Pensionitarkuse strateegia 2024-2027

Pensionitarkuse strateegia 2023-2027 Täna tehtud pensionitargad otsused tagavad penisonieas piisavad ressursid ja kindlustunde Pensionitark Eesti Inimestel on info Inimesed on pensioni tänase ja pensioniteadlikud ja Inimesed on tuleviku suuruse teavad igas eluetapis, motiveeritud ja kohta ning toetus ja kuidas pensioniks teevad tarku juhendamine koguda ning pensioniotsuseid pensionivalikute investeerida tegemisel Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. 3 Individuaalne pensioniplaneerimine ja selle vajalikkus Eesti inimesele ...................... 3 Seosed teiste strateegiate ja arengukavadega ................................................... 4 Tänased kitsaskohad .................................................................................. 5 Pensionitarkuse teenuse strateegia eesmärgid aastaks 2027 .................................. 6 Eesmärk nr 1: Inimestel on info pensioni tänase ja tuleviku suuruse kohta ning toetus ja juhendamine pensionivalikute tegemisel ....................................................... 7 Eesmärk nr 2: Inimesed on pensioniteadlikud ja teavad igas eluetapis, kuidas pensioniks säästa ning investeerida. ............................................................. 8 Eesmärk nr 3: Inimesed on motiveeritud ja teevad tarku pensioniotsuseid ............... 8 2 Sissejuhatus Pensionitarkus tähendab arusaamist pensionisüsteemi toimimisest ja selle võimaluste kasutamist pensionipõlveks piisava rahalise turvatunde saavutamiseks. Piisavad teadmised pensionisüsteemist võimaldavad paremini planeerida isiklikke rahalisi vahendeid ning annavad vastuse küsimusele, kui palju tuleks koguda ja/või investeerida, et pensionieas hästi toime tulla. Individuaalne pensioniplaneerimine ja selle vajalikkus Eesti inimesele Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse1 analüüs toob välja, et Eesti elanike valdav suhtumine pensionipõlve on passiivne: pensionisüsteemi ei tunta ning oma pensioni teadliku kavandamise ja kasvatamisega tegelemine on pigem harv, samas ootused pensionile on suuremad, kui prognoosid näitavad. Pensionile jäädes kukub inimeste heaolutase märgatavalt. Pensionitarkuse teenus aitab juurutada mõtteviisi, et tulevase pensioniga saab ja tuleb tegeleda nüüd ja praegu. Oluline on säästmise ja investeerimisalaste teadmiste suurendamine ning nende kasutamine omaenda olukorra parandamise nimel— ei piisa 1 https://sm.ee/too-ja-pension/pension https://sm.ee/too-ja-pension/pension 3 puhtalt teadlikkusest, vaid rõhk on reaalsete sammude astumisel. Oluline on mõista, et igasugune säästmine ja investeerimine nõuab pikaajalist distsipliini ja pühendumust. Olles teadlik enda tulevase pensionipõlve vajadustest ning võttes varakult kasutusele pensioniks valmistumise meetmeid, saame vähendada tulevikus tekkida võivaid rahalisi raskusi. Teenuse tulemusena kujuneb enda pensioni praeguse ja tuleviku suurusega kursis olev ja tarku otsuseid tegev inimene, kes on astunud samme pensionipõlve rahalise heaolu suurendamiseks. Pikaajalises plaanis tagavad teadlikele otsustele tuginevad inimesed oma vajadustele paremini vastava pensioni ja suures pildis saame sotsiaalselt kindlustatuma ehk rikkama ühiskonna. Seosed teiste strateegiate ja arengukavadega Pensioninõustamise teenuse eesmärk on seotud Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperioodi poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja EL erieesmärgiga edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske. Pensionitarkuse strateegia koondab erinevaid tegevusi, mis aitavad saavutada "Heaolu arengukava 2023-2030" eesmärke." Lisaks on vanemaealiste ühiskondlik aktiivsus, väärikas vananemine, pensioniks säästmise toetamine, pensioniteadlikkuse kasv ja riigipoolsete tööriistade loomine ära toodud järgnevates strateegiates ja arengukavades: • Strateegia Eesti 2035; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 n „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele“ ning sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“; • Eesti elanike rahatarkuse strateegia 2021-2030; • Riigikaitse arengukava 2017-2026; • Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. 4 Tänased kitsaskohad Tulevase pensionipõlve kindlustamine nõuab pikaajalist kogumist ja planeerimist ning murekohad on, et sääste ei ole, on liiga vähe või need kasutatakse ära enne pensioniiga. Allikas: Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022 Eesti inimeste ootused tulevasele pensionile on kõrged: 43% inimestest arvab, et nende tulevane pension võiks olla 80% või enam pensionieelsest palgast, 22% lepiks 60-70%-ga ja vaid 17% oleksid rahul pensioniga, mis moodustaks poole teenitud sissetulekust.2 2022. aastal oli keskmine pension u 45% keskmisest palgast. Pensioniks raha säästmisega tegelemine pole motiveeriv, sest tulemused ei avaldu kohe. Inimesed tajuvad vanaduspõlve kui midagi väga kauget ning lühikest; paljudel on tunnetus, et pensionieani nad ei elagi, mis statistiliselt ei vasta tõele. Keskmiselt elatakse pärast pensioniea saabumist ligikaudu 17,5 aastat3. 2 Rahandusministeerium 2013. Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programm aastateks 2013-2020. 3 Statistikaameti tabel RV045: elada jäänud aastad vanuse järgi 5 Allikad: Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022; Eesti elanike rahatarkuse strateegia 2021-2030; Pensionitarkuse teenuse strateegia eesmärgid aastaks 2027 Pensionitarkuse edendamise läbi soovime tagada inimestele läbi tarkade pensioniotsuste piisavad ressursid, et nad tunneksid end pensionieas kindlamalt ning seetõttu on meil pikaajalises plaanis sotsiaalselt kindlustatum ühiskond, mida iseloomustab: väiksem sõltuvus riiklikest toetustest; väiksem vaesusrisk; suurem majanduslik stabiilsus. Pensionitarkuse edendamise eesmärgid on: 1. Inimestel on info pensioni tänase ja tuleviku suuruse kohta ning toetus ja juhendamine pensionivalikute tegemise. 2. Inimesed on pensioniteadlikud, käituvad pensionitargalt ja teavad igas eluetapis, kuidas pensioniks koguda ning investeerida. 3. Inimesed on motiveeritud ja nende hoiakud toetavad tarku pensioniotsuseid. 6 Pensionitarkuse teenuse mõju ja ulatus on üleriigiline. Teenus keskendub kõigile vähemalt 18-aastastele isikutele lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest, kuid vanuserühmiti on rõhk erinev. • Vanuserühm 18–25 ehk tööturule suundujad: tähelepanu rahatarkusel, sh säästmine, aja ja võimaluste enda kasuks tööle panemine ning soov investeerida pensionisse kui tulevikuvõimalusse; huvi suurendamine pensioni vastu; välismaal töötamine ja saadav pension. • Vanuserühm 25–55 ehk kiire tööiga: oma pensioni suurenemine: rahatarkus ja säästmise vajalikkus, teadvustamine, et just praegu ehitan oma tulevast pensionipõlve. Seire, kui palju on kogutud, millise elukvaliteedi see tulevikus tagab ja millised on võimalused teha pensionis ümberkorraldusi, mis on võimalused tuleviku pensionit suurendada. • Vanuserühm 