dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoht

Sotsiaalministeerium · 19. juuli 2023
Viit
1.4-1.1/1906-5
Registreeritud
19. juuli 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2023
Vastutaja
Annely Salumaa

Failid

  • 📎7-13190 05.07.2023 Väljaminev kiri (1).asice418 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 03.05.2023 nr 2-5/23-00701, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 12.4/22-0543/-2T Sotsiaalministeerium Meie 05.07.2023 nr 7-1/3190 Justiitsministeeriumi seisukoht sunnitööga toodetud kaupade ELi turule jõudmise takistamise määruse kohta Justiitsministeerium peab sunnitööga toodetud kaupade ELi turule jõudmise takistamise määruse eelnõu oluliseks. Seejuures nendime, et sunnitööga toodetud kaupade ELi turule jõudmise määrusel ei ole sisulist seost inimkaubanduse tõkestamisega ja toodete valmistamisel juba toimunud inimkaubanduse lahendamisega, sh nt sunnitöö kuriteokoosseisude või ennetus-ja kannatanutele suunatud meetmete ühtlustamisega. Seda tehakse kehtiva inimkaubanduse direktiiviga 2011/36/EL 1 ja lisaks on 9.06.2023 ELi liikmesriikide poolt kokku lepitud üldises lähenemisviisis inimkaubanduse direktiivi muutmisel2. Näiteks leppis ELi Nõukogu muuhulgas üldise lähenemisviisi tekstis kokku, et liikmesriigid peavad käsitama kuriteona inimkaubanduse ohvri pakutava teenuse tahtlikku kasutamist isiku poolt, kes on teadlik, et teenust pakkuv isik on inimkaubanduse ohver. Sellistel juhtudel peavad liikmesriigid tagama, et kõnealuse kuriteo eest nähakse ette tõhus, proportsionaalne ja hoiatav karistus. Sunnitöö määruse kohaselt aga ei ole kaupade turult eemaldamise eelduseks kriminaalmenetlus ega rikkumise kriminaalkorras tuvastamine, sestap ei ole karistusõiguslikes küsimustes arvamuse avaldamine käesolevale määrusele vajalik ega asjakohane. Küll aga ei saa me nõustuda eelnõus vilepuhujate direktiivi kohaldamisala laiendamisega. Vilepuhujate direktiivi kohaldamisala laiendamise küsimuses toome esile, et määruse eelnõu artikli 10 lõikes 3 sätestatakse, et direktiivis 2019/1937/EL3 sätestatud rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohaldub määruses käsitletud rikkumistest teavitavatele isikutele. Teavitaja kaitse direktiivi artiklis 2 ei ole määruses käsitletavat valdkonda välja toodud ning seega on määruse eelnõu kõnealuse sättega mindud direktiivis 2019/1937/EL sätestatud nõuetest kaugemale. Kuna selline säte tähendab sisuliselt direktiivi 2019/1937/EL laiendamist ning võib kaasa tuua riigisisese õiguse, eelkõige kriminaalmenetlusnormide muutmise, ei toeta Eesti vastavat eelnõu artikkel 10 lõikes 3 sätestatut. Direktiivi 2019/1937/EL artiklis 2 on sätestatud direktiivi kohaldamisala, mille lõikes 1 on toodud ammendav loetelu kohaldamisalaga kaetud poliitikavaldkondadest. Sunnitööga toodetud kaupade tootmist ja turustamist ei ole direktiivi artikli 2 lõikes 1 nimetatud. Seega, kui soovitakse tagada direktiivis 2019/1937/EL ette nähtud kaitse ka nimetatud valdkonnas rikkumisest teavitavatele isikutele, on vajalik direktiivis 2019/1937/EL sisulise kohaldamisala laiendamine. 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/36/EL, 5. aprill 2011, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK. 2 Inimkaubanduse direktiivi muutmise üldine lähenemisviis. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937, 23. oktoober 2019, liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Iseenesest võib direktiivi 2019/1937/EL kohaldamisala laiendada muudele valdkondadele või liidu õigusaktidele, kui see osutub hiljem ilmnevate tõendite või direktiivi toimimise hindamise alusel vajalikuks, et tugevdada nende täitmise tagamist. Kuna rikkumisest teavitajad võivad anda pädevatele asutustele väärtuslikku teavet sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete tootmisest ja turustamisest liidu turul, võiks selliste teavitajate kaitsmine olla põhjendatud. Seega tuleks määruse artikli 10 lõikes 3 näha ette, et direktiivi 2019/1937/EL artiklile 2 lisatakse uue poliitikavaldkonnana kõnealune valdkond. Leiame, et vilepuhujate direktiivi kohaldamisala laiendamise küsimus on vajalik sisse tuua Vabariigi Valitsuse seisukohtades määruse kohta, kuna sarnasel seisukohal on Eesti olnud ka liidu piiravate meetmete direktiivi, keskkonnakuritegude direktiivi ja ka uuena korruptsioonivastase võitluse direktiivi puhul. Lisaks viitame, et sunnitööga toodetud kaupade EL-i turule jõudmise määruse kohaselt peaks see regulatsioon hakkama täiendama4 hetkel samuti menetluses olevat Euroopa Komisjoni algatust direktiivi kehtestamiseks, mis sätestab äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse 5 (CSDD direktiiv). Sellega seoses esitame kaks tähelepanekut: - Kuigi nii sunnitööga toodetud kaupade määrus kui ka CSDD direktiiv on alles menetluses, kujuneks kahe õigusakti kohaldamisala praeguste eelnõude kohaselt erinevaks. CSDD direktiivi eelnõu artikli 2 lõike 1 järgi hakkaks hoolsuskohustus kehtima suurtele ettevõtetele (vähemalt 500 töötajaga ja vähemalt 150 miljoni euro suuruse aastakäibega ettevõtted ning vähemalt 250 töötaja ja vähemalt 40 miljoni euro suuruse aastakäibega ettevõtted, kelle käibest vähemalt 50% tekkis kõrge riskiga sektoris tegutsemisest). Kuigi väikese ja keskmise suurusega ettevõtted otseselt CSDD direktiivi kohaldamisalasse ei kuuluks, kohustuks nad artikli 7 lõike 2 punkti b) kohaselt hoolsuskohustuse nõudeid täitma juhul, kui nad osalevad direktiivi kohaldamisalasse kuuluva suure ettevõtte väärtusahelas. Sunnitöö määruse eelnõu artikli 1 järgi hõlmaks selle kohaldamisala aga eranditult kõiki ettevõtjaid, kes lasevad EL turule või teevad EL turul kättesaadavaks mis tahes liiki ja päritoluga tooteid, mis on valminud sunniviisilise töö tulemusena. - CSDD direktiiv hõlmab ettevõtete hoolsuskohustust pidada kinni sunniviisilise töö keelust (direktiivi lisa, osa I, p 12). Praktikas äriühingutele rakendamiseks vajab selline hoolsuskohustus täpset sisustamist ja kohustuse ulatuse piiritlemist. Vabariigi Valitsuse seisukohtade kujundamise käigus võib olla asjakohane kaaluda positsiooni, et CSDD direktiivis ettevõtetele kehtestatav sunnitöö keeldu puudutav hoolsuskohustus tuleks lugeda täidetuks määruses sätestatud kohustuse täitmisega. See võimaldaks selgemalt piiritleda CSDD direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse sisu ja ulatust sunnitöö keelu osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister /*Lisaadressaadid: Maaeluministeerium Rahandusministeerium Välisministeerium Anu Leps 58656587 [email protected] 4 Sunnitööga toodetavate kaupade EL-turule jõudmise määruse eelnõu, lk 41, p 1.5.4. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (COM (2022) 71 final, 23.2.2022)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel