Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine - Maanteeamet

Failid

15-22051020-2 01.12.2020 Väljaminev kiri.asice1514 KB

Sisu (failidest)

Töö nr 355 Harjumaa, Rae vald, Järveküla VANA-TARTU MNT 22A KINNISTU DETAILPLANEERING TELLIJA: Rae Vallavalitsus Aruküla tee 9 75301 Jüri alevik Harjumaa HUVITATUD ISIKUD: Collinsbreg OÜ (äriregistri kood 14274155) Soku tee 48, Uuesalu küla, Rae vald 75331 Janar Muttik, juhatuse liige tel: +372 5553 3077 [email protected] Õnnely Juusu [email protected] PROJEKTEERIJA : Optimal Projekt OÜ (äriregistri kood 11213515) MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Külli Samblik 5664 2622 [email protected] PROJEKTIJUHT: Arno Anton 56 983 389 [email protected] Tallinn 2020 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering PLANEERINGU KOOSSEIS: I MENETLUSDOKUMENDID II SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ............................................................................................ 4 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ......................................... 4 2.1. Vastavus Rae valla üldplaneeringule............................................................................................. 5 2.2. Kehtestatud detailplaneeringu muutmine....................................................................................... 6 2.3. Planeeringu koostamise eesmärk.................................................................................................. 7 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................................................ 7 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus........................................................................................ 7 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ..................................................................................... 7 Olemasolevad hooned ......................................................................................................................... 7 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus ...................................................... 7 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ............................................................................................. 8 3.5. Olemasolev tehnovarustus ............................................................................................................ 8 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond................................................................................................. 8 3.7. Kehtivad piirangud ........................................................................................................................ 8 4. PLANEERINGU ETTEPANEK ............................................................................................................. 8 4.1. Krundijaotus .................................................................................................................................. 8 4.2. Krundi ehitusõigus......................................................................................................................... 8 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded ............................................................................................................ 9 4.4. Piirded ......................................................................................................................................... 10 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ......................................................................... 10 4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted .............................................................................................. 11 4.7. Vertikaalplaneerimine .................................................................................................................. 11 4.8. Tuleohutusnõuded ...................................................................................................................... 11 4.9. Servituutide vajaduse määramine ............................................................................................... 12 4.9.1. Tehnovõrkude lahendus ........................................................................................................ 13 4.9.2. Veevarustus .......................................................................................................................... 13 4.9.3. Tuletõrjevarustus................................................................................................................... 13 4.9.4. Reoveekanalisatsioon ........................................................................................................... 14 4.9.5. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine .................................................................................... 14 4.9.6. Elektrivarustus ...................................................................................................................... 14 4.9.7. Tänavavalgustus ................................................................................................................... 15 4.9.8. Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................................. 15 4.9.9. Soojavarustus ....................................................................................................................... 15 4.10. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded ........................................................................................ 15 4.11. Planeeringuala tehnilised näitajad ............................................................................................. 16 5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................ 16 5.1. Eessõna ...................................................................................................................................... 16 5.2. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukordade esinemise võimalikkus ja nende vältimise meetmed ..................................................................................................................................... 17 5.3. Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ............................................. 17 5.4. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks ........................................................................... 17 5.5. Eluhoone projekteerimisel ja ehitamisel siseruumide nõuetekohase mürataseme tagamine ....... 18 5.6. Ehitustegevusega kaasneva müra- ja vibratsioonitaseme piirväärtuste tagamine........................ 18 2 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering 5.7. Planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega arvestamine ning tehnoseadmete müra nõuetekohase mürataseme tagamine ümbruskonna elamualadel ............................................... 18 5.8. Piisava insolatsiooni tagamine .................................................................................................... 19 5.9. Meetmed põhjavee kaitseks ........................................................................................................ 19 5.10. Sademevee käitlemine .............................................................................................................. 19 5.11. Keskkonnalubade taotluse vajadus ........................................................................................... 19 5.12. Haljastuse lahendus. ................................................................................................................. 20 5.13. Heakorrastus ja olmeprügi......................................................................................................... 20 6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED.............................................. 21 7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ............................................................................... 21 III LISAD Tehnilised tingimused:  Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 21.01.2020. a väljastatud tehnilised tingimused nr 341588;  Telia Eesti AS poolt 13.02.2020 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 33422369;  AS ELVESO 09.03.2020. a tehnilised tingimused nr VK-TT 033. Teostatud uuringud:  geodeetiline alusplaan M=1:500 on mõõdistatud Osaühing G.E.POINT poolt 25.08.2017, töö nr 17- G363. IV JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1:~ 2. Kontaktvööndi analüüs AS-02 M 1:~ 3. Tugiplaan AS-03 M 1:1000 4. Põhijoonis AS-04 M 1:500 5. Tehnovarustuse koondplaan AS-05 M 1:500 V KOOSKÕLASTUSTE TABEL KOOS KOOSKÕLASTUSTEGA 3 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering II SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED  Planeerimisseadus;  Rae valla üldplaneering;  Rae Vallavalitsuse korraldus 17. detsember 2019 nr 1678 „ Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”. Detailplaneering on vormistatud vastavalt Rae vallavalitsuse määrusele nr 14, 15.02.2011 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend”. Koostamise lähtedokumendid  Rae valla üldplaneering, kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462;  Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering (algatatud 15.11.2016);  Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017 – 2028;  Rae valla jäätmehoolduseeskiri;  Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;  Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 „Detailplaneeringu koostamise ning vormistamise juhend”;  Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;  siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”;  riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitavad nõuded”;  Aasa-I kinnistu detailplaneering, kehtestatud 24.08.2005 otsusega nr 458;  naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud;  muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid. 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK Planeeritav maa-ala paikneb Rae vallas Järvekülas, avalikult kasutatava Vana-Tartu maantee ääres, olemasolevate ja kavandatavate elamumaa sihtotstarbega kinnistute piirkonnas. Planeeringu ala on Jüri asulast u 6 km kaugusel ja Tallinna linnast u 3 km kaugusel. Planeeringuala jääb Järveküla äärealale ja on ümbritsetud viimasel kümnendil ehitatud elamuhoonetest – üksik-, ridaelamutega. Lähipiirkonna ridaelamud ja üksikelamud on 1- kuni 2-korruselised lame või madala kaldeliste katustega hooned. Lähipiirkonnas on kehtestatud detailplaneeringutega kinnistud, kuhu on planeeritud üksikelamud või ridaelamud. Suuremal osal planeeritud aladel on väljaehitatud teed ja tehnovarustus ning ka osaliselt hoonestatud. Hoonestus on arhitektuurselt mitmekesine ja ei moodustu ühtset arhitektuurset tervikut. Olemasoleva hoonestuse paiknemine 11330 Järveküla-Jüri tee suhtes ei ole üheselt määratletud. Peamiselt paiknevad olemasolevad hooned 15 – 30 meetri kaugusel teekatendi servast. Vahetusse lähedusse, kirdesse jääb perspektiivse Järveküla keskusala. Järveküla keskuseala on Peetri alevikku ja Järveküla omavahel ühendav teenuste ja transpordi sõlmpunkt, kus ühinevad Vana-Tartu mnt, perspektiivne Tallinna väike ringtee ning autonoomne ühistranspordi koridor (tramm, BRT) peatuse- ja depooalaga. Ümber transpordisõlme on planeeritud uus segakasutusega ala. Soositud teenused piirkonnas: kaubandus-, toitlustus- ja teenindusasutused, kultuuri- ja ametiasutused, raamatukogu, pangakontor (-hoone), väljak, ühistranspordi kasutust teenindavad hooned. Piirkond on suures osas välja ehitamata. 4 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeringu ala piirneb kirdes 11330 Järveküla-Jüri teega. Riigi põhimaantee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee jääb 1,7 km kaugusele. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähialade ja ka Tallinna linnaga. Lähimad bussipeatused asuvad planeeringuala lähialal. Bussipeatused Veski paiknevad 11330 Järveküla-Jüri tee ääres ca 300 meetri kaugusel planeeringualast ning bussipeatused Järveküla asuvad 440 meetri kaugusel. Planeeringualast 1,5 km kaugusel Tartu maantee ääres on bussipeatus Peetri. Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Tallinna linnas kui ka osaliselt Peetri alevikus. Samuti on Tartu mnt äärde planeeritud ning osaliselt ka valmis ehitatud kaubanduskeskused ja ärihooned. Reti tee ääres (Reti tee 20) paikneb piirkonda teenindav põhikool Järveküla kool. Planeeringualast edelas asub 770 m kaugusel, kinnistul Leerimäe tee 1, lähim lasteaed „Leerimäe”. Peetri tee ääres (planeeringualast 460 m kaugusel) paikneb toitlustusasutus Vanaveski ja Peetri tee äärde jääval kinnistul Kodu tee 1 on sihtotstarve elamumaa 60% ja ärimaa 40%. Planeeringuala lähim park – Peetri park, asukohaga Pargi tee 1a, on planeeringualast põhjas 720 m kaugusel. Planeeringuala asub logistiliselt soodsalt, on olemas hea juurdepääs ning ühendus valla teiste piirkondadega ja Tallinna linnaga. Lähtuvalt kontaktvööndi analüüsist ei ole kavandatav tegevus vastuolus olemasoleva keskkonnaga ja piirkonda sobiv:  arenev elukeskkond;  Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega;  head ühendusteed lähimate küladega;  olemasolev infrastruktuur (kõik vajalikud kommunikatsioonid);  lasteaia ja põhikooli lähedus;  puhkamisvõimaluste olemasolu. 2.1. Vastavus Rae valla üldplaneeringule Väljavõte kehtivast Rae valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist. Planeeringuala Elamumaa (EV) väikeelamute, ridaelamute ja korterelamute alune maa tiheasustusalal. Alale võib kavandada elamuid teenindavaid ehitisi, sh teid ja tehnorajatisi, samuti elamute lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbelist maad ning rajatisi. 5 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering Väljavõte koostatavast Rae valla üldplaneeringu põhjapiirkonna koondplaanist. Planeeringuala Elamumaa (Ev) Üksikelamu, kaksikelamu ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Ridaelamumaa (Er) kolme- ja enam korteriga ning eraldi põhisissepääsuga ridaelamu ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtivotstarbega maa-ala. Detailplaneeringu lahendus näeb ette kaks elamumaa sihtotstarbega krunti hoonestatuna üksik- ja kaksikelamuga ning ühe ärimaa sihtotstarbega krundi hoonestatuna väikesemahulise ärihoonega. Planeeritud ärihoone asukohaks on määratud Vana-Tartu maantee äärne ala. Rae valla üldplaneeringu kohaselt on Vana-tartu mnt 22a maaüksuse maakasutus elamumaa. Planeerimisseaduse kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine kui üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet ulatuslikult muudetakse. Planeeritud ärimaa sihtotstarbega krunt on võrreldes elamupiirkonnaga väikesemahuline, jääb tiheda liiklusega maantee äärde ja haakub lähialasse jääva perspektiivse Järveküla keskusega. 2.2. Kehtestatud detailplaneeringu muutmine Vana-Tartu mnt 22a kinnistu jääb kehtestatud Aasa-I kinnistu detailplaneeringu alasse. Järveküla Aasa-I detailplaneering on kehtestatud Rae Vallavolikogu 24.08.2005 otsusega nr 458. Kehtestatud detailplaneeringus on kinnistu Vana-Tartu mnt 22a (pos 19) sihtotstarve 30% ärimaa ja 70% elamumaa. Ehitusõigus on antud ühe ärihoone, ühe üksikelamu ja ridaelamu ehitamiseks. Koostatava detailplaneeringu lahendus näeb ette moodustada kinnistust Vana-Tartu mnt 22a viis krunti, millest elamumaa- ja ärimaa sihtotstarbega kruntidele määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused ning kahele krundile on määratud sihtotstarve transpordimaa, mis tagavad juurdepääsu planeeritud kruntidele. Määratud ehitusõigus võimaldab ehitada üksikelamu abihoonetega, ehitada paariselamu ja ärihoone. Kehtiva detailplaneeringu muutmine tagab parema maakasutuse. Igale planeeritud hoonele on moodustatud oma krunt, millele juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamiseks on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega krundid. Koostatud detailplaneeringu kehtestamise järgselt muutub planeeringualasse jäävas osas kehtiv detailplaneering kehtetuks. 6 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering 2.3. Planeeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Rae Vallavolikogu 24.08.2005 otsusega nr 458 kehtestatud Järveküla Aasa-I kinnistu detailplaneeringut pos 19 osas. Eesmärk on olemasolev 70% elamumaa ja 30% ärimaa sihtotstarbeline kinnistu jagada elamumaa- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks ning neid teenindavateks transpordimaa sihtotstarbega kruntideks, määrata ehitusõigus, hoonestustingimused, lahendada juurdepääs, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustatus ning haljastus. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Rae vallas Järvekülakülas, 11330 Järveküla-Jüri tee ja Niidu tee vahelisel alal. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,0 ha. Planeeringualale jääb kinnistu Vana-Tartu mnt 22a suurusega 9324m², katastritunnusega 65301:001:1522, mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 10782702 ja mille kaasomanikud on EVERUS ÄRIMAJAD OÜ ja Õ. Juusu. Kinnistu Vana-Tartu mnt 22a on olemasolevate taluhoonetega ja vähese kõrghaljastusega heakorrastatud õuealaga. Vaadeldava kinnistu Vana-Tartu maantee äärde jääv osa on looduslik rohumaa 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Kasutusotstarbed Vana-Tartu mnt 22a kinnistu sihtotstarve on elamumaa 70%, ärimaa 30%. Olemasolevad hooned Planeeringu ala on hoonestatud: 11101 Üksikelamu, ehitusregistri kood 116018408, ehitisealunepind 243 m², 1-korruseline; 12744 Elamu, kooli vms abihoone, ehitusregistri kood 116018410, ehitisealune pind 280 m², 1-korruseline; 12744 Elamu, kooli vms abihoone, ehitusregistri kood 116018409, ehitisealune pind 46 m², 1-korruseline. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringualaga külgnevad kinnistud on: Niidu tee 1, katastritunnus 65301:001:1521, pindala 2372 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestatud 7-korteriga, 2-korruselise ridaelamuga; Niidu tee 3, katastritunnus 65301:001:1524, pindala 1212 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestatud 2-korruseliste üksikelamutega; Niidu tee 5, katastritunnus 65301:001:1526, pindala 1200 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestatud 2-korruselise üksikelamuga; Niidu tee 7, katastritunnus 65301:001:1528, pindala 1202 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestatud 2-korruselise üksikelamuga; Niidu tee 11, katastritunnus 65301:001:1533, pindala 1203 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestatud 2-korruselise üksikelamuga; Niidu tee 13, katastritunnus 65301:001:1535, pindala 1205 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestatud 2-korruselise üksikelamuga; Niidu tee 13a, katastritunnus 65301:001:1536, pindala 499m²,sihtotstarbega üldkasutatav maa100%; Niidu tee 15a, katastritunnus 65301:001:1737, pindala 527m²,sihtotstarbega üldkasutatav maa100%; Niidu tee 15, katastritunnus 65301:001:1738, pindala 1541 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestatud 2-korruselise üksikelamuga; Niidu tee 19, katastritunnus 65301:001:1741, pindala 1506 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestatud 2-korruselise üksikelamuga; Niidu tee 21, katastritunnus 65301:001:1742, pindala 1526 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestatud 2-korruselise üksikelamuga; Niidu tee 23, katastritunnus 65301:001:1744, pindala 4003 m², sihtotstarbega elamumaa 100%, hoonestatud 6-korteriga, 2-korruselise ridaelamuga; 7 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering Niidu tee 23a, katastritunnus 65301:001:1542, pindala 50 m², sihtotstarbega tootmismaa 100%, hoonestatud alajaamaga; 11330 Järveküla-Jüri tee, katastritunnus 65301:001:1519, pindala 738 m², sihtotstarbega transpordimaa 100%. 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Kinnistule on juurdepääs 11330 Järveküla-Jüri teelt e. Vana-Tartu maanteelt (65301:001:0594). Paralleelselt Vana-Tartu maanteega kulgeb 11330 Järveküla-Jüri tee kergliiklustee (65301:001:1519). 3.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Planeeringualal piki 11330 Järveküla-Jüri maanteed kulgevad kõrge- ja madalpinge maakaablid, sidekaabel ja veetoru. Vana-Tartu mnt 22a kinnistul on olemas elektri maakaabel ja sidekaabel. Planeeringu ala kirdepoolsel naaberkinnistul paikneb alajaam (Niidu tee 23a). Vee- ja kanalisatsioonitorustik kulgeb loodesse jääval Niidu teel u 45 m kaugusel. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringualal on vähesel määral kõrghaljastust. Kinnistu sissesõidutee äärde on istutatud lehtpuud, siseteede ääres on kohati lehtpõõsahekid. Olemasolevale õuealale on istutatud igihaljad põõsaid ja teisi dekoratiivpõõsaid ja -puid. Planeeringuala 11330 Järveküla-Jüri tee poolne ala on looduslik rohumaa. 3.7. Kehtivad piirangud Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad tehnorajatiste kaitsevööndid:  siderajatis, kaitsevöönd 1 m liinist mõlemale poole;  elektri maakaabel, kaitsevöönd 1 m liinist mõlemale poole;  avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõidurea välimisest servast. 4. PLANEERINGU ETTEPANEK 4.1. Krundijaotus Planeeringu lahenduses on kavandatud Vana-Tartu mnt 22a kinnistule viis krunti. Kahele planeeritud krundile on määratud elamumaa sihtotstarve, ühele ärimaa sihtotstarve ja kahele transpordimaa sihtotstarve: Pos 1 krunt suurusega 2785 m², sihtotstarve ärimaa*; Pos 2 krunt suurusega 4002 m², sihtotstarve elamumaa; Pos 3 krunt suurusega 2000 m², sihtotstarve elamumaa; Pos 4 krunt suurusega 202 m², sihtotstarve transpordimaa; Pos 5 krunt suurusega 335 m², sihtotstarve transpordimaa. *on lubatud kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja kontorihooned. Hoonesse kavandatava tegevusega ei tohi kaasneda kahjulike mõjude levikut äriterritooriumist väljapoole. 4.2. Krundi ehitusõigus Pos 1 Krundi kasutamise sihtotstarve ärimaa Hoonete suurim arv krundil 3 (ärihoone + 2 kuni 20 m² abihoonet) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 800 m² (abihoonete ehitisealune pind kuni kokku 40 m²) Hoonete suurim lubatud kõrgus 9 m ärihoone; 5 m abihoone Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 Parkimiskohtade arv 32 Krundi täisehituse % 28% 8 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering Pos 2 Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa Hoonete suurim arv krundil 3 (ühepereelamu +2 abihoonet) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 540 m² (abihoonete ehitisealune pind kuni kokku 80 m²) Hoonete suurim lubatud kõrgus 8 m elamu; 5 m abihoone Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 Parkimiskohtade arv 3 Krundi täisehituse % 14% Pos 3 Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa Hoonete suurim arv krundil 3 (paariselamu + 2 abihoonet) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m² (abihoonete ehitisealune pind kuni kokku 80 m²) Hoonete suurim lubatud kõrgus 8 m elamu; 5 m abihoone Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 Parkimiskohtade arv 4 Krundi täisehituse % 20% Pos 4 – 5 Krundi kasutamise sihtotstarve transpordimaa Krundile ehitusõigust ei määrata. Hoonete I korruse põrandapinna (± 0,00) määramisel lähtuda nõudest, et põrandapind ei jää kõrgemale kui 1 m krundi maapinna kõrgusest ja määratakse kruntide lõikes hoone eelprojekti staadiumis. 