Pöördumine

Saatja: Martin Noorsalu <[email protected]> Saadetud: 28.07.2023 00:09 Adressaat: <=?utf-8?Q?Nikita_Panju=C5=A1kin?=>; <"SM Info"> Teema: Kopteri kiirabilennud (HEMS) Härra Panjuškin! Täname kiire ning asjakohase vastuse eest ja palume meid ka edaspidi jooksvalt arengutega kursis hoida! Samuti palume antud kiri koos lisadega registreerida Teie dokumendihaldussüsteemis, meie poolt ei ole vaja lisada AK märget. Lühidalt on keeruline täpset vastust anda ilma tingimusi teadmata laiemalt aga levinud praktika järgi sõltumata lennu mahtudest on ühe HEMS baasi aastakulu Euroopas keskmiselt 2.5 miljonit eurot aastas. Manuses on vastavalt Teie soovi järgi tehtud arvestuslik teenuse kulu. Rõhutame samas, et tegemist on väga esialgse arvutusega teenuse hinna osas ja lõplik hind sõltub ikkagi reaalsetest hanke tingimustest, mis vägagi suuresti sõltuvalt hankeperioodi pikkusest (norm 10 aastat) ja ka tegelikest tingimustest ning nõuetest, mida meil hetkel täpsemalt pole. Üldiselt kehtib printsiip, mida pikem periood, seda soodsam hind ühe lennutunni kohta. Saja (100) lennutunni osas ei ole arvestusi tehtud kuna minimaalne ja optimaalne lendude maht on ca 250-300 lennutundi aastas kiirabikopteri (HEMS) teenuse osutamiseks. Kapitalikulude oleme arvestanud kasutatud kopteri kulu 5 aastasel perioodil, 10 aastane periood võimaldab sama kuluga ka uut kopterit. Kapitalikulu annab vähendada kui kopterid soetada EU toetus rahastuse abil nagu seda on tehtud enamuses EU liikmesriikides. See toob ka kogukulu kõvasti alla. Versioon 1 kohaselt vastava tunnipõhise hinnaga tuleb antud teenuse maht osta aasta raames ette, võib ka arveldada jooksvalt kuu kaupa kuid siinkohal on oluline teadmine, et kui tunde täis ei lennata tuleb teenuse eest ikkagi tasuda. Kui teenust tarbitakse üle kokkulepitud mahu rakendub eraldi tunnihind, mis on märkimisväärselt soodsam kuna püsikulud on kaetud. Versioon 2 korral oleme toonud välja aastase püsikulu, lisaks arveldatakse vastavalt lennutundide tegelikule mahule. Versioon 3 on eelistatum ja soodsaim, kuna puuduvad kopteri kapitalikulud kahjuks lasti käest võimalus taasterahastu raames soetada vastavad kopterid. Tegelikkuses oli soodsaim ja parim teenus meie kõigi käeulatuses! Meditsiinipersonali ja tarvikute kulu ei ole teenuse kulusse arvestatud kuna hetkel osutatav teenus on veoteenus helikopteriga ja meditsiinipersonal ja tarvikute kulu on kaetud vastava kiirabibrigaadi kulus, kes kopterit kasutab. Meie hinnangul tuleb HEMS teenus siduda reanimobiili teenusega, mida on hetkel kas TÜ ja PERH vastavalt osutavad. Sellise lahenduse korral saaks valvet telliv koordinaator valida kas kiiremini jõutakse patsiendini autoga või kopteriga. Oluline on siinkohal veelkord rõhutada, et ka hetkel teenust pakkuv PPA lennusalk oma hindades kajastaks reaalseid kulusid, mitte moonutatud statistikat „et me nagunii oleme juba valmisolekus ja meditsiinilendude kulu selles ja taristu osas ei arvesta või on raske arvestada. Sellised on olnud meile tulnud teabepäringu vastused. Samuti lisan manuses PPA hinnakirja milles kajastub selgelt tegelik lennutunni hind, st Haigekassale osutatakse teenust alla tegelikku omahinna. Näiteks PPA lennusalga 2019. aasta eelarvet ja lennutundide mahtu teabepäringu põhjal arvestades, tuli PPA teenuse tegelikuks lennutunni hinnaks kopteriga (AW139) 9387 eurot. Vastavalt 28.06.2019 PPA peadirektori käskkirjale nr 1.1-/72 on kopteri AW139 lennutunni hind siseriiklikul tellimusel muudele juriidilistele ja füüsilistele isikutele 6255 eurot, samas tehakse soodustus avalik õiguslik meditsiiniasutustele hinnaga 3177 eurot tunni kohta(alates 01.07.23 on hind 3720). Meie arvates on oluline rääkida teenuse hindadest ausalt ja avatult, ning mitte analüüse asutuste siseseks tembeldades ja riikliku julgeoleku huvi sisse tuues, tegelikku teenuse kulu riigile sellega varjata. Meditsiinilennud on kogu rahva huvides toimuv elutähtis teenus, seda ka avalikult ja igasugused plaanid antud teenust piirata vaid riikliku lennundusega kahjustavad valdkonda terviklikult. Oluline on arvestustes riiklikult tegelik reaalne