Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisega“ eelnõu

. Riigikantselei 12.08.2022 nr 5-5/22/3066 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitususe istungile Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisega“ eelnõu. Palume eelnõu lisada 18.08.2022 istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 20220808_A_OO_VV-piirivalve-laevastik-ja-RKIK-maaruste-muutmine_EN.docx 20220808_A_OO_VV-piirivalve-laevastik-ja-RKIK-maaruste-muutmine_SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 08 .08.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisega TITLE \* MERGEFORMAT Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 4 lõike 4, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 13 lõike 5, § 14 lõike 4, § 15 lõigete 4 ja 5, § 20 lõigete 4 ja 6, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 36 lõike 3, § 39 lõike 1, § 41 lõike 6, § 42 lõike 4, § 46 lõike 4 ja § 51 lõike 6 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruses nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja korraldamine, kaitseväeteenistuse korraldamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine, õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse ning merereostustõrjega seotud tegevuste korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine . “; 2) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 1 järgmises sõnastuses: „4 1 ) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;“; 3) paragrahvi 33 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „Kaitseväega“ tekstiosaga „ , koordineerib, korraldab ja suunab õhuruumi ja merepiiri valvamise ja kaitsmise ning merereostustõrjega seotud tegevust valitsemisalas ja osaleb nende valdkondade poliitika kujundamis es . “. § 2. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ muutmine Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määruse s nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) Kaitseministeeriumi ga , kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki ja päikseelektrijaama;“; 2) paragrahvi 3 punktid 4, 5 ja 13 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 10 1 järgmises sõnastuses : „10 1 ) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega, kui planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeringualal asub meri või laevatav sisevesi , samuti planeering, mille elluviimine võib avaldada mõju merel riigipiiri valvamisele ning sellega seotud seire- ja valvetehnikale;“; 4) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) Transpordiametiga, kui planeeringuga kavandatakse lennuvälja, kopteriväljakut, tuuleparki , riigiteed või üle 45 m kõrgus t ehitis t või planeeringuala hõlmab lennuvälja, kopteriväljakut või nende lähiümbrust või külgneb riigiteega, planeeringuga kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, planeeringu elluviimisel tõuseb oluliselt piirkonna liikluskoormus või kui planeeringuga kavandatakse ehitist, mis või b põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid ja kui planeeringualal asub meri või laevatatav sisevesi või navigatsioonimärgistus . “. § 3. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 5 lõike 4 punktis t 3 jäetakse välja tekstiosa „ , välja arvatud mereväebaasi relvasüsteemide taktikalised andmed “; 2) paragrahvi 8 lõike 1 punktide s t 27–29 ja 33 jäetakse välja sõnad „Politsei- ja Piirivalveameti“ ; 3) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 28 asendatakse tekstiosa „10 aastaks“ tekstiosa ga „30 aastaks või kasutamise lõppemiseni “ . § 4 . Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012 . a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määrus es nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmise d muudatused: 1) paragrahvi 12 tekstis asendatakse sõnad „merereostuse avastamise ja merereostustõrjetöö“ sõnadega „piiriveekogul reostuse avastamise ja reostustõrjetöö“ ; 2) paragrahvi 36 lõige 20 sõnastatakse järgmiselt: „(20) Välisvahendite osakonna põhiülesanded on siseturvalisuse valdkonnas Eestile eraldatud Euroopa Liidu ja muude välistoetuste planeerimine, rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamise ja rakendamise korraldamine ning seire ja järelevalve teostamine välistoetuse kasutamise üle, samuti Eesti seisukohtade ettevalmistamine ja esindamine välistoetus t e andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel.“. § 5. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. septembril 2022. a . (2) Määruse § 1 punktid 1 ja 3 , § 3 punkt 2 ning § 4 punkt 1 jõustuvad 1 . jaanuaril 2023. a. Kaja Kallas Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Lauri Läänemets Siseminister Taimar Peterkop Riigisekretär 0 8 .08.2022 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisega“ eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse tehnilised muudatused Vabariigi Valitsuse määrustes, mis on seotud Riigikogus 19. juulil 2022. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) (edaspidi ka eelnõu 590 SE ) ning Riigikogus 30. mail 2022. a vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) (edaspidi ka eelnõu 572 SE ) ning Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) (edaspidi ka eelnõu 236 SE ) rakendamisega. Teiseks täpsustatakse Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi põhimäärustes ministeeriumi ja osakondade ülesandeid, mis on seotud laeva de üleandmise ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse valitsusasutuseks ümberkorraldamisega. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusloome valdkonna juht Guido Pääsuke ( guido.paasuke@k aitseministee r i um.ee ) koostöös kaitsevalmi d use osakonna ja innovatsiooni osakonnaga ning Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveametiga . Eelnõule on normitehnilise kontrolli teinud õigu s loome nõunik Sander Põllumäe ( [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva seaduse või Vabariigi Valit s use määruse eelnõuga. Eelnõu ga muudetakse nelja Vabariigi Valitsuse määrust ja koostamisel on lähtutud määruste järgmiste st redaktsiooni de st : Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrus nr 151 „Kaitsemi nisteeriumi põhimäärus“ – RT I, 20.04.2022, 3 ; Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ – RT I, 16.06.2022, 12 ; Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ – RT I, 31.12.2021, 22 ; Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määrus nr 39 „Sisemi nisteeriumi põhimäärus“ – RT I, 23.03.2022,9 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist . Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrus t nr 151 „ Kaitseministeeriumi põhimäärus “ ning see viiakse vastavusse Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse st (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) ning Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus est (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) tulenevate muudatustega. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõikes 1 viiakse ministeeriumi valitsemisala kirjeldus kooskõlla Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) alusel muudetud Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lõikega 1 . Võrreldes kehtiva sõnastusega asendatakse kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine üldisema valdkonnaga, milleks on kaitseväeteenistuse korraldamine. Nii ajateenistusse kutsumine kui ka reservi arvestus ja väljaõpe on kaitseväeteenistuse eri etapid. Samas ei ole kehtivas sõnastuses selgelt välja toodud kaitseväeteenistuse kolmandat osa ehk tegevteenistust. Se etõttu lisatakse ajateenistuse ja reservteenistuse korraldamise viite asemele ühtne viide kogu kaitseväeteenistusele. Uue sõnastuse kohaselt on Kaitseministeeriumi valitsemisalas kaitseväeteenistuse korraldamise valdkond. Nimetatud valdkond hõlmab kõiki kaitseväeteenistuse osi ja kaitseväeteenistuskohustuse täitmist. Valdkond hakkab hõlmama ajateenistusse kutsumist ja ettevalmistust, s eal h ulgas kutsealuste arvestust, ajateenistusse asumist ja ajateenistuse läbimist, reservteenistuse korraldamist, s eal h ulgas lisaõppekogunemisi ja reservis olevate isikute arvestust, tegevteenistust nii üldise kaitsevalmiduse olukorras kui ka hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal. Valdkond hõlmab ka vajalikku personalitegevust ehk kaitseväeteenistuskohustuse täitmise arvestuse korraldamist. Muudatuste kohaselt lisatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala valdkondade hulka õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse ning merereostustõrjega seotud tegevuste korraldamine. See muudatus on seotud Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseväele. Õhuruumi valvamine on olnud Kaitseväe ülesan ne alates 2004. aastast, kuid see on seni olnud sätestatud üksnes riigipiiri seaduse §-s 18 . Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) jõustumisel 1. jaanuaril 2023 . a sätestatakse õhuruumi valvamine ja kaitse Kaitseväe ülesandena sõnaselgelt ka Kait s eväe korralduse seaduse § 3 l õike 1 p unktis 4 6 . Merepiiri valvamine ja kaitse on Kaitseväe jaoks uus ülesanne. Riigipiiri seaduse § 9 4 lõike 2 kohaselt hõlmab riigipiiri valvamine merel majandusvööndi õigusrežiimi tagamist, veesõidukite territoriaalmerest läbisõidu, sisemerre, sadamasse ning piiriveekogu Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja väljumise kontrollimist. Vastav ülesanne jääb Politsei- ja Piirivalveametile. Kaitseväele antakse ülesanne valvata ja kaitsta Eesti merepiiri, kuid Kaitsevägi ei hakka te gema piirikontrolli kitsamas tähenduses ehk Kaitsevägi ei kontrolli piiripunktis isikuid ega tuvasta, kas isikule võib anda loa riigipiiri ületamiseks , samuti ei hakka Kaitsevägi kontrollima veesõidukite piiriveekogu Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemis t ja väljumis t . Politsei- ja Piirivalveameti laevade ülevõtmisel hakkab Kaitsevägi täitma ka muid Politsei- ja Piirivalveameti seniseid ülesandeid, mida on võimalik täita vaid laevu kasutades. Muudatusega välditakse Kaitseväge puudutava regulatsiooni killustumist kahe ministeeriumi vahel. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõikes 2 viiakse ministeeriumi valitsemisala sse kuuluvate valitsusasutuste loetelu kooskõlla Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) alusel muudetud Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lõikega 2 . Sätet täiendatakse punktiga 4 1 järgmises sõnastuses: „4 1 ) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;“ . Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel on juhtimisfunktsioon riigikaitseliste ehitiste, riigikaitse eesmärgil asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise ning ühekordse riigikaitselise ülesande määramise, mobilisatsiooniks ja vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike varade üle arvestuse pidamine ja investeeringute valdkonnas ning keskus teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riigikaitse valdkonnas . E elnõu 590 SE jõustumisel korraldatakse R iigi Kaitseinvesteeringute Keskus hallatavast riigiasutusest ümber valitsusasutuseks. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 33 lõige 10 viiakse vastavusse Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) muudatustega. M uudatusega lisatakse kaitsevalmiduse osakonna ülesannete hulka õhuruumi ja merepiiri valvamise ja kaitsmisega ning merereostustõrjega seotud poliitika kujundamise s osalemi ne . Kaitsevägi korraldab r eaalse id t egevus i , mi da on vaja õhuruumi ja merepiiri valvamise ks ja kaitsmiseks ning merereostustõrje töödeks, muu hulgas sündmuse lahendamine ja tegevuste koordineerimine, kui sündmuse lahendamisel osalevad ka teiste asutuste (nt Transpordiameti) laevad . Ministeeriumi ülesanded piirduvad poliitika kujundamise s osalemisega . Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsus e 17. detsembri 2015. a määrust nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ . Eelnõu § 2 punkt 1. Eelnõuga muudetakse planeerimisalases tegevuses korraldaja poolt Kaitseministeeriumiga tehtava koostöö ja kooskõlastamise ulatust. Muudatuse kohaselt tule b Kaitseministeeriumiga teha koostööd, kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki ja päikseelektrijaama. Määruse kehtivas tekstis o n p laneerim i salase tegevuse korraldajal Kaitseministeeriumiga koostöö ja kooskõlastamise kohustus , kui kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist, kui planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis või planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise või kui planeeringualal asub avalik veekogu koostöö ja kooskõlastamise kohustus antakse üle Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (vt ka § 2 punkti 3) . Eelnõu § 2 punkt 2. Seoses Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede A meti ühendamisega Transpordiametiks 01.01.2021, tunnistatakse kehtetuks nimetatud asutustele viitavad sätted (vt ka § 2 punkt 4). Eelnõu § 2 punkt 3. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse s t (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) tuleneva l t antakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele valitsusasutuse staatus, seega edaspidi o m a b keskus juhtimisfunktsioon i ja teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses . Muudatusest tulenevalt antakse Kaitseministeeriumilt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele määruses sätestatud ulatuses üle järgmised ülesanded: 1) maapõueseadusega pandud toimingute tegemine ; 2) töövõime ja planeeringute funktsioon . Eelnõuga tehtavast täiendusest tulenevalt peab p laneerimisalase tegevuse korraldaja te gema koostööd ja kooskõlasta ma planeeringu Riigi Kaitseinvesteeringute keskusega, kui: planeeringuga kavandatakse ü le 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise , planeeringualal asub meri või laevata ta v sisevesi . Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus est (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) tulenevate st muudatustest nähakse eelnõuga ette Riigi Kaitseinvesteeringute keskusega planeeringualases tegevuses koostöö ja kooskõlastamise kohustus ka planeeringute puhul, mille elluviimine võib avaldada mõju merel riigipiiri valvamisele või sellega seotud seire- ja valvetehnikale . Riigipiiri valvamise ja sellega seotud seire- ja valvetehnika mõju puudutab eelkõige Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Häädemeeste, Lääneranna, Lääne-Nigula, Lääne-Harju, Harku, Viimsi, Jõelähtme, Kuusalu, Haljala, Viru-Nigula ja Toila val d a ning Pärnu, Haapsalu, Paldiski, Tallinn a , Loksa, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linna. Nimetatud kohalike omavalitsuse üksusi teavitatakse eelnõuga kavandatavast muudatusest määruse jõustumis el ka eraldi. Võrreldes kehtiva sõnastusega on viide avalikele veekogudele asendatud viitega merele ja laevatatav a tele sisevetele. Kaitseministeeriumi hinnangul puudub vajadus ministeeriumi või selle valitsemisala asutuste kooskõlastuse järgi planeeringutel vaid tingimusel , et see hõlmab avalikku veekogu. Küll on vajalik ka edaspidi kooskõlastada planeeringud , mis hõlmavad merd (sisemeri ja territoriaalmeri) ning laevata ta vaid sise vesi , sest neis tehtavad muudatused võivad mõjutada riigikaitse ettevalmistamist ja korraldamist. Veeseaduse § 23 lõike 1 kohaselt on avalikuks veekoguks : 1) sisemeri; 2) territoriaalmeri; 3) Peipsi järv; 4) Võrtsjärv; 5) Mullutu laht; 6) Suurlaht; 7) Narva veehoidla; 8) Narva jõgi; 9) Emajõgi; 10) Nasva jõgi; 11) Väike Emajõgi Jõgeveste sillast kuni Võrtsjärveni; 12) Kasari jõgi Vigala jõe suudmest kuni merre suubumiseni. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuulub a valik veekogu riigile ega ole tsiviilkäibes . Eelnõu § 2 punkt 4. 2021 aasta 1. jaanuarist alustas tegevust Transpordiamet, mis võttis üle senised Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ülesanded, sealhulgas nimetatud asutuste ülesanded seoses planeeringutega. Eelnõuga sätestatakse liidetud asutuste osalemi s e ulatus planeerimisalases tegevuses Transpordiameti ülesandena. Eelnõu kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tegema T ranspordiametiga koostööd ja kooskõlastama planeeringu kui: 1) planeeringuga kavandatakse lennuvälja, kopteriväljakut, tuuleparki või üle 45 m kõrgus t ehitis e püstitamist või planeeringuala hõlmab lennuvälja, kopteriväljakut või nende lähiümbrust; 2) planeeringualal asub meri või laevatatav sisevesi või navigatsioonimärgistus; 3) planeeringuga kavandatakse riigitee rajamist, planeeringuala külgneb riigiteega, planeeringuga kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, planeeringu elluviimisel tõuseb oluliselt piirkonna liikluskoormus või kui planeeringuga kavandatakse ehitist, mis või b põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid. Võrreldes kehtiva sõnastusega täpsustatakse vaid seni Veeteede Ameti ülesandeks olnut, teiste asutuste ülesanded võetakse üle muutmata kujul. Veekogusid puudutav a muudatuse juures on arvestatud Transpordiameti ülesandeid ja need hõlmavad vaid transporti , sh veetransporti, mistõttu muude veekogude korral planeeringute üle vaatamine ei ole asjakohane. Laevatatavad siseveed on meresõiduohutuse seaduse § 21 lõike 1 kohaselt Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58º13,900'N laiuskraadini, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59º27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59º26,059'N laiuskraadini. Eelnõu kohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus t nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ . M uudatused on seotud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) ja sellest tuleneva Kaitseväe põhimääruse muutmise ga . Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 lõike 4 punktis t 3 jäetakse välja tekstiosa „ , välja arvatud mereväebaasi relvasüsteemide taktikalised andmed “. Mereväe koosseis on ümber korraldatud ning selle koosseisus ei ole enam mereväebaasi. K oosseisuliste muudatuste ning meresõja doktriini tõttu ei ole otstarbekas siduda relvasüsteeme konkreetse struktuuriüksusega, kuna olenevalt olukorra st ja vajaduse st võib osutuda otstarbeka k s relvasüsteeme eri struktuuriüksuste vahel ümber jaotada. Osas, mis puudutab relvasüsteemide taktikalisi andmeid, tuleb riigisaladusena kaitsta (salastada) relvasüsteemide ja/või nende komponentide eriomaseid ja/või konkreetseid parameetreid (nt programmeeritud andmeid , relvasüsteemi kui terviku ja/ või tema üksikute komponentide ehk sensori ja/või efektori mõõdetud või modelleeritud tööparameetreid konkreetsetes kasutustingimustes konkreetse sihtmärgi vastu ), millest sõltub lahingutegevuse tulemus ja efektiivsus . Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 lõike 1 punktides t 27–29 ja 33 jäetakse välja tekstiosa „Politsei- ja Piirivalveameti“. Säte on seotud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) muudatustega, millega seoses nähakse merepiiri valvamise ja kaitsmise ülesande ning merepiiri valv amiseks mõeldud seire- ja valvetehnika üleandmisega Politsei- ja Piirivalveametilt Kaitseväele ette ka Kaitseväes välispiiri valvamisega seotud teabe kaitse riigisaladusega järgmiselt: välispiiride valvamiseks mõeldud seire- ja valvesüsteemide tehniline teave ja tööparameetrid, mis ei ole avalikest allikatest kättesaadav ad ja mille avalikuks tulek kahjustab sisejulgeoleku tagamist. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks ( Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 l õige 1 p unkt 27) ; välispiiride valvamiseks mõeldud seire- ja valvesüsteemide ülesehituse ja tehniliste parameetrite kohta käiv koondteave, mis sisaldab süsteemide üldist kirjeldust või andmeid süsteemi kuuluvate seadmete täpsete tehniliste näitajate kohta. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks või kasutamise lõppemiseni ( Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 l õige 1 p unkt 28); välispiiride valvamiseks mõeldud seire- ja valvesüsteemide katvuspiirkondi kajastavate testide tulemused. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks ( Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 l õige 1 p unkt 29); välispiiride valvamiseks mõeldud seire- ja valvesüsteemide juhtimissüsteemi ülesehitust kajastav teave kogumis. See teave salastatakse piiratud tasemel 20 aastaks ( Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 l õige 1 p unkt 33). Muudatuse kohaselt taga b Kaitsevä gi välispiiri valvamisel kasutatava seire- ja valvesüsteeme puudutava teabe kaitstus e samaväärselt süsteemidega , mida Politsei- ja Piirvalveamet kasutab välispiiri valvamiseks . Olukorras, kus Kaitsevägi kasutab süsteeme nii välispiiri valvamiseks kui ka sõjalise kaitse ettevalmistamiseks ning korraldamiseks , lähtutakse riigisaladuse määramisel kõrgemale tasemele mõeldud nõuetest. Seega , kui välispiiri valvamiseks kasutatava te süsteemide nõuded on sõjalise kaitse korraldamise ja ettevalmistamise ga seotud süsteemi d e ga võrreldes rangemad, lähtutakse neist ja vastupidi. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 lõike 1 punktis 2 8 asendatakse tekstiosa „10 aastaks“ tekstiosa ga „30 aastaks või kuni kasutamise lõppemiseni“. Salastamistähta ega on vaja pikenda da selleks , et salastamistähta ega ja süsteemi kasutamise a ega ühtlustada , kuna praktika on näidanud, et erinevad tehnilised süsteemid on kasutusel kauem kui 10 aastat. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 lõikes 1 nimetatud muu seire- ja valvesüsteemide kohta käiv informatsioon on salastatud 30 aastaks või kasutamise lõppemiseni samal põhjusel (süsteeme kasutatakse kauem kui 10 aastat). Arvestades p raktika t ja tähtaegade ühtlustamis t, on otstarbekas süsteeme puudutava teabe salastamise tähtaeg a pikendada 30 aastani. Lisaks puudub K aitseväe l ning P olitsei- ja P iirivalveametil praegu pädevus enda loodud riigisaladuse tähta ega pikenda da ning pikendamine toimub Vabariigi Valitsuse otsusel. Vabariigi Valitsuse kaasamine välispiiride valvamiseks mõeldud seire- ja valvesüsteeme puudutava info salastamise tähtaja pikendamiseks on ebaproportsionaalne. Eelnõu kohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määrus t nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ . Muudatus on seotud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) , Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2022 . a määrus e nr 71 „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse“ (RT I, 21.07.2022, 1) ja sellega seotud Kaitseministeeriumi põhimääruse muudatustega (vt eelnõu § 1). Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määrus e nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 12 tekstist jäetakse välja sõnad „, merereostuse avastamise ja merereostustõrjetöö poliitika“ . Need ülesanded lähevad üle Kaitseministeeriumi valitsemisalasse (vt eelnõu § 1 ja sellele vastav selgitus eespool). Piiriveekogudel reostuse avastami n e ja reostustõrjetöö jääb Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse ning se ega jääb p iiriveekogudel reostuse avastamise ja reostustõrjetöö ga seotud poliitika kujundamine Siseministeeriumi valitsemisala piirivalve valdkonda. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määrus e nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 36 lõikes 20 välisvahendite osakonna ülesannete sõnastust, et viia see kooskõlla Euroopa Liidu rahastusperioodi 2021–2027 reguleeriva õigusega. M uudatus ei ole seotud eelnõu 57 2 SE ega eelnõu 590 SE rakendamisega, vaid on käesolevasse eelnõusse lisatud menetlusökonoom i a kaalutlustel. Siseministeerium täidab p erioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 48 kohaselt siseturvalisuspoliitika fondide (Sisejulgeolekufond, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu) puhul liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid. Ühtekuuluv u spoliitika fondide puhul täidab Siseministeerium rakendusasutuse rolli. Eelnimetatud ülesanded, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), hõlmavad Euroopa Komisjoniga suhtlemist, E uroopa Liidu toetuste programmeerimist, toetusmeetmete ja - tingimuste väljatöötamist, rakendamise seiret, aruandlust, hindamis i jms. Perioodi 2014–2020 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi riikliku programmi nõuetekohase juhtimise ja kontrollimise eest ning Euroopa Komisjoniga suhtlemisel on Siseministeerium määratud vastutavaks asutuseks Vabariigi Valit s use 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“. Muude välistoetus te all on mõeldud eelkõige Eesti-Šveitsi programmi, kuid välisvahendite osakond vastuta b ka teiste sarnaste Eestile eraldatud toetuste eest siseturvalisuse valdkonnas, mida rakendatakse jagatud juhtimise teel. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. Määruse mõjud Eelnõu kohase määruse ga tehakse Vabariigi Valitsuse määrustes rakenduslikud muudatused, mis tulenevad Riigikogus 19. juulil 2022. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse s (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) (jõustub 1. septembril 2022. a) ning Riigikogus 30. mail 2022. a vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus es (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaits eministeeriumi valitsemisalasse) (jõustub 1. jaanuaril 2023. a) , Vabariigi Valitsuse seaduses ja teistes seadustes tehtud muudatustest . Määrusel ei ole iseseisvat mõju . Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha iseseisvaid tegevusi ja sellega ei kaasne iseseisva t kulu . Seaduse mõju sid on hinnatud eelnõu de 236 SE, 57 2 SE ja 590 SE seletuskirja des . M ääruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne iseseisva t kulu . Muudatusega seonduvat kulu on hinnatud eelnõu de 236 SE, 57 2 SE ja 590 SE seletuskirja des . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2022. a, Määruse jõustumine on kavandatud 1. septembriks 2022. sel kuupäeval on kavandatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) jõustumine. Määruse § 1 punktid 1 ja 3, § 3 punkt 2 ning § 4 punkt 1 jõustuvad 1 . jaanuaril 2023. a, mil jõustuvad Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus est (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) tulenevad muudatused. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esita ti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu saadet i arvamuse andmiseks Kaitseväele ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele. Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Riigi Kaitseinvesteeringute esitatud märkused on arvesse võetud ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt muudetud.