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: elamutel 0 – 30° ärihoone 0 – 15° Maksimaalne kõrgus: maapinnast: elamutel 8 m ärihoonel 9 m Maksimaalne korruselisus 2 korrust Välisviimistlus: betoon, klaas, kivi, krohv, puit, vineer, plekk (lubatud kasutada kuni 40% ulatuses ärihoone fassaadi pinnast). Katusematerjal: kivi, rullmaterjal, plekk Katusekatte värvitooniks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun). Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd, naaberhoonestuse üldmahtusid ja proportsioone. Kasutada ja omavahel kombineerida kahte erinevat materjali ja liigendatud fassaadi. Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine. Elamute fassaadide värvitoonid valida heledad, naturaalsed toonid. Ärihoonel 11330 Järveküla-Jüri maantee poole näha ette esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad. Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustata eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringu alale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada valla arhitektiga eskiisi staadiumis. Planeeringuala asukohast tulenevalt peab projekteerimise käigus arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste):  hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride 9 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w1+Ctr2 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest;  eluhoonete puhul tuleks mürarikkamal fassaadil kasutada materjale, mille õhumüra isolatsiooni indeks on vähemalt 40 dB;  akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid. Hoonete projekteerimisel arvestada lähiümbruste planeeringutega ja naaberhoonestusega. Tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides”. 4.4. Piirded Piirete maksimaalne kõrgus 1,5 meetrit, sh ärimaa krundi ümber piirde rajamine on kohustuslik. Piire võib olla puidust lattaed või võrkpiire hekiga. Väravad ei tohi avaneda tänava poole. Ehitusprojektis anda ühtne piirete lahendus lähtuvalt hoonestustüübist ja naaberkinnistute lahendusest. Piire peab sobima hoone arhitektuuriga. Torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääs planeeritavale alale riigiteelt 11330 Järveküla-Jüri tee. Tagamaks juurdepääsu planeeritud kruntidele on ette nähtud transpordimaa sihtotstarbega krundid pos 4 ja 5, kus paikneb olemasolev krundisisene sõidutee. Planeeritud tee on purustatud kivikattega. Parkimine on ette nähtud krundisiseselt. Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standardi EVS 843:2016 nõudeid ja Rae valla üldplaneeringut. Parkimiskohtade kontrollarvutus Asutuse / elamu Normatiivne Planeeritav Ehitise otstarve asukoht parkimiskohtade arv krundil parkimiskohtade arv Planeeritav ärihoone 1 / 60 1600:60 = 27 32 3 parkimiskohta Olemasolev üksikelamu 3×1 = 3 3 eluasemele 2 parkimiskohta Planeeritud paariselamu 2×2 = 4 4 eluasemele Planeeritaval maa-alal kokku 34 39 Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Riigitee ja planeeringu ala juurdepääsutee ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt ja kooskõlastada see Maanteeametiga;  teeprojekti võib koostada vastavat pädevust omav isik. Projekteerimise nõuded väljastab Maanteeamet vastava taotluse alusel;  Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Maanteeamet;  arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringu alale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;  Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks; 1 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisinsolatsiooni vahel (s.o ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni). 2 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1. 10 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering  kõik arendusega seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. 4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Kruntide haljastuse rajamiseks tuleb koostada haljastusprojekt hoonete ehitusprojekti staadiumis. Elamu- ja ärimaaga kruntide haljastamisprojektide koostamisel arvestada Rae valla üldplaneeringus määratud nõuetega:  krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamise kõrgus on min 6 m, läbivate teede äärde puudeallee;  ärimaa krundi haljasala on 20% krundi pinnast, krundi iga 600 m² kohta näha ette 1 puu, mille täiskasvamise kõrgus on 10 m. Planeeritud (minimaalne) puude arv krundil: pos 1 (sihtotstarve ärimaa) 5 puud; pos 2 (sihtotstarve elamumaa – üksikelamu) 7 puud; pos 3 (sihtotstarve elamumaa – paariselamu) 12 puud. Planeeritud ärimaa sihtotstarbega krundi haljasalad moodustab 40% krundi pinnast. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele. Vastavalt Põhja Regionaalse Maanteeameti nõuetele ei tohi istutada teede äärde kõrghaljastust, mis takistab kõrvalteelt peateele mahasõiduks vajaliku nähtavust. Planeeritud kruntide haljastamisel istutades erinevaid põõsa ja puu liike (erineva õitsemisajaga ja erineva värvusega lehestikega). Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna. Istutatav perspektiivne kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesevalguse eest. Kruntidele on ette nähtud jäätmekonteinerid, mis asuvad kõvakattega alusel vahetult krundile sissesõidutee ääres. Soovituslikult paigutada prügikonteinerid hoone mahtu, mis vähendab territooriumi reostamise võimalust. Kui prügikonteinerid või prügimajad paigutatakse lähemale kui 3 m naaberkinnistust, on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt prügikäitlejatega sõlmitud lepingutele. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. Haljastuse ja heakorra lahendamiseks koostada haljastusprojekt eelprojekti staadiumis. 4.7. Vertikaalplaneerimine Planeeritava ala maapind on tasane. Maapinna absoluutkõrgused vahemikus u 42.61 – 44.03 m, kerge tõusuga kirdest edelasse. Planeeritud krunt pos 1 jääb planeeringu ala madalamasse ossa, kus maapind tõuseb kõigis suundades. Vertikaalplaneerimine peab lahendama sademevee äravoolu ning tagama sujuvad peale- ja mahasõidud planeeritavale kruntidele. Vertikaalplaneeringu lahendusega välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistutele. Kruntide vertikaalplaneerimisel arvestatakse maksimaalselt olemasoleva reljeefiga. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Ala täpsem vertikaalplaneerimine lahendatakse kruntide kaupa koos hoonete arhitektuur-ehitusliku projektide koosseisus. 4.8. Tuleohutusnõuded Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus” ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Hoone täpne tuleohutusklass antakse ehitusprojekti staadiumis. 11 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering Planeeritud ühepere- ja paariselamute minimaalseks tuleohutuse tasemeks on määratud TP3. Planeeritud ärihoone minimaalseks tuleohutuse tasemeks on määratud TP1. Tule leviku takistamiseks on planeeringulahenduses määratud hoonetevaheline kuja vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, peab tule levikut piirama ehituslike abinõudega. Tuletõrje autodele on tagatud juurdepääs planeeritud teelt pos 4 ja 5. Hooneteni juurepääsuteed (väravad) on ette nähtud vähemalt 3,5 m laiad. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. Lähim tuletõrjehüdrant paiknevad Niidu teel (kinnistu Niidu tee 1 kõrval, u 100 m kaugusel). 