Vastus ENVL pöördumisele

Eesti Naiste Varjupaikade Liit Teie 14.06.2023 / [email protected] Meie 11.07.2023 nr 4.3-1/2468-2 Vastus pöördumisele Lugupeetud Eesti Naiste Varjupaikade Liidu liikmed Täname teid kirja eest, millega juhite tähelepanu liitu kuuluvaid tugikeskusi puudutavatele muredele seoses sotsiaalkaitseministri 03.04.2023 määrusega “Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused”. Määruse § 2 lõigetes 4–8 sätestatakse seal nimetatud ohvriabiteenuseid osutavate isikute puhul kohustus läbida ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolitus ja temaatilised täienduskoolitused. Mõistame teie muret seoses töötajate ettevalmistuse ja võimaliku teadmatusega naistevastase vägivalla spetsiifikast. Samas märgime, et täiendkoolituse läbimise nõuete paindlikkus ei võta teenuseosutajalt vastutust ja kohustust hinnata ohvritega vahetult töötama asuva isiku pädevust ja sobivust antud tööks, milleks on värbamisprotsessis mitmesuguseid võimalusi. Sellises ajaraamis täiendkoolituste läbimise nõue on seotud tõsiasjaga, et vastavaid koolitusi ei ole praegu veel võimalik pakkuda pidevalt – sellisel juhul peaksid kõik koolitused olema kättesaadavad e-kursustena, mida inimene saab läbida igal ajahetkel. Naistevastase vägivalla teemalist koolitust korraldab SKA korra aastas. Samas võib naiste tugikeskusel olla vajadus värvata jooksvalt uusi inimesi, kes oma isikuomaduste ja baashariduse poolest sobivad haavatava sihtrühmaga töötamiseks ja kellel on puudu vaid üks osa ettevalmistusest ehk täienduskoolitus. Naiste tugikeskus saab värvata isiku katseajaga ning koos kohustusega läbida esimesel võimalusel naistevastase vägivalla teemaline koolitus või vastav aine ülikoolis. Juba katseajal peaks selguma isiku sobivus selles teemavaldkonnas ja ohvritega töötada. Aasta jooksul tuleb koolitus läbida, sõltuvalt isiku tööle asumise ajast võib koolituse läbimine toimuda juba üsna pea pärast tööle asumist. Määruse § 2 lõikes 3 sätestatakse, et sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata ohvriabi vahetult osutaval isikul peab olema vähemalt keskharidus. See tähendab, et keskhariduse miinimumnõue kehtib ainult nende isikute kohta, keda ei ole loetletud § 2 lõigetes 1 ja 2. Ka eelmises ohvriabi seaduses, mille kehtivus lõppes 31.03.2023, oli naiste tugikeskuse teenuse kohta sätestatud § 67 lõikes 4, et teistel tugikeskuse töötajatel peab olema vähemalt keskharidus. Seega uus määrus ei muuda varasemat põhimõtet. Need isikud võivad olla näiteks naiste tugikeskuses vm teenuseosutaja juures töötavad tugiisikud, vabatahtlikud, kogemusnõustajad vms isikud, kes ei kuulu määruses reguleeritud erialakvalifikatsiooniga spetsialistide hulka. Samuti võivad siia kuuluda tugigruppe toetavad meeskonnaliikmed jt tugispetsialistid, kes toetavad kindla kvalifikatsiooninõudega spetsialistide tööd. Juhime tähelepanu, et ohvriabi seaduse § 13 lõike 1 kohaselt võib ohvriabi vahetult osutada vaid isik, kellel on vajalik erialane ettevalmistus ohvriabi osutamiseks. SKA hindab erialast ettevalmistust oma töötajate värbamisel ja vastavalt ametikoha vajadustele. Samuti hindab SKA lepinguliste partnerite ettevalmistusnõudeid. Seega ei ole väide, et edaspidi saab iga Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 keskharidusega inimene tööle tulla, tõene. Lisaks värbavad naiste tugikeskused jätkuvalt ise oma töötajaid, arvestades nii määrusest tulenevaid nõudeid kui inimese sobivust meeskonda ja tema võimekust naistevastase vägivalla tõkestamise valdkonnas töötada. Seoses haridusnõuetega psühhoterapeutidele selgitame, et sotsiaalministeerium kujundas oma arvamuse ja määruse lõpliku teksti erialaliitude poolt antud sisendi põhjal. Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunik Merli Kaunissaar koostöös Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna psühholoogilise abi teenuse juhi Katrina Kaldega viisid läbi küsitluse 2022. detsembri lõpust 2023. jaanuari lõpuni, sisendi andis 18 erialaliitu. Küsimustiku eesmärk oli määratleda psühhoteraapia teenusega seonduv valdkonnaüleselt. Valdavalt toodigi esile, et psühhoteraapiat tegeval isikul peab olema kutse või vähemalt magistrikraad psühholoogias, sotsiaaltöös või vaimse tervise õenduses või akadeemiline kõrgharidus psühhiaatrias ja ta peab olema läbinud psühhoteraapia väljaõppe. Seega on määruses kirja pandud psühhoterapeudi nõuded meie hinnangul asjakohased ja kooskõlas spetsialistidelt saadud sisendiga. Mõistame teie muret seoses kuue töötajaga, kelle ettevalmistus ei vasta määruse nõuetele, kuid arvestades erialaliitude seisukohtadega ei pea me võimalikuks nõudeid praegu muuta. Ohvriabi raames psühhoteraapiat osutavale isikule peavad kehtima samad nõuded, sõltumata sellest, millise ohvriabiteenuse raames ta psühhoteraapiat osutab. Teie kirjas toodud näite osas – et määruse nõuetele ei vasta ka psühhoterapeut, kes on sotsiaaltöö asemel läbinud ülikoolis lastekaitse õppekava – selgitame, et sellise haridusega terapeudil on võimalik taotleda sotsiaaltöötaja kutse (tase 7), mille omandamisel on täidetud määruse § 2 lõike 2 punkti 1 tingimused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Kärson nõunik laste ja perede osakonna juhataja asendajana Merli Kaunissaar 5916 7349 [email protected]