kulu ja ei saa olla, et hind sõltub sellest, kellele teenust osutatakse. MTÜ Eesti Kiirabikopter on aastaid seisnud selle eest, et esmane meditsiiniteenus muutuks kättesaadavamaks hajaasustusega piirkondades ja kiirabikopteril on oluline osa selles protsessis. Loodame, et ka riigi jaoks on see samuti oluline teema koos kliimaeesmärkidega kasutades ökonoomsemat lennuvahendit ja jõuame üheskoos varsti sinnamaani, et antud teenuse osutamiseks kuulutatakse välja avalik hange. Läbi selle saab ka Eesti rahvas võrdväärselt ülejäänud Euroopaga kvaliteetset (väljalend kutsele 3-4 min jooksul) ja õiglase hinnaga teenust. Heale koostööle lootma jäädes! Martin Noorsalu Juhatuse Liige MTÜ Eesti Kiirabikopter tel 56 615 512 e-post HEMS Kiirabikopteri teenuse tutvustus Martin Noorsalu 1  Miks kiirabikopter on vajalik? Kopteri pardal reanimobiil- Inimeseni jõuab esmane Väheneb surmajuhtumite kvalifikatsiooniga arst elutähtis arstiabi kiiremini ja raskete tüsistuste arv (väljalend 3-5 min) Tulemuseks rohkem Väheneb järel- ja Paraneb riiklikult oluline inimesi, kes saavad elada taastusravile kuluv aeg, pääste (SAR) kopterite täisväärtuslikku elu ja inimene saab kiiremini väljalennuvõimekus panustada ühiskonna naasta oma igapäevaellu arengusse Miks on kiirabikopter vajalik ja mida see toob kaasa riiklikult. Väga oluline on mainida, et pääste (SAR) ja kiirabikopter teevad omavahel mujal maalimas väga tihedalt koostööd. 2  Multifunktsionaalsus? Kui multifunktsionaalsus oleks toimiv lahendus, miks siis töömehed ei käi ringi multitööriistaga vaid ikkagi spetsiaalsete vahenditega? Jah, lapiku kruvikeerajaga saab keerata ka ristpea kruvisid ja mõnel heal juhul isegi torx otsaga kruvi… aga, mis on sellise teenuse kvaliteet? 3  Argumendid kuidas kiirabikopter toetab esmast meditsiinilist abi? Aga meil juba on meditsiinilennud? KKK Riik kui tellija ja teostaja? Riiklik teostamine vs eraettevõtlus? MTÜ 8 aasta kogemus Hooldus, kopterid ei lenda? Kas on vajalik mitu lennuväge? Jääklassi vajadus ja tasuvus? Lennutegevuses osalev isikkooseis? Milline on vajadus? Ülalpidamiskulud, taristu? Eelarve… KIIRABIKOPTERI TUTVUSTUS MTÜ 8 aastaga tekkinud KKK, ametnikelt, spetsialistidelt ja rahvalt. 4 Eesmärk on saavutada parim lahendus, mil 1-1 ei ole pelgalt 2 vaid pigem kolm! Ei pea jätkama mugavustsoonis nii nagu alati on olnud – alati saab püüelda paremuse poole! 5  HEMS +1  Tekib Eesti Vabariiki teenindav kaasaegne ja kvaliteetne Euroopa Liidu õigusele vastav vajaliku meditsiinivarustusega kiirabikopteri süsteem, mis on võimeline reageerima otse sündmuskohale ja teostaks haiglate vahelist meditsiinilist transporti (seadmed, veri, organid, ravimid). KIIRABIKOPTERI TUTVUSTUS Eesti rahvas saab kui riik otsustab kvaliteetse EU õigusele vastava kiirabikopterisüsteemi, seda reageerima otse sündmuspaigale 6  Kiirabikopter kui teenus on efektiivse tervishoiusüsteemi orgaaniline osa!  Kiirabikopter (HEMS) integreeritud Eesti meditsiinisüsteemi, parandab erakorralise meditsiini teenuse kättesaadavust patsientidele piirkondades, kus ligipääs maismaatranspordiga on aeganõudev ja olukordades kus vastavasse raviasutusse jõudmise aeg on kriitilise tähtsusega patsiendi hilisema tervenemise seisukohast. ON OSA ja parandab teenuse kättesaadavust, see on tõestatud üleilma ja sellekohaseid uuringuid on tehtud palju. 7  EÜ nr 965/2012 SPA.HEMS.100. Kopteri kiirabilennud (HEMS)  Euroopa Liidu õiguse kohaselt loetakse üldiselt meditsiiniliste lendude teostamist äriliseks lennutegevuseks. Ärilise lennutegevuse teostamiseks on vajalik Lennuoperaatori sertifikaat. Vaba turu tingimustes Politseile sellise ülesande, mida loetakse äriliseks lennutegevuseks andmist, tuleb analüüsida kuivõrd kooskõlas on see kehtiva õiguskorra ja hea haldustavaga. EU määrusele vastaval on see ÄRILINE ja vabaturu tingimustes RIIKLIKULT korraldamine kui ERANDINA kaalumist? Kopteri kiirabilennud on EU õigusloome järgi äriline lennutegevus ja riigi poolt teenuse osutamine päästekopteriga piirab nii ettevõtlusvabadust kui ka inimeste sotsiaalõigusi ehk võimalust saada vastavat sertifitseeritud ja nõuetekohast arstiabi kõikjal ning kiiresti. 8  Kiirabiteenus, haiglad… era või riiklik?  Teenuse osutamise osas on hange tavakiirabi ja meditsiiniteenuste osas normaalsus. Läbi ajaloo on olnud ka HAIGLAD, KIIRABI RIIKLIK kuid tänapäeval on see kui eraettevõtlus NORMAALSUS 9  Hetkel teostatakse ainult „hädaabi meditsiinilist“ transpordi veoteenust × Eesti lennundusseadusesse (§ 42.6. Operatiiv-teenistuslik lennutegevus) tehtud riigiasutuse erisuste alusel on võimalik teostada meditsiinilende kui operatiiv- teenistusliku eristaatusega lende. Paljuski on tagasisidena VÄÄR ARUSAAM, et teenus on olemas. EI OLE! KAS see on see teenus PPA poolt nn HÄDABI millega tahame jätkata järgmised aastakümned? 10  Ühekülge või mitmekesine süsteem? Kui kõik munad on ühes potis, on ka risk teenuse katkemiseks suurem. Kui palju on olnud olukordi, mil päästekopterid pole saadaval? 11 “Hetkel on maailmas õhusõidukite varuosadele tarneraskused ning nii on hooldused kujunenud planeeritust pikemaks,” Sellist riski aitab ühe meetmena maandada erinevat tüüpi kopterite kasutamine ja samuti planeerimine, alati saab saata varem hooldusesse… 12 Ajalugu räägib enda eest! 13  Riikliku lennuüksuse haldussuutlikkus ning toimimise efektiivsus? × Riigihangete tingimused ja nõuded, hoolduslepingud ja personali koolitus, varukopterite kaasamine väljastpoolt? Kas vähempakkumine tagab kiirema ja parima teeninduse? Riikliku üksuse lennuvahendite haldamine on keerukam kui eraettevõtlusel, on piiravad nõuded hangete osas ja VÄHIM ei ole TIHTIPEALE KIIREIM lahend. Samuti paindlikus kasutada väljaspoolt tulevaid masinaid asendusena või ka meeskonnaliikmeid. 14  PPA LS koostöökogemus kopterite käitamisel × Keskkonnaministeeriumi kopteri haldamine ja käitamine lõppes… Siinkohal sõbrad KESKMIN oskavad anda pikema hinnangu aga PPA-le antud kopterid opereerimiseks - ei tulnud nagu midagi välja... Erasektoris lendab Eestis kaks sellist kopterit vägagi edukalt! 15  SAR +1 PPA +1 HEMS teenuse loomisega vabaneb PPA LS kopterite ressurss  Saab kasutada Politsei ja piirivalve seaduses (PPVS) toodud Politsei ülesannete täitmiseks. Teenuse Politsei kohustustest eemaldamine toob kaasa Kopteri kättesaadavuse paranemise nende põhiülesannete täitrmiseks. Piloodid ei kaota oma lennuaega! SAR ongi valmidus, mitte lendamine ja kogemust ei omandada Päästekopteril MED lende tehes. 16  Kui ilm on hukas?  Sellistel juhtudel kasutatakse tagavara variandina üleilma SAR kopterit millel ei ole miinimume – Eestis on SAR sisuliselt HEMS miinimumid!!!  HEMS miinimumid päeval ühe piloodiga – pilved 300ft, nähtavus 3km. Lühiajaliselt 800m vs… Tagavarana SAR. On halba ilma, vahest madalad pilved, sademed udu ja lumetormid - aga siin on vahe päästekopteri reageerimismiinimumidaga MARGINAALNE, ja kui ei lenda lendab SAR – et jäätõrjeklassist oleks kasu peab lendama allapoole miinimume, st üldiselt maailmas SAR puhul miinimumid puuduvad ja riski maandatakse kogemusega. Kui on vaja päästa, minnakse läbi tule ja vee… Sisuliselt kui miinimumid on päästekopterid samad, mis HEMS lennul ei anna jäätõrje klass mittemingisugust eelist, sest kui pilved on vastu maad ei lenda ka… jäälõhkuja. Ja kui pilved on kõrgemal, saab lennata allpool pilvi – pilvedes jäätumises lendamise vajadus sisuliselt HEMS puhul puudub. Samuti ei teha ka maismaa kohale instrumentaallähenemist allapoole madalaid pilvi. 17  Ka jääklassiga kopter ei lenda kui on: JÄÄUDU JÄÄVIHM + IGASUGUNE UDU… Jääklassiga kopter ei lenda kindlasti kui on jääudu ja jäävihm. 18  Lendamise vajadus jäätumistingimustes? Piirav faktor on enamasti nähtavus ja madal pilvisus, mitte jäätumine. Jäätumine on jäätumispiiril, enamasti pilved, harvem sademetes madalal. Mis on PPA tegelik statistika? Mitmel korral on lennud ära jäänud kuna on jäätumistingimused allapool 150 meetrit lennukõrgust? Mis juhtudeks ja profiilideks on vaja jäätõrje süsteemi? Meie andmetel (presenteeris AIRBUS) oli PPA lendude maht jäätumises 2%, arvestades, et meditsiinilennud moodustavad nende lennumahust 1/3 võib statistiliselt eeldada jäätumistingimustes lendamise mahuks aastas alla 1%. Kas see õigustab täiendavaid kolmekordseid kulusi kopterile? 19 PÄÄSTEKOPTER HEMS/SAR PPA kasutab hetkel HEMS miinimume! Ei ole iga ilma õhusõidukit! 20  Kopteri jäätõrje süsteem  On lisakaal, mis vähendab kopteri kandevõimet(kaup, last, reisijad).  Vähendab kasutatavat võimsust ja seega mõjutab sooritusvõimet(lennukaugus).  Seisva kopteri korral on kasutu, st kui patsienti tuleb oodata jäätub kopter ära...  Vajab täiendavat hooldust, investeeringut kuna on lisasüsteem.  Kas võimalik kasu kaalub üle kulu? Mis on statistiline vajadus? 1-5-10-50%  Toimib paremini rasketel kui keskklassi kopteritel. 21  Kopteri CO2 jalajälg ja rohepööre Suurem kopter põletab tunniga vähemalt paar korda rohkem kütust ning see ei toeta kuidagi koalitsiooni lepingus sätestatud rohepöörde eesmärki! 450 kgh vs 180 kgh kütusekulu? Päästekopteri ülalpidamiskulud on kordades suuremad, samuti hankekulu ja mis kõige olulisem jalajälg loodusele, sest suurem kopter põletab tunniga paar korda rohkem kütust ning see ei toeta kuidagi koalitsiooni lepingus sätestatud rohepöörde eesmärki. Pea kolmekordne vahe loodusele CO2 emissiooni osas on märkimisväärne argument, miks kasutada spetsiaalset kiirabikopterit! 22  Kiirabilennud kui Politsei orgaanilise komponendina püsivalt? × Kas meekonnaliikmed peavad olema politseinikud? Kas on otstarbekas koolitada täiendavaid politseiametnikke tegemaks tööd, mis on Politseitööst üsna kaugel? × Politseiohvitseri koolitus, iga aastased koolitused, testid, relvastus – kas on vajalik kui töö on põhieesmärgist kaugel? Riiklik pension ja muud hüved… Politseiohvitseri koolitus, igaaastased koolitused, testid, relvastus – kas on vajalik kui töö on põhieesmärgist kaugel? Relvastatud kiirabi on luksus! Kui jätkusuutlik on päästekopteriga, mille meeskond on 6 inimest (4 politseiametniku ja 2 kiirabitöötajat) meditsiinilendude teostamine ja süsteemi ülalpidamiskulud? Spetsiaalse kiirabikopteri meeskond on vaid 3 inimest (1 piloot ja 2 kiirabitöötajat). 23  Tööjõu kulu MEESKOND 6 INIMEST MEESKOND 3 INIMEST KAPTEN JA 2. PILOOT KAPTEN PINNALTPÄÄSTJA JA VINTSIOPERAATOR KOKKU BRUTOPALK 11200€ KUUS* BRUTOPALK 3750€ KUUS MEDITSIINIMEESKOND(ARST JA HEMS MEESKONNALIIGE (ÕDE) ÕDE HAIGLAST) ARST Reanimobiili brigaadi kulu viimane hange 519 000€ http://epl.delfi.ee/news/eesti/kopterid-ei-stardi-haigeid-transportima-kullalt- kiiresti?id=81592385 PPA andmed aastast 2018 24  Meditsiinilendude kulu PPA PÄÄSTEKOPTER KIIRABIKOPTER 3177 6255 €/H 1750 €/H 300 tundi aastas 953 100 € 300 tundi aastas 525 000 €  Tegelik hind 1 876 500 eurot!!! 1 meeskonna aastakulu 90 000 € 1 meeskonna aastakulu 360 000 € 1 meeskonna koolituskulu 10 000 € 1 meeskonna koolituskulu 175 000€ Kapteni väljaõpe 25 000-50 000 € Kapteni väljaõpe 350 000 € Teise piloodi väljaõppe ? Meditsiinilendude mõju riigieelarvele ehk millisede on kulud hetkel ja võiksid olla spetsiaalse kiirabikopteri teenuse olemasolul? Oleme koostanud avalikel andmetel tugineva kulude kokkuvõtte. Päästekopteri tunnihinnana arvestame haigekassa hinnakirja alusel 3177 €, mis teeb med lendude kopteri otsekuludeks (käitamis ja hooldus) aastas 300 lennutunniga peaaegu 1M € . 300 on hinnanguline keskmine arvestades äärealadel vähendatavaid haigla teenusied või teatud osakondade sulgemisi. Keskmise kiirabikopteri otsesed käitamiskulud hoolduse ning kapitalikuludega on hinnanguliselt 1750 eurot sõltuvalt kopteri tüübist. Kapitalikuludeta kui kopter on soetatud on hoolduskulu 750 eurot tunni kohta, millele lisandub käitamiskulu 250 eurot (pisihooldus, bensiin, õli, kindlsustus jms) ehk välja ostetud kopteril on tunnikulu 1000 eurot!!! Arvestuses lähtume ka kapitalikuluga ehk kasutusrendi puhul 5 aastaks on see minimaalselt 750 eurot tunni kohta. Oluline vahe tuleb kulude osas sisse lennumeeskonna osas – rolli mängib päästekopteri kordades suurem meeskond (3-4 inimest vs 1). Sellest tulenevalt on 25 vahe ka väljaõppekuludes ning siinkohal ei ole meil andmeid kui palju maksab ka päästekopteri 2. piloodi koolitus. Ühe kopteri 24/7 käitamiseks on vaja 5 meeskonda. Meditsiinipersonali kulud on mõlemas süsteemis samad, sest nii päästekopteri kui