4.9. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis Ehitusõigus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustada. Pos 1 - servituudivajadusega ala olemasolevale sidekaablitele, 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; - servituudivajadusega ala planeeritud madalpinge kaablitrassile, 1 m mõlemale poole kaablit, pos 2 krundi omaniku kasuks; - servituudivajadusega ala olemasolevale madalpingekaablile, 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; - servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks. Pos 2 - servituudivajadusega ala olemasolevale sidekaablitele, 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks. Pos 3 - servituudivajadusega ala olemasolevale sidekaablitele, 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; - servituudivajadusega ala olemasolevale madalpingekaablitele, 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; - servituudivajadusega ala olemasolevale elektripaigaldise liitumiskilbile, 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks. Pos 4 - servituudivajadusega ala planeeritud sidekaabli trassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; - servituudivajadusega ala planeeritud vee-, sademevee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; - juurdesõidu servituudivajadusega ala pikkusega kuni 26 m avalikuks kasutamiseks. Pos 5 - servituudivajadusega ala planeeritud sidekaabli trassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; - servituudivajadusega ala planeeritud vee-, sademevee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. - juurdesõidu servituudivajadusega ala pikkusega kuni 40 m avalikuks kasutamiseks. 11330 Järveküla-Jüri tee (65301:001:1519) - servituudivajadusega ala planeeritud vee-, sademevee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; 12 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering - servituudivajadusega ala planeeritud sidekaabli trassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. 11330 Järveküla-Jüri tee (65301:001:1736) - servituudivajadusega ala planeeritud sidekaabli trassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. 11330 Järveküla-Jüri tee (65301:001:4369) - servituudivajadusega ala planeeritud sidekaabli trassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. 11330 Järveküla-Jüri tee (65301:001:0594) - servituudivajadusega ala planeeritud sidekaabli trassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; - servituudivajadusega ala planeeritud veetrassile, 2 m laiuselt trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. Niidu tee (65301:001:1518) - servituudivajadusega ala planeeritud reovee kanalisatsiooni trassile, 2 m trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. Niidu tee 1 (65301:001:1521) - servituudivajadusega ala planeeritud vee-, sademevee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. Planeeritud alaga piirnevatele kinnistutele planeeritud ja planeeringualas olemasolevatele tehnovõrkudele määratakse ja seatakse isikliku kasutusõiguse (servituudi) alad kaitsevööndi ulatuses ehitusprojekti koostamise staadiumis või peale ehitustööde lõppu. Planeeritud tehnovõrkude ja liitumispunktide paigutus on põhimõtteline ja kuulub täpsustamisele ehitusprojektiga. 4.9.1. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning Maanteeameti ja tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Planeeritud on lisaks olemasolevale üksikelamule üks paarielamu ja üks ärimaa ning kaks ärimaa krunti. Detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Planeeringu koosseisus kavandatud riigiteega ja Uusmaa teega ristuvad tehnovõrgud rajada kinnisel meetodil. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel Tehnovarustuse koondplaan AS-05. Tehnovõrkude servituutide seadmise vajadus on kirjeldatud seletuskirja punktis 4.9. 4.9.2. Veevarustus Vee- ja reovee kanalisatsiooniga varustamine on lahendatud vastavalt AS ELVESO 09.03.2020 tehnilistele tingimustele nr VK-TT 033. Tehniliste tingimuste kohaselt on AS ELVESO nõus lubama detailplaneeringu alale ühisveevärgist vett koguses kuni 2,2 m³/d (66,0 m³/kuus). Planeeringulahenduse kohaselt on ühinemispunktid olemasoleva veevõrguga planeeritud ÜVK arengukava kohaselt. Veetrassid on planeeritud tee maa-alale ja liitumispunktid koos sulgarmatuuriga kuni 1 m kruntide piirist. 4.9.3. Tuletõrjevarustus Tuletõrje veevarustuse tagab olemasolev hüdrant Niidu teel (Niidu tee 1 kinnistu kõrval) ning tagada nende veevajadus min. 10 l/s. 13 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering 4.9.4. Reoveekanalisatsioon AS ELVESO on nõus vastu võtma detailplaneeringu alalt reovett koguses kuni 2,2 m3/d (66,0 m³/kuus). Planeeringuala reovee kanalisatsiooni ühendus ühiskanalisatsiooniga on planeeritud 11330 Järveküla- Jüri kergliiklusteel asuvasse isevoolsesse reovee kanalisatsioonikaevu, ÜPVK piirkonnas (vt tehniliste tingimuste LISA 1). Trassid on planeeritud tee maa-alale ja kanalisatsiooni vaatluskaevud kruntide piirist ca 1 m kaugusele. Vaatluskaevud jäävad planeeritud kruntide liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga. Liitumispunktid on kujutatud tehnovõrkude plaanil AS-04. Vaba veerõhk liitumispunktis on minimaalselt 2,0 bar. Trassidele juurdepääsuks ja hooldamiseks on vee- ja kanalisatsioonitrassi kohale ette nähtud trassivaldaja kasuks servituudivajadusega ala laiusega 2+2 m. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele, tee kinnistule (üldkasutatavale maale). Nõuetekohaselt koostatud projekti kooskõlastamine, veevarustuse (sh ka ajutise ehitusaegse) ja reovee ärajuhtimise teenuselepingu sõlmimine on võimalik peale piirkonna ÜVK rajatiste valmis ehitamist ja nõuetekohaselt üle andmist AS-le ELVESO. Kui vee- ja kanalisatsiooniga liitumist ei ole võimalik lahendada AS ELVESO tehniliste üldnõuetega kooskõlas, tuleb paigaldada uus Aasa reoveepumpla. Detailplaneeringu alale lubatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise mahud on võimalik tagada pärast Rae valla ÜVK arengukavaga planeeritud rajatiste ehitamist ja Aasa RVP rekonstrueerimist. Tabel nr 1- Vee, olmereovee ja sademevee (VKS) planeeritud kogused kruntide lõikes: Krundi vee kogus vee kogus olmereovee olmereovee max Sademevee max pos nr (m3/kuus) max (m3/d) kogus (m3/kuus) kogus (m3/d) kogus (l/s) 1 36 1,0 36 1,0 10 2 10 0,4 10 0,4 3 3 20 0,8 20 0,8 3 Kokku 66 2,2 66 2,2 16 4.9.5. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Sademevee ärajuhtimine on lahendatud lokaalselt krundipõhiselt. Pos. nr 1 planeeritud parkla alale on ette nähtud sademevee imbsüsteem, mis annab võimaluse sademevee ära juhtimiseks krundi kõva- kattega platsilt ja põhihoone katuselt. Kruntide pos nr 2 ja nr 3 sademevee kogused on suhtelised minimaalsed ja planeeritud need immutada rohealadel pinnasesse. Sademevee vooluhulgad arvutatakse vastavalt Eesti standardile EVS 848:2013. Selle kohaselt on kruntide sademevee vooluhulkade kogused toodud tabelis nr 1. Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus, sh sademete veekogused lahendatakse planeeringu elluviimisel edasise projekteerimise etapis. 4.9.6. Elektrivarustus Planeeritava krundi elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 21.01.2020 väljastatud tehnilised tingimused nr 341588. Võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime on 1440 A, faaside arv 3. Planeeringuala kruntide varustamine elektriga nähakse ette olemasolevast alajaamast Kalmu-3:(Rae). Planeeritud kruntide pos 1 ja 3 varustamiseks elektriga on alajaama Kalmu-3:(Rae) kinnistule Niidu tee 23a, krunt pos 1 krundipiirile kavandatud jaotus-liitumispunkt. Krunt pos 3 elektriga varustamiseks nähakse ette läbi krundi pos 1 maakaabli trassikoridor koos servituudivajaduse alaga krundi pos 3 omaniku kasuks. Planeeritud krundil pos 2 on olemasolev liitumiskilp. Planeeritud transpordimaa sihtotstarbega kruntidele pos 4 ja 5 ei ole ette nähtud tänavavalgustust. 14 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Elektrilevi OÜ elektripaigaldiste rajamise võimaldamiseks tuleb kinnistu omanikul / õigustatud isikul sõlmida maa kasutamist võimaldav notariaalne leping.  Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.  Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ ja teiste puudutatud isikutega. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. 4.9.7. Tänavavalgustus Tänavavalgustus on planeeritud krundipõhiliselt ja lahendus antakse ehitusprojekti staadiumis. 4.9.8. Telekommunikatsioonivarustus Sidevarustuse lahenduse koostamiseks on Telia Eesti AS poolt väljastatud 13.02.2020 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 33422369. Planeeritavate hoonete sidevarustus on lahendatud 11330 Järveküla-Jüri tee kergliiklustee maa-alal paiknevast olemasolevast sidevõrgust. Igale planeeritavale hoonele on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsioonisisestus. Sidekanalisatsioon on planeeritud tee maa-alale. Planeeritud krundil pos 3 on olemasolev liitumine sidevõrguga, mis nähakse ette säilitada ja olemasolevale sidekaablile on planeeritud servituudivajadusega ala võrguvaldaja kasuks. Planeeringu lahenduses on ette nähtud servituudivajadusega ala trassi teljest mõlemale poole 1 m. Planeeritud hoonetele on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsioonisisestus. Sidekanalisatsioon ja liitumispunktid on planeeritud avalikult kasutavate teede maa-alale. Täiendavad tingimused siderajatiste rajamisel:  Tellida Telia Eesti AS poolt ehitusprojekti koostamiseks tehnilised tingimused.  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. 4.9.9. Soojavarustus Planeeringulahenduses on küttesüsteem ettenähtud lokaalsena, energiasäästlikuna ja keskkonnasõbralikuna. Soovitatav on kasutada passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme (päikesepatareid, passiivne päikeseküte hoone akende orienteerimine lõunasse või vee baasil päikesekütte elemendid). Kütteallikane võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Hoonete küttesüsteemi valikul arvestada küttesüsteemi energiatõhusust. Õli- ja kivisöekütte kasutamine planeeritud hoonete kütmiseks ei ole soovitavad, et tagada keskkonna säästlikku kasutamist. Lahendused täpsustada hoonete projekteerimise etapis. 4.10. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded Ehitusseadustik § 65 sätestab järgmist: (1) Ehitatav uus või oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone peab ehitamise või rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui ehitamine toimus ehitusloa alusel, peab ehitis vastama loa andmise ajal kehtinud energiatõhususe miinimumnõuetele. 15 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering (2) Hoone välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et nende terviklikul käsitlemisel oleks võimalik tagada energiatõhususe miinimumnõuete täitmine. Majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrusega nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” on kehtestatud miinimumnõuded hoone, sealhulgas madalenergiahoone ja ligi-nullenergiahoone, energiatõhususele. 4.11. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeritava ala suurus 1,0 ha Kavandatud kruntide arv 5 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 6002 m² 64% ärimaa 2785 m² 30% transpordimaa 537 m² 6% Planeeritud. parkimiskohtade arv: 39 Haljastus% 25% 5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 5.1. Eessõna Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav tegevus on oma iseloomult (üksik-, paaris- ja ärihoone planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtetingimused:  Planeeringu ala asub Rae valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustuses paikneval elamumaal;  planeeritav katastriüksus on ehitisregistri andmetel hoonestatud üksikelamuga ja abihoonetega;  väärtuslik kõrghaljastus planeeritaval alal puudub;  planeeringuala on aktiivses kasutuses mitteolev haritav maa, mis ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda;  teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;  vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (seisuga 12.01.2019) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringu alal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub;  vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele (12.01.2019) ei asu planeeringu alal ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub;  vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetele (12.01.2019) on piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:  võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused;  kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud;  meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks;  eluhoone projekteerimisel ja ehitamisel siseruumide nõuetekohase mürataseme tagamine;  ehitustegevusega kaasneva müra- ja vibratsioonitaseme piirväärtuste tagamine; 16 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering  planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega arvestamine ning tehnoseadmete müra nõuetekohase mürataseme tagamine ümbruskonna elamualadel;  piisava insolatsiooni tagamine;  meetmed põhjavee kaitseks;  sademevee käitlemine;  keskkonnalubade taotlemise vajadus lähtuvalt kavandatavast tegevusest;  haljastuse lahendus;  heakorrastus ja olmeprügi. 5.2. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukordade esinemise võimalikkus ja nende vältimise meetmed Planeeringuga antakse ehitusõigus elamu- ja ärimaale ning keskkonda ohustavat tegevust kavandatud ei ole, on detailplaneeringu elluviimisel siiski võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Maaomanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust igast avariist ja võtma tarvitusele meetmed tekkinud reostuse koheseks peatamiseks, kõrvaldamiseks ja tervisekaitse tagamiseks. Oht inimese tervisele avaldub kõige selgemalt hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Avariiohtlikku olukordade vältimiseks:  territooriumi korrashoid;  territooriumile tagada juurdepääs;  ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;  vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem. 5.3. Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud Detailplaneeringu lahenduse elluviimisel ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (sh pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist). Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info põhjal ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Planeeringualasse jäävale kinnistule ehitusõiguse määramisega on võimalikud ehitustegevusega kaasnevad riskid ,mis on ajutised ja lokaalsed. Ehitustegevuse käigus võib esineda vibratsioon, müra ja mõningane õhureostus (näit tolm ja lõhn) ja ehitustegevusest tekkivad jäätmed. Detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too, kui ehitus- ja kasutusstaadiumites arvestatakse keskkonnakaitseliste nõuetega ja tingimustega ning heast tavast. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. 5.4. Meetmed radooniohutu keskkonna tagamiseks Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal normaalse radoonisisaldusega pinnas (10 – 30 kBq/m³). Rakendades projekteerimisel ja ehitamisel vastavaid EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, on tagatud radooniohutu keskkond siseruumides. 