Pöördumine

Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, Tallinn 6. juuli 2023 Haldusasi nr 3-22-1134 KAEBAJA SEISUKOHAD Kaebaja: SA Liikva Päikesekodu registrikood 90013489 Harju maakond, Harku vald, Liikva küla, Oja, 76921 Kaebaja esindaja: vandeadvokaat Silja Holsmer Advokaadibüroo Supremia Telliskivi 60, 10412 Tallinn e-post: [email protected] tel +372 5098787 Vastustaja: Sotsiaalministeerium Registrikood 70001952 Suur-Ameerika 1, Tallinn [email protected] I Menetluse käik 1. SA Liikva Päikesekodu (edaspidi ka kaebaja) esitas 31.03.2022 Sotsiaalministeeriumile (edaspidi ka vastustaja) taotluse hüvitada SA Liikva Päikesekodu poolt teenuse osutamise perioodi osas tasumata ruumidega seotud kulud kogusummas 83 554,06 eurot. 2. Vastustaja 20.04.2022 kirjaga keelduti kaebaja 31.03.2022 taotluse rahuldamisest, sest sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 72 lg 1 koostoimes §-ga 89 on igapäeva elu toetamise teenusega seotud ruumide kulude katmise kohustus kohalikul omavalitsusel ning kohalikul omavalitsusel on õigus ise otsustada toetuse suuruse üle. 3. Kaebaja esitas 20.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalministeeriumilt kahjuhüvitise summas 83 554,06 euro välja mõistmiseks. 4. Tallinna Halduskohtu 30.06.2022 määrusega võeti esitatud kaebus menetlusse. Määruses leiti, et kaebus on tähtaegne, esitatud õige vastustaja vastu ning vastab teistele kaebuse menetlusse võtmise eeldustele. 5. Vastustaja esitas kaebusele vastuse, milles esitas taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning lisaks leiti, et kaebus on esitatud vale vastustaja vastu. Telliskivi 60 Registrikood: 12745834 [email protected] Tallinn 10142, Estonia Tel: +372 6 008 555 www.supremia.ee  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 6. Käesolevaga esitab kaebaja vastavalt kohtu poolt määratule eeltoodu osas omapoolsed vastuväited. II Kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus on põhjendamatu 7. Vastustaja taotleb kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel s.o. alusel, et peale kaebuse menetlusse võtmist olevat ilmnenud HKMS § 151 lg 2 p 1 alus s.o. kaebajal puuduvat ilmselgelt kaebeõigus. 8. Vastustaja on seevastu esitanud enda eksliku õigusliku seisukoha kaebeõiguse puudumisest, mis aga ei ole uueks faktiliseks asjaoluks, mis võiks olla aluseks HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kohus on andnud hinnangu kaebuse lubatavusest 30.06.2022 määruses. Vastustaja ei ole kohtu 30.06.2022 määrusele vastuväidet esitanud ega esitanud ühtegi väidet 30.06.2022 määruse ekslikkusest ega toonud esile ühtegi faktilist asjaolu, mis ei olnud halduskohtul teada 30.06.2022 määruse tegemisel. Asjaolu, et vastustajal on kaebeõigusest halduskohtust ja kaebajast erinev arusaam, ei mõjuta kaebuse lubatavust ega ole aluseks kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. 9. Taganemata eeltoodust on vastustaja väited ka sisuliselt ekslikud. 10. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole enda õiguste kaitseks kasutanud esmased õiguskaitsevahendeid viidates tühistamis- ja kohustamiskaebusele. Vastustaja märgib, et kuna kaebaja sooviks on vastustaja poolt ruumidega seotud kulude hüvitamine, siis oleks kaebaja pidanud esitama kohustamisnõude. Vastustaja vastav argumentatsioon on arusaamatu. Kaebus on esitatud konkreetse perioodi ruumidega seotud kulude hüvitamiseks, mille hüvitamisest on vastustaja keeldunud. Kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks on vajalik kulude hüvitamine, mitte hüpoteetiline kohustus kulude hüvitamiseks määratlemata kulude summat. Lisaks märgib vastustaja, et kaebaja olevat esitanudki kohustamisnõude kulude hüvitamiseks. Seega jääb kogu vastustaja argumentatsioon arusaamatuks. Kaebuse eesmärgiks on konkreetse perioodi kulude hüvitamine, millest vastustaja on keeldunud. Vastavas olukorras on ainuõigeks õiguskaitsevahendiks kahjunõude esitamine kohtule vastavalt RVast § 18 lg-le 2, mille kohaselt kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. 11. Vastustaja ei ole 20.04.2022 kahju hüvitamise keeldumises väitnud, et kaebaja peaks kahju hüvitamise nõude asemel kasutama mõnd teist õiguskaitsevahendit. Kahju hüvitamisest on keeldutud seetõttu, et vastustaja seisukohalt vastustaja puudub ruumidega seotud kulude hüvitamise kohustus. Seega on vastustaja kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaadanud ning keeldunud kahju hüvitamisest. Vastavas olukorras on ainuõigeks õiguskaitsevahendiks kahjunõude esitamine kohtule lähtuvalt RVastS § 18 lg-st 2. 12. Vastustaja väidab, et kaebaja olevat kahju hüvitamise nõude esitanud seetõttu, et on muud kaebetähtajad minetanud. Vastustaja vastav seisukoht on täielikult sisustamata. Jääb arusaamatuks, millise kaebetähtaja minetamist on vastustaja silmas pidanud. Kahjunõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Vastustaja ei ole mistahes haldusakti vastu võtnud või toimingut sooritanud kaebaja nõude osas enne 20.04.2022 kahju hüvitamise keeldumist. 2  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 13. Seega on vastustaja taotlus kaebus jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu ning kuulub rahuldamata jätmisele. Lisaks tuleb märkida, et kohtupraktikas on järjepidevalt asutud seisukohale, et kaebuse läbi vaatamata jätmine on erandlik ja saab olla põhjendatud ilmse kaebuse läbi vaatamata jätmise aluse esinemisel ning keerukates küsimustes tuleb eelistada kaebuse menetlemist. Vaieldamatult on antud juhul tegemist keeruka küsimusega, mille osas varasem kohtupraktika puudub ja vastava kaebuse läbi vaatamata jätmine oleks ilmselgelt lubamatu ja vastuolus kohtupraktikaga. III Kaebus on esitatud õige vastustaja vastu 14. Vastustaja märgib, et kaebaja oleks pidanud ruumidega seotud kulude hüvitamise nõude esitama kohalikule omavalitsusele ning teisalt leiab, et kohalik omavalitsus saab ise otsustada lähtuvalt SHS-st, millises ulatuses kohalik omavalitsus kulutusi hüvitab. Vastustaja vastav seisukoht on vastuoluline ega arvesta kaebuses esitatud argumentidega. 15. SHS § 72 lg 1 kohaselt erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule osutatavat erihoolekandeteenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isiku poolt ning SHS §-s 89 sätestatud juhul s.o. ruumidega seotud kulu kohaliku omavalitsuse üksuse poolt. SHS § 89 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses. 16. Seega tuleneb kehtivast õigusest üheselt ja arusaadavalt, et igapäevaelu toetamise teenust rahastatakse riigi ning kohaliku omavalitsuse vahenditest ning kohaliku omavalituse üksusele on antud õigus ise otsustada, millises ulatuses kulusid kantakse. Vastaval seisukohal on ka vastustaja 20.04.2022 vastuskirjas kaebajale kui ka vastuses kaebusele. Kohalikud omavalitsused on ka vastavat õigust kasutanud ning otsustanud ruumidega seotud kulud hüvitada üksnes osaliselt. 17. Seevastu vastavalt kaebuses toodud argumentidele tuleb kogu teenusega soetud kulu katta riigi ning kohaliku omavalitsuse vahenditest. Kuna seadusega on antud kohalikule omavalitsusele pädevus otsustada, millises ulatuses kulutusi hüvitatakse, siis järelikult ülejäänud osas tuleb kulud hüvitada riigil. Vastustaja seisukoht on enam kui vastuoluline – ühelt poolt leitakse, et kaebaja peaks nõuda kohalikult omavalitsuselt täiendavate kulude hüvitamist ning teisalt leitakse, et kohalik omavalitsus ei pea rohkem hüvitama, kui on ise otsustanud. Puudub vaidlus, et märkimisväärses ulatuse jäävad seetõttu kulud hüvitamata. Teisalt puudub vaidlus ka asjaolu üle, et kulude kandmine on riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud kohustus. Seetõttu ongi kaebaja esitanud katmata kulude hüvitamise osas nõude riigi (läbi vastustaja) vastu ning vastustaja on ka kaebaja taotlust sisuliselt menetlenud ja 20.04.2022 teinud vastavas osas keelduva otsuse, millest tulenevalt on kaebaja vastustaja vastu kohtusse pöördunud. 18. Seega on tegemist õige vastustajaga ning vastustaja vastupidine argumentatsioon ei lähtu esitatud kaebuses esitatust. 19. Lisaks leiab vastustaja, et kaebaja olevat sisuliselt esitanud populaarkaebuse ning kaebaja ei kuulu PS § 28 isikulisse kaitsealasse. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et soovib enda kohtlemist viisil, mis kaitseb puuetega inimeste õigusi (nagu väidab vastustaja).Puudub vaidlus, et kaebaja osutas vaidlusalusel perioodil igapäevaelu 3  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law toetamise teenust, millega seotud ruumidega seotud kulud on vastaval perioodil hüvitamata 83 554,06 euro ulatuses. Kaebaja on selgitanud esitatud kaebuses, et on teenuse osutamiseks soetanud kinnistu, rajanud kogu taristu võttes selleks suuremahulised finantskohustused teadmises, et igapäevaelu toetamise teenusega seotud kulud kantakse riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud kohustusena. Olukorras, kus kulusid ei hüvitata, rikutakse otseselt ja vahetult kaebaja õigusi ning kaebaja on kohtusse pöördunud enda õiguste kaitseks. 20. Vastustaja väide, et justkui kaebaja ei võiks esitatud kaebuses tugineda põhiseadusest tulenevatele põhimõtetele, on enam kui arusaamatu. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et põhiseadusest tulenevate põhimõtetega ei ole kooskõlas regulatsioon, mille tulemusel on ministri määrusega võimalik välistada igapäevaelu toetamise teenuse kui riigieelarvest finantseeritavate teenuse kulude koosseisust ühe vältimatu komponendi s.o. ruumidega seotud kulu. Juhul kui tulenevalt sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrusega nr 65 kehtestatud erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord (edaspidi määrus nr 65) regulatsioonist ei näe riik võimalust ruumidega seotud kulusid hüvitada, on määruse nr 65 regulatsioon vastuolus vastavas osas põhiseadusega ja tuleb kohaldamata jätta. Teine võimalik tõlgendus on, et ruumidega seotud kulu hüvitamine toimub iseseisvalt väljaspool määruse nr 65 regulatsiooni lähtuvalt SHS § 72 lg-st 1 ning SHS §-st 89, mille kohaselt on tegemist riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud kohustusega, kus kohalikul omavalitsusel on otsustada enda poolt kaetavate kulude ulatus. Kuivõrd tegemist on jagatud kohustusega, siis kohaliku omavalitsuse poolt katmata ulatuses tuleb ruumidega seotud kulud hüvitada. Seega on erinevate tõlgenduste lõpptulemus ühene – ruumidega seotud kulu on osa igapäevaelu toetamise teenuse kulust, mis tuleb teenuse osutajale hüvitada riigi poolt osas, mida kohalik omavalitsus on otsustanud talle antud pädevuse alusel mitte hüvitada. Eeltoodu on esitatud kaebuse keskne argument, milles tulenevalt on kaebus esitatud kaebaja poolt enda õiguste kaitseks, õige vastustaja vastu ning tähtaegne. Seega palume jätta vastustaja taotlus kaebus läbi vaatamata rahuldamata. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Vandeadvokaat Silja Holsmer kaebaja esindaja 4