kiirabikopteri pardal on sisuliselt üks brigaad ja kulude aluseks on võetud käimasoleva perioodi keskmise hanke kulu ühele brigaadile. Haigekassa poolt kompenseeritava hetkehinnaga 3177 eurot katab ära ka kulud kopteri meeskonnale ja väljaõppele ning ei too seega riigile kaasuvaid kulusi, samas 1 meeskonna lisandumine toob päästekopterile juurde pea 0.5M € aastas... Kiirabikopteri meeskonna kulud arvutatud Soome kiirabikopteri piloootide palgataseme järgi vastavalt eesti maksusüsteemile. Päästekopteri kulude allikas: http://epl.delfi.ee/news/eesti/kopterid-ei-stardi-haigeid-transportima-kullalt- kiiresti?id=81592385 Medpersonali kulud keskmised kiirabibrigaadie hankest. Need kulud on hinnangulised ja me ei tea siinkohal päästekopteri täielike taristukulusid ja muid kaasuvaid kulusid toetava personali osas. Küsimused, mis kindlasti võivad tulla: 1) Kust tulevad piloodid: Eesti on hetkel piisavalt kogenud kopteripiloote ühe kiirabikopteri baasi mehitamiseks ning lisaks kopteripiloodid töötavad üle maailma, kindlasti on pilootdel, kes lendavad hetkel aafrikas, araabias, lõuna ameerikas või euroopas huvi ja tahe naasta kodumaale. 2) Päästekopteri kulud on nagunii vajalikud, miks teha täiendavalt kulusi kiirabikopterile?: Jah võib koheselt openeerida, et päästekopter täidab ka muid ülesandeid ja neid kulusi ei saa kõike kanda med lendude arvele. Med lennud moodustavad keskmiselt kolmandiku päästekopteri lennumahust ja seda arvestades on kulu võibolla isegi võrdne kuid samas on kahe süsteemi vahel märkimisväärne vahe med lendude teenuse kättesaadavuse osas ja kvaliteedis(30min vs 3min) 25 PPA piloodid 1. Värbamine otse koolipingist on suur kulu väljaõppe osas! 2. On kandideerinud kogenud piloodid kuid neid ei ole värvatud! Kokkuhoid u 100k piloodi kohta!?! 3. SAR kopteril on kogemus oluline ja nõutud! 26  1000+ Piloodid ja väljaõpe?  Treeningseade Eesti Lennuakadeemias (H135)  On piisavalt piloote, kes lendavad väljaspool riiklike struktuure ja Eestit EU 1000H kogemusnõue, On piloodid Eestis ja ka Sudaanist Falklandi saarteni. SAR kopterile noor piloot koolipingist – palju koolitust vaja. HEMS piirudub vaid tüübikoolitusega. 27  Hooldusvajadus ja kopterite saadavus  Mida suurem kopter, seda rohkem hooldust!  Hoolduse korraldus ja efektiivsus, tehase tugileping Jah tihti küsitakse, et kopterid ei lenda, nad on hoolduses. See on kahjuks jällegi ajalooline TAAK ühe astuse mitte perfektsest sooritusest. HEMS kopterid eraettevõtluse all lendavad rohkem kui 99% saadavusega. OLULINE TEHASE TUGILEPING!!! MIDA SUUREM SEDA, rohkem ka hooldust – ratastelik... Kui ühes kohas tehkse 100h hooldus 2.5 päevaga ja teises nädalaga... Erinevad töökultuurid. 28 AW kopterite hooldusintervallid 29  Easy maintenance The EC135 T3/P3 rotorcraft’s evolved maintenance plan, and extended schedule inspections leads to a drastic reduction in the helicopter’s required overall maintenance. Operators benefit from: • Lower maintenance costs • Higher helicopter availability Scheduled maintenance • Intermediate inspection: extended to 500 hours/12moths • Periodical inspection: extended to 1,000 hours/36monts Airbus kopteri hooldusintervall 30  HEMS teenuse osutamiseks pigem väiksemat tüüpi kopterid  Madalamate ülalpidamis- ja opereerimiskudude võimekuse tõttu suusktelikuga 3- 3.5T kaalukategoorias Meie hinnangul on parim lahend H145 oma lennuulatuse, mahutavuse ja hinna osas. Kindlasti suusktelik eesti tingimustes. 31  Kopterite hoolduskulud LEONARDO HELICOPTERS AW- AIRBUS HELICOPTERS H- 139 145 Pearootori laba 120 000 € Pearootori laba 60 000 €  Kopteril 5 laba  Kopteril 4 laba Hüdroaktuaator 35 900 € Hüdroaktuaator 18 000 € Kütusepump 16 000 € Kütusepump 5000 € Kopteri hind 11 000 000  kopteri hind 7 000 000 €  Hetkel hind u 15 000 000  2016a Yorkshire Air  2007a aastal ostetud ES-PWA Ambulance Liigume siit edasi võimalikele hoolduskuludele näitele. Mida suurem kopter seda rohkem komponente, mida hooldada ja kallimad varuosad. Võrdluseks PPA LS meedias avaldatud kulude näitele toome siinkohal levinud kiirabikopteri H145 kuludele Yorkshire Air Ambulance näitel. Näiteks saab välja tuua võrdlusena ühe laba hind AW139 - 120 000 € ja H145 - 60 000 € kusjuures kokku on päästekopteril 5 laba ja kiirabikopteril 4tk. Kütusepump vastavalt 16 000 € ja 5500 €. Täisvarustuses kiirabikopteri H145 hind on 7 milj. €. Siinkohal ei ole kahtlust, et meditsiinilendude teostamiseks on kindlasti riiklikult pikas plaanis kuluefektiivsem kasutada selleks ettenähtud ja varustatud kiirabikopterit - sama raha eest saab rohkem ja kvaliteetsemalt! 32  Kas suurus on oluline? PÄÄSTEKOPTER KIIRABIKOPTER Ja jõuamegi küsimuseni, et kas suurus on siis oluline (väike nali suuruse teemal!) - vastus on, et on: iga tööd tuleks teha selleks ettenähtud masinaga. Lennundus ei ole kallis kui seda teha õigete vahenditega! Universaalsuse osas ei ole kindlasti üks asi, mis mõeldud tegema kõike suuteline tegema igat asja hästi ja kuluefektiivselt. Sama raha eest kas üks või kaks? Kaks juhti üks auto või kaks juhti kaks autot... 33  Taristu – angaaripind kopteri kohta AW139 250M2/1500M3 H135 150M2/600M3 Väga oluline on ülalpidamiskulude osas taristukulud. Kas need on kaks või kolm korda suuremad… tänaste energiahindade juures märgib see olulist rolli. 34  KAART: Vaata, kas kiirabi jõuab sinuni 15 minutiga? Miks me räägime kiirabikopterist ja meditsiinilendude teostamisest täna? Eesti on ju piisavlt hästi kaetud teedevõrgu ja kiirabiga? Siinkohal kaarti vaadates saab igaüks teha omad järeldused, millal viibitakse 15 minuti piirkonnas... Tõsise sündmuse puhul, millele Häirekeskusest pannakse külge prioriteet D, peab brigaad linnas kohale jõudma 6-7 minutiga, maal 15 minutiga. Õigel ajal ollakse statistiliselt kohal 90% maale tehtud väljakutsetest. Kes tahab kuuluda sinna ülejäänud statistika osase? 35  Meditsiinilise tranpordivahendite leviala võrdlus Vahend Väljasõit 15 minutit 30 minutit 1 tund Kiirabiauto 1-2 minutit 15-20 km 40-50 km 80-100 km Kiirabikopter 3-5 minutit 50 km 120 km 240 km Päästekopter 30 minutit 0 km 0 km 125 km Kiirabikopter Kiirabiauto Päästekopter 30 minuti teekond haiglast patsiendidi Kuldne tund surma ja ellujäämise vahel - traumajärgse vigastatu ellujäämise võimalused on suuremad kui ta suudetakse tunni aja jooksul pärast vigasaamist vastava taseme haiglasse toimetada. Kui oluline on reageerimisaeg? Kopter ei ole suuteline reageerima samakiiresti kui auto? Mis see lisa 15 minutit annab ja kas see on seda väärt? – Need on põhiküsimused amentnike ja ka rahva seas, mis on müüdid ja vajavad murdmist... Reageerimisaeg on oluline, sellest sõltub vahemaa, kui päästekopter lendab välja poole tunniga on samalajal kutse saanud auto läbinud oma head 40-50km, kiirabikopter aga lausa 120... 50km kaugusel olev patsient on juba haiglas. Jah, paraku on jätnud erinevad vead riigihangetel ja päästekopteri planeerimisel ja käitamisel vale indikatsiooni kopterite saadavuse osas. Spetsiaalne kiirabikopter käivitub 45 sekundiga ja sellest tulenevalt on võrreldav reageerimiskiiruse osas tavalise kiirabiautoga. 36  Kiirabikopteri baaside võimalused - 30 minutit lendu 250 km/h  väljalennu reageerimiskiiruse 3-5 minutit  Asukoht peab sobituma traumakeskuste ja kogu kiirabisüsteemi Päästekopterite paiknemine jääb tõenäoliselt hetkel asuvatesse asukohtadesse (Tallinn ja Kuressaare), mis ei taga kiirabilennu kohalejõudmist kuldse tunni jooksul iga Eestis elava inimeseni. Kiirabikopteri baseerumise asukoht peab tulenema kaalutletud analüüsist ja arvestusega, et hajaasustusega piirkonnad saavad suurema tähelepanu. Hetkel kehtiv kiirabisüsteem tagab piisava kiirusega kohalolu suuremates asumites, probleemsed asukohad on linnadest kaugemal asuvad maapiirkonnad. Selliselt mõeldes spetsiaalne kiirabikopter valitsuse regionaalpoliitilika ja digitaliseerumise eesmärke, kus inimesed julgevad tulevikus kolida piirkondadesse, kus meditsiinilise abi kättesaamine antud hetkel pole piisavalt hea.EST ringe ja kohti annab liigutada? Kuid on kaks REG HAIGL, mis on statsionaarsed ja nendega seotud peaks olema ideaalis 2 HEMS kopterit. Baaside jaotus selliselt, kus põhjas asub päästekopter ning läänes ja lõunas kiirabikopteri baas annab väga hea tulemuse patsientide viimiseks õigesse haiglasse minimaalse ajaga. 