17 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” kohaselt on lubatud piiranguteta ehitustegevus radooni piirsisaldusega pinnaseõhus 50 kBq/m³. Meetmed, mis on soovituslikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:  ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata heale ehituskvaliteedile, kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimisele ning heale ventilatsioonile;  soovitav on kasutada vundamendi tuulutussüsteeme tagamaks võimaliku radooni väljapääsu hoone alt. 5.5. Eluhoone projekteerimisel ja ehitamisel siseruumide nõuetekohase mürataseme tagamine Eluhoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada müratasemed, mis ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid. Normtasemete saavutamiseks eluhoonete projekteerimisel ja ehitamisel rakendada müravastaseid meetmeid vastavalt Eestis kehtivale standardile EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Hoonete projekteerimisel ning tehnoseadmete asukoha valikul tagada paigaldatavate tehnoseadmete müratase, mis ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Mürakaitse rakendamise meetmed:  Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w3+Ctr4 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest;  Eluhoone puhul tuleks mürarikkamal fassaadil kasutada materjale, mille õhumüra isolatsiooni indeks on vähemalt 40 dB;  Akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid. 5.6. Ehitustegevusega kaasneva müra- ja vibratsioonitaseme piirväärtuste tagamine Planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu ala ja lähialaga. Välisõhus levivale mürale kehtivad Eestis normtasemed, mis on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja vibratsiooni piirväärtused on äratoodud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”. Ehitustegevusega kaasnevad müra – ja vibratsioonitasemed ei tohi ümbruskonnas ületada kehtestatud normtasemeid ja piirväärtusi. 5.7. Planeeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega arvestamine ning tehnoseadmete müra nõuetekohase mürataseme tagamine ümbruskonna elamualadel Hoonete projekteerimisel ning tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) asukoha valikul tagada paigaldatavate tehnoseadmete müratase, mis ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. 3 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsiooni vahel (s.o ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni). 4 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1. 18 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega. Ärihoonele paigaldatavad tehnoseadmed on müra häiringute vältimiseks soovitav paigutada elamutest võimalikult kaugele (võimalusel sellistele hoonekülgedele, mis ei ole suunaga elamute poole). 5.8. Piisava insolatsiooni tagamine Uusehitiste rajamisel ei tohi insolatsioon ehk otsene päikesekiirgus olemasolevas eluruumis nii oma- kui naaberkinnistutel väheneda rohkem kui poole võrra. Vastavalt Eestis kehtivale standardile EVS 894:2008+A2:2015 peab eluruumides olema tagatud katkematu insolatsioon vähemalt 2,5 tunni pikkuselt ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Elamutes, koolieelsetes lasteasutustes, õppeasutustes, hoolekandeasutustes, haiglates planeeringute koostamisel tuleb hoonete asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et eluruumides oleks kindlustatud vähemalt 2,5-tunnine katkematu isolatsioon (otsese päikesekiirguse pääsemine ruumi) päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Vajadusel tuleb planeeringu koostamise käigus koostada insolatsioonianalüüs. Liginullenergia hoonete kavandamisel toob nõude täitmine kaasa ülekuumenemise riski, mille vältimiseks näha ette meetmed. 5.9. Meetmed põhjavee kaitseks Planeeringuala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Reovee ärajuhtimisel keskkonnareostuse tekitamine peab olema välistatud. Põhjavee kaitseks kasutatavad meetmed:  mitte juhtida saasteaineid või saastunud vett haljasaladele;  kõik reoveed tuleb kanaliseerida standardite kohaselt: EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon; EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt; RIL 77-1990, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud / Paigaldusjuhend. Kavandatava tegevusega ei kaasne põhjaveevõttu ega põhjaveereostust. Põhjavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. 5.10. Sademevee käitlemine Sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida. Planeeritud kruntide vertikaalplaneerimine peab välistama vee valgumise naaberkinnistutele ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistule. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 5.11. Keskkonnalubade taotluse vajadus  Elamutes tekib peamiselt sega olme- ja biolagunevaid jäätmed ning nende kogumine tulenevalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjast on hõlmatud korraldatud veo raames. Jäätmeloa taotlemine ei ole vajalik. Äri hoone puhul lähtuda jäätmeloa taotlemise vajadusest tulenevalt kavandatavast hoone kasutusotstarbest ning tehnoloogiatest. Vajadusel taotleda jäätmeluba enne hoone kasutusloa taotlemist.  Keskkonnaministri 11.06.2014. a määrus nr 20 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba“ sätestab 19 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on välisõhu saasteluba ja erisaasteluba nõutav. Välisõhu kaitse seaduse § 148 kohaselt tuleb enne ehitusloa taotlemist taotleda saasteluba. Planeeringu lahenduse kohaselt ei ole alale ette nähtud määruses sätestatud saasteainete heitkoguse piirnormi ületamist. Hinnata tuleb iga hoone ehitusprojekti staadiumis paigaldatavate seadmete võimsust ja saasteainete heitkoguseid. Vajadusel taotleda saasteluba enne hoone kasutusloa taotlemist.  Veeseaduse § 8 lg 2 määratleb, millistel juhtudel peab taotlema vee erikasutusluba. Tee maa-alalt ning kinnistute kõvakattega platsidelt ja katustelt sademeveed kogutakse kokku. Kraavi juhitav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” sätestatud nõuetele. Sellele tegevusele taotleda vee erikasutusluba tulenevalt veeseaduse § 8 lg 2 p 4.  Maapõueseadus sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. Juhul, kui pinnast kavatsetakse tekkekohast ära vedada ning taaskasutada teisel kinnistul, tuleb lähtudes Jäätmeseaduse § 74 taotleda Keskkonnaametist registreerimistõendit. Vähemalt kaks nädalat enne jäätmekäitluse alustamist teavitada oma kavandatavast tegevusest, saates Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile teate, millele lisada maaomaniku kooskõlastus, kelle maale pinnas veetakse. 5.12. Haljastuse lahendus. Vastavalt kehtivale Rae valla üldplaneeringule on ette nähtud istutada krundi iga 300 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamise kõrgus on minimaalselt 6m. Vana-Tartu maantee äärde on kavandatud puude allee. Olemasolev kõrghaljastus on ette nähtud säilitada maksimaalses mahus. Haljastus ei tohi takistada päästetöid. Ehitusprojektide koosseisus kajastada nii säilitatav kui ka kavandatav haljastus. Haljastuse paiknemise planeerimisel hoonetest, rajatistest jms juhinduda standardist Eesti Standard EVS 843:2016. Puude likvideerimist Rae valla territooriumil reguleerib Rae Vallavalitsuse 22.02.2011 määrus nr 17 „Puu raieloa andmise kord Rae vallas”. Enne ehitustegevuse algust tuleb ohustatuid puid kaitsta, et nad ei saaks ehitustegevuse käigus viga. Puutüvede ümber tuleb panna puidust kaitse, et tüvesid ei vigastataks. Väljakaevatud pinnast ei tohi kuhjata juurekaela ümber. Puude ümber peab maapind jääma samale tasemele. Haljastustööd teostada vastavalt Maa RYL 2010 „Hoone ehituse pinnasetööd”. 5.13. Heakorrastus ja olmeprügi. Igakordne krundi omanik kohustub tagama krundi heakorra. Rae valla territooriumil reguleerib jäätmemajandust Rae Vallavolikogu 19.03.2013 määrus nr 99 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri” Ehitustöödega kaasneb ehitusjäätmete teke, kuid arvestades planeeritud ehitusmahte, ei teki olulises mahus jäätmeid. Ehitusjäätmete valdaja peab korraldama ehitusjäätmete taaskasutamise või andma need üle asjakohast jäätmeluba ja vajadusel ohtlike jäätmete litsentsi omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Kruntidele on ette nähtud jäätmekonteinerid, mis asuvad kõvakattega alusel vahetult krundile sissesõidutee ääres, mis tagab lihtsa liikluskorraldusliku ligipääsu. Jäätmekonteinerite asukoha valikul järgida jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. 20 Järveküla Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneering 6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur“ osa 1: Linnaplaneerimine. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: - nähtavus, - juurdepääsuvõimalus, - territoriaalsus, - vastupidavus, - valgustatus. Käesolev planeering soovitab: - kinnistu valgustada ja heakorrastada, - tagada hea nähtavus, - kasutada vastupidavaid materjale. Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse ja piirdeaedade paiknemine. 7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringu alal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:  planeeringujärgsete katastriüksuste moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega;  tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;  tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine;  planeeringujärgse hoone projekteerimine, ehitusloa taotlemine ning ehitamine. Detailplaneeringuga ettenähtud krundile hoonete ehitamiseks ei esitata Rae Vallavalitsusele ehitusloataotlusi enne, kui krunti teenindav taristu on saanud kasutusloa. Koostas: Külli Samblik 11.08.2020 21 EHITUSÕIGUSE TABEL ehitisealune pind m² maks. korruselisus (detailplaneeringu hoone kõrgus (m) min. tulepüsivuse suletud brutopind krundi planeeritud maa sihtotstarve maa sihtotstarve parkimiskohtade põhi- +abihoone põhi- / abihoone arv: normatiivne suurus m² (vajadusel min.) ja osakaalu % (katastriüksuse maks. hoonete katastriüksuse krundi aadress ja osakaalu % ja kavandatud liikide kaupa) liikide kaupa) liikide kaupa arv krundil ettepanek hoonete aadressi pos. nr. klass Ni arhitektuurinõuded kitsendused või id u te e 1 11 33 Su ur 1 2785 800 2 ;9m/ 1; 5m 1+2 Ä 100% Ä100% 1600 TP 1 27 ; 32 Katusekalle: elamu- 0° - 30° ärihoone- 0° - 15° Tee kaitsevöönd 30m; 0J -A ärv llik Välisviimistlus: betoon, klaas, ek a 2 4002 540 2 ;8m/ 1; 5m 1+2 1080 TP 3 3 ; 3 kivi, krohv, puit, vineer, plekk üla EE 100% E 100% -Jü (40% ärihoone fassaadist) ri t võrkpiire hekiga; ee 3 2000 400 2 ;8m/ 1; 5m 1+2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 ; 4 Piire: puitpiire, Te maks. h= 1.5 m ek 4 202 - - - L 100% L 100% - - - Tee kaitsevöönd 30m; ait se vö 11 5 335 - - - L 100% L 100% - - - ön 33 d3 0J servituudi vajadusega ala: 0m ärv POS 1 - Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks, Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile e kü 2m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi, võrguvaldaja kasuks; Maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja la- kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; Jü POS 2 - Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks, Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile ri t ee 2m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi, võrguvaldaja kasuks; Maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja L 100% kasuks; - PM POS 3 - Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks, Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile 4 - - - 2m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi, võrguvaldaja kasuks; 202 m² P- P- POS 4 - juurdepääsuteele 6m laiune ala pos 2 ja 3 omanike kasuks; Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks, Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile 2m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi, võrguvaldaja kasuks; Maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; POS 5 - juurdepääsuteele 6m laiune ala pos 2 ja 3 omanike kasuks. POS 1 - Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks, Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile 2m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi, võrguvaldaja kasuks; Maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks Ni idu TINGMÄRGID tee 23 a DETAILPLANEERINGU ALA PIIR 4 KINNISOMANDI PIIR 11 ,00 33 0J P32 ärv 17 L 100% ek PLANEERITUD KRUNDI PIIR üla - JR -Jü 5 - - - ri t ee PLANEERITUD HOONESTUSALA 335 m² P- P- Ä 100% 9/5 SOOVITUSLIK HOONE ASUKOHT ÄRIHOONE / ELAMU Ni id u 1 2/1 800 1+2 ,00 te 2785 m² P- P32 OLEMASOLEVAD HOONED PLANEERINGU ALAL e 3 30 OLEMASOLEVAD HOONED 0 4 ,0 33 3, OLEMASOLEV / PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA 99 LIKVIDEERITAV TEEOSA 4 Ni id u te e 23 PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS ,5 11 PM / JR PLANEERITUD SOOVITUSLIK PRÜGIMAJA / JALGRATTAHOIDLA ASUKOHT PLANEERITUD AED OLEMASOLEV KÕRGEPINGE KAABEL OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL OLEMASOLEV SIDEKAABEL OLEMASOLEV KANALISATSIOONI TORUSTIK 4 OLEMASOLEV SADEMEVEE TORUSTIK EE 100% OLEMASOLEV VEETORUSTIK 2 8/5 2/ 1 540 1+2 4 4 PLANEERITUD SERVITUUDIVAJADUSEGA ALA 4002 m² P- P3 TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD: Planeeritava ala suurus 1.0 ha Kavandatud kruntide arv 5 Krunditava ala maa bilanss: EE2 100% ärimaa 2785 m² 30% 4 8/5 3 2/1 400 1+2 elamumaa transpordimaa 6002 m² 64 % 537m² 6% 2000 m² P- P4 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES KÕRGUS EHITISE- Plan. parkimiskohtade arv: 39 1 MEETRITES HOONETE SUURIM KORRUSE- LISUS ALUNE PIND ARV KRUNDIL Haljastus %: 25 % KRUNDI SUURUS Pn Pn PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES Märkus: PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES 1.Topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ G.E.Point 25.08.2017, töö nr 17-G363. EHITISEALUNE PIND Töö nr. 355 KÕRGUS MEETRITES, SUURIM KORRUSELISUS: ELAMU / ABIHOONE Arhitekt K. Samblik RAE VALD JÄRVEKÜLA DP MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER Projektijuht A.Anton VANA-TARTU MNT 22A KINNISTU M 1:500 Tehnik DETAILPLANEERING 26.08.2020 PÕHIJOONIS AS - 04 Rae Vallavalitsus Teie 02.11.2020 nr 6-1/9649 [email protected] Aruküla tee 9 Meie 01.12.2020 nr 15-2/20/51020-2 Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harju maakond Vana-Tartu mnt 22a kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Harju maakonnas Rae vallas Järvekülas Vana-tartu mnt 22a kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus 65301:001:1522, edaspidi planeering). Planeeringu eesmärk on planeeringualalt jagada välja elamumaa kinnistud, ärimaa kinnistu ning neid teenindavad transpordimaa kinnistud. Määrata ehitusõigus, hoonestustingimused, lahendada juurdepääs, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu tingimusel, et detailplaneeringut korrigeeritakse järgnevalt: - Kavandatud sidekaabli trass (sh selle servituudi vajadusega ala) nihutatakse maksimaalsel võimalikul määral riigitee aluselt maalt välja. - Samuti tuleb planeeringu seletuskirja täiendada, et tehnovõrgud, mis kavandatakse riigitee alusele maal tuleb rajada kinnisel meetodil. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga: 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: - Seletuskiri [2020-08-11 Vana-Tartu mnt 22a DP seletuskiri.pdf] - Põhijoonis [AS-04 Põhijoonis_A2.pdf] Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2)

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →