Leping

TARKVARAARENDUSE LEPING 1-12/20/2660-1 ERITINGIMUSED POOLTE ANDMED Nimi Registrikood / KMKR number Asukoht Esindaja Tellija Maanteeamet 70001490 EE100915493 Teelise tn 4, 10916 Tallinn Teehoiudirektor p eadirektor i ülesannetes Raido Randmaa Täitja Dolm IT OÜ 12809505 EE101795081 Lõõtsa tn 12, 11415 Tallinn Juhatuse liige Mait Piir LEPINGU ESE Lepingu esemeks on üle-eestilise reisiplaneerija Peatus.ee tarkvara analüüsi- ja arendustööde teostamine , mida Täitja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja selle lisades toodud eesmärkide saavutamiseks ja tingimu stele . Hankel eping on sõlmitud riigihanke „Üle-eestilise reisiplaneerija Peatus.ee analüüsi- ja arendustööd“, viitenumbriga 229730, tulemusel. TÖÖ VÕI PROJEKTI TASU SUURUS JA ARVELDAMISE TINGIMUSED Lepingu kogumaksumus on kuni 120 000,00 ( ükssada kakskümmend tuhat ) eurot, millele lisandub käibemaks selle kehtivas määras. Tö ö koosneb kolmest etapist ning T ööde etappide sisu ja tähtajad on toodud Lepingu lisas 1 Tehniline kirjeldus. Töö tundide maht on kokku kuni 30 00 tundi. Töö t unnihind on 40 (nelikümmend ) eurot , millele lisandub käibemaks selle kehtivas määras. Lepingu tingimuste kohaselt teostatud ja vastuvõetud Töö eest tasub Tellija Töövõtjale igakuiselt vastavalt T öö tegemiseks kulunud tundide tegelikule mahule, kuid mitte üle punktis 3.1. toodud maksumuse . Tasustatakse p 3. 2 esitatud tunnihinna alusel vastavalt reaalselt kulunud töötundidele, mis on registreeritud JIRA Tempos. Tellija tasub pärast Töö vastuvõtmist Täitja esitatud arve kah ekümne ( 2 0) kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmisest, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning tööde teostamise või teenuste osutamise periood. INTELLEKTUAALSE OMANDI ÕIGUSED T äitja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 13 1 ja § 13 2 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. T äitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. T äitja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. T äitja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). Lepingu p-des 4.1.-4.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. LEPPETRAHVIDE SUURUSED Lepingujärgne leppetrahv on kuni 10 % L epingu kogumaksumusest . Leppetrahvide kogusumma on piiratud kuni 25%-ga Lepingu kogumaksumusest . PROJEKTIPLAAN Töö t eostami st alustatakse koheselt pärast L epingu jõustumist. Leping jõustub allkirjastamisel ja kehtib 36 kuud või kuni on töid teostatud Lepingu punktis 3.1 toodud Lepingu kogumaksumuse mahus . Täitja peab Töö etapid teostama Lisa 1 Tehnilises kirjeldus es toodud ajakava kohaselt . Tähtajad Tarnete üleandmiseks lepitakse kokku Töö tellimise käigus ja fikseeritakse kirjalikult ajakavas Tööülesannete halduskeskkonnas . PROJEKTI JUHTRÜHMA, PROJEKTIJUHTIDE KONTAKTANDMED JA VÕTMEISIKUTE ANDMED FORMTEXT (Täitja projektijuhil või muul volitatud isikul) on õigus anda Tööd Tellijale üle ja allkirjastada Täitja nimel vastavaid Akte ning kohustus nõutada Tellija juhiseid ja informatsiooni Lepingu täitmise käigus tekkinud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. Projekti juhtrühma andmed Projekti juhtrühma tegevusi koordin eerib punkt 7.4.1 alapunktis nimetatud võtmeisik. Juhtrühma koosseis lepitakse kokku Poolte kokkuleppel enne Töödega alustamist. Projektijuhtide kontaktandmed Täitja kontaktisiku / projektijuhi kontaktandme d esitatakse vastavalt Lepingu alapunktile 7.4.2.1 ; Tellija kontaktisik /projektijuht : Maanteeameti infotehnoloogia osakonna arendustalituse projektijuht Raigo Püü, [email protected], tel 53045940 . Võtmeisikute andmed Tellija võtmeisik /Projektijuht : Maanteeameti infotehnoloogia osakonna IT arendustalituse projektijuht Raigo Püü, e-post: [email protected], tel 53045940 . Täitja võtmeisikud: Täitja esitab Tellija Projektijuhile Täitja võtmeisikute kandidaatidega CV-d 5 kalendripäeva jooksul alates L epingu sõlmimisest. Tellija Projektijuht kontrollib vastava isiku vastavust alltoodud alapunktides sätestatud tingimustele 7 kalendripäeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta alltoodud alapunktides toodud nõuetele. Tellija Projektijuhi poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Täitja 3 kalendripäeva jooksul uue kandidaadi Tellija Projektijuhile kooskõlastamiseks. Täitja l peavad olema järgmised võtm eisikud, kes osalevad lepingu tä i t misel ja kes peavad vastama alljärgnevatele tingimustele: Täitja Projektijuht ; Täitja Analüütik ; Täitja Testija; d) Täitja Programmeerija . Täitja Programmeerija l pea b olema kaardirakenduse loomises (GIS pädevus) kogemus, GIT (versioneerimis keskkond) kasutamis e kogemus , püsiva integratsiooni töövoo kogemust (Continuous integration) . P rogrammeerijal peab olema Java SE6 OCP või Java 8 OCA või parem sertifikaat ning Spring Framework Professional või parem sertifikaat. Täitja Arhitekt. Täitja Arhitektil peab olema vähemalt Java 8 OCP tasemel sertifikaat. Täitja ei tohi ilma Tellija Projektijuhi nõusolekuta võtta tagasi Täitja võtmeisikut ega määrata temale asendajat. PROJEKTI ELLUVIIMIST TOETAVATE KESKKONDADE ANDMED Tööülesannete halduskeskkond Tööülesannete halduskeskkonnaks on M aanteeameti arenduskeskkond (Jira) . Täitjal on kohustus sisestada personaliseeritud tööajaarvestus Tellija arenduskeskkonnas iga tööpäeva lõpuks. Projekti dokumendihalduskeskkond Projekti dokumendihalduskeskkonnaks on Maanteeameti dokumendihalduskeskkond . Lähtekoodi halduskeskkond Projekti lähtekoodi halduskeskkond on Maanteeameti GitHub . Arendus-, Test- ja Toodangukeskkonnad Arendus-, Test- ja Toodangukeskkondade installeerimise teostab Tellija. Arendus-, Test- ja Toodangukeskkondade ligipääsude haldamisega tegeleb Tellija. Lepingu sõlmimisel olemasolevad dokumendid Lepingu lisa d : Lisa 1 - Tehniline kirjeldus . / Allkirjastatud digitaalselt / /Allkirjastatud digitaalselt/ Raido Randmaa Mait Piir Teehoiudirektor p eadirektor i ülesannetes juhatuse liige Maanteeamet Dolm IT OÜ TARKVARA ARENDUSE LEPING ÜLDTINGIMUSED MÕISTED Suure algustähega mõisteid tuleb Lepingus tõlgendada nii, nagu need allpool on määratletud. Kui ei ole teisiti sätestatud, siis viitab mõiste ainsuse vorm ka selle mitmusele. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem Lepingu olemuse ja eesmärkidega. Akt - dokument, mille allkirjastamisega Täitja annab Tööde etapi raames tehtud Tööd üle ja Tellija võtab need vastu. Viimase Tööde etapi lõpus allkirjastatakse Koondakt , millega peab olema hõlmatud kogu Tarkvara . Koondakti allkirjastamisega kinnitavad Pooled, et Lepingu täitmiseks vajalikud tööd (v . a garantii kohustus ) on nõuetekohaselt teostatud; A nalüüs - kõik Lepingu täitmiseks vajalikud alljärgnevad komponendid kogumis: Eelanalüüs- defineeritakse, milline on arendatav infosüsteem kasutajate vaatepunktist. Eelanalüüs on tarkvara loomist ettevalmistav tööde etapp, mille käigus kaardistatakse tarkvara funktsionaalsuse üldine ulatus, ootused mittefunktsionaalsetele nõuetele, analüüsitakse vajalike protsesside muudatusi ja vajadusel valmistatakse ette lahenduse esmane prototüüp. Etapi tulemina on võimalik koostada üldine plaan projekti elluviimiseks. Kasutatavuse analüüs - selgitatakse, kuivõrd süsteemi on võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Hinnatakse süsteemi õpitavust, intuitiivsust, kasutamise efektiivsust ja sujuvust. Kasutatavuse analüüsi eesmärk on leida süsteemis optimeerimist vajavaid kohti, mille muutmine suurendab kasutusmugavust, tõstab kasutamise efektiivsust, vähendab süsteemi valekasutusi, kasutussessioonide katkemist enne protsessiga lõpuni jõudmist. Kasutatavuse testimisel kasutatakse soovitatavalt ka süsteemi tegelikke lõppkasutajaid . Ärianalüüs – arendusprojekti kaardistamise protsess, mille eesmärgiks on leida selged ärilised eesmärgid, prioriseeritakse projekti eesmärgid ja tegevused lähtuvalt nende realiseerimise kulust, mõjust asutuse tegelikele protsessidele ning majanduslikust mõjust. Ärianalüüsi tulemusena on olemas selge soovitava süsteemi eesmärk ja ulatus. Prototüüp - väljendab komponentide paigutust ekraanil ning navigeerimisloogikat, võimaldades seeläbi nii tarkvara loojal kui tellijal omada sarnast ettekujutust planeeritavast infosüsteemist, ning kus puuduvad tüüpiliselt võimalused andmeid salvestada või taaskasutada. Prototüübi näol on tegemist visuaalse algega, mille peamiseks eesmärgiks on lihtsustada eel- ja detailanalüüsi etappides tehtavat tööd. Süs t eemianalüüs ( detailanalüüs ) – protsess, mille tulemusena määratletakse süsteem ja sellele esitatavad nõuded erinevate vaadetena moodustades toimimis-ja infosüsteemi mudeli . Süsteemianalüüsi käigus valmib Spetsifikatsioon. Intellektuaalse omandi õigused – Intellektuaalse omandi õiguste käsitlemisel lähtutakse autoriõiguse seadusest; Kodukord - P rojekti käigus teostavate tegevuste, nende tegevuste teostamise eest vastutajate, tegevuste tulemusel valmivate tulemite ning nende tulemite omavaheliste seoste/sõltuvuste, samuti tulemite valmimise eelduseks oleva Täitja ja Tellija omavahelise suhtluse ning tagasiside edastamise kord . Kodukord on Lepingu lisaks ; Leping – Lepingu Eri- ja Üldtingimused koos lisadega . Lepingu eesmärgiks on fikseerida Tööde edukaks tegemiseks vajalike kokkulepete raamistik ; Lepingu Eritingimused – Lepingu Eritingimustes lepitakse kokku Lepingu Üldtingimustes või Kodukorras käsitlemata või Üldtingimusi või Kodukorda täpsustavates küsimustes. Pooled võivad Lepingu Eritingimustes kokku leppida ka erisusi Üldtingimustest, kuid nende puudumisel kohaldatakse Üldtingimusi; Lepingu Üldtingimused - Lepingu käesolev tekst, mida kohaldatakse lisaks Lepingu Eritingimustele ; Pakkumus - Riigihankes Täitja esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumus ; Pool – sõltuvalt Lepingu kontekstist kas Tellija või Täitja või mõlemad koos; Projekt – Riigihanke esemeks olev tarkvaraarendus ; Projektiplaan – Projekti või Töö sisu, teostamise aeg ja koht ning Tööde üleandmise ajakava; Riigihanke tehniline kirjeldus – Riigihanke alusdokumentide osaks olev tehniline kirjeldus, mis sisaldab nõudeid ja kriteeriume, millele teostatud Töö ja/ või Projekt peab vastama; Riigihange - riigihangete seaduses sätestatud aluste l ja korras Tellija korraldatav ja läbiviidav hankemenetlus, mille tulemusena sõlmitakse Leping Täitjaga; Spetsifikatsioon – P rojekti detailanalüüsi käigus dokumenteeritud lahenduse kirjeldus, mille alusel tarkvaralahendus programmeeritakse ning tarkvara funktsionaalsuse toimimist kontrollitakse. Spetsifikatsioonid sisaldavad muuhulgas tarkvarakomponent ide ja teenuste kirjeldusi, sh andmeväljade kirjeldus i, funktsionaalseid nõudeid jmt; Tarkvara – kõik Lepingu täitmiseks rakendatavate tarkvarade komponendid kogumis. Tarkvara võib koosne da järgmistest komponentidest: Arendatav tarkvara – tarkvara, mis on loodud spetsiaalselt Tellija jaoks Tellija konkreetseid huve ja soove silmas pidades Lepingu alusel; Kommertstarkvara – tarkvara, mida kasutatakse Arendatava tarkvara funktsionaalsuse tagamiseks ning mis kuulub kas Täitjale või kolmandale isikule ning mille kasutusõigus antakse Täitja või kolmanda isiku poolt Tellijale litsentsi alusel; Tellija tarkvara – mistahes tarkvara, mis on Tellija poolt omandatud, loodud või temale litsentseeritud, v.a Arendatav tarkvara ja Kommertstarkvara ; Täitja tarkvara – tarkvara, mis on Täitja poolt omandatud, loodud või temale litsentseeritud enne Lepingu sõlmimist; Vabavaraline tarkvara – tarkvara, mida kasutatakse Arendatava tarkvara funktsionaalsuse tagamiseks, kuid mida ei ole arendanud Täitja, vaid mis kuulub kolmandale isikule ning mille kasutusõigus antakse kolmanda isiku poolt Tellijale tarkvara vaba kasutuse litsentsi alusel; Tellija – Riigihanke korralda ja ja läbivii ja isik, keda Lepingu dokumentides võidakse nimetada ka hankijaks ; Teostajad - Lepingu täitmiseks kasutatavad isikud, eelkõige Tellija või Täitja spetsialistid, sealhulgas töötajad , alltöövõtjad , Tellija järelevalve vmt ; Täiendusvajadus – vajadus lahendada ilmnenud probleemid või täiendada funktsionaalsust , mis ei kvalifitseeru V eaks ning mille teostamise ja tasustamise osas on vaja täiendavalt kokku leppida; Täitja – Riigihankes eduka pakkumuse teinud isik, kellega Tellija sõlmib Lepingu; Tööd - Täitja poolt täide tavad tarkvara arenduse, seadistamise , konsultatsiooni, koolitamise või muud Poolte vahel kokku lepitud ülesanded ja dokument eerimine ; Töö etapp – Projekti eesmärkide täitmist viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt Poolte vahel kokku lepitud ajakavale . Projekti ajakavas lepitakse kokku Töö etapi tulemid ja tähtaeg; Tööpäev – kalendripäevad esmaspäevast reedeni (kell 8:00-17:00), v.a riiklikud pühad; Viga - tarkvaralahenduses esinev mittevastavus ärianalüüsile või Spetsifikatsioonile. Vigade kriitilisuse astmed: Esimese astme Viga „ Blocker “ (P1) – Tarkvaral põhinev teenus/süsteem ei toimi ega ole kasutatav , n äiteks on andmed on rikutud; esineb kasutajasessioonide ebanormaalne katkemine; probleem mõjutab süsteemi käideldavust ja andmete integ reeritust; mõjutatud on enamus T arkvara kasutajatest; vastukaal probleemi vältimiseks praktiliselt puudub; tõsine finantsmõju; Teise astme Viga „ Critical “ (P2) – T arkvaraga seotud probleem ei sega teatavate reservatsioonide järgimisel normaalset t öötamist; mõjutatud on üksikud T arkvara kasutajad; väiksema tähtsusega funktsionaalsused pole käideldavad, kasutatavad või süsteemi jõudlus on madalamal maksimaalsest nõudest; eksisteerib ajutine aktsepteeritav vastukaal probleemi vältimiseks; Kolmanda astme Viga „ Major “ (P3) – väiksed puudused minimaalse mõjuga Tarkvara kasutajatele või klientidele; kosmeetilised probleemid (ekraanikomponendid on nihkes, kuid see ei takista komponendi eesmärgipärast kasutamist) ; pikaajaline vastukaalu kasu tamine kasutajatele vastuvõetav; Võtmeisik - isik, kelle teadmised ja oskused on kriitilised Lepingu eesmärkide täitmisel . Tüüpiliselt on V õtmeisikuteks p rojektijuht, vastutav analüütik ja vastutav arhitekt. Võtmeisikud lepitakse kokku Lepingu Eritingimustes. LEPINGU ESE JA EESMÄRK Poolte eesmärgiks on juurutada Riigihanke tehnilisele kirjeldusele ja muudele Riigihanke alusdokumentides toodud nõuetele vastav Tarkvara Tellija toodang u keskkonnas. Täitja tehtavad Tööd on määratletud Riigihanke alusdokumentides, Pakkumuses ja muudes Lepingu lisades. Tööde täpsem sisu lepitakse kokku etapiviisiliselt ning dokumente eritakse Spetsifikatsioonidena P rojekti detail analüüsi käigus vastavalt Kodukorras toodud tööprotsessile . Tellija eeldab, et Täitja on Lepingu esemeks oleva te Töö de tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda Lepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Seepärast laieneb Täitjale ka nende t ööde tegemise kohustus, mida ei ole Lepingus otsesõnu kokku lepi tud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad Lepinguga seotud Tööde hulka ja pidid olema ettenähtavad Täitjale kui professionaalile Pakkumuse esitamise etapis ning on vajalikud Lepingu täitmiseks . Viimatinimetatud tööde tegemine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning Täitja teostab need tööd Lepingu täitmise raames. Täiendava kokkuleppeta ei kuulu täitmisele uued funktsionaalsed või mittefunktsionaalsed nõuded, mida ei olnud nimetatud R iigihanke alusdokumentides või P akkumuses. Pooled kohustu vad teist Poolt koheselt informeerima tehnilistest või organisatoorsetest piirangutest, mis võivad seada ohtu Lepingu eesmärkide saavutamise. Täitja tagab Tarkvara ühilduvuse Tellija toodangu keskkonnaga, sh Tellija tarkvaraga. Täitja on kohustatud järgima vaid selliseid Tellija toodangu keskkonna nõude i d , mida on kirjeldatud Riigihanke t ehnilises kirjelduses. Tööde käigus loodud lähte kood peab olema kirjutatud ja dokumenteeritud selliselt, et vajadusel oleks Tellija või kolmas isik võimeline aru saama tarkvara loogilisest ülesehitusest ning jätkama lähte koodi arendusega , juhindudes Riigi Infosüsteemi Arhitektuuri nõuetest. LEPINGU DOKUMENDID JA ÜLESEHITUS Lepingu dokumendid koosnevad kõikidest Riigihanke alusdokumentidest, Kodukorrast, Lepingu tekstist, Lepingu lisadest ja Lepingu muudatustest, milles võidakse kokku leppida pärast Lepingu sõlmimist, ning Pakkumusest. Lepingu sõlmimisel olemasolevad dokumendid fikseeritakse Lepingu Eritingimustes. Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik Lepingu dokument on nimetatud eespool allolevas loetelus) on järgmine: Lepingu Eritingimused ; Kodukord; Lepingu Üldtingimused; Muud riigihanke alusdokumendid ; Pakkumus . Hiljem tehtud muudatuste osas kehtib põhimõte, et ajaliselt hilisem muudatus prevaleerib ajaliselt varasema muudatuse üle. Kui vastuolu esineb sama pädevusjärjekorra dokumentide vahel, siis lähtutakse tõlgendamisel Lepingu eesmärgist ja mõistlikkuse põhimõttest . Vastuoluga ei ole tegemist, kui Lepingu Eritingimustes konkretiseeritakse Lepingu Üldtingimusi. L epingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. Pooled määratlevad Lepingu Eritingimustes vähemalt: Poolte andmed; Töö või Projekti tasu suurus (sh tunnihinnad ) ja arveldamise tingimused; Intellektuaalse omandi õigused ja nende kasutamine; leppetrahvide suurused; Projektiplaan i ; Projekti juhtrühma ja V õtmeisikute andmed, Projekti elluviimist toetavate keskkondade andmed; Töö või nende mis tahes osa juhusliku hävimise või kahjustamise riisiko; vajadusel struktuuritoetuste nõuded ; Lepingu sõlmimisel olemasolevad dokumendid . TÖÖDE ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE Lepingu Üldtingimustes on fikseeritud üldised nõuded Tööde üleandmisele ja vastuvõtmisele. Täpsemad tingimused Tööde üleandmiseks ja vastuvõtmiseks on sätestatud Kodukorras. Analüüsitööde vastavuse hindamisel kontrollib Tellija, kas dokumenteeritud lahendus vastab analüüsiprotsessi käigus Tellija poolt antud sisenditele, Riigihanke alusdokumentides esitatud ülesandepüstitusele ning Tellija poolt eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatud vajadustele. Vajadusel täpsustab Tellija Spetsifikatsioonis kirjeldat ut, andes tagasiside t vastavalt Kodukorrale. Arendustööde vastavust nõuetele hinnatakse Tööde testimisel kokkulepitud Testkeskkonnas. Arendustööde vastavuse hindamisel lähtutakse Riigihanke alusdokumentides ning Spetsifikatsioonis kokku lepitud ülesandepüstitusest. Spetsifikatsioonis ja Riigihanke t ehnilise kirjelduses esineva vastuolu korral lähtutakse hilisemast kokkuleppest ehk Spetsifikatsioonist. Tellija võib Töö ülevaatamisele kaasata ja selleks kasutada kolmandaid isikuid, kusjuures nii Tellijal kui ka tema poolt kaasatud kolmandatel isikutel on õigus täiendava tasu maksmiseta Töö või selle vahetulemuse ülevaatamiseks kasutada kõiki selleks vajalikke Tööga või selle vahetulemusega seotud Intellektuaalse omandi õigusi. Tööde vast uvõtmine fikseeritakse Aktiga. Viimase Tööde etapi lõpus esitab Täitja allkirjastamiseks Koondakti, millega peab olema hõlmatud kogu Tarkvara (sh iga Tööde etapi lõpus üle antud Tööd). Tööd loetakse Tellija poolt vastu võetuks, kui Tellija on allkirjastanud Akti. Tellija peab Akti allkirjastama, kui: Tellija ei ole Kodukorras kokkulepitud tähtaja jooksul Täitja poolt Akti alusel üle antud Tööde kohta pretensioone esitanud; Täitja on Vead kõrvaldanud ja parandatud Tööd Tellijale tähtaegselt üle andnud ning Tellija ei ole nende kohta kokkulepitud tähtaja jooksul pretensioone esitanud ; Tööde tulemid on Toodangukeskkonnas kasutusele võetud . Juhul kui Tööd võetakse Töö tulemis esinevate Vigade tõttu Toodangukeskkonnas kasutusele osaliselt, siis tuleb Aktis kokku leppida, millises osas on Tööd vastu võetud ning kuuluvad tasumisele. Aktis esitatakse ka vaegtööde nimekiri ning lepitakse kokku nende teostamise tähtaegades ning tasustamise korras. K ui Tellija on rikkunud Lepingu punktis 4.6 nimet atud Akti allkirjastamise kohustust, siis loetakse Tööd vastuvõetuks ning Täitjal on õigus esitada teostatud Tööde eest arve. Täitjal on õigus tõendada Tööde vastuvõtmisest keeldumise põhjuste ebaõi gsust, nõudes selleks mõlemaid P ooli rahuldava sõltumatu ekspertiisi tegemist. Kui Tööde vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, loetakse Tööd vastuvõetuks ning Tellija tasub Täitjale ekspertiisikulud , v astasel korral kannab ekspertiisikulud Täitja. Tellijale tuleb üle anda ka Tööde juurde kuuluv või nendega seotud dokumentatsioon (näiteks Spetsifikatsioonid jm dokumentatsioon, mille koostamises on selgesõnaliselt kokku lepitud), tehes kõik dokumendid Projekti d okumendihalduskeskkonna kaudu Tellijale kättesaadavaks, järgides Kodukorras tood ud dokumentatsiooni koostamise ja esitamise nõudeid. Tööde või nende mistahes osa juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku aeg lepitakse kokku Eritingimustes . GARANTII Täitja annab Lepingu alu sel teostatud Töödele garantii 2 ( kaks ) aasta t , arvates Tööde lõplikust üleandmisest kooskõlas Lepingu punktiga 4.5 (Koondakti esitamine). Garantiiga ei ole hõlmatud: ekspluatatsioonihäirete kõrvaldamine, mis on põhjustatud Tellija või tema poolt kasutatava kolmanda isiku poolt juhuslikust või tahtlikust Tarkvara kahjustamisest või ebaõigest kasutamisest; Vead, mis on tingitud Tarkvara kasutamisest vastuolus Täitja koostatud ja Tellija poolt vastu võetud dokumentatsiooniga; probleemid, mis tulenevad Tellija kasutajate andmesisestusvigadest või liidestatud süsteemide sisenditest, vaatamata sellele, et Täitja on nõuetekohaselt rakendanud sisendikontrolli; seotud süsteemide liideste kooskõlastamata muudatusest tulenevad funktsionaalsed häired ja andmekvaliteedi probleemid; diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumina registreeritud juhtumi uurimise raames tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav Töö kuulub eraldi tasustamisele Lepingu keskmise tunnihinna alusel , mis on fikseeritud Lepingu Eritingimustes . Garantiiperioodil ilmnenud Garantiiga hõlmatud Vead kõrvaldab Täitja tasuta. Nõuded Vigadele reageerimisele ning lahendamisele on alljärgnevad: Esimese astme Vigade (P1) puhul tuleb Veale reageerida ühe (1) T ööpäeva jooksul ning asuda seda lahendama viivitamatult T ööpäeva ajaraamides eesmärgiga V iga kõrvaldada hiljemalt kolme (3) Tööpäeva jooksul. K ui Vea kõrvaldamine kolme (3) Tööpäeva jooksul ei õnnestu, kohustub Täitja esitama raporti Vea kõrvaldamisega seotud tegevuste kohta kuni Vea kõrvaldamiseni alates neljandast (4.) Tööpäevast igal Tööpäeval ; Teise ja Kolmanda astme Vigade (P2 ja P3) puhul tuleb Veale reageerida viie (5) T ööpäeva jooksul. P2 Vigade puhul tuleb alustada Vea lahendamist hiljemalt seitsmendal (7 . ) Tööpäeval eesmärgiga Viga kõrvaldada viieteist kümne (15 .) Tööpäeva jooksul Vea raporteerimis es t ning P3 Vigade puhul hiljemalt kümnendal (10 . ) Tööpäeval eesmärgiga Viga kõrvaldada kahekümne (20 . ) Tööpäeva jooksul Vea raporteerimisest . Täitja kõrvaldab Vea vastavalt Lepingu Üldtingimuste punktis 5 .4 toodu d nõuetele. Kui Täitja ei suuda Vigu kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib Tellija korraldada Vigade kõrvaldamise kolmanda isiku abil , tea vi tades sellest eelnevalt Täit jat . Tellijal on õigus nõuda, et Täitja katab mõistlikud kulud, mis t ekkisid seoses kolmanda isiku kaasamisega Vea kõrvaldamisse juhul, kui Tellija tõendab, et tege mist oli garantiiga hõlmatud V eaga. Kolmanda isiku poolt tehtud koodimuudatuste garantiikohustus lasub nimetatud kolmandal isikul, v.a juhul kui P ooled on kokku leppinud teisiti. Kui Viga ei kuulu garantii korras kõrvaldamisele, esitab Täitja Tellijale põhjendused kirjalikus vormis viivitamatult , kuid mitte hiljem kui järgmisel Tööpäeval pärast sellest asjaolust teada saamist . Kui Poolte vahel tekib vaidlus Vea üle, on kummalgi Poolel õigus tellida sõltumatu ekspertiis, tea vi tades sellest eelnevalt teis t Pool t . Pooled on kohustatud tagama eksperdi nõudmisel ligipääsu vajalikele andmetele või informatsioonile. Ekspertiisikulud kannab Pool, kes ekspertiisiakti kohaselt Vea garantiilisuse hindamisel eksis . Garantii kaotab kehtivuse, kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähte koodi (v.a Lepingu Üldtingimuste punktis 5.5 kirjeldatud kolmanda isiku kaasamine Vea kõrvaldamisse . Samuti ei kaota garantii ei kaota kehtivust, kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavad muudatusi . ) OMANDIÕIGUSED Kui Töö sisaldab Täitja poolt T ellijale üleantavaid asj u, siis läheb asja omandiõigus Täitjalt T ellijale üle vastavat asja sisaldava Töö vastuvõtmise või vastavalt Lepingule vastuvõetuks lugemise hetkest. intellektuaalse omandi õigused 7.1 Intellektuaalse omandi õigused ja nende kasutamine fikseeritakse Lepingu Eritingimustes. LEPINGU MAKSUMUS JA ARVELDUSED Tellija peab Täitja teostatud Tööde eest maksma Täitjale tasu, mille suurus ja arveldamise tingimused on fikseeritud Lepingu Eritingimustes. Lepingu Eritingimustes fikseeritud tasu on Täitja ainus tasu seoses Lepinguga ning see ei ole seatud sõltuvusse inflatsioonist, tööjõu või muude vahendite kallinemisest või mistahes muudest teguritest ning tasu võib muuta üksnes Poolte kirjaliku kokkuleppega õigusaktides lubatud juhtudel ja korras. Täitja esitab Tellijale masinloetava e-arve üle antud ja vastu võetud Tööde eest pärast vastava Akti allkirj astamist Tellija poolt või kui T ööd võib lugeda vastuvõetuks vastavalt Lepingu le. Arve loetakse tasutuks arvel näidatud summa laekumisest Täitja arveldusarvele. Kui Tellija ei tasu Täitja esitatud arveid õigeaegselt, on Täitjal õigus nõuda viivist 0,1% vastaval arvel märgitud tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest kuni arve täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 25 % vastava arve summast. Viivise maksmiseks kohustatud Tellija on kohustatud tasuma viivise kahekümne ühe ( 21 ) kalendripäeva jooksul arvates Täitjalt sellekohase nõude saamisest. Lepingu alusel Poole tasutud mistahes maksega loetakse esmajärjekorras vastavas osas tasutuks Lepingu täitmisega (sh täitmisele pööramisega) seotud kulud (sh õigusabikulud), seejärel viivis ja leppetrahvid alates varaseimast võlgnevusest ning seejärel tasumata põhisumma alates varaseimast võlgnevusest. Seda nõuete rahuldamise järjekorda saab muuta ainult Poolte kirjaliku kokkuleppega. VASTUTUS Pool vastutab Lepingulise avalduse, kinnituse ja/või kohustuse rikkumise eest vastavalt Lepingul e ja õigusaktides sätestatule. Pool vastutab teise Poole ees ka Lepingu rikkumise eest, mis tuleneb Poole poolt Lepingu täitmisele kaasatud Teostajate tegevusest või tegevusetusest. Pool ei vastuta Lepingu rikkumiste eest, mis tulenevad teise Poole Lepingu rikkumistest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest (näiteks ei valmi kolmanda isiku loodav liides tähtaegselt). Kannatanud Poole esimesel nõudmisel hüvitab Lepingulist avaldust, kinnitust või kohustust rikkunud Pool teisele Poolele Lepingu rikkumisega ja/või rikkumisest tingitud ülesütlemisega tekitatud otsese varalise kahju, sealhulgas mõistlikud õigusabi -, võlgade sissenõudmise ja muud kulud. Pooled välistavad saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju hüvitamise , kuid see piirang ei kehti tahtliku rikkumise korral . Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega , kuid s ee p iirang ei kehti tahtl iku rikkumise korral. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi: kui Pool ei täida mistahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul; Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi; kui Poolel või tema poolt kaasatud Teostajal puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud õigused (seal hulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused) ja Tellija on eeltoodud puudustele korrektselt viidanud ; Pool on rikkunud I ntellektuaal se omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi; Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust; Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30) kalendripäeva; Täitja vahetab Projektiga seotud V õtmeisikuid isikute vastu, kes ei vasta Riigihankes kehtestatud kvalifitseerimistingimustele; kui Täitja annab oma ettevõtte või selle osa koos Lepinguga üle Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta. Olulise lepingurikkumise korral on Poolel õigus nõuda teiselt Poolelt leppetrahvi, mille suurus fikse eritakse Lepingu Eritingimustes, alljärgnevatel tingimustel: Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvinõudest kolme (3) kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Pool on kohustatud tasuma leppetrahvi neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates teiselt Poolelt sel lekohase nõude saamisest. K ui Poole hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on Pool kohustatud neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul oma seisukohta kirjalikult selgitama. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Kahju hüvitamist saab nõuda osas, mida leppetrah v ei kata; L eppetrahvide kogusumma on piiratud 25%- ga Lepingu kogumaksumusest. Tellijal on õigus arvestada Tellija esitatud leppetrahvinõuete ja kahjuhüvitiste summad maha Täitjale tasumisele kuuluvast lepingutasust Täitjat sellest eelnevalt teavitades . Kui üks Pool test paneb toime olulise lepingurikkumise , on teisel Poolel õigus kasutada rikkuva Poole suhtes õiguskaitsevahendina omapoolsete kohustuste täitmisest keeldumise õigust kuni rikkuva Poole võlgnetavate kohustuste täitmiseni. K ahjustunud Pool on kohustatud teavitama Lepingu teist Poolt omapoolsete kohustuste täitmise peatamisest kirjalikus vormis . Kui Pool peatab oma Lepingust tulenevate kohustuste täitmise selle punkti alusel või muul põhjusel kui vääramatu jõu esinemise tõttu, pikeneb Lepingu täitmise tähtaeg kalendripäevade võrra, mille vältel oli Poole kohustuste täitmine nõuetekohaselt peatunud ning rikkunud Pool on kohustatud hüvitama teisele Poolele Töö peatamise ja taasalustamisega seoses tekkinud mõistlikud ja põhjendatud kulud. VÄÄRAMATU JÕUD Poole kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad Pooled võlaõigusseaduse s nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus Lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu täitmise lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma viivitamatult Lepingut täitma. LEPINGU LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE Selles peatükis fikseeritu ei välista ega piira teistes Lepingu punktides eg a teistes Lepingu dokumentides P ooltele ettenähtud Lepingu lõpetamise õigusi. Leping lõpeb lepinguliste kohustuste täitmisega, Lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimisega, Lepingus ettenähtud alusel või seadusest tuleneval alusel. Poolel on õigus Leping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata ainult järgmistel asjaoludel, kui: teine Pool on toime pannud olulise lepingurikkumise ega ole rikkumist heastanud kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul kannatanud Poolelt vastava põhjendatud nõudesaamisest arvates; teine Pool on näidanud üles kavatsust Lepingut oluliselt rikkuda ega ole Lepingu täitmist taganud neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul kannatanud Poolelt vastava nõude saamisest arvates; vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui kahe (2) kuu jooksul . Tellijal on õigus Leping üles öelda : 90 päevase etteteatamistähtajaga igal ajal sõltumata põhjusest; etteteatamistähtaega järgimata, kui Täitja : suhte s on algatatud pankrotimenetlus; pankrot on välja kuulutatud; Täitja varad arestitakse ; või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise. Sõltumata Lepingu lõpetamise alusest kohustub Tellija Lepingu lõppemisel tasuma Täitjale Lepingu lõppemise hetkeks faktiliselt teostatud ja Spetsifikatsioonile vastava Töö eest. Pooled teostavad kõik nõuete tasaarvestused kahe (2) kuu jooksul Lepingu lõppemise kuupäevast arvates . KONFIDENTSIAALSUS Konfidentsiaalne on muu hulgas järgmine informatsioon (olenemata sellest, kas see on esitatud konkreetses või nähtavas vormis, andmekandjal või suuliselt): Poolega mistahes viisil seotud avalik-õiguslike ja eraõiguslike füüsiliste ja juriidiliste isikute, sh Poole töötajate ja nende tegevusega seotud info, tehnilised andmed, muud andmed, lepingud, finantsandmed ja raamatupidamise näitajad, teenuste ja kaupade hinnakujundus, Poole kasutatav infotehnoloogia ja materjalid, spetsifikatsioonid, joonised, informatsioon, mis puudutab Poo le poolt teostatud arendustööd ja oskusteavet, Poole asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave, riigisaladuseks tunnistatud teave, info teise poole omaniku ja juhtorganite tegevuse, lepingute sõlmimise, lõppemise ja läbirääkimiste kohta ning muu teave (sh ärisaladused), mis ei ole kolmandatele isikutele õiguspäraselt konfidentsiaalsuskohustuseta kättesaadavad ning on Poolele teatavaks saanud Lepingu või Poolte vahel sõlmitud muu kokkuleppe ettevalmistamise, täitmise või rikkumise tõttu; informatsioon, millel on märge „konfidentsiaalne” või mille konfidentsiaalsust nõuab seadus või mille kohta on Pool teatanud, et tegemist on konfidentsiaalse informatsiooniga või mille kohta Pool peaks põhjendatult arvama, et teine pool peab seda konfidentsiaalseks. Pool ei avalda konfidentsiaalset informatsiooni kolmandatele isikutele ning teeb kõik endast oleneva, et talle avaldatud konfidentsiaalne informatsioon ei satuks kolmandate isikute valdusesse. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele võib toimuda ainult seaduses otseselt ettenähtud juhtudel või Poole eelneval kirjalikul nõusolekul või kolmandatest isikutest Teostajatele . Pool peab tagama, et Lepingus kokkulepitud konfidentsiaalsuskohustus laieneb kolmandatele isikutele. Konfidentsiaalsusnõue ei laiene Poolte pankadele, a dvokaatidele ja audiitoritele. Pool kohustub kasutama konfidentsiaalset informatsiooni ainult Lepingu eesmärkide täitmiseks. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine ei ole õigusaktides ettenähtud juhtudel Lepingut puudutava informatsiooni avaldamine selleks õigustatud riigi- ja valitsusasutustele. Poolel on õigus avaldada konfidentsiaalset informatsiooni seadusliku aluse või Poole eelneva kirjaliku nõusoleku puhul üksnes ulatuses, mida on vaja Poolte vahel sõlmitud Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Konfidentsiaalset informatsiooni, mis saab Poolele teatavaks elektrooniliselt või muul viisil kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, võib salvestada, paljundada või (elektroonili selt) kopeerida ainult Lepingu s fik seeritud eesmärkide täitmiseks. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub Pool rakendama kõiki mõistlikke abinõusid teisele Poolele tekitatud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Tellijal on õigus edastada Lepinguga seotud teavet teistele riigiasutustele teise poole nõusolekuta. T ÖÖTAJATE VÄRBAMISE KEELD Kumbki Pool kinnitab, et ei algata ise läbirääkimisi ega tee muid pingutusi töösuhte või muu teenuse osutamise suhte loomiseks ega sõlmi töölepingut või muud teenuse osutamise lepingut isikuga, keda Pool teisele Poolele teadaolevalt kasutab Lepinguga võetud kohustuste täitmisel . Kui Pooled ei lepi kokku teisiti, kehtib Lepingu punktis 13.1 toodud piirang garantiiperioodi lõppemise ni . Poolel, kelle huvid seati ohtu või kellele tekitati kahju, on õigus Lepingu punkti 13 igakordse rikkumise korral nõuda leppetrahvi Lepingu Eritingimustes fikseeritud määras. AVALIKUD SUHTED Pooled kooskõlastavad omavahel Lepingut puudutavad PR-tegevused (näiteks pressiteated, pressikonverentsid, kriisikommunikatsioon, kliendireferentsid jms) enne nende ellu rakendamist ja avalikkuseni jõudmist. Pooled ei kahjusta Lepingu pinnalt tekkinud erimeelsuste või vaidluste lahendamisel üksteise mainet meedia kaudu. Pool tagab Lepingu punktis 14.1 nimetatud kohustust e täitmise ka kõikide kolmandatest isikute st Teostajate poolt . NÕUETE JA KOHUSTUSTE ÜLEMINEK Lepingu või selles kokku lepitud õiguste ja kohustuste kolmandale isikule üleandmine saab toimuda ettevõtte üleandmise tulemusena , kuid see eeldab Tellija eelnevat kirjalikku nõusolekut . Tellija annab selles punktis nimetatud kirjaliku nõusoleku juhul, kui Lepingu või ettevõtte omandajal on piisav ettevalmistus ja kogemus, mis tagab Lepingu eesmärgi saavutamise ja Lepingu tingimuste vähemalt samaväärse täitmise. MUUD TINGIMUSED Pooled kinnitavad, et: Lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust; neil on õigus- ja teovõime Lepingu sõlmimiseks ning Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; nende poolt Lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused Lepingu sõlmimiseks kooskõlas seaduste, põhikirjade või muude õigusaktidega. K ui mõni Lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või tä itmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste Lepingu tingimuste kehtivu st ning Lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul asendatakse kehtetu v õi täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimuse ga, mis on sisult võimalikult lähedane Pool te kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat materiaal- ja menetlusõigust. Kui Pooltel tekib vaidlus seoses Lepinguga, lahendatakse see läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimiste teel ei õnnestu vaidlust lahendada, kuulub vaidlus lahendamisele Tellija a s ukohajärgses kohtus . Lisa 1 - Akti blankett AKT NR FORMTEXT [SISESTA AKTI NR] Akt on koostatud selle kohta, et Täitja on teostanud ajavahemikul FORMTEXT [SISESTA PERIOOD] Lepingu nr FORMTEXT [SISESTA LEPINGU NR] raames järgmised Tööd: teenuse nimetus Mooduli nimetus/tähis Töö kirjeldus Töö ajaline maht , Töö hind Hind käibemaks u ta: Käibemaks: Hind kokku: Akti allkirjastamisega kinnitab Täitja, et ta on eelnimetatud Tööd koos juurdekuuluva dokumentatsiooniga Tellijale üle andnud. Akti allkirjastamisega kinnitab Tellija, et ta on eelnimetatud Tööd koos juurdekuuluva dokumentatsiooniga Täitjalt vastu võtnud. Akt on allkirjastatud digitaalselt. KODUKORD EESMÄRK Kodukorra ee smärgiks on selgelt välja tuua p rojekti käigus teostatavad tegevused, tegevuste teostamiste vastutajad, tegevuste tagajärjel valmivad tulemid ning nende tulemite omavahelised seosed/sõltuvused, samuti tulemite valmimise eelduseks oleva Täitja ja Tellija omavahelise suhtluse ning tagasiside edastamise kord. Kodukorras toodud tööprotsessist kinnipidamine on Projekti tähtaegadest kinnipidamise eelduseks. S UHTLEMIST JA PROJEKTI ELLUVIIMIST TOETAVAD KESKKONNAD JA VAHENDID Teated Kõik ettepanekud, muudatused, nõuded, avaldused, nõusolekud jm Lepingust tulenevad õiguslikku tähendust omavad ametlikud teated tuleb esitada teisele Poolele vähemalt kirjalikku taasesitami st võimaldavas vormis (e-post, T ööülesannete halduskeskkond), kui Lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Teade loetakse kättetoimetatuks pärast seda, kui see on edastatud Lepingu Eritingimustes esitatud kontaktaadressile või aadressile, millest Pool on teist Poolt viimati tea vitanud. E-kiri loetakse teisele Poolele kättetoimetatuks vastuse või kättesaamist kinnitava teate saamisel saajalt, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast e-kirja saatmist . Suhtluskanalid E -kiri – e -kirja kasutatakse projektis igapäevase suhtluskanalina (v.a kui konkreetset infot tuleb vastavalt kodukorrale edastada Tööülesannete halduskeskkonna või Projekti dokumendihalduskeskkonna kaudu). Kui e-kirjale oodatakse vastust, tuleb saaja real või kirja alguses see üheselt määratleda. Kui e-kirja saatmisele järgneb kontorist eemaloleku teade ( inglise k. Out of Office ), siis edastatakse sama kiri teates märgitud asendajale. E- kirjale tuleb vastata hiljemalt kolme ( 3 ) T ööpäeva jooksul algs e sõnumi saamisest (v.a e-kirjad , mis on edastatud vaid info jagamise eesmärgil). Mailinglistid – Projektimeeskonna liikmete omavahelise suht lemise lihtsustamiseks luuakse vajadusel P rojekti mailinglistid. Iga Tellija ja Täitja vahelise mailinglisti puhul arvestatakse reeglit, et kui e-kirja lugemine on ühe või mitme konkreetse meeskonnaliikme poolt oluline, tuleb kiri nimeliselt nendele isikutele adresseerida. Koosolek – koosoleku kokkukutsumisel esitatakse päevakord (olulisemad arutamist vajavad punktid). Korraliste koosolekute toimumise eel lepitakse samuti eelnevalt kokku, milliseid teemasid koosolekul käsitletakse. Võimaluse korral lepitakse P rojekti alguses kokku korralised koosolekud (n äiteks regulaarsed iganädalaselt kindlatel aegadel toimuvad analüüsikoosolekud ) . Korraliste koosolekute kokkuleppimine tagab kõigi osalejate maksimaalse kohaloleku , kuna ajad on v arakult kalendritesse planeeritud ning jooksev töö ei ole seetõttu takistatud. Korralisi koosolekuid võib P oolte kokkuleppel tühi stada (hiljemalt samal päeval 2- tunnise etteteatamise ajaga). Skype (või sarnane sõnumivahetuskeskkond) – kiireloomuliseks suhtluseks on lubatud kasutada ka Skype ’i või sarnast teenust. Kui alustatud vestluse teine pool koheselt ei reageeri, tuleb saata e-kiri . Juhul kui Skype’i või sarnase teenuse vahendusel vahetatud informatsioon on oluline, tuleb info e-kirja teel üle korrata või teemat koosolekul arutada. Telefon – kasutatakse operatiivse ja olulise informatsiooni edastamiseks, samuti kriisi situatsiooni des. Telefoni kõne le mitte vastates tuleb tagasi helistada esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui järgneva T ööpäeva lõpus. Olulistel juhtudel (n äiteks juurutusfaasis) peavad mõlema P oole projektijuhid olema tele foni teel kättesaadavad ka pärast ametlikku T ööpäeva lõppu. Valmisolek lepitakse eraldi kokku. Tööülesannete halduskeskkond Tööülesannete halduskeskkond on konfiguratsiooni- ja tööülesannete ha ldustarkvara, mida kasutatakse P rojekti arendustööde ning Töödes leitud V igade ja probleemide registreerimiseks tööülesannetena ning tööülesannete täitmise jälgimisek s. Tellija registreerib a rendustööde tulemis leitud V ead tööülesannetena Tööülesannete haldus keskkonnas . Halduskeskkonna t arkvarale luuakse ligipääs veebiaadressi kaudu. Tellija võib lisaks Tööülesannete halduskeskkonnas registreerimisele vi idata leitud V igadele ka e-kirja vahe tuses ja muudes kirjades, kuid V ea/tööülesandega tegelema hakkamise eelduseks on selle registreerimine T ööülesan nete halduskeskkonnas . Vajadusel lepivad Pooled kokku täpsema Tööülesannete halduskeskkonna kasutamise korra, milles täpsustatakse ülesannete lisamise nõuded (pealkirjad, teemad, ülesannete prioriteetide kategooriad jmt). Tööülesannete halduskeskkond lepitakse kokku Lepingu Eritingimustes. Projekti dokumendihalduskeskkond Pr ojekti dokumendihalduskeskkonda kasutatakse Tellija ja T äitja vaheliseks infovahetuseks ning selle keskkonna kasutamine on kohustuslik dokumentide vahetamisel. Tellija edastab analüüsi lähteinfo Projekti dokumendihaldus keskkonna kaudu, lisades dokumendi kokkulepitud dokumendi kat aloogi ning edastades e-kirja või Tööülesannete halduskeskkonna kaudu lingi nimetatud dokumendile . See võimaldab vähendada e-kirja teel edastatava info andmemahtu ning tagab selle, et nimetatud ja ajakohased dokumendid on igal ajahetkel ühest kohast leitavad. Täitja edastab koostatud S petsifikatsioonid Tellijale ülevaatamiseks ja kooskõlastamiseks P rojekti dokumendihalduskeskkonna kaudu, lisades S petsifikatsioonid dokumenditee gi kokkulepitud kausta . Dokumendi kustutamine Projekti dokumendihalduskeskkonnast on lubamatu (v.a juhul, kui Tellija ja Täitja projektijuhid on kustutamiseks selge nõusoleku andnud). Dokumendih alduskeskkonna t arkvarale luuakse ligipääs veebiaadressi kaudu. Vajadusel lepivad Pooled kokku täpsema Projekti dokumendihalduskeskkonna kasutamise korra, milles täpsustatakse dokumentide lisamise tingimused (pealkirjad, koodid, teemad, kategooriad jmt). Projekti dokumendihalduskeskkond lepitakse kokku Lepingu Eritingimustes. Arendus-, T est - ja T oodangukeskkonnad Arenduskeskkond koosneb arendus andmebaasist, rakendusserverist ja ligipääsust väliste süsteemide liideste testkeskkondadele. Testkeskkond koosneb test andmebaasist, rakendusserverist ja ligipääsust väliste süsteemide liideste testkeskkondadele. Toodangukeskkond koosneb live andmebaasist, rakendusserverist ja ligipääsust väliste süsteemide liideste live keskkondadele. Pooled teevad mõistlikud pingutused tagamaks, et Testkeskkond sarnaneks Toodangukeskkonnale järgmises osas: arvutivõrgu konfiguratsioon; liidesed kolmandate süsteemidega; andmete kvaliteet ja maht. Kui maksimaalne sarnasus ei ole majanduslikult põhjendatud või tulenevalt andmekaitse piirangutest mõistlik, kohustub Pool informeerima teist Poolt Test- ja Toodangu keskkondade disainitud erinevustest. Vajadusel lepivad Pooled kokku alternatiivse võimaluse keskkondade erinevuse puudujäägi kompenseerimiseks. Arendus-, Test- ja T oodangukeskkondade installeerimise, keskkondade ning ligipääsude haldamise osas lepitakse kokku Lepingu Eritingimustes. ÜLDINE TÖÖKORRALDUS Lepingu eesmärgi saavut amiseks vajalikud Tööd tehakse etappide kaupa ning e tappide täpsem kirjeldus ja tähtajad on fikseeritud Projektiplaanis. Tööde teostami ne toimub vastavalt Scrum arendusmeetodi loogikale . Metoodika t võib Poolte kokkuleppel muuta lähtudes tõhususe, kvaliteedi, säästlikkuse ja otstarbekuse põhimõtetest ning arvestades vastavas tegevusvaldkonnas kehtivaid õigusakte, standardeid ja head tava. Täitjapoolne Töö de teostamise kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud süsteemi de või teenuste talitluses, v.a juh ul kui Täitja lähtus T öö teostamisel Tellijapoolsetest juhistest ja kokkulepetest, kuid sellele vaatamata tekkisid häired. Juhul kui Töö teostamine toimub Tellija ruumides, peavad Tellija ruumides viibivad Täitja Teostajad kinni pidama Tellija sellistest sisekorra eeskirjadest, s h turvanõuetest, mida on Täitja Teostajatele tutvustatud. Lepingu täitmine toimub eesti keeles . Kui Poole ja projektorganisatsiooni liikmete kontaktandmed muutuvad (sh kontaktandmete muutumine Lepingu ülesütlemisel), on Pool kohustatud teist Poolt muutusest teavitama -muudatusest teadasaamisel . P ROJEKTORGANISATSIOON Tööde teostamise juhtimiseks moodustatakse projektorganisatsioon. Projektorganisatsiooni kuuluvad juhtrühm, projektijuhid ja Teostajad. Juhtrühm Juhtrühm vastutab Projekti Töö etappide korrektse läbiviimise ning püstitatud eesmärkide ja tulemuste saavutamise eest. Juhtrühma liige on kohusta tud tegema kõik endast oleneva Töö ja/ või Projekti teostamiseks koostöös teiste liikmetega. Projektiplaan on fikseeritud Lepingu Eritingimustes . Projektiplaani ja selle muudatused kinnitab Juhtrühm. Projektiplaani sellised m uudatused, mis võivad mõjutada T ööde teostamise lõpptähtaegu, on P ooltele siduvad ü ksnes pärast nende kinnitamist j uhtrühma poolt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhtrühma ülesanded on: Tööde loetelu, töömahtude, ajakava ja eelarve muutmine, arvestades riigihangete seaduses hankelepingute muutmisele kehtestatud piirangutega; Tööde kvaliteedinõuetest, ajakavast ja eelarvest kinnipidamise kontrollimine; lahenduse muudatuste kinnitamine; Tööde lõpptulemuse planeeritule vastavuse kinnitamine; Poolte projektijuhtide vahel kerkinud erimeelsustele kompromisslahenduste leidmine. Juhtrühma koosseis lepitakse kokku enne Töö d ega alustamist . J uhtrühma töökord lepitakse kokku juhtrühma esimesel koosolekul. Projektijuhid Kumbki Pool määrab Lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste täit miseks ning kontaktisikuks oma projektijuhi. Projektijuhi põhiülesandeks on koordineerida Poole kaasatud Teostajate tegevust ning kooskõlastada see teise Poole p rojektijuhiga. Selleks on Pool te p rojektijuhtidel: õigus teha ettepanekuid Lepingu tingimuste muutmiseks; õigus lahendada Lepingust tulenevaid teise Poole nõudeid ja pretensioone; kohustus jooksvalt informeerida teist Poolt Lepingu täitmise käigus tekkinud probleemidest. Täitja projektijuht osaleb Projekti juhtimises ja vastutab Täitjapoolsete Tööde P rojektiplaani järgse teostamise eest. Tellija projektijuht osaleb Projekti juhtimises ning vastutab Tellijapoolsete T ööde P rojektiplaani järgse teos tamise eest. Lisaks on Tellija p rojektijuhil õigus kontrollida Lepingu täitmise käiku ning kohustus anda Täitjale Projektiga seotud informatsiooni ja juhiseid vastava nõude esitamisel . Kumbki Pool peab tagama, et tema p rojektijuhil on vajalik ajaressur ss ning kõik vajalikud õigused ja pädevus vastava Poole nimel tegutseda nin g seda Pool e n imel õiguslikke kohustusi võtta . Poolte p rojektijuhid vastutavad Kodukorras toodud nõuete täitmise eest. Teostajad Täitja on kohustatud kasutama Lepingu täitmisel Pakkumuses nimetatud Teostajaid või Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul asendama nad Teostajatega, kes vastavad kõikidele Riigihankes nimetatud rolli kohta esitatud kvalifitseerimistingimustele. Täitja peab Tellijat informeerima planeeritava s t muudatu se st kirjalikus vormis vähemalt kümme (10) Tööpäeva enne muudatust . Täitja kohustub Lepingu kehtivuse perioodil esitama Tellija nõudmisel Tellijale Täitja poolt Töö teostamisele kaasatavate Teostajate kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente , tõendamaks nende vastavust Riigihankes kehtestatud kvalifitseerimistingimustele. K ui Teostaja kvalifikatsioon ei vasta Riigihankes nõutule, kohustub Täitja asendama sellise Teostaja nõuetekohasega viivitamatult . Kumbki Pool peab tagama, et tema kaasatud Teostajal on kõik vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning piisav ajaressurss vastava Poole ni mel Töi d või Projekti teostada . TÄITJA JA TELLIJA ÜLESANDED Tööde teostamise protsessi täpsema kokku leppimise eesmärgiks on tagada T ööde nõuetekohane teosta mine ühtsete reeglite järgi, vältimaks arusaamatusi ning püsimaks P rojektiplaanis kokkulepitud ajakavas. Täitja ülesanded: t eostada kokkulepitud T ööd kokkulepitud ulatuses ning Projektiplaanis kokkulepitud tähtaegadeks . Täitja ei ole kohustatud Lepingu raames realiseerima Täiendusvajadusi, mille teostamises ei ole kokku lepitud; e si tada olulised analüüsitulemid ( sh S petsifikatsioonid) kirjalikult Tellijale üle vaatamiseks ja kinnitamiseks enne arendustööde ga alustamist, arvestades punktis 6. 4 toodud tähtaegasid ning vältimaks arendustööde teostamist S petsifikatsiooni põhjal, mis ei vasta Tellija ootustele; t äiendada S petsifikatsioone, kui Tellija leiab, et esitatud eelinfo või anal üüsi käigus kokkulepitu ei ole S petsifikatsioonis kajastatud täies mahus või on kaja statud puudulikult või vigaselt; pärast arendusetapi lõppemist andma Tellijale etapi tulemina valminud funktsionaalsused testi miseks (vastavalt kokkulepitud P rojektiplaanile), et Tellija saaks veenduda, et loodud Tarkvara komponendid on vastavuses analüüsi käigus kokkulepituga , st on vastavuses S petsifikatsioonidega ; p arandada aren datud komponentides leitud Vead; h oida Tellijat kursis Projekti arengu ja hetkeseisuga. Tellija ülesanded on: t agada Täitjale kirjalike lähtem aterjalide esitamine vastavalt P rojektipl aanis kokkulepitud kuupäevadele; t agada Täitja jaoks vajaliku informatsiooni hankimiseks piisava inimressursi olemasolu; k oordineerida suhtlust teiste P rojektis või seotud projektides osalevate partneritega , sealhulgas teavitades partn ereid kõigist planeeritavatest T öödest ja tähtaegadest, mis P rojekti mõjutavad , tagades seeläbi kolmandate isikute tööde tähtaegse valmimise, n äiteks koordineerida integreeritavate infosüsteemide arendustöid vmt ; ü le vaadata ja kooskõlastada Täitja esitatavad tulemid, parandus- ja täiendusettepanekud kokkulepitud tähtaegade jooksul; t agada selliste Tellija hallatavate infotehnoloogiliste keskkondade korrektne toimimine kogu P rojekti vältel, mis on olulised Täitja poolsete kohustuste täitmiseks; t agada, et Arendatav Tarkvara sobituks selle kasutuselevõtu ajaks kohandatavatesse protsessidesse ja protseduurireeglitesse. See tähendab seda, et Tellija edastab Täitjale nõuete osas lähteinfo, mis o n Tellij a äriprotsessi kaasatud oluliste isikutega eelnevalt kooskõlastatud ning ajakohane. Kui komponen tide analüüs on teostatud ning S petsifikatsioon kinnitatud, siis hilisemaid muud atusi käsitletakse Täiendusvajadusena. ARENDUSPROJEKTI PÕHITEGEVUSTE KIRJELDUS Äri analüüs Täitja teeb ärianalüüsi, võttes aluseks Riigihanke tehnilise kirjelduse ning Tellija edastatud täpsustava lähtematerjali, mis on Tellija äriprotsessi asjassepuutuvate osapooltega (lõppkasutajad jmt) eelnevalt kooskõlastatud. Ärianalüüsi käigus viiakse läbi äriprotsesside analüüs, andmeanalüüs, nõuete defineerimine, kasutatavuse analüüs. Ärianalüüsi tulemuseks on ärianalüüsi dokument, milles on dokumenteeritud tööprotsesside kirjeldused , loogiliste kontrollide ja reeglite kirjeldused, mõjuhinnang, seosed infosüsteemidega, vajadusel esmane prototüüp jm oluline info , mis on mõlema Poole jaoks üheselt mõistetavad. Ärianalüüsi dokumendid on sisendiks süsteemianalüüsi läbiviimiseks. Ärianalüüsi kinnitamine Valminud äria nalüüs saadetakse Tellijale ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks, kasutades selleks Tööülesannete halduskeskkonda. Tellija määrab isiku, kelle kaudu toimub tööülesannete vahendamine Tellija ja Täitja vahel. See isik edastab vajadusel tööülesande vastava teemaga seotud isikutele läbivaatamiseks ning vastutab ülesannete õigeaegse tagasiside andmise ja kinnitamise eest. Tellija on kohustatud tagasiside esitama esimesel võimalusel. Ärianalüüs saadetakse ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks kuni Tellija kooskõlastab selle. Tellija tutvub ärianalüüsiga , mis on tööülesandena Tellija nimel, ning kui ärianalüüsi tulemid vastavad ootustele (st vastavad Riigihanke tehnilisele kirjeldusele ning äri analüüsi käigus kokkulepitule), kinnitab Tellija tööülesandes ärianalüüsi , kirjutades vastava kommentaari . Kui esinevad puudused ning kinnitust veel ei saa anda, lisab Tellija tööülesandesse vastavad kommentaarid. Pärast tööülesandega tegelemist suunab Tellija tööülesande tagasi Täitja analüütikule. Kinnitatud ä rianalüüs on lähteülesandeks süsteemianalüüsile . S üsteemianalüüs Täitja teeb süsteemi analüüsi, võttes aluseks Riigi hanke tehnilise kirjelduse ning Tellija edastatud täpsustava lähtematerjali, mis on Tellija äriprotsessi asjassepuutuvate osapooltega (lõppkasutajad jmt) eelnevalt kooskõlastatud. Süsteemianalüüsi tulemuseks on süsteemi komponente ja nende toimimist detailselt kirjeldavad dokumendid – S petsifikatsioonid -, mis on mõlema P oole jaoks üheselt mõistetavad. Spetsifikatsioonid on sisendiks nii programmeerijatele kui ka testijatele . Tellija edastab komponendi lähteinfo, mis sisaldab ekraanivaadete mustandit, tööprotsessi kirjeldust, loogiliste kontrollide loetelu ja kirjeldusi, seoseid teiste in fosüsteemidega jm olulist infot, Projekti dokumendihalduskeskkonna kaudu Projektiplaanis kokkulepitud tähtajaks . Kui vaja, siis Pooled täpsustavad eelnevalt, kas ja kui jah, siis millist lähteinfot on Tellijalt vaja analüüsi alustamiseks. Täitja analüütik tutvub Tellija koostatud eelinfoga. Kui -tegemist on visuaalset väljundit omava komponendi Spetsifikatsiooniga , siis Täitja analüütik koostab Tellijaga kokkuleppel komponendi esialgse prototüübi ning spetsifitseerib komponendi kontrollid, seotud protsessid, seosed andmebaasi ja teiste infosüsteemidega. Täitja analüütik täpsustab komponendi nõuded, seosed jmt analüüsi koosolekul. K ui Tellija ei oska kõigile analü üsi küsimustele koosolekul vastata, vastab Tellija projektiju ht küsimustele kirjalikult pärast koosolekut esimesel võimalusel . Kui analüüs vajab teise arendaja kommentaari (nt realiseeritakse liidestumist teise arendaja koodiga), siis osalevad nõupidamisel kõikide osapoolte analüütikud (efektiivsuse eesmärgil on soositud arendajate omavaheline suhtlus ka Skype ’i või sarnase teenuse jututoa kaudu) ning kokkulepitud lahendus kooskõlastatakse Tööülesannete halduskeskkonnas kõikide osapoolte projektijuhtidega. Täitja analüütik täiendab ja parand ab S petsifikatsiooni. Vajadusel korratakse eelnev at sammu, kuni kogu komponendi S petsifikatsiooni esialgne versioon on valmis. Spetsifikatsioonide kinnitamine Analüüsi valmimisel saadetakse Spetsifikatsioon Tellijale ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks , ka sutades selleks T ööülesannete halduskeskkonda. Tellija määrab isiku, kelle kaudu toimub analüüsi tööülesannete vahendamine Tellija ja Täitja vahel. See isik edastab vajadusel tööülesande vastava teemaga seotud isikutele läbivaatamiseks ning vastutab ülesannete õigeaegse tagasiside andmise ja kinnitamise eest. Te llija on kohustatud tagasiside S petsifikatsiooni osas esitama esimesel võimalusel, Sama S petsifikatsioon saadetakse ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks kuni Tellija kooskõlastab selle. Tellija tutvub Spetsifikatsiooniga, mis on tööülesandena Tellija nimel , ning kui analüüsi tulemid vastavad ootustele (st vastavad Riigi hanke tehnilisele kirjeldusele ning analüüsi käigus kokkulepitule) , kinnitab Tellija tööülesandes Spetsifikatsiooni , kirjutades vastava kommentaari . Kui Spetsifikatsioonis esinevad puudused ni ng kinnitust veel ei saa anda, lisab Tellija tööülesandesse vastavad kommentaarid . Pärast t ööülesandega tegelemi st suunab Tellija tööülesande tagasi Täitja analüütikule. Kinnitatud S petsifikatsioon on lähteülesandeks arendustöödel e . Nii Tellija kui ka Täitja on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et S petsifikatsioonid saaksid lõplikult kinnitatud P rojek tiplaanis kokku lepitud arendustööde alustamise tähtajaks. Tarkvara arendus ja testimine Süsteemiarenduse etapis o n Täitja ülesanne realiseerida S petsifikatsioonides kirjeldatu Tarkvara komponentideks – kujundus, veebikihi komponendid, baasikihi osa jne. Loomise järel kompone ndid integreeritakse A renduskeskkon da, testitakse ja parandatakse V ead. Täitja arendaja rea liseerib komponendid vastavalt S petsifikatsioonile. Täitja testija testib realis eeritud komponentide vastavust S petsifikatsioonile ning edastab Täitjale tööülesanded leitud V igadest. Täitja arendaja p arandab testija leitud V ead. Arendusetapi lõpus esitab Täitja realiseeritud ja testitud komponendid Tellijale T estkeskk onda testimiseks. Arendusetapi T ööde tulemi Tellijapoolseks testimise hõlbustamiseks esitab Täitja ka Tööde etapi aruande, milles täpsustatakse tehtud T ööde loetelu. Tellija t estib komponendid ning edastab Vead T ööülesannete halduskeskkonna kaudu Täitjale Tööde etappide puhul mõistliku aja jooksul alates arendustarne kätte saamisest ning kõikide Tööde lõpliku üleandmis e puhul kahekümne (20) T ööpäeva jooksul hetkest, kui Täitja esit ab Töö tulemid Tellijale vastuvõtmiseks. Tellija edastab Täitjale vai d korrektselt vormistatud V ead . Korrektselt vormistatud Viga vastab järgnevatele tingimustele: Viga ei dubleeri varem esitatud Viga; Veana ei ole kirjeldatud Täiendusvajadus; Vea pealkiri vastab sisule; Vea kriitilisuse aste on nõuetekohaselt määratletud; Vea kirjeldus on esitatud piisavalt täp selt , võimaldamaks Vea kordamist; Vea ülesanne peab olema suunatud Täitjale. Täitja eesmärgiks on kõrvaldada Tel lija õigeaegselt raporteeritud V ead . Pärast V igade parandust ning paranduste Täitjapools et ületestimist tarnib Täitja T ööd uuesti T estkeskkonda ning Tellija kordab testimist. Tööde üleandmine-vastuvõtmine Tellija võtab tööd vastu: Projekti vaheetappide tarnete puhul vastavalt Töö ülesannete halduskeskkonnas fikseeritud tegelikule mahule siis, kui Töö tulemites ei esine ühtegi viga, mis takista ks arendustööde jätkamist ning loodud funk tsionaalsuste edasist testimist; Projekti viimase arendusetapi T ööd siis, kui Projekti käigus loodud Töödes ei esine ühtegi Esi mese (P1) ega Teise (P2) astme Viga, kuid T öödes võib esineda üksikuid v äheolulisi Kolmanda (P3) astme Vigu, mis ei takista T ööde tulemite Toodangukeskkonnas kasutuselevõttu ning Täitja on esitanud mõistlikud tähtajad esinevate V igade kõrvaldamiseks garantiikorras. Kui Lepingu Eritingimustes ei fikseeri ta teisiti, peab Tellija kontrollima üleantava Töö vastavust nõuetele projekti etappide puh ul viie (5) T ööpäeva jooksul ning kõikide Tööde lõpliku ü leandmise puhul kahekümne (20) T ööpäeva jooksul hetkest, kui Täitja esitab Töö vastuvõtmise ks. Kui Tellija soovib keelduda Tööde e tapi tulemite vastuvõtmisest Vigade tõttu, peavad need Vead olema Tööülesannete halduskeskkonnas korrektselt vormistatud. Tellija võib Töö vastuvõtmisest keelduda üksnes juhul, kui: Töös esineb Esimese (P1) või Teise (P2) astme Viga (P1) või häirivalt suur hulk Kolmanda astme V igu (P3) ; keeldumine Töö vastuvõtmisest ei tugine ainuüksi üksikutele ebaolulistele Vigadele. Tellijal on õigus võtta töid vastu osaliselt juhul, kui Töö on osadeks jagatav ning oluliste Vigadeta Töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks Tellija õigusi. Tellijal on õigus Tööde osalisel vastuvõtmise l vähendada proportsionaalselt T ööde etapi eest tasutav at hinda, tasudes vastuvõtmata Tööde hinna pärast nende nõuetekohast teostamist ja vastuvõtmist. Kui Tellija soovib Tööd võtta vastu osaliselt, tuleb Aktis märkida: osalise vastuvõtmise põhjus( ed ); ammendav nimekiri Vigadest; osalise vastuvõtmise mõju garantiile; osalise vastuvõtmise mõju arveldustele. Töö üleandmine sisaldab ka dokumentatsiooni üleandmist Projekti dokumendihalduskeskkonnas. Dokumentatsioonile esitatavad nõuded: dokumendid sisaldavad k ogu informatsiooni tehtud Töö ning Arend atava ja Täitja tarkvara kohta ning informatsioon on terviklik; dokumendid on terminoloogiliselt üheselt mõistetavad; dokumendid järgivad koosvõime raamistiku nõudeid . Dokumentatsioon i loetelu on fikseeritud Riigihanke tehnilises kirjelduses. Tööde etappide üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse Aktiga ning Projekti lõplik üleandmine ja vastuvõtmise vormistatakse Koondaktiga . Täiendusvajaduste realiseerimine Tellija esitab Täitjale Tööülesannete halduskeskkonnas soovi parandada või täiendada olemasolevat komponenti/funktsionaalsust või luua täiendav komponent või funktsionaalsus. Täitja analüüsib Tellija soovi ning selgitab välja, kas tegemist on T äiendus vajadus ega , ning teavitab sel lest Tellija projektijuhti, vaja dusel esitades Tellijale täpsustavad küsimused. Tellija vastab Täitja täpsustavatele küsi mustele ning vajadusel täiendab või muudab oma soovi. Täitja esitab Tellijale oma hinnangu Täiendusvajaduse realiseerimise mahu, tähtaegade ja maksumuse osas. Kui tegemist on Täiendusvajadusega P rojekti keskel, annab Täitja hinnangu, milliseid ressursse ja millises mahus on vajalik muudatuste sissearvestamiseks ümber hinna ta ning millised on muudatused T ööde teostamise tähtaegades. Tellija teeb otsuse Täiendusvajaduse realiseerim ise osas vastavalt Täitja esitatud tingimustele. Vea parandamine arenduse, juurutamise või garantiiperioodi käigus Vigade menetlemise käigus registreeritakse kõik Poolte leitud V ead Tööülesannete halduskeskkonnas , järgides Kodukorra punktis 6.5 .6 toodud nõudeid . Täitja analüüsib v ea ki rjeldust ning selgitab välja, kas tegemist on V eaga. Kui analüüsi käigus selgub, et Tellija kirjelda tud viga on T äiendus vajadus , jätkub protsess Kodukorra punkti 6. 