37  STATISTIKA 150 LENDU 250 LENNUTUNDI STATISTIKA on osaline, puudub palju on tahetud tellida aga pole saadud... Statistika on PPA poolt paljuski moonutatud. Kallutatud reaalsus oma turuosa säilitamiseks. 38  LENDUDE STATISTIKA 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 PPA 227 224 216 246 Haigekassa 160 194 133 135 166 220 176 208 184 Terviseamet 16,9 32,9 PM 265 Statistka 291 278 203 232 227 265 224 216 246 Ä ra jäänud lennud 25 16 13 Osakaal lendudest % 11,1 7,39 5,3 Update on olemas. 39  PERH HEMS vajadus regionaalhaigla kohta LENDU Sots m koosolekul öeldu Dr Arkadi Popovi poolt 2016 aastal. 40  Arvamusküsitlus  TV3 Seitsmesed uudised 30. september 2019 Nii suurt ülekaalu JAH/Ei küsimuses kohtab küsitlustes harva! 41  Kiirabikopter Euroopas Balti- ja Balkanimaade kõrval ei ole kiirabikopterit veel kolmes Euroopa riigis1 1 EHAC andmed 2014 European HEMS & Air Ambulance Committee e.V. Milline on aga pilt euroopas terviklikult – suurem osa euroopast on kaetud HEMS teenusega. Siinkohal peame tõdema, et oleme selles osas 5 viimase seas... EHAC - European HEMS & Air Ambulance Committee e.V. (2014 aasta kaart) Tänaseks on liitunud ka Iirimaa, lisaks on HEMS kopterid kasutusel ka Portugalis ja Belgias kuid ei olda antud liidu liige. Sisuliselt puudub kiirabikopteri teenus vaid Balti ja Balkanimaades... – Millisesse euroopasse me kuulume? 42  Kiirabikopter Soomes Riiklikult rahastatud  6 baasi  70% elanikonnast EMS mitte rohkem kui 30 min  15 000 lendu aastas  Kopter/auto Soome pindala on Eestist rohkem kui 7 korda suurem ehk 338 000 km2, elanike tihedus aga poole väiksem ehk 16 in/ km2. Soome kiirabikopterisüsteem on üles ehitatud kuuele baasile ja finantseeritud riiklikult Kuuest Soome kiirabikopteri baasist teostatakse igal aastal keskmiselt kokku 15 000 lendu ja patsiendini jõutakse 17- 36 minutiga. Sellega tagatakse kiire reageerimisaeg ja väga kõrgel tasemel haiglaravi. Kiirabikopteri baasidest suudetakse õhu kaudu pakkuda EMS- (Emergency medical services) teenust 70%-le Soome elanikkonnast mitte rohkem kui 30 minutiga. Arvestades riigi suurt pindala ja selle hõredalt asustatud alasid, on see arv muljetavaldav maailma kiirabikopterite kogukonnas. 43  Kiirabikopter Saksamaal Kombineeritud ADAC 36 baasi MTÜ DRF 30 baasi Politsei. ADAC statistika 2014 50 kopterit 150 pilooti 280 HCM ja 760 Doktorit Üle 52000 missiooni, 26000 FH Saksamaa on kiirabikopteritega sisuliselt täielikult kaetud. Suurim operaator on „ADAC“ 36 baasiga, järgneb MTÜ „DRF“ u 30 ning lisaks ka pakub osades piirkondades teenust siseministeeriumi alluvuses politsei. Oluline on, et sakslased kui majanduslikult ratsionaalselt mõtlev rahvus, hindab kiirabikopteri kasulikust. Vaadates statistikat alates 1970 aastast on näha selge kasvav trend – jah on küll kallim transportida patsienti võrreldes maapealsega kuid kui jõutakse varem haiglasse on paranemislootus parem ning see kaalub hiljem kordades üle tehtud investeeringu. 44  Kiirabikopter Taanis Riiklikult rahastatud  3 baasi  2010 HEMS uuring  traumajärgne 30 päeva suremus vähenes 29%-lt 14%  Jõudmine traumakeskusesse 218 minutilt vähenes 90-le  Maks vahemaa traumakeskusesse 185km  Sekundaarne transport vähenes 50%-lt 34%-le Traumakeskuste vahemaad on analoogsed kui eestis (Taanis on maksimaalne vahemaa suurimasse traumakeskusesse 185 km). Hetkel on Taanis 3 ööpäevaringselt toimivat kiirabikopteri baasi. 2010. aastal viidi läbi uuring, mis hindas kiirabikopteri teenuse rakendamise mõjusid. Selle tulemusena selgus, et keskmine aeg hädaabikõne hetkest kuni patsiendi jõudmiseni traumakeskusesse, mis oli enne kiirabikopteri süsteemi loomist 218 minutit, vähenes pärast kiirabikopteri süsteemi rakendamist 90 minutile. Samuti langes traumajärgne 30 päeva suremus 29%-lt 14%-ni ning meditsiiniliste transportlendude arv madalama etapi haiglatest kõrgema etapi haiglatesse vähenes 50%-lt 34%-le. 45  HEMS eelarve erinevad versioonid MTÜ Eesti Kiirabikopter A astas Kiirabikopter 1 baasi ülalpidamiskulu 1.200.000,00 5 meeskonda(piloot, arst ja parameedik) +taristukulu 500 lennutundi hinnaga 1750 € 875.000,00 Kiirabikopteri kulud kokku riigi kopteril 2.075.000,00 Kui ei ole kopter riigi poolt soetatud Kopteri H135 kapitalikulu (Liising 60 kuud, 75k kuus) 900.000,00 kiirabikopteri teenus 5a hankekulu aastamakse erakopteril 2.975.000,00 Politsei- ja Piirivalveameti Lennusalk 500 tundi haigekassa hinnakirja järgi (3177€) 1.588.500,00 500 tundimuude juriidiliste isikute hinnakirja järgi (6255€) 3.127.500,00 500 tundi PPA tunnipõhise kulu järgi (2019, 9387€) 4.693.500,00 500 tundi PPA tunnipõhise kulu järgi (2020, 7356€) 3.678.000,00 Kiirabibrigaadi aasta ülalpidamiskulu 500.000,00 Meditsiiinilendude hind PPA kopteriga aastas u. 3.6-5.1m eur 2020 aasta arvutus 46  PPA Hinnakiri 3177 eurot Vs 6255 eurot? 9000? Kui me räägime PPA hinnakirjast – siis vastavalt sellele maksab PPA peale med lendude teostamise osas kuna tegelik arvutatud hind on ju 6255 eurot lennutunni kohta. Meie teabepäringutele põhinevate andemete alusel lausa kuni 9000 eurot. St kui arvestada kogu eelarve jagatud lennutundidega. SELLE hulgas EI ole KAPITALIKULUSI st kopteri soetushinda! 47  Esmase reageerimisvõimekuse tervikpilt Politsei, kiirabi, pääste… kõik eri võimekused ühest tervikust. Päästekopter ja kiirabikopter on kaks täiesti erinevat teenust! Üks mis teeb kõike, ei tee mitte kui midagi hästi! Kiirabi- ja päästekopteri võimed on oma olemuselt väga erinevad. Mõlemad vajavad arendamist, kuid kiirabikopterite egiidi all päästekopterite võime parendamine ei ole kindlasti kõige optimaalsem ressursi kasutus. Lennundus ei ole kallis, kui seda teha õigete vahenditega. Samuti kehtib reegel, et üks mis teeb kõike, ei tee mitte kui midagi hästi. 48  Kompromiss 3+1 päästekopterit ja +2 kiirabikopterit Kaaluda kahe väiksemat tüüpi kiirabikopteri hankimist näiteks riigile kuuluva Transpordi Varahaldus OÜ-le ja leida konkursi/hanke korras neile era-operaator ning PPA-le 1 päästekopter, mis teeb kokku koos 3 olemasolevaga 4 päästekopterit riigile ja on enam kui küll päästevõime ja politseitöö tagamisel! Meile teadaolevalt, on kiirabi kopteri võime arendamise suurusjärk ca 50 miljonit, mis kindlasti tagab hea planeerimise korral nii päästekopteri kui ka kiirabikopteri paralleelse arendamise. Siinkohal oleks kindlasti parim lahendus leida hea kompromiss - kaaluda kahe väiksemat tüüpi kiirabikopteri hankimist näiteks riigile kuuluva Transpordi Varahaldus OÜ-le ja leida konkursi/hanke korras neile era-operaator ning PPA-le 1 päästekopter, mis teeb kokku koos 3 olemasolevaga 4 päästekopterit riigile on enam kui küll päästevõime tagamisel. Kui väga-väga halva ilma tõttu kiirabikopter ei lenda, siis on lahendus meditsiinilendude teostamine hädaabi raames päästekopteriga nagu seda tehakse mujal maailmas. Lahendusi on veel teisigi. Hankida kaks kiirabikopterit samas vahetada kaks vanemat AW139 uute, korraliku SAR varustusega masinate vastu välja. Nii oleks tagatud 24/7 kiirabikopteri saadavus kui ka 24/7 iga-ilma päästevõimekus. Päästekopter oleks kiirabikopterile backup. Kokku oleks 3 x AW139 korralikult varustatud päästekopterit ja 2 x kiirabikopterit. 1 SAR baas ja 2 kiirabikopteri baasi. 49  Küsimused? Täname tähelepanu eest! Iiri Lennukorpuse masinapargis on edukalt AW139 ja H135 koostöö ehk 1+1 võib olla kindlasti rohkem kui kaks. See, mis tõi meid siia, ei vii meid siit edasi! 50  MTÜ Eesti Kiirabikopter Aita ka sina tuua kiirabikopter Eestisse ja toeta! www.kiirabikopter.ee [email protected] Arveldusarve: EE371010220252003227 MTÜ Eesti Kiirabikopter toob arstiabi Teie Õuele! Kopteri varustus ja meeskonna oskused annavad kiirabikopterile olulised eelised võrreldes päästekopteriga. Kopter saab tänu oma optimaalsele suurusele maanduda otse sündmuskohale või sellele väga lähedale, mis kiirendab meditsiiniabi kohale jõudmise aega. Antud video on hea näide sellest milline on kiirabikopterite igapäevane tööpõli ja elav tõestus väljumisest vähem kui kahe minutiga eramaja tagahoovist! Teil kõigil on võimalus anda enda panus, olgu selleks nõu, jõu või annetusena! Toome üheskoos kiirabikopteri Eestisse! Tänan tähelepanu eest! 51