Käskkiri

MINISTRI KÄSKKIRI 20.07.2023 nr 110 Sotsiaalministeeriumi palgajuhendi kinnitamine Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 alusel 1. Kinnitan Sotsiaalministeeriumi palgajuhendi koos lisaga 2. Tunnistan kehtetuks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 6. märtsi 2017 a. käskkirja nr 31 „Sotsiaalministeeriumi palgajuhendi kinnitamine“ (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister  KINNITATUD Valige üksus. 20.07.2023 käskkirjaga nr 110 Sotsiaalministeeriumi palgajuhend 1. Eesmärk Palgajuhend reguleerib Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) ametnike ja töötajate (edaspidi koos töötajad) põhipalga, töötasu ja puhkusetasu maksmise tingimusi ja korda ning valitsemisala asutuste juhtide palga määramise korda. 2. Mõisted 2.1 Töötaja – asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline teenistuja. 2.2 Juhtkond – käesoleva juhendi tähenduses SoMi kantsler ja talle otse alluvad juhid. 2.3 Teenistuskoht – asutuse teenistuskohtade koosseisus ette nähtud ameti- või töökoht. 2.4 Teenistusgrupp – sarnase töö iseloomu, keerukuse ja vastutuse ulatusega teenistuskohtade kogum, mis paikneb ühel palgaastmel. 2.5 Põhipalga astmestik – asutuse teenistuskohtade jaotus teenistusgruppidesse ja palgaastmetesse, arvestades teenistuskohtade töö iseloomu, keerukust ja vastutuse ulatust. Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis kujuneb sisemise ja välise hindamise tulemusel üks kord aastas, arvestades palgaturu-uuringu tulemusi. 2.6 Põhipalk – töötaja kogutasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning töötaja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. 2.7 Kogutasu – töötajale pakutav rahaline ja mitterahaline tasu töötaja aja, oskuste, teadmiste, pingutuse ja tulemuste eest. 2.8 Muutuvpalk – töötaja kogutasu muutuv osa, mida võib maksta tulemuspalgana, preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest või lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest. Kalendriaasta jooksul töötajale makstava muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem kui 20% töötaja aastasest põhipalga kogusummast. 2.8.1 Tulemuspalk – eelnevalt kokku lepitud eesmärkide saavutamise ja väärtustele vastava pingutuse eest makstav ühekordne lisatasu, mida makstakse üldjuhul üks kord aastas. 2.8.2 Preemia – töötaja tunnustamiseks erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav ühekordne tasu. 2.8.3 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest – täiendavate teenistus- või tööülesannete täitmise eest makstav tasu. 2.9 Asendustasu – lisatasu puuduva töötaja ülesannete täitmise eest, kui asendamine ei ole ette nähtud töötaja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Asendustasu on võimalik määrata kõige rohkem kuueks kuuks ja kuni 20% asendatava põhipalga ulatuses. 2.10 Muu seaduses sätestatud lisatasu – käesoleva palgajuhendi tähenduses lisatasu eritingimustes tehtud töö eest nagu ületunnitöö ja riigipühal tehtav töö. Eritingimustes tehtud töö eest makstakse vastavalt seadusele ületunnitöö korral 1,5-kordset tasu ja riigipühal töötamise korral 2-kordset tasu, mida arvestatakse ametnikele põhipalga ja töölepingu alusel töötajatele töötasu järgi. 3. Üldpõhimõtted 3.1 Töötaja tasustamisel lähtub SoM avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ja käesolevast palgajuhendist. 3.2 SoM määrab ametnikele palga ning lepib teenistujatega kokku töötasus, rakendades üldjuhul ühtseid põhimõtteid.  3 3.3 SoMi juhtkond vaatab palgajuhendi üle üldjuhul üks kord aastas. 3.4 Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutumise korral muudab SoM töötajate palga- ja töötasutingimusi reeglina ühe kuu jooksul, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. 3.5 Põhipalk määratakse töötaja ametisse nimetamisel käskkirjaga või töölepingu sõlmimisel vastavat õigust omava isiku poolt. 3.6 Individuaalsed põhipalkade muutmise või muutuvpalga ja muude tasude (asendustasu, kõik lisatasud) määramisega seotud otsused teeb kantsler asekantsleri või kantslerile alluva osakonna juhataja ettepanekul ning personali- ja finantsjuhi kooskõlastusel, arvestades käesolevas juhendis sätestatud põhimõtteid ja SoMi eelarvelisi vahendeid. Asekantslerite põhipalga muudatused ja muutuvpalga otsused kinnitab minister. 3.7 Töötajale määratud põhipalga, muutuvpalga, lisatasude ja hüvitiste kohta jagab selgitusi ja põhjendusi töötaja vahetu juht. 4. Palgapoliitika 4.1 SoMi palgapoliitika eesmärk on tasustada töötajaid: 4.1.1 õiglaselt organisatsioonis, tagades sisemise õigluse, ja konkurentsivõimeliselt tööjõuturul, tagades välise õigluse; 4.1.2 diferentseeritult, võttes arvesse valdkonna ja teenistuskoha strateegilist mõju SoMi eesmärkide täitmisele ning iga konkreetse töötaja töö tulemuslikkust ja loodud väärtust. 4.2 Põhipalk 4.2.1 SoMi üldine põhipalkade eesmärktase on tööde erinevat väärtust arvestavalt Tallinna ja Harjumaa piirkonna palgaturu põhipalga mediaan. 4.2.2 Töötaja individuaalne põhipalk kujuneb palgajuhendi lisas sätestatud palgaastmete alusel, arvestades: 4.2.2.1 töö sisu keerukuse taset ja vastutuse ulatust (teenistusgrupid); 4.2.2.2 töötaja tulemuslikkust, tema stabiilselt tulemuslikku tööd ja pädevuse suurenemist (hinnang töösooritusele ja saavutatud tulemuste kvaliteedile); 4.2.2.3 kompetentsi nõudlust tööjõuturul ja oskuste spetsiifilisust; 4.2.2.4 palgaturu tööpere taseme põhipalga mediaani. 4.2.3 Erandjuhul võib määrata ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgema põhipalga. 4.2.4 Katseajal võib kokku leppida ja määrata töötaja põhipalgast kuni 20% madalama põhipalga. 4.2.5 Individuaalseid põhipalga muudatusi teeb SoM üldjuhul üks kord aastas esimeses kvartalis. Seejuures võetakse arvesse palgaanalüüsi, avaliku teenistuse palgauuringu andmeid ja aastalõpuvestluste tulemusi, arvestades aasta tulemuste koondhinnangut (tulemused, tulemuste kvaliteet, pingutus ja vastavus väärtustele) ja SoMi eelarvelisi võimalusi. 4.2.6 Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide töötajate põhipalkade muutmist. 4.2.7 Vanemapuhkuselt naasval töötajal vaadatakse põhipalk üle ühe kuu jooksul. 4.3 Tulemuspalk 4.3.1 Tulemuspalka makstakse eelarvevahendite olemasolu korral aastase perioodi eest vahemikus jaanuar kuni veebruar. 4.3.2 Tulemuspalka makstakse töötajale, sealhulgas vanemapuhkusele suundunud töötajale, kes on töösoorituse hindamise aluseks oleva kalendriaasta jooksul töötanud organisatsioonis vähemalt neli kuud. 4.3.3 Tulemuspalka ei maksta töötajale, kellel on distsiplinaarkaristus. 4.3.4 Tulemuspalga suurus sõltub töötulemustele antud koondhinnangust:  4 4.3.4.1 koondhinnang vastavalt sihtidele – kuni ühe kuu põhipalk; 4.3.4.2 koondhinnang üle sihtide – kuni kahe kuu põhipalk; 4.3.4.3 koondhinnang osaliselt vastavalt sihtidele – kuni poole kuu põhipalk; 4.3.4.4 koondhinnang alla sihtide – tulemuspalka ei maksta. 4.3.5 Koondhinnang arvestab aastavestluses (sh aasta jooksul toimunud muudatused, mis on fikseeritud vahevestluses) kokku lepitud tegevuste ja tulemuste täitmist, selleks tehtud pingutust ja tegevuste kooskõla SoMi väärtustega ning on fikseeritud aastavestluses. 