7 järgi. Leitud V igu asutakse parandama nende kriitilisuse järjekorras, sealjuures kriitilised V ead parandatakse (P1, P2) enne uute arendustööde realiseerimist. Garantiiperioodil asub Täitja V iga parandama vastavalt L epingus sätestatud tingimustele. Arendusprotsessi käigus on Täitjal eesmärk parandada T ellija tähtaegselt esitatud V ead järgmiseks arendustööde tulemi tarneks. Kui V iga on Tellija jaoks kriitiline ning parandust on vaja enne järgmise etapi tarnet (näiteks juhul kui V ea esinemine takistab edasist testimist), lepivad Pooled kokku vahetarne tegemises. Vahetarne puhul Tellija testib rakendust ja veendub, et kriitiline V iga on parandatud, mille kohta annab tagasisidet kolme ( 3 ) T ööpäeva jooksul. Kui testimise käigus selgub, et V iga pole parandatud, teavitab Tellija sellest Täitjat , saates tööülesande Tööülesannete halduskeskkonnas tagasi Täitjale ning edastab vajadusel täiendavat informatsiooni. Kriitilise V ea puhul lepivad Pooled uue vahetarne (juhul kui jooksva arendusiteratsiooni lõpuni on jäänud rohkem kui seitse ( 7 ) T ööpäeva). Kui V iga pole võimalik parandada , esitab Täitja projektijuht vastava selgituse, miks pole võimalik V iga parandada. K ui kumbki Pool ei suuda välja pakkuda Veale mõistlikku lahenduskäiku , peab Tellija projektijuht aktsepteerima esitatud kirjelduse ning tööülesanne hüljatakse, mille tulemusena märgitakse Tööülesannete sulet uks . Tellijal on õigus nõuda, et Täitja kõrvaldaks Vead omal kulul Lepingu Üldtingimuste punktides 5.4.1 ja 5.4.2 fikseeri tud tähtaja jooksul. Teate saamisel peab Täitja Vea kõrvaldama ning parandatud Tööd Tellijale uuesti üle andma Lepingu Üldtingimustes määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul on Tellija kohustatud parandatud Tööd uuesti üle va atama hiljemalt kahekümne (20) T ööpäeva jooksul pärast nende üleandmist. Uute Vigade ilmnemisel on Tellijal õigus esitada uus pretensioon, millele rakendatakse Lepingu Üldtingimustes ettenäh tud korda. Koosolekud Korralis te koosolekut e ajad lepitakse kokku Projekti alguses. Koosolekul osalevad Poolte projektijuhid, kes vajadusel kaasavad projektmeeskonna liikmeid, keda nõupidamisel käsitletavad teemad puudutavad. Iga arendusetapi lõpus toimuvad Tööde etappi kokkuvõtvad koosolekud, mille sisuks on: kokkuvõtte tegemine lõppenud etapist; P rojekti üldise seisu arutamine; vaade järgnevatele etappidele, riskide ja võimalike lahenduste arutamine; ilmnenud töökorraldusega seotud probleemide arutamine ning v ajadusel ettepanekute tegemine P rojekti läbiviimise efektiivsemaks muutmise osas. Koosolekud võib ära jätta vaid mõlema P oole projektijuhtide nõusolekul. Kõikidel koosolekutel osalenud isikud ja vastuvõetud olulised otsused tuleb fikseerida protokollis ning talletada Projekti dokumendihalduskeskkonnas . Protokollimise eest vastutavad isiku d lepitakse Poolte vahel kokku P rojekti esimestel koosolekutel. Kriisisituatsioonide haldamine Kriisisituats iooniks loetakse olukorda, kus P oolte esindajad ei suuda kokkuleppele jõuda või on muutunud võ imatuks võtmeisikute osalemine P rojektis või ilmnenud on muud asjaolud, mis võivad oluliselt mõjutada P rojekti edukat elluviimist. Kriisi tekkimisel on Pool kohustatud sellest teise P oole esindajat viivitamatult teavitama. Kriis ist väljumiseks teevad mõlemad P ooled kõik endast sõltuva ning juhul kui kriisi lahendus jääb Kodukorra skoobist välja, kasutatakse L epingu Üldtingimustes fikseeri tud meetmeid. Lepingu lisa 1 Tehniline Kirjeldus Üle-eestilise reisiplaneerija Peatus.ee analüüsi- ja arendustööd Hangitav teenus Hankel eping sõlmitakse infosüsteemi „ P eatu s .ee “ tarkvara analüüsi ja programmeerimise teenuse ostmiseks , mille eesmärgiks on tagada infosüsteemi jätkuarendused lähtudes muutunud või täienenud vajadustest . Arendustööde käigus kohustub lepingu partner tagama lepingu sõlmimis est alates 36 kuu jooksul kuni 3 000 töötundi . Tellijal (hankijal) ei ole kohustust Tellida Tööd maksimaalses eeldatavas mahus ning Tellija tasub vaid Tellitud Tööle reaalselt kulunud töötundide alusel. Täitja peab olema võimeline pakkuma järgnevaid teenuseid: Analüüsi teostamine: Ärianalüüs i ja detailanalüüsi läbiviimine. Disaini teostamine: Tarkvaralahenduse disain ( nii visuaalne kui ka süsteemne). Arenduse teostamine: Tarkvara lahenduse loomine, sh rakendustarkvara koodi, andmebaasi struktuuri täie ndamine ja testide kirjutamine. Konsulteerimine: Tellija spetsialistide nõustamine tarkvaraarenduse valdkonnas ja vajadusel osalemine kohtumistel Te llijaga ja Tellija partneritega. Tarkvara testimine: Loodud lahenduse testimine (k.a. koormustestid). Dokumentatsiooni koostamine ja täiendamine Arendustele vastava dokumentatsiooni kirjutamine/täiendamine (sh arvestades RIHA nõudeid ). Arendusmeeskond ja rollid Rakendatava meeskonna suurus ja täidetavad rollid lepitakse kokku vastavalt Tellija ( hankija ) vajadustele ja prioriteetidele tulenevalt tellitava teenuse konkreetsest sisust. Täitjal peab olema võimekus rakendada meeskond, mille täidetavad rollid ja kvalifikatsioon vastavad lepingu eritingimuste punkt i 7.4.2.2 nõuetele. Meeskond peab katma järgmised rollid: projektijuht , analüütik , programmeerija , arhitekt, testija . Täitja arendusmeeskond peab olema valmis kohanduma Tellija poolt määratud a rendusmeetodile, mis pannakse paika Tellija projektimeeskonna poolt Töö hankimisel. Analüüsi- ja arendustööde SKOOP Jätkua rendustööde skoop (I etapp) : Ülevaatliku sõiduplaani vaate loomine. Vaates peab olema võimalik näha ühe suuna väljumiste kõik peatused korraga sh väljumiste käigus oleku päevad. Eemaldada teekonna soovituste juurest liikumisviis: Auto Peatuse sõiduplaani liinide valikus asendada praegu olev liini lõpp-peatus liini nimetusega. Kuvada kaardil kõik peatused ka siis kui kaardil kuvatakse valitud teekonna info või valitud liini marsruut. Liini või teekonnale jäävate mitmete liinide teekonna kuvamisel kaardil muuta peatuvate peatuste tähistust paremini märgatavaks. Peatuse sõiduplaani vaate kujunduse muutmine. Kuvada valitud päeval kõik väljumised nimekirjana, kus on välja toodud väljumise kellaaeg, liini number ja suuna nimetus. Lisada lehele võimekus kuvada Tartu rattaringluse infot ( rattaparkla asukoht kaardil; rattaparkla nimetus; rattaparkla maksimaalne mahutatavus (elekt r i- ja tavarattad eraldi) vabade rataste arv ) . Avalik endpoint , mis ei vaja autentimist ja mis kuvab vastusena täieliku infokomplekti klientidele nähtavate parklate kohta : https://api.ratas.tartu.ee/cxf/am/station/map/search Encoding : ISO-8859-1 Http- Method : POST Content-Type : application / json 4.1. 7 .1. API URL-i peab olema võimalik muuta konfiguratsioonifailis. Kuvada otsingut tehes kõik i otsitud peatus i . Kui otsida nt peatust „Aia“ siis kuvada esimesena kõik „Aia“ peatused ja alles seejärel sarnased peatused nagu „Aiandi“, „Aia tee“ jne . Analüüsitööde skoop (II etapp) : Analüüsida, kas ning kuidas on Tallinna linna GTFS-RT andmete põhjal võimalik reaalajainfot kuvada rakenduses selliselt, et reaalaja andmeid on võimalik siduda plaanipäraste reisidega. Andmeid saab pärida lingilt http://ee-tallinn-iris.thoreb.com:18481 . Analüüsida, kuidas oleks võimalik otsingusse lisada huvipunkte , arvestades rakenduse ülesehitust . Analüüsida, milline oleks tehniline võimekus ja andmete kvaliteet, kui huvipunktid tuleksid O pen S treet M ap -ist , Maa-amet ist , Google -st vms. OpenTripPlanner seadistuste muutmine analüüs: Piirata pakutavate teekondade ümberistumiste arvu (nt max 3 ümberistumist) Piirata pakutavate teekondade kõndimise pikkust (nt üks kõndimine kuni 1,5 km) Välistada pakutavates teekondades ümberistumisel liiga pikad ooteajad (nt ühistranspordi ootamine ümberistumisel max 1h) Analüüsitööde (p 4.2.1; 4.2.2; 4.2.3) tulemina esitatakse Tellijale kirjalik analüüs läbi Maanteeameti dokumendihalduskeskkonna Confluence , milles tuuakse välja võimaliku lahenduse kirjeldus ning antakse arendustöö realiseerimiseks vajalik mahuhinnang (töötundides jaotatuna rollipõhiselt). R akenduse ja teenuste jooksvad täiendused, sh seadusemuudatust ega seotud rakenduse muudatused (III etapp). Täpsed tööülesanded registreeritakse Tellija tööhaldus keskkonnas JIRA ning ajakava lepitakse Osapoolte vahel kokku iga arendustsükli planeerimise käigus Tööde teostamise etapid ning juurutamise tähtajad I etapp – tarkvara jätku arendustööd tuleb realiseerida p 4.1 kirjeldatud nõuete kohaselt 3 kuu jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast. II etapp – tarkvara analüüsitööd tuleb realiseerida p 4.2 kirjeldatud nõuete kohaselt 5 kuu jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast. III etapp – tarkvara täiendavad analüüsi- ja/või arendus tööd (p 4.3) tuleb realiseerida kirjeldatud nõuete kohaselt 3 6 kuu jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast. Projekti elluviimist toetavad keskkonnad Tööülesannete halduskeskkond Tööülesannete halduskeskkonnaks on Maanteeameti arendusprojektide haldamise tarkvara Jira ning Täitja on kohustatud Jirat kasutama kõikide arendustööde analüüsimise ja arendamise juures. Tellija arendusprojektide haldamise tarkvaras Jira (Tempo Timesheets ) on loodud võimalus personaliseeritud tööajaarvestuseks, milles on Täitja kohustatud töötundide arvestust pidama. Täitja peab teostatud töötundide arvestust isikute põhiselt. Projekti dokumendihalduskeskkond Projekti dokumendihalduskeskkonnaks on Maanteeameti dokumendihalduskeskkond Confluence Lähtekoodi r epositoorium Projekti lähtekoodi halduskeskkond repositoorium on Maanteeameti Git Hub . Peatus.ee lähtekood on avalik ning kõigile kättesaadav aadressilt: https://github.com/maanteeamet Täitja on kohustatud kandma Töö tulemid repositooriumisse vastavalt Tellija juhistele. Rakenduse lähtekoodi ehitamise ja paigaldamise keskkond Jenkins . Täitja on kohustatud rakenduse lähtekoodi kompileerimiseks ja paigaldamiseks kasutama Maanteeameti rakenduse lähtekoodi ehitamise ja paigaldamise keskkonda Jenkins . Täitja on kohustatud kandma Töö tulemid keskkonda vastavalt Tellija juhistele. Arendus-, Test- ja Toodangukeskkonnad. Arendus-, Test- ja Toodangukeskkondade installeerimise teostab ning ligipääs ude haldamisega tegeleb Tellija, kui ei ole kokku lepitud teisiti.