuna eelnõuga täiendatakse seadust meetmetega, mida on lubatud kasutada lisaks kaitseväeluurele ka relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel, on vaja ka relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesande raames andmete, sh isikuandmete töötlemise põhimõtted sõnastada. Kaitsevägi kogub ja töötleb kaitseväeluure teostamisel ja relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ning korraldamisel teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik ülesande täitmiseks. Kasutada võib ainult ülesande täitmiseks vajalikke abinõusid. Mitme võimaliku abinõu olemasolul tuleb kasutada sellist, mis isiku põhiõigusi seoses ülesande täitmisega võimalikult vähe piirab. Kasutada võib abinõu, mis ei piira üksikisiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes taotletava eesmärgiga. Muudatusega sätestatakse Kaitseväe tegevuse põhimõtted lisaks kaitseväeluure teostamisel ka relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ninng korraldamisel , mis sisaldaksid sõnaselgelt ka asutuse kohustusi andmesubjekti õiguste igakülgseks tagamiseks. Sarnaselt kaitseväeluurele tuleb relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega seotud ülesande täitmisel järgida järgmisi põhimõtted: teabe kogumise ja töötlemise viis ja ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei või koormata isiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes taotletava eesmärgiga; teabe kogumise ja töötlemisega ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi; teavet töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik ülesande täitmiseks ja kooskõlas tegevuse eesmärgiga; teavet töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. KKS § 37 1 lõi ke sse 1 uue punkti 5 lisamisega antakse Kaitseväele õigus kaasata relvastatud vastupanu ja ettevalmistamise ja korraldamise ülesande täitmiseks isikuid salajasse koostöösse. Isikute kaasamise eesmärk on näiteks relvastatud vastupanu jaoks vajaliku taristu loomine ja hooldamine (nt varustuse hoidmise kohad). Loa isiku kaasamiseks annab KKS § 37 1 lõikest 3 tulenevalt Vabariigi Valitsuse poolt Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksuse ülem. Vastav õigus antakse edasivolitamise õiguseta. KKS § 37 1 lõi gete 6 2 ja 7 muudatustega viiakse sättes olevad riigikaitseseaduse viited kooskõlla 21.03.2022 jõustunud riigikaitseseaduse muudatustega. Nimetatud muudatusega täpsustati rahvusvahelises sõjalises koostöös isikule tekitatud kahju hüvitamise kor d a ning sätted viidi uude asukohta. Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon on toodud riigikaitseseaduse §-s 87 5 . KKS § 37 2 l õige 6 ja § 42 l õige 4 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva KKS kohaselt on Kaitseväel kohustus esitada kaitseministrile või Kaitseministeeriumile erinevate ajavahemike järel kolm erinevat ülevaadet või aruannet kaitseväeluure ülesannete täitmisel kasutatud meetodite ja vahendite kohta: 1) § 37 2 l õike 6 kohaselt peab Kaitseväe juhataja esitama iga kuue kuu järel valdkonna eest vastutavale ministrile teavet sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraõigusliku juriidilise isiku, tema struktuuriüksuse või organi või äriühingu filiaali tegevuse kohta; 2) § 42 l õike 4 kohaselt peab Kaitsevägi teavitama kaitseministrit KKS § 37 lõike 2 punktis 2 sätestatud kaitseväeluure volituse kasutamisest; 3) § 43 l õike 2 kohaselt peab Kaitsevägi esitama Kaitseministeeriumile iga nelja kuu järel kirjaliku ülevaate tema poolt kaitseväeluure teostamisel kogutud andmete ja nende saamiseks kasutatud vahendite ja meetodite kohta. Kõigi kolme sätte eesmärk on tagada kaitseministri järelevalve Kaitseväe luurealase tegevuse seaduslikkuse üle ja tema veendumus selles osas, et Kaitsevägi ei kasuta teabe kogumisel meetodeid ega vahendeid, mille kasutamiseks tal õigust ei ole, ning et meetodeid ja vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt, st nende abil saadud teave on vajalik kaitseväeluure eesmärkide saavutamiseks. Kuivõrd § 37 2 l õikes 6 ja § 42 l õikes 4 toodud kohustused puudutavad üht osa kaitseväeluure ülesannete täitmiseks kasutatavatest meetoditest ja vahenditest, mille kohta tuleb niikuinii esitada ülevaade § 43 l õike 2 alusel kõikide kasutatud meetodite ja vahendite kohta esitatavas ülevaates, ei ole järelevalve teostamiseks neid ülevaateid eraldi vaja. Seetõttu tunnistatakse KKS § 37 2 l õige 6 ja § 42 l õige 4 eelnõuga kehtetuks. KKS § 37 3 lõike 1 täiendamisel uue punktiga 5 tekib Kaitseväel õigus kasutada relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks variisikut . Relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel võib näiteks variisiku kasutamine olla eesmärgipärane varjatud tegevusega seotud kinnisaja jaoks vajalike teenuste osutamise lepingute sõlmimisel või siis salajasse koostöösse kaasatud isikute välja selgitamiseks. KKS § 37 3 lõikes t 2 tulenevalt võib v ariisik olla vaid tegevväelane, kes teenistussuhte varjamise või muudetud identiteedi abil aitab tagada tegevuse varjatust. Sarnaselt isiku salajasse koostöösse kaasamise õiguse andmise ga on Vabariigi Valit s usel lähtuvalt KKS § 37 3 lõikest 3 õigus Kaitseväe põhimääruses näha ette struktuuriüksuse ülem, kellel on õigus anda luba variisiku kasutamiseks. KKS § 41 10 lõi gete 1 ja 3, lõike 4 punkti 1 ning lõigete 5-7 muutmisega nähakse relvastatud vastupanu ülesande täitmisel sarnaselt kaitseväeluure ülesande täitmisega ette teabe kogumise ja töötlemise ning teabe ja isikuandmete saamise õiguse piirangud . Relvastatud vastupanu ettevalmistamine ja korraldamine on osa riigi sõjalise kaitse ettevalmistamisest ja korraldamisest, millele ei laiene E Li õigus . S eega ei kohaldata relvastatud vastupanu ülesande täitmisel isik uandmete töötlemisele isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutuste direktiivi . K KS § 41 10 muudatustega nähakse ette : Kaitseväe poolt relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ü lesande täitmisel töödeldava teabe liigid; teabe töötlemiseks õigustatud isikud; Kaitseväe ülesannete täitmiseks vajalikud ning lubatud andmesubjekti õiguste piirangud ja selle alused ning erisused kogutud teabe töötlemiseks ja säilitamiseks. Kaitseväe peamine eesmärk on tagada riigi sõjaline kaitse ja selle ettevalmistamine. Relvastatud vastupanu ettevalmistamise käigus valmistatakse ette isikud ja tari stu ning sõlmitakse vajalikud lepingud ajaks , mil ülesande täitmine muutub aktuaalseks. Selleks kogutakse ja töödeldakse mitmesugust teavet (nt teave võimalike koostööpartnerite kohta , teave kinnisasjade kohta ). Seejuures kogutakse teavet ka isikute kohta. Kaitsevägi võib relvastatud vastupanu ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu hulgas isikuandmed, eriliiki isikuandmed, isikustamata andmed, üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmed. Teave on vajalik , et hinnata näiteks isiku sobivust koostööks. Lisaks nähakse muudatuste kaudu ette andmesubjekti õiguste loetelu, mida Kaitsevägi võib relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks isikuandmete kogumisel ja töötlemisel samas sättes täpsustatud alustel piirata. A ndmesubjekti isikuandmete töötlemise õiguse piiramine võib olla vajalik eelkõige nende ülesannete täitmisel, mis on seotud riigi sõjalise kaitse ettevalmistamise ja korraldamise ee smärgiga . Piiramise eesmärgiks on vältida teabe väljastamise kohustus t , kui teabe väljastamisega võib kaasneda relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise käigus kogutud ja töödeldud teabe avalikustami ne , mille tulemina võidakse teada saada kasutatud meetodeid, kaasatud isikuid jms ülesande edasist teostamist kahjustavat teavet. Eelnõu kohaselt võib relvastatud vastupanu ülesande täitmisel saadud teavet edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik ülesannete täitmiseks. Sealjuures võib isikuandmeid sisaldavat teavet edastada ka andmesubjekti nõusolekuta. Teabevahet us aitab kaasa ohu ennetamisele nii Eestis kui ka mujal. Näiteks rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel saadud teabe vahetamine julgeolekuasutustega . Edastatav teave võib hõlmata isikuandmeid. Kaitsevägi võib säilitada kogutud teavet nii kaua, kui see on vajalik relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks või kuni vajadust edasiseks töötlemiseks ei saa välistada. KKS § 42 lõike 3 muudatusega nähakse ette parlamentaarne kontroll lisaks kaitseväeluure teostamisele ka relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise üle eesmärgiga tagada järelevalve piisavus . KKS § 43 lõike 2 muudatus on seotud § 37 2 l õike 6 ja § 42 l õike 4 kehtetuks tunnistamisega. Kaitseministeerium on hinnanud, et järelevalve teostamiseks on piisav, kui Kaitsevägi esitab ülevaate kaitseväeluure teostamisel kogutud andmete ja nende saamiseks kasutatud vahendite ja meetodite kohta kaks korda aastas praeguse kolme asemel. Sama regulaarsusega hakkab edaspidi toimuma ka aruandlus relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel kogutud andmete kohta. Sarnase regulaarsusega aruandlus kohustus on ka sätestatud JAS § 23 1 lõikes 2. Muudatusega ei vähene järelevalve Kaitseväe tegevuse üle. Muudatusega kaotatakse Kaitseväe kohustus esitada KKS § 37 lõigetes 1 ja 2 nimetatud volitusi rakendava Kaitseväe struktuuriüksuse ülesannete täitmise aruanne. Aruanne nt Kaitseväe luurekeskuse või mereväe eesmärkide saavutamisest ja ülesannete täitmisest on üks , kuid mitte ainus vahen d tegevuse otstarbekuse üle sisulis e järelevalve tegemiseks . Kaitseministeerium leiab, et tõhusa järelevalve tegemiseks piisab ametliku ülevaate esitamise kohustusest üks kord aastas eelmise kalendriaasta kohta. Seda teevad ministeeriumi valitsemisala asutused aga ministeeriumi valitsemisala arengukava väljatöötamise protsessi tulemusaruandluse raames niikuinii ja seega ei vaja see eraldi seaduses Kaitseväe kohustusena sätestamist. Samuti on ministeeriumil kohustus teostada Kaitseväe üle teenistuslikku järelevalvet. KKS § 54 1 lõike 2 sissejuhatava lauseosa muutmise ja lõikesse uu t e punkti de 3 ja 4 lisamisega antakse Kaitseväele õigus Kaitseväe julgeolekuala kaitse korraldamisel e dasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või inimeste vastu suunatud ründe lõpetamiseks peatada Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiv isik, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist . Kui isikul puudub dokument, siis on Kaitseväel õigus tuvastada isik isikuandmete võrdlemise teel erinevate andmekogudes, lähtudes isiku antud teabest. Õigus saada andmekogudest teavet nii isikusamasuse kontrollimiseks esitatud dokumendi kui ka muu teabe alusel tuleneb KKS § 54 1 lõikest 1. S amuti antakse Kaitseväele õigus kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku . Täienduste eesmärk on tagada Kaitseväe tõhus ja häireteta toimimine, ilma et pahatahtli kul t ohustataks või kahjustataks avaliku võimu organi valduses oleva t vara (sh territooriumi ja ehitis i ), selle ametnik k e ja töötaja id . Muudatustel on ka olemuslikult preventiivne eesmärk, millega tahetakse võimalikku korrarikkujat teavitada , et tema tegevust on märgatud ning vajadusel reageeritakse . Juhul kui isiku kinni pidamise ja küsitlemise tulemusena tekib kahtlus, et isik on toime pannud süüteo, on nii kaitseväelasel ja muul isikul õigus korrakaitse seadusest või kriminaalmenetluse seadustikust tulenevalt isik kinni pidada kuni politseiametniku saabumiseni või ta politseiasutusse toimetada: KorS § 14 p unkt 3 – igaühel on õigus teostada hädakaitset, pidada kinni kuriteo toimepanemiselt tabatud isik ja toimetada ta politseisse ning kasutada muid seaduses sätestatud vahendeid korrakaitseks (näiteks Kaitseväe julgeolekuala lähetuses relvalaadse esemega viibiva isiku kinnipidamine) ; Kriminaalmenetluse seadustiku § 217 l õige 4 – kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku võib igaüks toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks ( näiteks püsiva mehitatud valveta K aitseväe territooriumil viibimise kahtlusega isiku kinnipidamine). Isiku peatamine ja dokumendi küsimine on vajalik viibimise eesmärgi väljaselgitamiseks ja ohu hindamiseks. N äiteks olukorras, kus isik pargib sõiduki Kaitseväe julgeolekuala sissepääsu läheduses parkimiseks keelatud alale ja soovib ise sõiduki juurest lahkuda. Vahetus läheduses peatamine ja dokumendi küsimine on põhjendatud näiteks olukorras, kus üldine julgeoleku olukord on pingestunud ning vajalik on asulates olevate julgeolekualade kaitseks väliste kontrollipunktide loomine juurdepääsuteedele, et välistada pahatahtlike isikute jõudmine julgeolekualani. Vajadus reageerida võimalikule ohule võib esineda ka olukorras, kus Kaitseväe julgeolekuala ümber kehtestatud piirangu tsoonis on alus arvata, et isik kavatseb kasutada drooni või on alustanud selle kasutamist. Vastavalt KKS § 52 lõikele 3 loetakse Kaitseväe julgeolekualal viibimiseks ka Kaitseväe territooriumil, selle kohal või riigikaitse ülesannetega sadamas ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki, õhusõiduki või muu lendava seadme või veesõiduki või muu ujuvvahendi, sealhulgas osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava sõiduki või vahendi kasutami ne . Kaitseväe ajutine julgeolekuala võib olla kehtestatud näiteks riikide kaitseministrite ja relvajõudude juhtkonna kaitseks (isikukaitse eesmärk) . Sellisel juhul on põhjendatud julgeolekuala vahetus lähetuses kahtlustäratavalt käituva isiku ja tema tegevuse eesmärkide tuvastamine. Kaitseväe territooriumi välispiiri vahetus läheduse s oleval parkimisplatsil sõiduki parkimine ja sealt Kaitseväe territooriumi pildistamine või muu salvestusseadme kasutamise korral võib olla põhjendatud kahtlus, et isik tegeleb teabe kogumisega, mille eesmärk on riigi julgeoleku ohustamine. Samasugune kahtlus on põhjendatud olukorras, kus isik teeb väeosa värava tõkkepuu ees endast pilti suunaga Kaitseväe poole. Sellis t el juh t u de l on põhjendatud Kaitseväe poolt isikult aru pärimine, millega ja mis eesmärgil tegeletakse ning kellega on tegu. Olukorras, kus isik püüab vältida Kaitseväe esindajaga kohtumist , on seda enam põhjendatud kahtlus, et isiku tegevus ei ole heatahtlik ja julgeolekuala läheduses viibimisel on muu eesmärk . Jälgimisseadmestiku kasutamine on levinud võimalus turvalisuse suurendamiseks ja vähendab vajadust püsiva mehitatud valve järele . Samuti on mõistlik kasutada jälgimisseadmestikku hajaasustusala l olevate tehniliste objektide kaitsmiseks jms. Jälgimisseadmestikku saab kasutada ka julgeolekuala perimeetris, suurendades sellega ohule reageerimis e kiirust. Näiteks paigaldatakse laskemoona lähenemisteele või lähe d uses paiknevatele teedele jälgimisseadmestik, et avastada sõjalise riigikaitsega seotud objektile varjatud lähenemis e ohtu. S ellisel juhul tuleb jälgimisseadmestiku paigaldus kokku leppida maaomanikuga. Teisalt võimaldab jälgimisseadmestiku kasutamine suurendada isiku enda turvalisust. Näiteks laskeharjutuste ohualade jälgimine jälgimisseadmestikuga võimaldab kiiresti kohale saata patrulli, kes ohualasse sisenenud isiku sealt välja juhatab , enne kui isik jõuab laskesektorisse , ja seab sellega ohtu oma tervise . KKS § 54 1 lõikest 4 tulenevalt on Kaitseväel õigus kogutud isikuandmeid töödelda nii kaua, kui see on vajalik Kaitseväe julgeolekuala kaitse ül esande täitmiseks, ning isikuandmed kustutatakse töötlemise vajaduse lõppemisel viivitamata . Kaitseväe julgeolekuala meetmete ajakohastamisel on võetud arvesse teiste asutuste õigusi oma valduste ja neis viibivate isikute kaitseks, sealhulgas käesoleva eelnõuga kavandatavaid JAS muudatusi. Suurenenud on ka Kaitseväe julgeolekualade vastu suunatud intsidentide arv (alade pildistamine, droonide lennutamine jms), mistõttu on vajalik tõhustada riigi julgeoleku kaitseks (sh ettevalmistamiseks) ja ohu tõrjumiseks kasutatvaid meetmeid, sealhulgas isiku tuvastamise võimaldamist. Eelnõu § 3 Eelnõu §-ga 3 muudetakse ko rrakaitseseaduses elektrišokirelva kasutamise õiguslikke aluseid. KorS § 78 2 kohaselt on politsei või seaduses sätestatud muu korrakaitseorgani teenistusrelvadeks tulirelv, gaasirelv, pneumorelv , külmrelv ning elektrišokirelv. Elektrišokirelv on relv, mille toime põhineb elektrienergia kasutamisel (relvaseaduse § 11 p 6). KorS § - is 78 2 loetletud teenistusrelvadest on KorS-is eraldi regulatsioon ainult elektrišokirelva ( KorS § 80) ja tulirelva ( KorS § 81) kasutamise kohta . Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib elektrišokirelva kasutada ainult kõrgendatud ohu tõrjumiseks, kui ohu tõrjumine muu sunnivahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik , ning arvestusega, et elektrišokirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüve. Kavandatud muudatusega nähakse KorS § - is 80 ette õigus kasutada elektrišokirelva ka olulise ohu tõrjumiseks . Samuti jäetakse kehtivast regulatsioonist välja nõue, et elektrišokirelva võib kasutada alles siis, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga, välja arvatud tulirelvaga, ei ole võimalik . Uue sõnastuse puhul on muudetud ka sätte ülesehitust. Kui sätte varasem sõnastus nägi sarnaselt tulirelva kasutamisele (vt KorS § 81) lõikes 1 ette üldpõhimõtted ja lõikes 2 olid toodud kitsendused, millal võib elektrišokirelva kasutada isiku puhul, siis uues sõnastuses nähakse lõikes 1 ette üldine alus elektriš okirelva kasutamiseks ning lõikes 2 nähakse ette täiendav alus isiku kinnipidamise osas. Uue sõnastuse puhul on lähtutud eeldusest, et elektrišokirelva saab kasutada eelkõige isiku või looma (elusolendi) vastu, mistõttu ei ole enam eraldi rõhutatud „asja vastu kasutamist“. Lõikes 2 toodud täiendavad alused on vajalikud, et katta ära elektrišokirelva kasutamise õigus isiku kinnipidamiseks, kuna isiku kinnipidamine ei pruugi igakordselt mahtuda olulise või kõrgendatud ohu alla. Samas on ka isiku kinnipidamisel elektrišokirelva kasutamine piiritletud ja seda võib kasutada juhul, kui isikult võib seaduse või kohtulahendi alusel võtta vabaduse või see on temalt seaduse või kohtulahendi alusel võetud ning olukorras, kus isik püüab põgeneda või osutab kinnipidamis el vastupanu ( nt psühhiaatrilise abi seaduse alusel kohaldatav tahtest olenematu psühhiaatriline abi või väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel toimuv kinnipidamine väljasaatmiskeskuses). Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Füüsilise kaitse volituste osa tugineb KorS-is kasutatud terminitele ja mõistetele. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Relvastatud vastupanu ettevalmistamine ja korraldamine on osa riigi sõjalise kaitse ettevalmistamisest ja korraldamisest, millele ei laiene E uroopa Liidu õigus Muuhulgas jääb i sikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse reguleerimisalast välja i sikuandmete töötlemine r iigikaitse ülesannetega asutuse tegevus es riigikaitse tagamisel, mis seisneb eelkõige sõjalise riigikaitse ning elanikkonnakaitse korraldamisel ja selle ettevalmistamisel ning Kaitseministeeriumi ja Riigikantselei tegevus es riigikaitse, sh sõjalise kaitse planeerimisel . Seaduse mõjud Muudatus 1: eriside Peamine sihtrühm on RSVS nõuete täitmist kontrollivad asutused ehk Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi (Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus) ja Välisluureamet. Asjaomane pädevus on asutuste vahel jaotatud vastavalt RSVS §-dele 22 ja 23. Teisesed sihtrühmad moodustavad kõik töötlussüsteemi abil salastatud teavet edastavad töötlevad üksused ning nende ametnikud ja töötajad. Töötlussüsteemide, neid kasutavate töötlevate üksuste ja isikute täpne hulk on juurdepääsupiiranguga teave. Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub otseselt riigi julgeolekust, seejuures ka salastatud teabe kaitsest. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi ja Välisluureamet. Mõju sihtrühm 2: salastatud teavet edastavad töötlevad üksused. Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini aru saada, millised elektroonilise teabeturbe nõuded kehtivad töötlussüsteemidele, mille abil saab edastada salastatud teavet, ning milline on nende nõuete täitmise järelevalve pädevus ja selle piirid. Seeläbi on senisest veelgi paremini tagatud salastatud teabe kaitse. Seeläbi omakorda väheneb võimalus, et salastatud teave hävib või seda muudetakse või see saab teatavaks volitamata isikutele. See omakorda aitab säilitada olukorda, kus ei kahjustata riigi julgeolekut ega välissuhtlust , mistõttu on tagatud ka elanike turvalisus ja heaolu. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest senisest õiguslikust ebaselgusest tingitud intsidendid ei ole sagedased. Mõju sihtrühmad 1 ja 2 on väikesed, sest asjaomased asutused moodustavad kõigist riigiasutustest väikese osa. Mõju sihtrühm 3 on suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatuse tagajärjel ei muutu senised elektroonilise teabeturbe nõuded ning nende rakendamise ja järelevalve praktika. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm 1: Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi ja Välisluureamet. Mõju sihtrühm 2: salastatud teavet edastavad töötlevad üksused. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Planeeritud muudatused loovad mõlemale sihtrühmale selgema õiguskeskkonna, milles on senisest kindlam rakendada töötlussüsteemidele kehtestatud nõudeid ning kontrollida nende nõuete täitmist. Seeläbi suureneb nii nõuete täitjate kui ka kontrollijate kindlus ning väheneb eksituste oht, mis võib halval juhul väljenduda salastatud teabega seotud intsidentides. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest senisest õiguslikust ebaselgusest tingitud intsidendid ei ole sagedased. Mõju sihtrühmad on väikesed, sest asjaomased asutused moodustavad kõigist riigiasutustest väikese osa. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatuse tagajärjel ei muutu senised elektroonilise teabeturbe nõuded ning nende rakendamise ja järelevalve praktika. Muudatus 2: füüsilise kaitse volitused Peamised sihtrühmad on julgeolekuasutused ja nende teenistujad. Julgeolekuasutusi on kaks. Nende teenistujad võib jagada tinglikult kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kõik julgeolekuasutuste teenistujad, keda võib puudutada julgeolekuasutuse vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad teenistujad, kelle teenistusülesanne on julgeolekuasutuse territooriumi valve ja kaitse. Mõlemasse rühma kuuluvate isikute arv on riigisaladus. Teisese sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuasutuse vahetus läheduses või soovivad siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuasutuse valdust (s.t territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid) või teenistujaid. Nende isikute arvu ei ole võimalik määratleda. Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub otseselt riigi julgeolekust. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: julgeolekuasutused ja nende teenistujad. Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad julgeolekuasutuse vahetus läheduses või soovivad siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuasutust või selle teenistujaid. Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et julgeolekuasutused saavad nende vastu suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seeläbi on senisest veelgi paremini tagatud julgeolekuasutuste ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Julgeolekuasutustele ja nende teenistujatele loovad planeeritud muudatused suurema kindluse, et julgeolekuasutuse vastu suunatud oht ei realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka julgeolekuasutuste vara ja teavet ning nende teenistujate elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk. Seega mõjutavad muudatused riigi julgeolekut positiivselt. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuasutuste vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal. Mõju sihtrühm 1 on väike, sest julgeolekuasutused ja nende teenistujad moodustavad kõigist riigiasutustest ja nende teenistujatest väga väikese osa. Mõju sihtrühm 2 on väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis viibivatest või ka avaliku võimu organite territooriumile sisenevatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu julgeolekuasutusele. Muudatused tehakse eesmärgiga suurendada julgeolekuasutuse enesekaitsevõimet, arvestades samas vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule ülereageerimise ning seeläbi ohuolukorra eskaleerimise. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: Julgeolekuasutuse teenistujad, kelle teenistusülesanne on julgeolekuasutuse territooriumi valve ja kaitse. Planeeritud muudatused loovad julgeolekuasutuse territooriumi valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele võimaluse reageerida julgeolekuasutuse vastu suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt. Seeläbi suureneb nende julgus kohaldada kindlas olukorras sobivat meedet, kahtlemata selles, kas esineb õiguslik alus. Selleks peavad valve ja kaitse ülesannet täitvad teenistujad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste rakendamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Mõju sihtrühm on väike, sest asjaomaseid ülesandeid täitvad teenistujad moodustavad julgeolekuasutuste teenistujatest väikese osa. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning muudatused tehakse eesmärgiga suurendada julgeolekuasutuse enesekaitsevõimet, arvestades samas vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule ülereageerimise ning seeläbi ohuolukorra eskaleerimise. Lisakoolitusega ei kaasne märkimisväärset lisakulu. Lisakoolitusega kindlustatakse, et volitusi rakendavad isikud on teadlikult nende tingimustest ja piiridest. Muudatus 3 : relvastatud vastupanu ettevalmistamine ja korraldamine Peamised sihtrühmad on Kaitsevägi, relvastatud vastupanu meetmete rakendamise ülesandega seotud kaitseväelased ning vastava väljaõppega reservis olevad isikud. Relvastatud vastupanu korraldamine on üks osa riigi sõjalise kaitse korraldamisest ja ettevalmistamisest. Relvastatud vastupanu korraldamiseks vajalikku väljaõpet antakse kaitseväekohustuslastele nii Kaitseväes kui Kaitseliidus. Samas relvastatud vastupanu korraldamise meetmete ettevalmistamise ning kasutusele võtmise, sh väljaõpetatud isikute rakendamise, otsustab Kaitsevägi kui riigi sõjalist kaitset korraldav valitsusasutus. Teisese sihtrühma moodustavad Kaitseväe välised isikud, keda Kaitsevägi kaasab relvastatud vastupanu korraldamisse. Relvastatud vastupanu korraldamise ettevalmistamisel võib varjatult kaasata Eesti täisealisi ning töövõimelisi elanikke, sõltumata kaitseväekohustuse või Eesti kodakondsuse olemasolust. Varjatult kaasatud isiku usaldusväärust hinnatakse enne temaga kontakti loomist. Samas ei ole koostööks isiku leidmiseks vajalik kõigi sobivate isikute usaldusväärsuse kontroll, vaid see lähtub eelnevast profileerimisest (nt ülesande täitmise piirkond, täidetav ülesanne jms). Mõjutatud isikute arv ei ületa 0,1% elanikkonnast. Relvastatud vastupanu korraldamisse võib kaasata ka Eestis tegutseva juriidilise isiku (nt ülesande täitmiseks vajaliku teenuse saamiseks). Juriidilise isiku puhul hinnatakse eelkõige teenuse toimimist ja teenuse osutamise usaldusväärsust. Muudatus 4: elektrišokirelva kasutamine Peamised sihtrühmad on politsei ja muu d korrakaitseorgani d, kellel on seaduses sätestatud juhul õigus kasutada elektrišokirelva . Esimesse, peamisse rühma kuuluvad PPA esmareageerijad , keda on ca 1500. Teise rühma kuuluvad muud korrakaitseorganid, kes moodustavad marginaalse osa. Teisese sihtrühma moodustavad isikud, kelle suhtes elektrišokirelva võidakse kasutada. Üldjuhul on tegemist isikutega, kes ründavad politseinikke või teisi isikuid või on oma tegevusega ohtlikud iseendale (suitsiidsed isikud). Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub otseselt riigi julgeolekust. Kavandatavad muudatused võimaldavad korrakaitseorganitel senisest paremini tegutseda ohuolukorras ja vähendada võimalust, et politseinikud või muu korrakaitseorgani ametnikud saavad ründe tagajärjel vigastada. Politseinikele loovad planeeritud muudatused suurema kindluse, et ohu korral saab sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Laiemas plaanis peaksid muudatused omama positiivset mõju ka korrarikkujate vaates, kelle suhtes vahetut sundi kasutatakse, kuna uuringute kohaselt võib elektrišokirelva kasutamine tuua kaasa väiksemad vigastused kui nt teleskoopnuia kasutamine. Planeeritud muudatused loovad politseile ja muudele korrakaitseorganitele võimaluse reageerida ohtudele adekvaatselt ja proportsionaalselt. Suureneb nende võimalus ja julgus kohaldada kindlas olukorras sobivat meedet, kahtlemata selles, kas esineb õiguslik alus. Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid täitvad ametnikud moodustavad PPA teenistujatest kolmandiku. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike . Muudatustega ei kaasne lisakohustusi ega lisakoolitusi, sest elektrišokirelva kasutamise õiguse saamise eelduseks on ka praegu vastava väljaõppe läbimine. Ilma väljaõppeta ametnikule elektrišokirelva ei väljastata ja seda kasutada ei tohi. Politseiametnikel tuleb elektrišokirelva kasutusõiguse saamiseks läbida 16-tunnine täiendkoolitus, mis kätkeb endas nii loenguid kui ka praktilisi harjutusi. Koolituse tulemusel teab ametnik elektrišokirelva tehnilisi omadusi ja mõju inimesel e , oskab hinnata keskkonnast tulenevaid ohte elektrišokirelva kasutamisel ning teab ja oskab elektrišokirelva kasutamise järgseid toiminguid (sh rahustamine, esmaabi). Praktiline õpe sisaldab elektrišokirelva kasutamise demonstratsiooni, praktilisi harjutusi ja situatsioonitreeningut. Õppe lõpetamise eelduseks on programmi täiemahuline läbimine. Samuti kohustab KorS politseiametnikke peale vahetu sunni, sh elektrišokirelva kasutamist osutama vigastuste puhul isikutele esmaabi ning vajadusel kutsuma kiirabi, mida praktikas ka alati tehakse. Muudatustega väheneb ametnike, aga ka kodanike elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk. Seega mõjutavad muudatused positiivselt kogu riigi siseturvalisust . Mõju avaldumise sagedus on väike, sest olulise või kõrgendatud ohu olukorrad, kus politseinikel võib olla vajalik kasutada vahetut sundi, moodustavad kõigist lahendatavatest juhtumitest väikese osa. Senise kasutusperioodi jooksul (2018-2021. aasta andmetel) on PPA kasutanud elektrišokirelva keskmiselt üheksa korda aastas. Lisades siia juhtumid, kus politseinikke rünnati ja oleks olnud otstarbekas kasutada elektrišokirelva, kuid puudus alus kasutamiseks, oleks kasutamisekordade arv ühes aastas olnud kokku keskmiselt 26 korda. Elektrišoki r elva kasutamiseks on vajalik spetsiaalne laskemoon, mida väljastavad relvurid ning seetõttu on elektrišokirelvade kasutamisjuhud fikseeritud, minimeerides kontrollimatu kasutamise võimalused. Mõju sihtrühmale 1 on keskmine, sest PPA esmareageerijad moodustavad kõigist riigiasutustest ja nende teenistujatest väikese osa . Mõju sihtrühm ale 2 on väike, sest isikud, kelle osas ohu korral vahetut sundi tuleb rakendada, moodustavad äärmiselt väikese osa nii avalikus ruumis viibivatest isikutest kui ka rikkumisi toimepanevatest isikutest. Mõju sihtrühmale 3 on suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu. Koondhinnang halduskoormusele Muudatuste tulemusel ettevõtete ja kodanike halduskoormus ei muutu. Ka avaliku sektori töökoormus jääb samaks. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatus 1: eriside Muudatusega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele lisakulu ega tulu. Pärast muudatust jätkub riigisaladuse kaitse, sh töötlussüsteemide nõuete väljatöötamine ja nende kontrollimine senises mahus ja senisel moel jaotatud pädevuste kohaselt. Muudatus 2: füüsilise kaitse volitused Muudatustega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele automaatset lisakulu ega tulu. Muudatuste rakendamisega ei kaasne vajadust teha muudatusi julgeolekuasutuste koosseisus ega struktuuris. Ka praegu on julgeolekuasutuse koosseisus isikud, kelle ülesanne on tagada julgeolekuasutuse territooriumi, vara, teenistujate ja teabe valve ning kaitse. Võimalik kulu kaasneb valve ja kaitse ülesannet täitvate julgeolekuasutuse teenistujate lisakoolitusega, mille käigus omandavad nad lisateadmised ja -oskused ning hoiakud, mida on vaja lisandunud volituste proportsionaalseks rakendamiseks. Neid koolitusi saab ühendada regulaarsete füüsilise jõu ja relva kasutamise oskuste täiendamise ja kontrollimise koolitustega ning katta julgeolekuasutuse eelarves sellisteks koolituseks ette nähtud vahenditest. Muudatus 3: relvastatud vastupanu ettevalmistamine ja korraldamine Muudatusega ei kaasne Kaitseväele uusi ülesandeid , vaid nähakse ette olemasoleva ülesande täimiseks vajalike meetmete kasutamise võimalus. Sellest tulenevalt ei kaasne muudatusega vajadust täiendava riigieelarvelise eraldise jaoks ning ülesande täitmisega seotud kulu kaetakse Kaitseväele eraldatud eelarvelistest vahenditest. Muudatusega ei kaasne riigieelarvele tulu. Muudatus 4: elektrišokirelva kasutamine Muudatusega ei kaasne politsei le (või muule korrakaitseorganile, kellel on seaduses sätestatud juhul õigus kasutada elektrišokirelva) täiendavaid kulusid. Elektrišokirelva kasutamise eelduseks vastava koolituse läbimine on hetkel nõutud ja jääb ka edaspidi. Politsei puhul toimub baaskoolitus Sisekaitseakadeemias ja treening eriettevalmistuse õppemoodulite sees, milleks on esmareageerijatele ette nähtud 5% tööajast. Treeninguid viivad läbi PPA eriettevalmistuse instruktorid. Asutuse kulude näitlikustamiseks saab tuua, et taseri lask maksab ca 60 eurot. Ühel koolitusel on ettenähtud minimaalselt kaks lasku ametniku kohta ehk kulu 120 eurot. Rakendusaktid Eelnõuga ei kavandata uusi volitusnorme. Muudatuse tulemusena muutub kehtetuks JAS § 33, mille alusel ei ole valdkonna eest vastutav minister seni määrust kehtestatud. Kooskõlas erisidet puudutava muudatusega tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 lõike 1 punkt 26, milles kasutatakse salastamise aluse määratlemisel sõnastust „eriside korraldamiseks ning kontrollimiseks kasutatavad meetodid ja vahendid“. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras , kuivõrd muudatus t e jõustumine ei eelda aeganõudvaid ümberkorraldusi riigiasutuste tegevuses. JAS muudatustega julgeolekuasutuste ametnikele antavaid korrakaitselis i meetmeid saab kohaldama hakata niipea , kui vastavad ametnikud on asjakohase väljaõppe läbinud. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ning Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja Välisluureametile. Märkuste esitamine ja nendega arvestamine on toodud seletuskirjale listatud märkustetabelis . Teie 07.09.2022 nr 5-1/22/821, KAM/22- Kaitseministeerium 0222/-3K [email protected] Meie 25.09.2022 nr 8-2/5423 Julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse ja korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Kaitseministeerium on Justiitsministeeriumile edastanud esimesel kooskõlastusringil tehtud märkuste põhjal muudetud ja täiendatud julgeolekuasutuste seaduse, Kaitseväe korralduse seaduse ja korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu) kooskõlastamiseks mitteametlikult. Kooskõlastame eelnõu märkustega. I. Põhimõttelised märkused 1. Eelnõu §-ga 3 soovitakse muuta korrakaitseseaduse (KorS) § 80. Seletuskirjas (lk 6) tuuakse välja, et 2014. aastal, kui seaduse sõnastusest jäeti välja elektrišokirelva kasutamise õigus olulise ohu korral, puudus Eestis elektrišokirelva kasutuselevõtmisel praktika ja kogemus, mida elektrišokirelvade kasutamine võiks kaasa tuua – kuivõrd intensiivselt neid kasutama hakatakse ja millised võivad olla negatiivsed tagajärjed –, mistõttu oli mõistlik seada need esialgu tulirelvaga sarnasele tasemele. Nüüd on aga olukord muutunud. Peame mõistlikuks elektrišokirelva rakendamise volitus värske pilguga üle vaadata, et kõrvaldada võimalikud tõrked selle tõhusaks rakendamiseks praktikas. Ennekõike tuleks tagada, et elektrišokirelva saaks tõhusalt kasutada enne, kui haaratakse tulirelva järele. Muuhulgas võib olla mõistlik langetada elektrišokirelva rakendamise volitusnormis ohu astet praeguselt kõrgendatud ohult (KorS § 5 lg 4) olulise ohu (KorS § 5 lg 3) peale. Samuti tasub kaaluda, kas alati peab kasutama kõiki teisi relvi ning alles viimases järjekorras on võimalik rakendada elektrišokirelva (kehtivas KorS §-s 80 sätestatud tingimus „kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga“). Eeltoodu valguses soovime seaduse muutmisel siiski juhtida tähelepanu järgmistele eelnõus ja seletuskirjas tuvastatud murekohtadele. Elektrišokirelva võtsid politseiametnikud kasutusele 2018. aastal ning eelnõu autorite hinnangul näitab senine kogemus, et elektrišokirelvi on kasutatud kaalutletult, negatiivsed tagajärjed puuduvad või on vähesed ning selle kasutamise õigus antakse vaid olukordades, kus elektrišokirelva kasutamine võib olla tõhusam või kujutada vähem ohtu tervisele kui teenistusrelva või mõne erivahendi kasutamine. Elektrišokirelva senise kasutamise praktika kohta on seletuskirjas (lk 6) märgitud, et nelja aasta jooksul on esinenud 56 juhtumit, kus politseiametnikke rünnati ja nad said vigastada, kuid ründe tõrjumiseks ei olnud vajadust elektrišokirelva kasutada, sest puudus kõrgendatud ohu olukord. Neljateistkümne juhtumi puhul kasutasid politseiametnikud ründe tõrjumiseks gaasipihustit või teleskoopnuia, kuid nende kasutamine ei olnud edukas, samas ei olnud ohutaseme tõttu põhjendatud elektrišokirelva kasutamine. Leiame, et esitatud kirjeldus on pealiskaudne ega anna ülevaadet, mis olukorrad need olid, millised olid politseiametnike vigastused, kuidas rünnet tõrjuti ning kas ja kuidas oleks elektrišokirelva kasutamine viinud teistsuguse tulemuseni. Samuti on nii üldise info põhjal raskendatud järelduse tegemine, kas 14 ebaõnnestunud ründe tõrjumise katset gaasipihusti või teleskoopnuia abil nelja aasta jooksul on piisav indikaator otsustamaks, et taoliste olukordade tõhusamaks lahendamiseks on ainus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 ja vältimatult vajalik võimalus KorS § 80 muutmine. Lisaks puudub info, kas on kaalutud ka muid alternatiivseid lahendusi. Palume seletuskirjas konkreetselt välja tuua põhjendus, mis on kehtiva regulatsiooni kitsaskohad ning milliste olukordade lahendamine on olnud takistatud seetõttu, et puudub õigus kasutada elektrišokirelva ohtlikus olukorras. Lisaks viitame, et elektrišokirelva kasutamise ohutuse kohta esitatud väited on kohati vastuolulised. Tõendamaks, et tegemist ei ole tervisele ohtliku relvaga, viidatakse seletuskirjas mh teiste maade uuringutele, mis näitavad, et elektrišokirelva kasutamine võib tekitada vähem kahjustusi kui näiteks teleskoopnuia kasutamine. Märgitakse, et kui teleskoopnuia löök ka õnnestuma peaks, on kõige väiksem kahju verevalum, seega selgelt tõsisem kui elektrišokirelva puhul. Samas tuuakse aga välja, et elektrišokirelva kasutamine võib tekitada isikule nooltest tulenevad torkevigastused, kuna isiku pihta lastud nooled tungivad nahka. Kaasneda võivad ka muud vigastused, mis ei tulene otseselt elektrišokirelvast endast, vaid relva kasutamise tagajärjel (näiteks isiku kukkumisest). Samuti märgitakse, et elektrišokirelva kasutamine võib tekitada valu ning just valu ja ebamugavustunde tõttu võibki elektrišokirelvade kasutamise ja piinamise vahel seoseid leida. Ühtlasi, tuginedes uuringutele, on öeldud, et elektrišokirelvast saadud elektriimpulsside tagajärjel ei ole registreeritud teaduslikult ega meditsiiniliselt tõestatud surmajuhtumeid. Enamasti on raskemad vigastused ja surmajuhtumid põhjustatud kukkumistest, narkootikumide tarvitamisest või südamehaigustest. Allikana on kasutatud valdavalt Sisekaitseakadeemia lõputööd ja tuginetud selles jõutud järeldustele. Võimalikele ohtudele eraldi tähelepanu pööratud ei ole. Samas toob näiteks Saksamaa parlamendi analüüs elektrišokirelvade kasutamise kohta politseiametnike töös1 võimaliku ohuna välja elektrišokirelva noole silma sattumise, mille tagajärjel võib isik jäädavalt pimedaks jääda. Kuigi eeltoodud põhjuste ja vastuolude tõttu puudub Justiitsministeeriumil veendumus, et tegemist on isiku tervisele ohutu relvaga ja seetõttu ei ole me veendunud elektrišokirelva kergekäelisemalt (senisest madalamal ohutasemel) kasutamise lubamise õiguse andmises, oleme siiski valmis kaaluma sätte muutmisega nõustumist juhul, kui selle muudatuse vajalikkust piisavalt põhjendatakse. KorS-i kui Eesti haldusõiguse üldosa ühe keskse seaduse muutmine eeldab põhimõttelise probleemi tuvastamist, kuid kavandatava muudatuse puhul Justiitsministeerium sellise probleemi esinemises veendunud ei ole. Kui seletuskirjas esitatakse muudatuse vajaduse veenev põhjendus, juhime tähelepanu, et normi ümbersõnastamisega kavandatud kujul me ei nõustu. Kuivõrd normi muutmise peamine eesmärk on elektrišokirelva kasutamise õiguse toomine madalamale ohutasemele, ei ole põhjendatud kogu normi ümberkirjutamine. Sellisel juhul pakume KorS § 80 ohutaseme muutmiseks sellise sõnastuse: „(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kasutada olulise või kõrgendatud ohu tõrjumiseks elektrišokirelva, kui ohu tõrjumine füüsilise jõu abil ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et elektrišokirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet. (2) Politsei või muu pädev korrakaitseorgan võib kasutada isiku suhtes elektrišokirelva ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada füüsilise jõu abil, või looma vastu, ning kui see on ühtlasi vajalik, et: 1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele; 2) tõkestada vahetult eelseisva või juba asetleidva esimese astme kuriteo toimepanemist; 3) pidada kinni esimese astme kuriteos kahtlustatav või süüdistatav või takistada tema põgenemist, kui temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või on see temalt seaduse alusel võetud, või 4) pidada kinni isik või takistada tema põgenemist, kui temalt võib kohtulahendi alusel võtta vabaduse või on see temalt kohtulahendi alusel võetud.“ II. Sisulised märkused 2. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse julgeolekuasutuste seadust (JAS) mh §-ga 345 (isiku kinnipidamine). JAS § 345 lg 1 punkti 2 kohaselt võib isiku kinni pidada, kui esineb kahtlus, et ta on toime pannud süüteo julgeolekuasutuse valduse või teenistujate vastu. Seletuskirjas (lk 17) on öeldud üldiselt: „Punkti 2 järgi võib julgeolekuasutus isiku kinni pidada juhul, kui esineb kahtlus, et isik on toime pannud süüteo (s.t väärteo või kuriteo) julgeolekuasutuse valduse või teenistujate vastu. Sellega 1 https://www.bundestag.de/resource/blob/499094/9bbef5aa69f45b60a1c24add0afa453d/WD-3-044- 17-pdf-data.pdf tagatakse, et isik ei põgene ning antakse üle politseile.“ Palume tuua seletuskirjas mõne näite, milliseid väärtegusid silmas peetakse. 3. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse JAS §-i 35 olulises osas võrreldes kehtiva seadusega. Muudetud on nii lubatud relvade liigid ja kohaldamise tingimused kui ka lisatud erivahendite kasutamise õigus. Kuigi see vajab läbimõtlemist, mida erivahendite kasutamise õiguse andmine praktikas asutustelt eeldaks jms, palume kaaluda sätte täiendamist analoogselt § 34 1 lõikes 1 erimeetmete kohaldamise üldtingimusega ehk et §-s 35 nimetatud relvi ja erivahendeid tohivad kasutada vaid vastava väljaõppe saanud ametnikud. Konkreetsed nõuded võivad tuleneda ka rakendusaktist. Toome võrdluseks viite vangistusseaduse §-le 71, mille lõike 8 alusel kehtestatud justiitsministri määrusega2 on ette nähtud selged nõuded (nt koolituse läbimise kohustus vanglateenistuse erivahendite, teenistusrelvade ja nende laskemoona ning osade kasutamisele ja käitlemisele). Viidatud justiitsministri määruse § 384 lõige 1 sätestab, et teenistuses elektrišokirelva kandmise õiguse saamiseks peab vanglateenistuse ametnik läbima vanglateenistuse korraldatava elektrišokirelva kandmise, käsitsemise ja kasutamise koolituse, sealhulgas elektrišokirelva kasutamise õiguslike aluste koolituse ning sooritama edukalt elektrišokirelva kasutamise testi. Palume kaaluda JAS § 35 täiendamist taolise lahendusega. 4. JAS 4. peatüki, mis reguleerib kaitseväeluure ja muu teabe kogumise erisusi, seletuskirja sissejuhatuses on kajastatud vaid probleemkohti seoses Välisluureametiga, kuid Kaitsepolitseiameti vajadusi lähemalt avatud ei ole. Palume täiendada seletuskirja ka Kaitsepolitseiameti osas. III. Normitehnilised ja keelemärkused 5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister Lisad: 1. Eelnõu normitehnilised ja keelemärkused. 2. Seletuskirja märkused. Iivika Sale 620 8102 [email protected] Illimar Pärnamägi Signe Reinsalu Einar Hillep Mari Koik 2 Justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“, https://www.riigiteataja.ee/akt/113072022002