Seisukoha esitamine

Pr Riina Sikkut Sotsiaalministeerium Teie 22.05.2022 nr 1.2-2/58-1 Meie 10.07.2023 nr 1007/2023 Koopia: hr Tiit Riisalo Pr Ulla Saar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EVEA seisukohad eelnõule „Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse ennetamiseks“ Edastasite mais arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kahjuks on meie poolt eelnõule seisukohtade edastamine suveperioodil takerdunud. Loodan siiski, et saate meie arvamustega siiski arvestada. EVEA toetab eelnõus antud võimalust teha ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastamise algusest on möödas rohkem kui 60 kalendripäeva. Normitehniliselt jääb aga arusaamatuks, miks plaanitakse see säte viia töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse. Nimetatud seaduses reguleeritakse küll töökoha kohandamist, aga mitte töölepingu, sh töölepingu ajutise muutmisega seotud küsimusi. Viimaseid reguleerib töölepingu seadus. Samuti ei ole eelnõus reguleeritud töölepingu muutmise vormi küsimust. Üldreeglina peaks töölepingu muutmine toimuma samas vormis kui selle sõlmimine. Kuna aga töölepingu ülesütlemine on võimalik kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, siis on meie hinnangul kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm asjakohane ka töötaja terviseseisundi tõttu haiguslehe alusel ajutiselt töötamise kokkuleppe sõlmimisele ja lõpetamisele. _____________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected] Haiguslehe alusel töötamise võimaldamisega seoses puudub vajadust hakata muutma eeldust aja osas, mis on sätestatud pikaajalise töövõime vähenemise fikseerimiseks. Nelja kuu jooksul tööülesannete mittetäitmine on tööandja jaoks üldjuhul mõistlik ja vastuvõetav, et oodata töökoha põhjalikuma ümberkorraldamisega või uue töötaja palkamisega, kui töötaja ei ole terviseseisundist tulenevalt võimeline tööülesandeid täitma. Kuue kuu jooksul töölt eemalolek on ebamõistlikult pikk aeg, et eeldatavast töövõime vähenemisest tingitud ümberkorraldustega oodata. Eriti problemaatiline on see mikro- ja väikeettevõtetes, kus töötajaid vähe ja asendamist korraldada on seetõttu niigi oluliselt keerulisem kui suurtes organisatsioonides. Samuti ei ole väikeettevõttes võimalik palgal pidada nn varupersonali, kes kataksid äraolevast töötajast tekkinud tühja kohta. Eelduse tähtaja pikendamise soov on seega ebamõistlik ning selle vajadus jääb arusaamatuks. Põhjenduseks ei ole toodud ühtki muud argumenti peale tahte ühtlustada seda tähtaega ajutise töövõimetuse maksimaalse tähtajaga. Samuti ei ole mõistlik eelnõus sätestatud nõue keelata tööandjal õiguse kasutamine erandolukorras loobuda etteteatamisest töölepingu ülesütlemisel terviseseisundi tõttu. Nimetatud erand kehtib kõigi töötajast tulenevatel põhjustel töölepingu ülesütlemise korral ja seda saab kasutada ainult mõlemapoolset huvi arvestades. Pealegi ei ole selle erandi kaotamine kuidagi seotud töötajatele antava võimalusega pikaajalisel haiguslehel olles tööd teha, mida algatatava eelnõuga reguleeritakse. Tööõiguse põhimõttelisi reegleid ei peaks muutma väljatöötamiskavatsuse alusel koostatud eelnõus, mis ei ole selliste muudatuste jaoks kavandatud. Selliste muudatuste vajaduse väljaselgitamiseks oleks vaja teha õiguspraktika põhjalikku uurimist. Eelnõu seletuskirjas puudub aga mõjuanalüüs eelnõuga kavandatavatele töölepingu seaduse muudatustele. Lõpetuseks juhime teie tähelepanu pikaajalisele ja järjest süvenevale vajadusele, korrastada Eestis esmatasandi tervishoiusüsteemi ning lõpetada dubleerimine perearstisüsteemi ja töötervishoiuarstide poolt. Kahjuks ei ole Eesti (loe: Eesti ettevõtjad) suuteline sellist dubleeritud süsteemi üleval pidama. Kuna eelnõus (eelnõu § 10 – RaKS § 52 täiendamine lõikega 23) olete kirjutanud, et haiguslehte, mis sisaldab ettepanekuid terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 123 alusel, on õigus välja kirjutada ainult arstil, siis jääb selgusetuks, kuidas paljusid muid toiminguid ei saa teha perearst või muu eriarst, kui ta loetakse pädevaks tegema haiguslehe väljaandmisel ettepanekuid terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta. On ilmne, et esmatasandi tervishoiusüsteem ja kogu tööohutuse valdkond (nüüd küll juba Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusala) vajab tervikuna kaasajastamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ille Nakurt-Murumaa EVEA president Koostas: Marek Sepp, e-post: [email protected] Saatja: <[email protected]> Saadetud: 10.07.2023 15:38 Adressaat: <"SM Info"> Koopia: <=?iso-8859-1?Q?Lii_P=E4rg?=>; <"Riina Sikkut">; <"Tiit Riisalo">; <"Ulla Saar"> Teema: EVEA seisukohad RAKS jt seaduste muutmise seaduse eelnõule Manused: image001.png; EVEA seisukohad eelnõule RAKS jt seaduste muutmise seadus.asice Lugupeetud eelnõu algataja, Küll olulise viivitusega aga saadan siiski EVEA seisukohad. Loodan, et nendega on eelnõu menetlemise käigus võimalik arvestada. Lugupidamisega ja ilusat suve soovides Ille Nakurt-Murumaa EVEA president Tel. +372 57809806 e-post: [email protected] veeb: www.evea.ee