Kiri

Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 01.12.2020 12:31 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Arvamusest Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsusele Manused: Arvamusest Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsusele.asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, November 30, 2020 4:09 PM To: [email protected]; [email protected] Subject: Arvamusest Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsusele Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Arvamusest Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsusele", mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.11.2020 16:07 numbriga 7-4/20/15924-7. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee Villu Lükk Teie 19.10.2020 nr 15-5/20/43495-2 keskkonnatalituse juhataja Maanteeamet Meie 30.11.2020 nr 7-4/20/15924-7 [email protected] Arvamusest Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsusele Austatud Villu Lükk Saatsite Keskkonnaametile ettepaneku muuta Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsust. Maastikukaitseala läbiva põhimaantee I klassi maanteeks väljaehitamise võimaldamiseks palute määrata teemaplaneeringus kavandatud tee ja teekaitsevööndi maa-ala (sh väljaspool transpordimaa katastriüksust 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tunnusega 50403:001:0010) Märjamaa järtade piiranguvööndisse. Samuti palute lubada kaitseala valitseja nõusolekul Rapla maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0” kavandatud I klassi maantee ja selle toimimiseks vajalike rajatiste ehitamist. Märjamaa järtade loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid karstijärved ja -järvikud (*13180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on püst-linalehik (Thesium ebracteatum)2. Sinihelmikaniidud (6410), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), vanad loodusmetsad (9010*) ja püst-linalehiku esinduslikud kasvukohad on planeeritud tee otseses mõjualas. Piiranguvööndis on majandustegevus lubatud, kuid kaitse-eesmärgiks olev metsaelupaigatüüp vajab looduslikule arengule jätmist. Leiame, et piiranguvööndi kaitsekord võib oluliselt kahjustada Natura 2000 loodusala kaitse-eesmärki, mistõttu peame antud hetkel vajalikuks jätkata sama tsoneeringuga, mida oleme Teile tutvustanud ja mille vajalikkust looduväärtuste kaitseks on väljatöötamise kavatsuses põhjendatud. Leiame, et kaalutlusotsuse tegemine tee laienduse osas sõltub eelkõige keskkonnamõju hindamisest, sh Natura keskkonna mõju hindamise erandi protsessi tulemustest. Natura keskkonna mõju hindamise raames on vajalik võrrelda erinevaid alternatiive ning tuua välja leevendusmeetmed. Natura erandi rakendamiseks tuleb tõestada, et tegevusele puuduvad alternatiivid. Kui tegevusele puuduvad alternatiivid ja sellest tulenevat ebasoodsat mõju Natura 1 * viitab esmatähtsale elupaigatüübile. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/304032015002?leiaKehtiv. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 eesmärkidele ei saa leevendada, tuleb analüüsida, kas tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, edaspidi KeHJS, § 29 lõige 3). Kui jah, siis tuleb välja töötada hüvitusmeetmed (KeHJS, § 29 lõige 4). Soovime aktiivselt osaleda keskkonnamõju hindamise protsessis ning oleme valmis Teile vajalikku infot jagama. Muudatusi tsoneeringusse ja kaitsekorda saab teha alles siis, kui keskkonnamõju hindamise protsessi tulemusena selgub, et Natura keskkonna mõju hindamise erandi rakendamine loodusalal on põhjendatud. Praegu peame lähtuma sellest, milline kaitsekord on ala väärtuste kaitseks vajalik. Kaitse-eeskirja eelnõu koostamist alustame 2021. aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Kotter juhtivspetsialist kaitse planeerimise büroo Teadmiseks: [email protected] Sander Laherand 5692 7990 [email protected] 2 (2)