4.3.6 Tulemuspalga määramisel võetakse arvesse kalendriaasta jooksul juba saadud muutuvpalka (nende tegevuste eest teist korda ei tasustata) ja töökoormuse proportsiooni (osakoormusega töötavad töötajad). 4.4 Preemia 4.4.1 Preemia maksmise võimalust kasutatakse töötajate tunnustamiseks erakordsete tulemuste eest, tasustades töötajaid reeglina vahetult pärast projekti lõppu. 4.4.2 Preemia määramiseks teeb struktuuriüksuse juht või valdkonna asekantsler põhjendatud ettepaneku kantslerile. 4.4.3 Preemia määratakse ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omava isiku käskkirjaga. 4.4.4 Töötaja teenistussuhte peatumise (näiteks ametniku tähtajalise üleviimise ehk rotatsiooni või vanemapuhkuse) korral on struktuuriüksuse juhil võimalus esitada kantslerile ettepanek töötajale preemia maksmiseks vähemalt üks kuu enne teenistussuhte peatumist. 4.4.5 Preemia on muutuvpalga osa ja kalendriaastas töötajale väljamakstava muutuvpalga kogusumma võib olla kuni 20 protsenti töötaja aastasest põhipalgast. 4.5 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest 4.5.1 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest võib määrata sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust konkreetsete teenistusülesannete täitmiseks täpselt piiritletud ajavahemiku eest. 4.5.2 Lisatasu määratakse ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omava isiku käskkirjaga struktuuriüksuse juhi ettepaneku alusel. 4.6 Asendustasu 4.6.1 Puuduva töötaja ülesannete täitmise eest makstakse töötajale asendustasu, kui asendamine ei ole ette nähtud töötaja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. 4.7 Muud seaduses sätestatud lisatasud 4.7.1 Muid seaduses sätestatud lisatasusid makstakse töötajale ületunnitöö ja riigipühal töötamise eest seadusest tuleneval alusel või hüvitatakse vastavalt seadusele vaba aja andmisega. 4.7.2 Ületunnitöö tegemise peab struktuuriüksuse juht eelnevalt töötajaga kokku leppima ning seejärel esitama dokumendihaldussüsteemis oma valdkonna asekantsleriga kooskõlastatud ettepaneku personalijuhile. Lisatasu ületunnitöö eest kinnitab kantsler. 4.8 Palga või töötasu arvestusperiood ja puhkusetasu 4.8.1 Palga või töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka või töötasu arvestatakse selle ajavahemiku eest, millal töötaja täitis talle pandud ülesandeid. Kui töötajale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka või töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest. Töötajate tööaja arvestus toimub tööajatabeli alusel. 4.8.2 Palka või töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval töötaja määratud pangakontole. Kui jooksva kuu viimane tööpäev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto  5 muutmisest teavitab töötaja personaliosakonda riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIP) kaudu kümme tööpäeva enne palgapäeva. 4.8.3 Palga või töötasu väljamaksmise aluseks on Riigi Tugiteenuste Keskuse väljastatud palgaleht. Riigi Tugiteenuste Keskus esitab igale töötajale igal kuul elektroonilise teatise arvutatud palga või töötasu ja muude väljamaksete (puhkusetasu, hüvitised jm) ning kinnipeetud summade kohta. Töötaja palgast või töötasust võib kinni pidada asutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab asutusele tagastama. Selleks on vajalik töötaja kirjalik nõusolek. 4.9 Puhkusetasu arvestamine Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel 4.9.1 Puhkusetasu kantakse töötaja arvelduskontole puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval või hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust vastavalt töötaja soovile. Kui töötaja puhkus katkestatakse poolte kokkuleppel või puhkus katkeb töötaja haiguse tõttu ning töötajale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enam makstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust. 4.10Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral 4.10.1 Välisvahenditest rahastatava projekti, programmi või perioodi toetuse andmise tingimuste (edaspidi projekt) rahastamise otsusest peab nähtuma, millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud töötajale palka või töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas punktis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega. 4.10.2 Kui projekti täitmisega seotud töötajale makstakse palka või töötasu projekti välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt SoMi omavahenditest makstavat töötaja palka või töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus- või tööülesannete mahtu või muutes nende sisu. 4.10.3 Struktuuriüksuse juht teavitab personali- ja finantsosakonda, kas teenistujale makstakse palka või töötasu välisvahenditest rahastatavast projektist täies mahus või osaliselt, kas palga või töötasu maksmisel rakendatakse proportsionaalset arvestust ja kas projektivahenditest võib katta töötajale ette nähtud puhkusetasu, haigushüvitist vms. 4.10.4 Kui töötajale makstakse palka või töötasu osaliselt või mitmest projektist, tuleb tööajatabelisse märkida töötaja tööaja jagunemine tööülesannete ja projektide vahel. 4.10.5 Perioodi toetuse andmise tingimuste alusel kaudsete kulude eest tasu saavate töötajate puhul makstakse palk või töötasu esmalt SoMi omavahenditest ja pärast rahastajale maksetaotluse esitamist vabastatakse ministeeriumi palgavahendid. 4.10.6 Kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole töötaja ametijuhendis kindlaks määratud ning punktis 4.10.2 nimetatud põhimõte ei ole rakendatav, kasutatakse olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglitest üht järgmistest võimalustest: 4.10.6.1 projekti täitmisega seotud ülesannet käsitatakse töötajale antud täiendava teenistusülesandena, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas käesoleva palgajuhendi punktiga 4.5; 4.10.6.2 töötaja täidab projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas seadusest tulenevatel alustel; 4.10.6.3 töötajaga sõlmitakse projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku töötaja ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega. 4.11Valitsemisala asutuste juhtide põhipalk ja tulemuspalk  6 4.11.1 Põhipalga määramisel arvestatakse juhi kompetentsust ja töötulemusi, töö eripära iseloomustavaid näitajaid (juhtimisulatus, materiaalne vastutus, asutuse suurus, võrdlus palgaturuga) ja asutuse eelarvelisi võimalusi. 4.11.2 Tulemuspalga määramisel arvestatakse asutuse eelarvelisi võimalusi ja kokkulepitud tegevuste ja tulemuste täitmist vastavalt aasta alguses kinnitatud tulemuskaardile. 4.11.3 Valitsemisala asutuse juhiga peab palgaläbirääkimisi kantsler. Põhipalga ja tulemuspalga kinnitab minister. 4.11.4 Põhipalk vaadatakse üle üldjuhul üks kord aastas. Põhipalga muutmine otsustatakse ja vormistatakse esimese kvartali jooksul. 4.11.5 Tulemuspalk makstakse eelarvevahendite olemasolu korral aastase perioodi eest vahemikus jaanuar kuni veebruar.  7 Sotsiaalministeeriumi palgajuhend Lisa Põhipalga vahemikud Palgaaste Teenistusgrupp Põhipalga vahemik (eurot) 1. Spetsialist 1300–2000 2. Peaspetsialist 1800–2700 3. Nõunik 2500–3200 4. Poliitika juht, tiimijuht 3000–3700 5. Osakonnajuhataja 3500–4600 6. Tippjuht Alates 4500