55 ja vanemad: tähelepanu on pensionile mineku ajastamisel, paindliku pensioni võimalustel, samuti teavitatakse inimesi pensioni väljavõtmise viisidest ja maksureeglitest. Pensioniõigusliku staaži andmete esitamise vajadus ja võimalused. Eesmärk nr 1: Inimestel on info pensioni tänase ja tuleviku suuruse kohta ning toetus ja juhendamine pensionivalikute tegemisel Tegevused ja suunised eesmärgi saavutamiseks on: • asjakohase pensioniinfo pidev uuendamine; • võimalus saada igakülgselt tuge pensioniotsuste kujundamisel; • inimene tunnetab, et ta on pensioniotsustes toetatud. Pensionitarkuse teenus on kättesaadav ja arusaadav erinevatele elanikkonnarühmadele, sealhulgas näiteks madala sissetulekuga inimestele, puuetega inimestele, eakatele ja etnilistele vähemustele. Võtab arvesse erinevaid elustiile, töötingimusi ja kultuurilisi aspekte, et kohandada pensioniteadlikkus vastavalt erinevatele vajadustele. Inimesel on võimalus kasutada digitaalseid ja interaktiivseid töövahendeid, mis toetavad isikliku pensioniseisuga tutvumisel ja pensionivalikute tegemisel. mõõdik algtase sihttase 2027 • väljatöötatud • eesti.ee • kasv 100% interaktiivsete ja pensionikalku veebipõhiste tööriistade laator: 2022. kasutajate arvu aastal 76889 kasv kasutajat 7 Eesmärk nr 2: Inimesed on pensioniteadlikud ja teavad igas eluetapis, kuidas pensioniks säästa ning investeerida. Tegevused ja suunised eesmärgi saavutamiseks on: • teadlikkus maksudest ning pensioniõiguste kogunemisest; • reaalsed ootused ning mõtestatud vajadused; • rahatarkus, planeerimine ja säästmine. Teadlikkuse suurendamine juba tööelu alguses, inimesi julgustatakse pensionile mõtlema lähtuvalt enda ootustest ja vajadustest. Teenus tutvustab ajakohaseid võimalusi pensioniplaani valguses: • I samba pension – erinevate pensioniliikide tingimused ja saadavad hüved. • II samba pension – võimalused ja tingimused kogumis— ja väljavõtmisfaasis, sh sissemaksete suurendamise ja vähendamise võimalikkus; • III samba pension – võimalused ja tingimused kogumis— ja väljavõtmisfaasis. • Tegevuse raames töötatakse välja teavitusüritustel, infotundidel, individuaalnõustamistel ja veebiseminaridel kasutatavad materjalid tulenevalt sihtrühma ja kuulaja vanuselisest ja muust asjakohasest spetsiifikast ning pöördujate küsimustest. Korraldatakse teavituskampaaniaid ja haridusalaseid programme, et suurendada inimeste teadlikkust pensioni tähtsusest, võimalustest ja strateegiatest, edendades teadlikkust pensioniteenuste olemasolust ja nende kasutamisest. mõõdik algtase sihttase 2027 • Pensioninõustamise •0 • 980 infotunnid Eesmärk nr 3: Inimesed on motiveeritud ja teevad tarku pensioniotsuseid Tegevused ja suunised eesmärgi saavutamiseks on: • personaalse pensioniplaani loomine; • koostöö partneritega. Usaldusväärne keskkond toetab pensioniplaneerimise kasvu ning pensionile juba varakult mõtlemist. Pensioni planeerimine muutub levinumaks, kuna inimesed saavad aru pensionisüsteemist ja ka sellega seotud teenustest. Toetavaks teenuseks on erinevad avaliku ja/või erasektori pakutavad tööriistad (kalkulaatorid, eelarveplaneerijad jt), mis on praktilised ja hästi kättesaadavad, pakkudes tuge ja motiveerides inimesi oma pikaajalistes rahaasjades tarku otsuseid tegema. Pensionitarkuse edendamise ja personaalse pensioniplaani tegemisega luuakse pensionipõlves toimetulekuks kasulikud otsused juba varakult, kuid ka vahetult enne 8 pensionile jäämist või pensionil viibides. Pensionitarkus ja pensioniplaan käivad läbivalt ühte jalga, mida on võimalik enda paremaks pensionil toimetulekuks rakendada kehtivas pensionisüsteemis sõltumata vanusest. 