Indrek Kullam
Mustvee Vallavalitsus Teie 22.06.2023 nr 8-4/23/1613-1/
[email protected] Meie 21.07.2023 nr 4.2-3/2575-2
Hooldereformi rahastamine
Täname pöördumise eest!
Hooldereformi 2023. aasta rahajaotuse põhimõtted on 07.12.2022 vastu võetud
sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja tulumaksuseaduse muudatustega. SHS § 156 lõike 37
kohaselt: Riigieelarves määratakse riigieelarve võimalustest lähtudes kohaliku omavalitsuse
üksustele toetus pikaajalist hooldust vajavatele täisealistele isikutele teenuste osutamiseks.
Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt 65–84-aastaste ja
vähemalt 85-aastaste elanike arvu alusel. Seejuures üle 85-aastaste elanike arv arvestatakse
koefitsiendiga 4,8.
Toetus riigieelarvest määrati omavalitsuste ühetaolise kohtlemise põhimõttel: võrdses
suuruses määratakse raha iga vanemaealise elaniku kohta omavalitsuses. Eeldus oli, et
riigieelarve täiendava rahaga ja koos omavalitsuse senise panuse säilitamisega üldhoolduse
rahastamisse on omavalitsusel võimalik kujundada abivajaja pikaajalise hoolduse teekond, nii
kodus kui hooldekodus. Rahastamise põhimõtete hulgas ei olnud rahastamist tegelikult
hooldekodus viibijate arvu järgi peamiselt seetõttu, et hooldusteenus üldhooldekodus ei
kujuneks ainuvõimalikuks hoolduse viisiks. Teisalt võtaks riik teenuse tarbija põhise
rahastamise korral üle omavalitsusliku ülesande. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse
korraldamine kui omavalitsusliku ülesande iseloom tuleneb nii kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 6 lõikest 1 (korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist,
eakate hoolekannet) kui ka selle ülesande asetsemisest SHS 2. peatükis: kohaliku
omavalitsuse üksuse korraldatav abi. Lähimuspõhimõtte kohaselt tuleb otsused alati teha
madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele.
Hooldereformi raames seati SHS-s omavalitsusele piiratud kohustused üldhoolduse
rahastamisel. SHS määratleb omavalitsuse kohustusena hoolduskulude katmise kõigile
teenust vajavatele inimestele, seejuures saab omavalitsus ülesannet täita oma seatud
piirmäära ulatuses. Samas peab piirmäär arvestama teenuse kättesaadavust (SHS § 221 lõige
3). Teenus ei ole kättesaadav, kui hoolduskulude piirmäärale vastavat teenuskohta ei leidu või
ainuke võimalus selleks asub inimese eelistustest, elukohast või sotsiaalsetest kontaktidest
liiga kaugel.
Teise kohustusena määratleb SHS keskmisest vanaduspensionist madalama sissetuleku
korral lisaks hüvitise andmise kuni eelneva aasta II kvartali keskmise vanaduspensioni
määrani. Sotsiaalministeeriumi arvestuste kohaselt on mõlema kohustuse jaoks riigieelarvest
kohaselt raha eraldatud. Arvestatud on, et omavalitsused jätkavad oma senise panusega
üldhoolduse rahastusse. 2022. aastal oli teenuse osutajate andmetel väljaspool kodu osutatav
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kulud kokku 112 mln eurot, millest
omavalitsused katsid 21,3%.
Täiendavalt kanda võetavad kohustused nagu käiberaha jätmine teenusesaajale,
majanduslikes raskustes perede toetamine kui väiksema sissetuleku hüvitisest ei piisa
teenuskoha maksumuse katmiseks või inimese valitud eritingimuste ja kallima teenuse kulude
lisakatmine, ei ole arvestatud riigilt eraldatava toetuse hulka.
Mõistame ka omavalitsustel tekkinud olukorda: hooldekodud on teenuskoha maksumust
tõstnud, suurenenud on nii hoolduskulude kui ka majutusega seonduv energiahindade ja
palgasurve tõttu. Piirkonniti võib olla suurem hooldekoduvajadus inimeste väiksemate
sissetulekute, tervisekäitumisest on tekkinud raskemad terviseseisundid vanaduseas ja
sotsiaal- või tervishoiuteenuste piiratud kättesaadavuse tõttu. Samuti mõjutab osasid
omavalitsusi endiste suurte erihooldekodude reform, mille tõttu on omavalitsuse elanike hulka
jäänud mujalt pärit inimesi. Kavandame 2024. aastaks rahastusmudelit täiendada ja arvestada
omavalitsuseti ka neid asjaolusid. Rahastamise muutused täpsustatakse sügisel. 2023. aasta
toetust ei ole võimalik muuta, need on ka eraldatud ca 13 miljonilise ülekattega.
Hooldekodude teenuskoha maksumuse tõus on mõneti ka omavalitsuse kontrollitav. Ligi
poolte üldhooldekodude omanike, osanike või asutajate hulgas on omavalitsused, saades
kaasa rääkida hinnakujunduses, mis mõjutab ka omavalitsuste rahalist koormust.
Näeme, et hooldereform on pikaajalise positiivse mõjuga. Avaliku sektori raha lisandumine
ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulude katmisse vähendab hooldust vajava inimese ja tema
pereliikmete rahalist ja hoolduse koormust. Senine inimeste maksevõimet arvestav
hooldekodu kohamaksumus piiras ka hoolduspersonali palgatõusu, olukorras, kus tööjõust
hoolduses on suur puudus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meeli Tuubel
nõunik