Arvamuse edastamine

Saatja: Eesti Tegevusterapeutide Liit <[email protected]> Saadetud: 21.07.2023 23:04 Adressaat: <"SM Info"> Teema: Eesti Tegevusterapeutide Liidu tagasiside määruse eelnõule "Tervise- ja tööministri määruste muutmine" Manused: ETL_arvamus_määrustele.asice Tere! Edastame tagasiside " Tervise- ja tööministri määruste muutmine" määruse eelnõule. Kõike paremat soovides Eesti Tegevusterapeutide Liit Eesti Tegevusterapeutide Liidu (ETL) tagasiside määruse eelnõule “Tervise- ja tööministri määruste muutmine” ETL peab väga oluliseks kliiniliste psühholoogide, logopeedide ja füsioterapeutide õiguste ja kohustuste suurendamist ja nende võrdsustamist tervishoiutöötajatega. 2022. aasta septembri tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muudatused ja seda täiendav arvamuse avaldamiseks esitatud määrus aitavad suurendada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ja vähendavad teistele tervishoiutöötajatele langevat koormust. Soovime rõhutada, et probleemkohad, mis teiste tegevusteraapiaga samaväärsete erialade jaoks lahendatakse, jäävad tegevusteraapia teenustel püsima ja vajavad ka lahendamist. Järgnevalt toome ära ETLi arvamuse peamised põhiseisukohad: 1. Tegevusterapeutide välja jätmisega määruse muudatustest suurendatakse ebavõrdsust tegevusterapeutide ja teiste tervishoiuvaldkonna spetsialistide vahel. Eesti Haigekassa on 25.05.2022 TTKS eelnõule esitatud ettepanekus kirjutanud: “Eesti inimestele parima võimaliku ravitulemuse pakkumise eelduseks on kolme nimetatud eriala [logopeedid, füsioterapeudid, kliinilised psühholoogid] võrdväärne koostöö ja partnerlus ka esmatasandil, nagu hetkel eriarstiabis toimivad rehabilitatsiooni ja taastusravimeeskonnas kõik kolm eriala võrdväärsete spetsialistidena üksteise tööd toetades.” ja “Kõik nimetatud spetsialistid osutavad Eesti elanike jaoks olulisi teenuseid, nende teenuste rahastuspõhimõtted ja nende teenuste osutamise põhimõtted on sarnased, mistõttu on põhjendatud ka nende spetsialistide võrdväärne käsitlemine õigusruumi mõistes. ” Leiame, et antud väited kehtivad ka tegevusterapeutide kohta. Sarnaselt teistele on ka tegevusterapeudid tervishoiuteenuste loetelu kaudu perearstide vahendusel rahastatud ja eriarstiabis toimitakse rehabilitatsiooni ja taastusravimeeskondades võrdväärsete spetsialistidena üksteise tööd toetades. Tegevusterapeutidena tunneme, et meie eriala ja meid kui spetsialiste ei väärtustata võrdsetel alustel teistega ja suurendatakse ebavõrdsust ja segadust, mis tekkis juba tegevusteraapia välja jätmisega perearstide teraapiafondist. 2. Tegevusterapeutide välja jätmisega määruse muudatustest raskendatakse veelgi erinevate osapoolte orienteerumist tervishoiusüsteemis (sh erinevates teenustes). Olukord, kus sarnaste põhimõtetega teenustele rakendatakse erinevaid rahastamis- ja teenuse osutamise tingimusi on segadust tekitav kõikidele osapooltele. Teenuse saajal (patsiendil), otsesel osutajal (tegevusterapeudil, füsioterapeudil jt), tööandjal (era ja riiklikud asutused ja otsesed juhid) ja kolleegidel (perearstid, õed, eriarstid, hooldustöötajad jne) nt tekitab küsimusi miks tervishoiuteenuste saamisel/ osutamisel üks spetsialist saab sisestada teenuse andmeid tervise infosüsteemi ja teine ei saa (see justkui viitab et üks spetsialist on vähem kvalifitseeritud kui teine) või eeldatakse, et kõigil on samad õigused. Ka väljaspool tervishoiusüsteemi töötavatel ja erinevaid teenuseid nõustavatel või koordineerivatel (sotsiaaltöötajad, kohaliku omavalitsuse töötajad) ja seaduste loomise, järelevalve ja tervikliku süsteemi arendamisega tegelevatel spetsialistidel (ministeeriumite töötajad, järelevalve teostajad, andmete analüüsijad) on keerulisem end kurssi viia süsteemi eripäradega, sh ei pruugita alati isegi tegevusteraapiat üles leida. 3. Tegevusteraapia teenuste osutamisel jääb jätkuvalt täiendav halduskoormus teistele tervishoiutöötajatele. Kuigi tegevusteraapiat ei rahastata teraapiafondist on perearstil võimalik suunata patsienti saatekirjaga tegevusteraapiasse kasutades selleks uuringufondi rahastust. Seega peavad perearstid tegema valikuid röntgenülesvõtte, ultraheliuuringu, vereproovi võtmise ja tegevusteraapia vahel või pikendama patsiendi raviteekonda (sõltuvalt eriarstile suunamise järjekorra pikkusest) ja saatma tegevusteraapiat vajava isiku lastearsti või taastusravi arsti vastuvõtule, kes omakorda määraks isikule tegevusteraapia teenuse. Perearst ei peaks valima uuringufondi rahaliste võimaluste ja tegevusteraapiasse otse suunamise vahel, sest nii kulutatakse täiendavalt tervishoiu ressursse, pikendatakse eriarstide vastuvõttude järjekordi ja takistatakse ajakohast ravile ligi pääsemist. Perearstidele ja teistele tervishoiutöötajatele langeb ka tulevikus täiendav halduskoormus tegevusterapeudi poolt läbiviidud kokkuvõtete sisestamisel tervise infosüsteemi, kuna tegevusterapeutidel puudub andmete edastamise õigus. Eesti Haigekassa on 25.05.2022 TTKS eelnõul esitatud ettepanekus kirjutanud: “Tervishoiuteenuste osutamise loogikast lähtuvalt on mõistlik, et TIS-i edastab andmed see spetsialist, kes on ise toimingud patsiendiga läbi viinud ja kes vastutab ka andmete korrektsuse eest. ” ETL leiab, et tegevusterapeutidel peab olema võimalus ise andmeid edastada tervise infosüsteemi ja pole põhjendatud teiste niigi koormatud tervishoiutöötajate täiendav koormamise jätkamine. 4. Osaline ligipääs tervise infosüsteemi andmetele, sh andmete sisestamise õiguse puudumine raskendab erialade vahelist koostööd ja teenuse kvaliteetset osutamist. Tegevusteraapia hindamise ja sekkumise ülevaate jagamine teiste spetsialistidega informeerib nende ravi/teraapiat. Tegevusteraapia sissekanded tervise infosüsteemis on olulised nii kliiniliste otsuste tegemiseks kui ka patsientide positiivseks kogemuseks tervishoiuteenuse kasutajana. Patsient ei pruugi olla teadlik, mis informatsioon on spetsialistiga jagamiseks kasulik ning samas ei peaks infosüsteemis olevate tegevusteraapia andmete olemasolul patsient kordama terviseandmeid, mis võib mõjuda kurnavalt ning on ajakulukas. Lisaks võib patsient samal ajaperioodil olla teenusel ka logopeedi või füsioterapeudi või psühholoogi juures. Kuna teatud teraapiad tegelevad patsiendi samade probleemidega, siis annab informatsiooni jagamine (eriti erinevate asutuste ja erialade vahel) võimalusi terapeutilise töö täiustamiseks (näiteks millele kes keskendub ja kuidas) ning terapeutilise töö korduvuse vältimiseks (näiteks eluviisi nõustamine jms). Isegi kui sekkumised on erinevad, näiteks teraapia ja ravim, siis on see informatsioon oluline. Näiteks saavad psühhiaatrid arvesse võtta, kas patsient on osalenud tähenduslikult teraapias enne kui muudetakse ravimidoosi või ravimit. Näiteks kas patsient on vähemalt püüdnud rakendada muudatusi, mis võiksid vähendada sümptomeid, selmet võtta rohkem ravimeid. Vaimse tervise valdkonnas töötavatele tegevusterapeutidele on oluline ligipääs informatsioon patsiendi surmaandmetest või perinataalsurmast, kuna nad juba täna töötavad suitsiidiriskiga patsientidega ja lapse kaotanud vanematega. Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse ettepaneku põhjendus, s.t. teenuse kvaliteedi hindamiseks ja parandamiseks, on asjakohane ka tegevusteraapia teenuse puhul. 5. Tegevusteraapia teenus on ühtsetel alustel reguleerimata ja kontroll osutavate teenuste, eriti väljaspool riiklikelt rahastatavaid süsteeme on puudulik. Tegevusloa ja teenusele osutavate nõuete puudumine ja piiratud ligipääs tervise infosüsteemile raskendab tegevusteraapia teenuse kvaliteedi tagamist ja selle üle järelevalve tegemist. Tegevusterapeut on iseseisev tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna tippspetsialist, kes osutab taastusravi ja rehabilitatsiooni raames riiklikult tunnustatud ja tõenduspõhist tegevusteraapia teenust. Tegevusterapeudina töötamiseks on vaja omandada tegevusterapeudi eriala, mida Eestis on alati õpetatud ainult kõrghariduse tasemel. Tegevusterapeudiks saab õppida Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, õppeaeg on neli aastat. Jätkuvalt puutume kokku olukordadega (sh ka teiste tervishoiu erialade esindajate poolt), kus aetakse segamini tegevusterapeuti tegevusjuhendajatega või arvatakse et tegevusteraapia teenust saab osutada ilma vastava kõrghariduseta inimene. ETLi seisukoht on, et tegevusteraapia teenuse osutamist tuleks selgemalt ja ühtlasemalt reguleerida ja seda sõltumata süsteemist, kus teenust osutatakse (sh ka tasulise erateenusena) et vähendada ebakvaliteetse teenuse osutamist (sh ka isikute poolt, kellel pole vastavat haridust). Eesti Tegevusterapeutide Liit ([email protected]) Anne-Mari Rebane, juhatuse liige Ida Joao-Hussar, juhatuse liige Marilyn Luhtoja, juhatuse liige Jane-Lii Koltsov, juhatuse liige Heldi McCaskill, juhatuse liige