9  Pensionitarkuse strateegia tegevuskava 2023-2024 Eesmärk nr 1: Inimestel on info pensioni tänase ja tuleviku suuruse kohta ning toetus ja juhendamine pensionivalikute tegemisel Tegevus Toimumise Oodatav tulemus Indikaator aeg Pensionitarkuse teenuse disain ja pakutava 2023 Loodud on klientide vajadustele ja Klientidelt kogutud nõustamisteenuse kaasajastamine soovidele vastav teenus, mis pakub neile tagasiside positiivset ja nauditavat kogemust, tõhustades pensionitarkuse teenuse pakkumist Pensioni sündmusteenuse väljatöötamine 2023-2024 Eesti.ee rakenduses on olemas www.eesti.ee pensioni eesti.ee rakenduses elukaareülene struktureeritud ja sündmusteenuse lehe personaliseeritud pensioniinfo ja (sh interaktiivsed töövahendid pensionikalkulaatori) kasutajate arv ja kasutajate tagasiside Pensionitarkuse teemabloki lisamine 2024 Õpetajate suurenenud teadlikkus Mentorklubis osalejate õpetajate pensioniplaneerimise valdkonnas arv ja osalejate mentorklubide kavasse tagasiside Üldine pensionitarkuse teema pidev Inimesed omandavad laiemaid Inimeste osakaal, kes populariseerimine tegevus finantsoskusi, mis aitavad neil mitte ainult hindavad oma ja teema esiletõstmine pensionit, vaid ka üldiselt oma finantse finantsteadmiste taset paremini juhtida kõrgeks või väga kõrgeks 1 1 Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring 1 Eesmärk nr 2: Inimesed on pensioniteadlikud ja teavad igas eluetapis, kuidas pensioniks säästa ning investeerida. Tegevus Toimumise Oodatav tulemus Indikaator aeg Pensionitarkuse nõustamiste läbiviimine pidev Inimesed teevad teadlikumaid otsuseid Toimunud huvigruppidele tegevus oma pensioniinvesteeringute, pensioniea nõustamiste arv ja muude pensioniga seotud aspektidega. Pensionitarkuse uuringu läbiviimine 2023-2024 Eesti tööealiste inimeste hoiakud Uuring on läbiviidud pensionidesse on välja selgitatud. Teavitusürituse „Pensionipäev“ Iga aasta Rohkem inimesi mõistab pensioni Inimeste osakaal, kes ettevalmistamine ja läbiviimine teemaga seotud aspekte ning on valmis teavad kust nõu/abi ise pensioni planeerimisega tegelema saab 2 2 Pensionitarkuse uuring Eesmärk nr 3: inimesed on motiveeritud ja teevad tarku pensioniotsuseid Tegevus Toimumise Oodatav tulemus Indikaator aeg Digitaalsete töövahendite loomine ja 2024 On loodud võimalus luua individuaalselt II samba kohandamine personaalse pensioniplaani kohandatud pensioniplaan, mis aitab sissemakseid loomise võimaldamiseks kasutajatel saavutada oma 2%-lt 4 või 6%-ni pensionieesmärke. suurendada soovivate inimeste arv ja II sambaga liitunute arv Pensioniplaan.ee lehe kaasajastamine 2023 Pensioniplaan.ee leht on usaldusväärne Pensioniplaan.ee lehe ning aja- ja asjakohane kasutajate arv ja kasutajate tagasiside Koostöö erinevate osapooltega Pidev Tugevam partnerlus, ühised algatused ja Üks koostööprojekt on pensionitarkuse levikuks tegevus koostööprojektid, mis aitavad edendada edukalt ellu viidud pensionitarkust. 2  MINISTRI KÄSKKIRI 20.07.2023 nr 111 Pensionitarkuse strateegia 2024-2027 Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1 ja 3, § 52 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 5, § 6 lõike 2 punkti 2 ja § 7 alusel: kinnitan „Pensionitarkuse strateegia 2023-2027“ ja „Pensionitarkuse strateegia tegevuskava 2023-2024“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister