Seisukoht Tehase ja Rummu DP KSH eelhinnangule

Versioon 28.08.2020 /// TÖÖ NR 19003273 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang Töö nr 19003273 Tartu 2020 Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert Krista Lahtvee KMH litsents KMH0158  Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 3 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 4 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA KIRJELDUS ..................................... 7 3. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ................. 11 3.1.1. VALGA MAAKONNAPLANEEIRNG ............................................................. 11 3.1.2. OTEPÄÄ VALLA ÜLDPLANEERING ............................................................ 13 3.2. OTEPÄÄ VALLA ARENGUKAVA 2019-2028 ...................................................... 15 3.3. ALAL KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD ....................................................... 16 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ......................................................... 17 4.1. TAIMESTIK, LOOMASTIK, KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ........................... 17 4.2. GEOLOOGIA JA PINNAKATE ............................................................................ 19 4.3. PINNA- JA PÕHJAVESI ..................................................................................... 22 4.4. MÜRA JA ÕHUSAASTE ..................................................................................... 23 4.5. KULTUURIMÄLESTISED.................................................................................... 24 5. KESKKONNAMÕJU OLULISUSE HINNANG ....................................................... 25 5.1. PINNAS JA RELJEEF ........................................................................................ 25 5.2. PINNA- JA PÕHJAVESI ..................................................................................... 26 5.3. TAIMESTIK JA LOOMASTIK .............................................................................. 26 5.4. NATURA EELHINDAMINE .................................................................................. 27 5.5. MÜRA JA ÕHUSAASTE ..................................................................................... 33 5.6. JÄÄTMETEKE JA -KÄITLUS .............................................................................. 34 5.7. SOTSIAALNE KESKKOND ................................................................................. 35 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................ 36 LISA 1. RUMMU KÜ GEOLOOGILISE UURINGU ARUANNE ..................................... 38 LISA 2. OTEPÄÄ LINNAS RUMMU KATASTRIÜKSUSELE KAVANDATAVA PALGILADUSTUSPLATSI SADEMEVEE KOGUMISE JA ÄRAJUHTIMISE LAHENDUSE EKSPERTHINNANG ............................................................................ 39  4 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Valgamaal Otepää linnas asuvate Tehase ja Rummu kinnistute detailplaneeringu eskiislahendusele (vt joonis 2.3, ptk 2). Detailplaneering on algatatud Otepää vallavolikogu 21.03.2019 otsusega nr 1-3/16. Vastavalt algatamisotsusele on detailplaneeringu eesmärk Tehase ja Rummu katastriüksuste ühendamine üheks krundiks, ehitusõiguse määramine tootmishoonete püstitamiseks, samu ti palgi ladustamisplatside ja veekogu rajamiseks. Eskiislahendusega rajatakse palgiladustusplats koos settebasseiniga, uute tootmishoonete rajamist praeguses etapis ei kavandata ning käesolevas eelhinnangus uute tootmishoonete rajamisega kaasnevat keskkonnamõju ei hinnata. Kavandatav tegevus on kehtivat üldplaneeringut muutev , kuna kehtiva Otepää valla üldplaneeringu kohaselt on Rummu kinnistu puhkemaa, haljasala, parkmetsa ja pereelamumaa juhtotstarbe ga alal. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajali kkuse üle otsustamisel on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Keskkonnamõju on KeHJS § 2 1 kohaselt kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Vastavalt § 2 2 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus on sätestatud Ke HJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i § 33 lõike 1 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaal uda ja anda selle kohta eelhinnang, kui detailplaneering koostatakse planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul ehk kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning muudatusettepanek on kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangu l oluline või ulatuslik. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 tuleb KSH algatamisvajaduse üle otsustamisel lähtuda: 1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; 2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja mõjutatavast alast; 3) asjaomaste asutuste seisukohast. Paragrahv 33 lg 3 p 1 nimetatud asjaolude hindamisel tuleb vastavalt § 33 lg 4 lähtuda järgmistest kriteeriumitest: 1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid; www.hendrikson.ee  Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 5 5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või vee kaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgm istest kriteeriumitest: 1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; 3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; 4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Käesolev detailplaneeringu eskiislahenduse KSH eelhinnang on teostatud eesmärgiga välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid kesk konnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Käesoleva keskkonnamõju eelhinnangu raames on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest. Käesolevat KSH eelhinnangut võib otsu staja kasutada kaalutlusotsuse tegemisel keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mitte algatamise osas. Kavandatava tegevusega seonduv informatsioon ja materjalid on saadud Tellijalt seisuga juuli 2020. Eelhinnangu täiendamiseks viidi OÜ Raken dusgeoloogia poolt Rummu katastriüksusel läbi geoloogiline uuring 1 (Lisa 1), mille põhjal koostati Kobras AS poolt eksperthinnang 2 Rummu kinnistule kavandatava palgiladustusplatsi sademevee kogumise ja ärajuhtimise lahendusele (Lisa 2). Kobras AS poolt koostatud eksperthinnang täiendab käesolevat detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnangut osas, mis puudutab palkide ladustamise platsi ehitamise ja kasutuselevõtmisega kaasnevat võimalikku ebasoodsat mõju teisel pool Toome-Hundu teed (nr 6360399) asuvale Natura 2000 Otepää loodusalale (kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele) lähtuvalt võimalikust veerežiimi muutusest. Töö eesmärk oli hinnata, kas ja kuidas palgiladustusplatsi rajamine ja veerežiimi muutmine mõjutab kinnistul varem tegutsenud Otepää Autoremonditehase tegevuse tulemusena tekkinud jääkreostuskoldeid ning kas platsi rajamine võib põhjustada jääkreostuse levikut. Eksperthinnangu käigus koostati sademevee liikumise skeem väljalaskudeni arvestades soovitavas asukohas ja suuruses palgiladustusplatsi rajamist. Lisaks määrati erinevate valgalade asukohad ning hinnat i maksimaalset ja keskmist vooluhulka väljalaskudes. 1 Rummu katastriüksus (63601:001:0212), Otepää linn, Otepää vald, Valgamaa. Geoloogilise uuringu aruanne. OÜ Rakendusgeoloogia, 2020. 2 Otepää linnas Rummu katastriüksusele kavandatava palgiladustusplatsi sademevee kogumise ja ärajuhtimise eksperthinnang. Kobras AS, 2020.  6 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang Käesolev täiendatud eelhinnang (eelmine versioon kuupäevaga 27.05.2019) on valminud OÜ Hendrikson & Ko ekspertide koostöös. Töörühma koosseis: Krista Lahtvee – juhtekspert, KMH litsents KMH0158; Jaak Järvekülg – keskkonnaekspert; Epp Zirk – keskkonnaspetsialist; Kaile Eschbaum – Natura ekspert; Veiko Kärbla – müra ja õhusaaste ekspert.  Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 7 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA KIRJELDUS Detailplaneeringuala asub Valgamaal Otepää linna lääneservas ning hõlmab Tehase kinnistut (KÜ 55701:001:0141, pindala 100 175 m², sihtotstarve tootmismaa 90%, ärimaa 10%) ja Rummu kinnistut (KÜ 63601:001:0212, pindala 89 506 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 2.1. Joonis 2.1. Detailplaneeringuala asukoht ja vahetu lähiümbrus. Planeeringuala on tähistatud oranžiga. (Ortofoto Maa-ameti kaardirakendus, 2020) Vahetult piirneb planeeringuala järgmise kinnistutega: Kuuse paneel 7 (KÜ 55701:001:0377, 100% maatulundusmaa); Kuuse paneel 8 (KÜ 55701:001:0372, 100% maatulundusmaa); Kuuse paneel 9 (KÜ 55701:001:0374, 100% maatulundusmaa); Kuuse paneel 10 (KÜ 55701:001:0369, 100% maatulundusmaa); Kuuse paneel 1 (KÜ 55701:001:0376, 100% maatulundusmaa); Laane (KÜ 63601:001:0780, 100% elamumaa); Kivistiku (KÜ 63601:001:0210; 100% elamumaa); Toomase (KÜ 63601:001:2340, 100% elamumaa); Aakre metskond 49 (KÜ 55601:006:0080, 100% maatulundusmaa); Hundisoo tn 5a (KÜ 55701:001:0194; 100% sihtotstarbeta maa Hundivälja (KÜ 55701:001:0199, 100% sihtotstarbeta maa); Saviotsa (KÜ 63601:001:1591, 100% tootmismaa); Savijala (KÜ 63601:001:1500, 100% tootmismaa); Savi tee (KÜ 63601:001:0334; 100% transpordimaa); Savi 4 (KÜ 63601:001:1760, 100% tootmismaa); Savi 4a (KÜ 63601:001:1750, 100% tootmismaa);  8 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang Tehase tee 23165 (KÜ 55601:001:0009, 100% transpordimaa); Platsi (KÜ 63601:001:0013, 100% maatulundusmaa); Kasesalu (KÜ 63601:001:1070, 100% maatulundusmaa) ; Noortalu (KÜ 63601:001:1060, 100% maatulundusmaa); Hundisoosaare (KÜ 63601:001:1970, 100% maatulundusmaa). Planeeringualast põhja suunas asub Otepää Betoon tootmisala ning vahetult kird es AS Otepää Metall territoorium. Lähimad eluhooned asuvad planeeringualaga piirnevatel Kivistiku ja Laane kinnistutel edelas. Toomase kinnistu kuulub ettevõttele UPM-Kymmene Otepää OÜ. Hundisoo tn 1 kinnistul asuv elamu jääb planeeringualast ca 100 m ida suunas. Linna eramukvartal jääb 450-500 m kaugusele ida suunda. Hajali paiknevaid eluhooneid on planeeringuala kontaktvööndis veel (joonis 2.2). Detailplaneering on algatatud Otepää vallavolikogu 21.03.2019 otsusega nr 1-3/16. Vastavalt algatamisotsusele on detailplaneeringu eesmärk Tehase ( KÜ 55701:001:0141) ja Rummu (KÜ 63601:001:0212) katastriüksuste ühendamine üheks krundiks, ehitusõiguse määramine tootmishoonete püstitamiseks, samuti palgi la dustamisplatside ja veekogu rajamiseks. Planeeringuala pindala on 189 681 m 2 . Detailplaneeringu eskiislahendus on näidatud joonisel 2.3. Tootmise tõrgeteta käitamiseks on tekkinud vajadus täiendava palkide ladustusruumi järele. Selleks planeeritakse rajada Rummu kinnistule mineraalse kattega (killustiku- või kruusakattega) palkide ladustusplats suurusega ligikaudu 4 ha (vt joonis 2.2). Joonis 2.2. Rajatav ladustusplats, rajatav settebassein ning sademevee liikumise skeem (Kobras AS, 2020) Kehtivas kompleksloas on olemasoleval tootmisterritooriumil toimivat ladustusplatside kasutust kirjeldatud järgnevalt: ettevõttes kasutatav kasepuit ladustatakse tehase territooriumil asuval asfalteeritud laoplatsil. Kasepalgi vastuvõtmisel mõõdetakse ümarpuit palgi sorteerliinil. Ladustamisel kasutatakse palgitõstukeid, rataslaadureid ja inimtööjõudu. Lao operatsioonide käigus tekivad peam iselt puukoorest ja mullast  Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 9 koosnevad tahked laojäätmed, mis kogutakse laht isele platsile ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele või kasutatakse puitkütustena. Rummu kinnistule rajataval laoplatsil kavandatakse samasugust tegevust , kuid ladustusplatsil kasutatakse mineraalset katet (killustiku- või kruusakattega). Liigse pinnavee ja ka sadevee kogumiseks , puhastamiseks ning ärajuhtimiseks rajatakse settetiik koos vajalike kraavidega (vt joonis 2.2). Vesi juhitakse mööda olemasolevat väljalasku lääne suunas voolavasse Neitsi ojja. Platsi, kraavide ja settebasseini konstruktsioon ning mõõtmed täpsustatakse järgnevates projekteerimise staadiumites. Ligipääs planeeritavale laoplatsile on Rummu kinnistu põhjaosasse kavandatud juurdepääsuteelt, mis kulgeb läbi olemasoleva tootmisala Tehase kinnistul. Samuti on kavandatud varuligipääs lõunapoolsest küljest mööda olemasolevat teed. Tehase kinnistule on täna ligipääs mööda asfalteeritud kõrvalmaanteed (tee nr 23165) .  10 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang Joonis 2.3. Tehase ja Rummu kinnistu DP eskiislahendus www.hendrikson.ee  11 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 3. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE Olulisemateks käesoleva tegevusega seonduvateks strateegilisteks arengudokumentideks on: Valga maakonnaplaneering 3; Otepää valla üldplaneering 4; Otepää valla arengukava 2019-2028 5 Tehase 2, Savikalda, Saviaugu, Savikese ja selle lähiala detailplaneering; Tehase kinnistu katlamaja detailplaneering . Alljärgnevalt tuuakse ülevaade käesoleva detailplaneeringuga seotud asjakohastest planeerimisdokumentidest. 3.1.1. VALGA MAAKONNAPLANEEIRNG Valga maakonnaplaneering 2030+ (Valga Maavalitsus ja Hendrikson & Ko, 2017) kehtestati Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417. Valga maakonnaplaneeringuga on määratud maakonna pikaajalised strateegilised arengusuunad ja selles kavandatu – läbimõeldud asustusstruktuur, keskuste võrgustik ja linnalise asustuse alade näol ning sellega seonduv taristu – on aluseks ruumilist väljundit omavatele tegevustele ja otsustele nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Valga maakonnaplaneeringu elluviimine kohalikul tasandil toimub valdav alt läbi kohalike omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringute. Vastavalt maakonnaplaneeringu lahendusele jääb vaadeldav planeeringuala linnalise asustusega alale (joonis 3.1), kus on toodud tingimus, et linnalise asustusega ala sees planeeringulahenduse väljatöötamisel asustuse suunamiseks peaks lähtuma eelõige tihendamise printsiibist, mis tähendab, et eelistatud on tühjade maa -alade ja hoonete kasutuselevõtt. 3 Kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417. Koostajad Valga Maavalitsus ja Hendrikson & Ko OÜ. 4 Kehtestatud Otepää Vallavolikogu 01.10.2013 määrusega nr 1 -6-14. Koostajad Otepää Vallavalitus ja Hendrikson & Ko OÜ. 5 Kehtestatud Otepää Vallavolikogu 24.01.2019 määrusega nr 2. www.hendrikson.ee  12 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang Joonis 3.1. Väljavõte Valga maakonnaplaneeringust 2030+. DP orienteeruv piirkond tähistatud punase ringiga. Lilla diagonaalviirutusega lin nalise asustuse ala. (Hendrikson & Ko, 2017) Maakonnaplaneeringus on toodud ka tingimused e ttevõtluskeskkonna arendamiseks ja töökohtade paiknemiseks ning need nimetavad muuhulgas ka järgmist: Ettevõtluspiirkondadena nähakse eelkõige linnalise asustuse ala sid; Elamu- ja tööstusalade (funktsioonide) lähestikku planeerimisel tuleb lähtuda häiringute vähendamise vajadusest (sh arvestad a müra, välisõhusaaste, lõhna, valgusreostuse, jäätmetekke, liikluskoormusega jne) ning kaaluda ühe või teise funktsiooni sobivust olemasolevasse maakasutusstruktuuri: - olemasolevate elamute vahetus läheduses eelistada kaubandusliku - ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust; - suuremate ettevõtlusalade või üksikute tootmishoonete arendamisel elamu - ja puhkealade ning ühiskondlike hoonete lähedusse tuleb need vajadusel omavahel eraldada kõrghaljastatud puhveraladega ja rakendada vajadusel võimalikke negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid (samane on välja toodud ka linnalise asustuse aladel seatud tingimuste loetelus ); - juhul kui puhveraladeks pole ruumi, tuleb eelnevalt välja selgitada, kas mõju efektiivseks leevendamiseks/vähendamiseks on teisi meetmeid; - teatud keskkonnamõju piiramisel/leevendamisel (nt loomalautade lõhnahäiringute puhul) ei ole väikeses mahus kõrghaljastusel efekt i, vaid tuleb kombineerida kõrghaljastust koos vahemaade ehk puhveraladega. Tootmisettevõtete ja -hoonete rajamiseks võtta eelistatult kasutusele endiste majandite farmide ja tehnohoonete (remonditöökojad jms) alad. Arvestades kavandatavat tegevust ja selle paiknemist linnalise asustusega alal ei ole vastuolu maakonnaplaneeringuga. Oluline on arvestada puhveralade ja/või võimalike negatiivsete mõjude leevendusmeetmete rakendamise vajadusega, kuna planeeringuala läheduses asuvad ka eluhooned.  Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 13 3.1.2. OTEPÄÄ VALLA ÜLDPLANEERING Otepää üldplaneeringu kohaselt on planeeringualal asuv Tehase kinnistu tootmismaa ning Rummu kinnistu puhkemaa, haljasala ja parkmetsa ala (joonis 3.2). Kavandatav tegevus on kehtivat üldplaneeringut muutev, kuna kinnistud soovitakse liita ning maakasutuseks määrata tootmismaa. Joonis 3.2. Väljavõte Otepää valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist. (Hendrikson & Ko OÜ, 2013) Puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maa üldplaneeringu mõistes on puhkuseks ja virgestuseks mõeldud looduslikud ja pooll ooduslikud haljas- ja metsaalad või inimese poolt rajatud haljasalad, kuhu võib ehitada puhke -, spordi, majutus- ja kogunemisehitisi. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maa peamine eesmärk võimaldada tegevust välisõhus , nagu sportimine, kasutamine väljasõidukohtadena või vabaõhuürituste korraldamine jms. Haljasalad on kavandatud ka selliselt, et need täidaks ka ökoloogilise puhvertsooni ülesannet – vältides ja vähendades tootmisest tulenevate võimalike negatiivsete mõju de (müra, õhusaaste vms häiring) kandumist naaberaladele. Seega on üldplaneeringuga kavandatud r ohelise infrastruktuuri põhieesmärgiks ühelt poolt säilitada bioloogilist mitmekesisust ning teiselt tekitada inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja puhkamise vastu. Inimese täisväärtuslikuks eluks on  14 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang vajalik parkide, haljasalade, looduslike ja poollooduslike metsaalade olemasolu. Samu ti tõstab haljastus koha esteetilist väärtust ning muudab inimese elukeskkonna tervislikumaks ja meeldivaks. Detailplaneeringuga soovitakse Rummu kinnistu määrata tootmismaaks. Kehtivas Otepää valla üldplaneeringus on tootmismaa all mõistetud tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maa d, ladude ja transpordiettevõtete (eelkõige transpordikoormusest tulenevate keskkonnamõjude tõttu) maad, mille puhul tuleb arvestada tootmisprotsessi võimaliku mõjuga ümbrit sevale keskkonnale. Arvestades, et tänapäeval on tootmis- ja äritegevus tihedalt seotud, siis on tootmismaale lisatud laohoone maa, kaubandus- ja teenindushoone maa kõrvalotstarve, mis võimaldab alasid arendada kas tootmis- või lao- või kaubandus- või teenindushoone maana või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina. Tootmismaade määramine on oluline täiendavate töökohtade loomiseks. Tootmismaade planeerimisel on lähtutud logistilisest asukohast ja infrastruktuuri olemasolust. Tootmistegevus on planeeringulahenduse järgi suunatud elamu- ja puhkepiirkonnast eemale või nende äärealadele juba tegutsevate tootmisette võtete piirkonda, kus olemasolev tehniline infrastruktuur (teedevõrk, trassid vm) on eelduseks tootmistegevuse jätkamisele ja vajadusel territooriumi laiendamisele. Sellise lähenemise eesmärk on minimeerida transpordiga kaasneda võivate negatiivsete mõjude (õhusaaste, müra) kandumine elamu- ja puhkealadele. Olemasolevate tootmisterritooriumite laiendamine on ka majanduslikult otstarbekam ja põhjendatum ja seepärast on esmatähtis olemasolevate tootmismaade intensiivsem kasutuselevõtmine ja aladel elukeskkonnaga arvestava ettevõtluse arendamine. Tootmismaal ehitamiseks kehtivad üldplaneeringu järgi järgmised üldised põhimõtted ja tingimused: suurim lubatud ehitistealune (sh parklad, teed) pindala on 70% krundi pindalast, ligikaudu 20% tuleb kavandada kaitsehaljastuseks; parkimine lahendatakse vastavalt kehtivatele parkimisnormidele detailplaneeringuga omal krundil. Uute suuremate (rohkem kui 20 parki miskohta) parklate rajamisel liigendada alad haljastusega (vallid, puud, hekid) ; elamualade, puhkealade ja üldkasutatavate hoonete naabruses asuvatel tootmismaadel ei tohi tootmistegevusega kaasnev negatiivne mõju (müra, hais) krundi piiridest väljuda; võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud) leevendamiseks ja ennetamiseks kavandatakse tootmismaal ro helised puhvertsoonid haljasala ja parkmetsa näol eraldamaks tootmismaid elamu - ja üldkasutatavate hoonete maadest ning puhkealadest; otsustusprotsessis tuleb kasutada ettevaatuse põhimõtet, st ei lubata tegevusi, kuni on selgunud, et tegevusega ei kaasne kahjuliku keskkonnamõju; kaalutakse ja võimalusel luuakse uusi võimalusi arendada erineva iseloomuga ettevõtlust (nt kalakasvatus vm), et luua tä iendavaid töökohti ning võimaldada ideede elluviimist kohapeal. Tegevusetegevuse kavandamisel tuleb arvestada võimaliku keskkonnamõjuga ning rakendada keskkonnamõju leevendavaid meetmeid. Planeeringuala ei jää rohevõrgustiku ega väärtusliku maastiku alale.  Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 15 Kavandatav tegevus ei ole kooskõlas hetkel kehtiva üldplaneeringu lahendusega, kuna Rummu kinnistu ei ole tootmismaa. Kui arvestada üldplaneeringus kirjeldatud põhimõtteid tootmisterritooriumite laiendamiseks ja kasutuselevõtuks, siis kavandatav tegevus ei ole selle lähenemisega vastuolus. Samuti ei ole Rummu kinnistu täna kasutatav sportimiseks või muuks vaba a ja veetmiseks, küll aga täidab ta puhvertsooni funktsiooni elamualade ning tööstusmaa vahel. Planeeringulahenduse väljatöötamisel ja kavandatava te gevuse elluviimisel on oluline arvestada üldplaneeringus tootmismaale esitatud tingimusi , et säiliks puhverala, mis leevendaks tootmismaalt lähtuvat võimalikku mõju . 3.2. OTEPÄÄ VALLA ARENGUKAVA 2019-2028 Arengukava on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. See peab sisaldab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Samuti on selles välja toodud probleemide ja võimaluste hetkeo lukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes, seatud tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga ning nende täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni. Käesoleva detailplaneeringu kontekstis on oluline majanduskeskkonnaga seotud eesmärgid ja plaanid. Vald on seadnud eesmärgiks töökohtade arvu suurenemise ja koostöö arendamise erinevate institutsioonidega (teadusasutused, teised KOVid) kõrgharidust eeldavate ja kaugtööd võimaldavate töökohtade tekkeks. Meetmed seatud eesmärkide täitmiseks käsitlevad valdavalt Otepää valla turismi ja elustiiliettevõtlust, kuid mitte ainult. Üheks meetmeks töötajate arvu suurendamisel on vallas tööstusalade arendamine - vallas on ettevalmistatud mitmed alad, mis võimaldavad uute tootmis- ja logistikaettevõtete tulekut valda. Arengukava kohaselt toetab kohalik omavalitsus erasektori initsiatiivi olemasole vate tööstusalade arendamisel ja laiendamisel. Perspektiivsete tegevuste hulgas aastatel 2019-2028 on muuhulgas nimetatud ka tööstusalade ar endamine valla üldplaneeringus kavandatud asukohtades. Eelisarendatavate alade hulgas on nimetatud ka Otepää Hundisoo piirkond, kus asub ka käesolev DP ala. Valla arengukava kohaselt on kavandatava tegevuse piirkond tootmisalana eelisarendatavate seas. Seega kavandatav tegevus on kooskõlas valla arengukavaga.  16 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 3.3. ALAL KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD Planeeringualal on 2 Tehase kinnistul kehtivat detailplaneeringut: Otepää Vallavolikogu 28.08.2000 otsusega nr 79 kehtestatud Tehase 2, Savikalda, Saviaugu ja Savikese ning selle lähiümbruse DP Detailplaneeringu eesmärk oli määrata kavandatava vineeritehase ehitusõiguslikud põhimõtted ning keskkonnakaitse abinõud. Planeering on tänaseks sisuliselt realiseerunud. Otepää Vallavalitsuse 16.02. 2015 korraldusega nr 2 -4-67 kehtestatud Tehase kinnistu katlamaja planeering Detailplaneeringu eesmärk oli määrata Tehase kinnistule hakkepui dul põhineva energiabloki ehitusõigus. Tänaseks on see planeering realiseerunud.  17 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Planeeringuala keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on avalikult kättesaadavad erinevatest andmebaasidest ( nt EELIS 6 , Maa-ameti kaardirakendus 7, VEKA 8 ) ja arendaja poolt edastatud uuringute ning analüüside tulemusi. Käesoleva eelhinnangu koosseisus on läbi viidud täiendav geoloogiline uuring, mille põhjal Kobras AS koostas eksperthinnangu Rummu kinnistule kavandatava palgiladustusplatsi sademevee kogumise ja ärajuhtimise lahendusele . 4.1. TAIMESTIK, LOOMASTIK, KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Planeeringuala on Tehase kinnistu osas inimtegevusest oluliselt mõjutatud tootmismaa, kus looduslikku taimestikku säilinud ei ole. Rummu kinnistu on liigniiske, kohati soine, kõrgematel aladel liivane hõredalt paiknevate üksikute puudega ala. Piirkond on inimtegevusest mõjutatud, kuna alale on rajatud kuivenduskraavid ning seal kasvanud mets on raadatud mõned aastad tagasi 9 (joonis 4.1). Joonis 4.1. Vasakul on Rummu kinnistu ortofoto 2015. aasta seisuga ning paremal ortofoto samast kohast 2017. aasta seisuga (ortofotod Maa-ameti kaardirakendusest) Planeeringualal ei ole taimestikule ja loomastikule olulise väärtusega elupaiku (foto 1). 6 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), http://loodus.keskkonnainfo.ee (vaadatud 21.08.2018) 7 Maa-ameti kaardirakendus. Geoloogiline baaskaart (va adatud13.08.2018) 8 https://veka.keskkonnainfo.ee (vaadatud 13.08.2018) 9 Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste ortofotode põhjal ilmselt 2016.  18 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang Foto 1. Mõlemal fotol on planeeringuala pildistatud läänest – ülemisel fotol kagu suunda ning alumisel fotol kirde suunda (E. Zirk, 14.05.2019)  Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 19 Andmebaasi EELIS andmetel (seisuga august 2020) ei ole planeeringualal registreeritud kaitstavate taimeliikide kasvukohti ega loomaliikide leiukohti. Planeeringuala läheduses asuvad järgmised kaitstavad loodusobjektid 10: Otepää looduspark (KLO1000559) – maastikukaitsealana kaitstav looduspark jääb planeeringualale lähimas osas ca 70 m kaugusele läände. Looduspargi kaitse-eesmärgiks on Otepää kõrgustikule iseloomulike loodus - ja pärandmaastike ja looduse mitmekesisuse kaitsmine, säilitamine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele kaasa aitamine. 11 Lisaks on ulatusliku looduspargi kaitse-eesmärkideks erinevad linnu- looma- ja taimeliigid ning elupaigatüübid. Planeeritavale alale lähimad kaitse -eesmärgid on registreeritud Neitsi- ja Kukejärve piirkonnas. Kaitstavatest liikidest on pl aneeritavale alale kõige lähemal, pea 0,5 km kaugusel mustviire ( Chlidonias niger, LK III) ja tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus, LK III) leiukohad. Kaitstavad elupaigad on aga veelgi lähemal – niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) leiduvad planeeringualast ca 70 m kaugusel. Looduspark kattub rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 Otepää loodus - ja linnualaga ning osaliselt kattuvad ka kaitse-eesmärgid. Natura alasid on käsitletud eraldi peatükis Natura hindamise vormis. Natura hindamise tulemused kohalduvad ka Otepää looduspargile, millele eraldi hindamist seetõttu läbi viia ei ole vaja. Limatünnik (Sarcosoma globosum; lk I) – kasvukoht (KLO9600364) asub planeeringualast ca 450 m kaugusel kagusuunas. Kavandatava tegevuse mõju liigi kasvukohale ei ole oodatav. 4.2. GEOLOOGIA JA PINNAKATE Planeeringuala asub Otepää piirkonnale iseloomulikul künklikul moreenmaastikul, kus kõrgete ja lamedate moreenküngaste vahele jäävad soostunud orud. Vaadeldava ala põhjapoolne osa – Tehase kinnistu, asub lamedal moreenkünkal. Maapinna absoluutsed kõrgused on Tehase kinnistul kuni 126 m. Planeeringuala keskosa on kahe kõrgema künka vahele jääv soine madal ala, kus maapinna absoluutne kõrgus on valdavalt kuni 122 m. Planeeringuala lõunapoolsel alal asuval Rummu katastriüksusel ulatuvad maapinna kõrgused veidi üle 133 meetri katastriüksuse lõunaosas. Maapind langeb põhja suunas kuni kõrguseni 119,39 m. Seega kõrguste erinevus ulatub alal üle 13 meetri. Maastikulise liigituse järgi Rummu katastriüksus Otepää kõrgustiku kesk osas erinevatest liustiku- ja jääjärvelistest/-jõelistest setetest koosnevatele küngastele (moreenkattega liitmõhnadele) ja selle all as uvale soosetetega täitunud orule. Reljeef on valdavalt looduslik (Rakendusgeoloogia OÜ, 2020). Aluspõhjas avanevad Otepää piirkonnas Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivid, mille pealispind jääb 2013.a tehasele rajatud uue 232 m sügavuse puurkaevu (reg 5226 7) 10 Looduskaitseseaduse kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 11 Otepää looduspargi kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse määrus 01.12.2016 nr 135. https://www.riigiteataja.ee/akt/108122016001&LeiaKehtiv  20 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang andmetel 183 m sügavusele maapinnast. Piirkonna pinnakate on väga muutlik. Peamiselt levivad pinnakattes fluvioglatsiaalsed liivad ja kruusad, samuti jääjärvelised savid, tolmliivad ja liivsavid. Esineb moreeni ja turvastunud setteid. Tehase kinnistu pi nnakattes on näiteks geotehnilise uuringu raportis 12 kirjeldatud, et pinnakatte ülemises osas esinevad täide, muld, jääjärveline savi (viirsavi), jääjõeline liiv ja glatsiaalne moreen. Samuti on selles uuringus välja toodud, et piirkonnas on keeruline geol oogiline olukord ja pinnasekihid, mida on läbindatud, ei ole rõhtsa lasumusega ning nende geotehnilised omadused ja paksused muutuvad juba väikese vahemaa järel. Rummu kinnistu geoloogilise uuringu käigus eraldati uuringusügavuses kuni 6,75 meetrit välja järgmised kihid: 1) huumus, 2) turvas, 3) savikas keskliiv, 4) rohke liivaga möllsavi, 5A) voolav kuni pehme möllsavi, 5B) möllsavi, 6) möll, 7) kruusaga savine peenliiv. Rummu kinnistul on madal ning soine ala, kus levivad sügavad madalsoomullad. Puurimistulemuste kohaselt on ehitusgeoloogilised tingimused planeeritavate teede ja palgiladustusplatsi rajamiseks mitmekesised. Raskendavateks teguriteks on võrdlemisi kõrge pinnasevee tase tervel uuringualal ning turba laialdane levik uuringuala põhjaosas. Turba paksus ulatub alal uuringupunktide andmetel kohati 6 meetrini (Rakendusgeoloogia OÜ, 2020, Lisa 1). Jääkreostus Jääkreostuse teemaga Tehase kinnistu idaservas on tegeletud alates vineeritehase rajamisest – kaardistatud on reostuse levik, reostunud pinnase kogus ning osaliselt on ka reostust likvideeritud. Viimane uuring, mis annab ülevaate teostatud töödest ning hetkeolukorrast, teostati AS Maves poolt 2017. aastal. 13 Planeeringualal ja selle lähedal teg utses eelmise sajandi keskel tellisetehas. Eelmise sajandi 60ndatel hakati rajama autoremonditehast, mis tegutses kuni 1998. aastani. 2000. aastast on alal tegutsenud vineer itehas. Tehase kinnistu idaservas ja kõrval asuva Vineeri kinnistu lääneosas asusid autoremondi tehase töötamise ajal raudbetoonist liivapüüdurid (asukoht vt joonis 4.2) ning 80ndate lõpus oli alal kasvuhoonekompleks. Kõik varasemad rajatised likvideeriti 2000-ndate aastate keskel (2004-05 aastal). Mavese koostatud uuringust selgus, et pinnas (ja põhjavesi) on reostunud Tehase kinnistu idaosas, haljasala kagunurgas 150 m²suurusel alal. Reostuskolde koguulatus võib olla umbkaudsetel andmetel ligi 10 korda s uurem, olles põhiliselt Saviotsa ning ka Savijala, Savi tee ja Masti katastriüksustel. Reostuse olemasolu Vineeri maaüksusel kinnitust ei leidnud. Reostunud on põhjaveetasemest (keskmiselt 1 m) sügavamal olev täitepinnasekiht, mis ulatub umbes 3 m sügavuse le maapinnast. Allpool lamavad turvas ja liivsavi sisaldavad reeglina tööstusmaale lubatust vähem naftasaadusi. Seega on Tehase kinnistul hinnanguliselt 300 m³ tööstusmaa piirarvust suurema naftasaaduste sisaldusega pinnast. 12 REIB OÜ, (2014) Otepää vineeritehase tootmiskompleksi laiendus: ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Töö nr GE -1793. Tallinn. 13 AS Maves (2017). Reostusuuring. Otepää, Tehase ki nnistu: Töö nr 17144. Tallinn  Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 21 Joonis 4.2. Jääkreostuse ala Tehase ja Vineeri kinnistu piiril ning AS Maves poolt 2017 teostatud reostusuuringu puuraukude paiknemine (AS Maves, 2017) Rummu kinnistult on võetud pinnaseproovid 2018. aastal. Proovivõtu asukohad on näidatud joonisel 4.3. Analüüsid näitasid, et kõik proovid vastasid määrusega 14 nii elamu- kui tööstusmaale kehtestatud piirnormidele . Joonis 4.3. 2018. aastal Rummu kinnistult võetud pinnase proovivõtukohad 14 Keskkonnaministri 11.08.2010 määrus nr 38 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases .  22 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 4.3. PINNA- JA PÕHJAVESI Planeeringuala asub Otepää linna lääneservas osaliselt täidetud ja osaliselt liigniiskete võsastunud metsa- ja rohumaadega alal. Olemasolevast tehasest lõuna pool ( valdavalt Rummu kinnistul) on madal võsastunud rohumaa, mis on kraavitatud ning kuivenduskraavid suubuvad kõik planeeringuala keskel kulgevasse suuremasse kraavi. Planeeringualal Rummu kinnistu piiril on sellel kraavil ka väljalask, millest edasi suubub see kraav ca 700 m kaugusel Pühajärvega ühenduses olevasse väikesesse soostunud kallastega Neitsijärve (keskkonnaregistri nr VEE2104600). Tehase kinnistu lõunaosas on settetiik, kuhu kogutakse katendiga alalt sadeveed. Tehase kinnistust idas, Vineeri kinnistul asub Hundisoo tiik. Planeeringuala jääb tervikuna kaitstud põhjaveega alale 15 . Piirkonnas on maapinnalt sügavamale liikudes Kvaternaari Otepää veekogum, Kesk -Devoni põhjaveekogum Ida- Eesti vesikonnas, Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas. Olemasoleva tootmisala territooriumil on olmevee ja tehnoloogilise vee tarbeks rajatud kaks puurkaevu: PRK0052267 – 232 m sügav, Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas. San ala 30 m. PRK0016291 – 131,4 m sügav, Kvaternaari veekompleks. Hooldusala 10 m. Hetkel reservis. Puurkaevust võetavat vett kasutatakse nii olmeveena kui ka tehnoloogilise veena spooni ja vineeri tootmistegevuse tagamiseks (auru tootmiseks, leotusbasseinis, liimisegu valmistamiseks jms). Laane kinnistul (planeeringualast edelas) asub 75 m sügavune puurkaev PRK0012074, mis võtab vee Kvaternaari Otepää põhjaveekogumist. Geoloogilise uuringu (OÜ Rakendusgeoloogia, 2020) kohaselt esines uuringu ajal (26.05.2020) põhjasevesi kõikides uuringupun ktides maapinnast 0,05...1,10 meetri sügavusel, absoluutsetel kõrgustel 119,70-126,35 meetrit. Tõenäoliselt on tegemist pikaajalise keskmise põhjavee tasemega. Rummu kinnistul asub põhjavee väljavooluala. Suuremate sadude ja lumesulamise järgselt võib veet ase tõusta sõltuvalt lasuvatest pinnastest poole meetri võrra, põuaperioodidel langeda aga poole meetri võrra võrreldes uuringuaegse veetasemega. Veepeegel järgib üldist maapinna reljeefi. Kui valdavalt jäi põhjaveetase uuringupunktis samaks (PA-1...3) või langes pärast puurimist (PA-4...7), siis PA-8 alal tõusis põhjavee tase 1,40 m sügavuselt (abs. 124,95 m) 0,60 meetri sügavusele maapinnast (abs. 125,85 m), mistõttu võib järeldada, et lokaalselt võib esineda survelisi põhjavee kihte. Käitises tekkivad olmeheitveed suunatakse kanalisatsiooni kaudu lepingu al usel vee- ettevõtjale. Tootmises tekib heitvett vaid palkide leotusbasseinidest. Tehnoloogiline heitvesi suunatakse samuti lepingu alusel vee -ettevõtjale (leotusbasseini ei lisata üht egi keemilist, sünteetilist ega looduslikku ühendit). Leotusbasseinide põh jasetted nõrutatakse liigsest veest kompostimisväljakul ja, kuna tegemist on endiselt jäätmega, antakse üle vastavat õigust omavale isikule edasiseks käitlemiseks. Põhjasettest välja nõrgunud vesi kogutakse kogumiskaevu, mis on ühenduses ühiskanalisatsioon iga. Käitise territooriumi sademeveed suunatakse käitise territooriumil asuvasse sademeveetiiki ning antakse samuti üle vee-ettevõtjale. 15 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Eesti Geoloogiakeskus, 2001.  Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 23 4.4. MÜRA JA ÕHUSAASTE Planeeringualal tegutsevale käitisele on väljastatud keskkonnakompl eksluba L.KKL.VA- 34605, milles on sätestatud lubatud heitkogused ja mürata semed. Varasematel aastatel on erinevatele ametiasutustele esitatud ümbruskonna elanike poolt korduvalt kaebuseid nii lõhna- kui ka mürahäiringute kohta. Olemasoleva tootmisala sees ning lähimate elamupiirkondade juures on viimastel aastatel teostatud mitmeid mürauuringuid, sh on läbi viidud müra mõõtmisi, samuti on koostatud mürakaarte (ehk müra mõõtmistulemuste alusel on müra levikut modelleeritud laiemal alal). Mürauuringute tulemused näitavad, et lähimate eluhoonete juures on müratase selgelt madalam kui päevane piirväärtus, kuid öisel ajal on müratase piirväärtuse lähedal ning välistatud ei ole (nt mürarikkama tööprotsessi hetkel ning müra levikuks soodsa tuule suuna korral) ka mõ ningane välisõhu müra piirväärtuse ületamine öisel ajal (ületamised jäävad reeglina väiksemaks kui 5 dB). Ettevõte on koostanud ka müra vähendamise tegevuskava, mis hõlmas olulisemate müraallikate väljaselgitamist, müra vähendamise meetmete rakendamist nin g meetmete efektiivsuse kontrolli (müra kontrollmõõtmised). 2018.-2019. a jooksul rakendas ettevõte mitmeid meetmeid kõige olulisemate müraallikate poolt tekitava müra tekke ning leviku piiramiseks ning vastavalt 2019. a valminud mürauuringule saavutati tootmisalalt lähtuva summaarse mürataseme vähenemine lähimate elamute juures vahemikus 1…4 dB (üksikute punktmüraallikate müratase vähenes ka rohkem ehk 9…16 dB). Keskkonnaametile 30.12.2019 esitatud müra tegevuskava täitmise ülevaates toob ettevõte välja, et välja on vahetatud lihvliini ventilaatori, aspiratsioonisüsteem nr 1 to ru otsa ja kahele nurga all olevale ventilatsiooniväljundile paigaldati spetsiaalsed summutid, aspiratsioonisüsteemi nr 3 torud isoleeriti kivivillaga ja katlamaja aurutoru asukohta muudeti. Lisaks vähendasid müra järgmised tegevused: pakkide sirgestaja mu udeti mehaanilisest hüdrauliliseks, müraallikale nr 17 paigaldati summutid, müraallikal nr 9 vahetati välja peaventilaator, müraallikal 14 ehk palke koorijasse vedava keti aluspinna metallplaadid vahetati välja plastiku vastu, ülemisel konveieril vahetati metallist ketirattad vaiksemate plastikust rataste vastu, müraallikale 22 paigaldati hüdraulika jahutusradiaatori ette müraekraan ja üks frontaallaaduritest vahetati välja tänapäevasema ja vaiksema vastu. Vastavalt 30.12.2019 esitatud müra tegevuskava täit mise ülevaatele paigaldas ettevõte enne 11-13.03.2020 läbi viidud täiendavaid müra mõõtmist ka palgihajutuslaua ette müratõkke piirde ja ventilatsiooni väljunditele spetsiaalsed summ utid ning parandati palgi sorteerliini hoone helipidavust. Keskkonnaamet kinnitas 15.05.2020 korraldusega nr DM- 107327-12 müra vähendamise tegevuskava ning eemaldas loast täiendava müra vähendamise kohustuse. Ettevõte tellis Akukon Eesti OÜ-lt 11-13.03.2020 müra taseme mõõtmised Kruusamäe-, Toome-, Laane- ja Hundisoo 5 kinnistutel (tehase ümbruses). Müra mõõtmised toimusid päevasel ja öisel ajal. Tehases toimus töö nimetatud ajavahemikul tavapärases režiimis. Müra aruandest selgub, et müra hinnatud päevased tasemed jäid vahemikku 44-58 dB ja öised müra hinnatud tasemed vahemikku 39-59 dB. Müra aruandes järeldatakse, et kinnistutel oli päevasel ajal tagatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, m ääramise ja hindamise  24 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang meetodid lisas 1 toodud II kategooria alade (elamual ad) puhul lubatud mürataseme nõuded (piirväärtus). Öist mõõtmist mõjutas tugevasti vihmane ja tuuline ilmastik, millele juhiti tähelepanu ka müra mõõtmiste aruandes. Mõõtmisel fiksee ritud öise piirväärtuse ületused ei olnud seega põhjustatud tehase töötami sest. Seega järeldati, et käitise tegevusest tingitud müratase vastab ka öise piirväärtuse nõuetele. Siiski tehti müra mõõtmiste aruandes ettepanek läbi viia uued kontrollmõõtmised s oodsamate (ehk tavapäraste) ilmastikutingimuste korral. 4.5. KULTUURIMÄLESTISED Planeeringuala lähistele ei jää kultuurimälestisi. Lähimad mälestised on ida suunas ca 1 km kaugusel olev Otepää uus kalmistu (reg.nr 4473), I maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg.nr 4472) ja kalmistu (reg.nr 13100). Tehase kinnistul parkla juures olev al haljasalal asub pärandkultuuriobjekt mälestuskivi .  Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 25 5. KESKKONNAMÕJU OLULISUSE HINNANG 5.1. PINNAS JA RELJEEF Rummu kinnistule ladustamisala rajamiseks on vajalik esmalt luua selleks sobivad tingimused. Täna valdavalt liigniiske, kohati soine ala vajab kuivendamist, toimiva drenaažisüsteemi rajamist ning pinnase täitmist. Ladustusplats planeeritakse rajada ca 4 ha suurusena kagu -loode suunalisele nõlvale. Platsi loodeosa rajatakse maapinna süvendamise teel ning kaguosa maapinna täitmise teel. Arvestades asjaoluga, et suures osas rajatakse plats turbasele alale, kus esineb pikaajalisi vajumeid, rajatakse plats kruusast või killustikust. See võimaldab plats i pinda peale vajumite teket korrigeerida. Arvestades seda, et plats rajatakse põhjavee väljavoolu alale, tuleb platsi alla rajada drenaaž, mis on võimalik suunata platsi perimeetril paiknevasse kraavi. Platsi perimeetrile rajataval kraavil on kaks ülesann et, esmalt platsilt liigvee ärajuhtimine ning samuti platsi konstruktsiooni kuivendamine. Vastavalt eksperthinnangule (Kobras AS, 2020) on soovitatav rajada kraav vähemalt 1 m sügavune, minimaalselt 0,8 m põhjalaiusega ning nõlvusega 1:2. Olenevalt kraavi pikilangust tuleb kraavi põhi ja vajadusel ka nõlva jalamid kindlustada. Platsi perimeetrile rajatav kraav suubub settebasseini, mille abil setitatakse liigne heljum. Platsi ligikaudne kuju ja planeeritavad elemendid on esitatud joonisel 2.2. Platsi, kraav ide ja settebasseini konstruktsioon ning mõõtmed täpsustatakse järgnevates projekteerimise staadiumites. Kavandatava tegevusega kaasneb mõju pinnasele ja reljeefile, kui soine ala kuivendatakse, süvendatakse ning täidetakse. Pinnast on vaja teisaldada ka settetiigi rajamisel. Loodusliku pinnakatte säilitamine võimalikult suures mahus ning mineraalse kattega ladustamisplatsi rajamine aitab vähendada korraga settetiiki ja väljalasu kaudu suublasse juhitava vee kogust. Jääkreostus Viimases reostuse uuringus on AS Maves kirjeldanud, et reostuse likvideerimiseks on efektiivne lahendus saastunud pinnase väljakaevamine ja puhtamaga asendamine. Väljakaevatud pinnase jaoks on pakutud välja lahendus, et ümbruskonna jäätmaad kasutataks pinnase puhastamiseks tööstusmaa le kehtestatud tingimustele sobilikuks ja seejärel kasutada tagasitäiteks. Samas on oluline arvestada, et reostus levib mitme kinnistu piires ning selle eemaldamine vaid ühe kinnistu piires ei ole tulemuslik, sest täitepinnas (põhiliselt kruus) on kohev j a suhteliselt hea veejuhtivusega ning põhjavesi kannab reostuse puhastatud alale tagasi. On selgitatud, et kui Tehase kinnitu saastunud ala puhastada, tuleb tagasitäite pinnas saastunud naabrusalast isoleerida (saviekraan, geokile, vm). Uuringu tulemusena on jõutud järeldusele, et ainult Tehase kinnistu idaosas asuva reostuse likvideerimine ei ole efektiivne. See on siin olnud vähemalt veerand sajandit ja praegu stabiliseerunud olekus ning selle sügavamale (alumistesse põhjaveekihtidesse) levikut takistab vettpidav liivsavi ning on seetõttu suhteliselt keskkonnaohutus seisundis. Kuna saasteala jääb tehase idapiirile, kus on mittekasutatav haljasala ning ülemine ligi meetripaksune pinnasekiht on puhas, on praeguse olukorra säilimine ka inimese tervisele suhteliselt ohutu.  26 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang Vastavalt eksperthinnangule (Kobras AS, 2020) ei tingi palgiladustusplatsi rajamine olemasoleva pinnase (turba) väljakaevamist ja põhjaveetaseme alandamist ehitus - ja kasutusperioodil, seetõttu ei saa kavandatav tegevus mõjutada kindlaks tehtud jääkreostuskolde levikut. Palju olulisem on palgiladustusplatsi ja jääkreostuskolde paiknemine olemasoleval reljeefil, kuna reostuskolde ja kavandatava platsi vahel on maapind mitu meetrit madalamal ja isegi, kui platsi rajamise a sukohas põhjaveetaset alandataks, ei saa see kuidagi mõjutada jääkreostuskolde levikut platsi suunas. 5.2. PINNA- JA PÕHJAVESI Vaadeldav ala on lõunapoolses osas Rummu kinnistu piires suures osas liigniiske. Tehase kinnistu jääb kõrgema reljeefiga alale, seejuures on osa hoonestatud alast täitepinnastel. Planeeringuala keskosas asub settetiik, mis kogub sademevee Tehase kinnistult ja osaliselt ka ümbritsevast pinnasest. Planeeritava ladustusala kuivendamiseks ning kogutava sademevee setitamiseks ning suublasse juhtimiseks on kavandatud täiendav settetiik, kraavid, drenaaž ning muud sadevee ja liigvee puhastamiseks ning ärajuhtimiseks vajalikud rajatised (vt joonis 2.2). Ladustusplats planeeritakse rajada ca 4 ha suurusena kagu -loode suunalisele nõlvale. Arvestades asjaoluga, et suures osas rajatakse plats turbasele alale, kus esineb pikaajalisi vajumeid, rajatakse plats kruusast või killust ikust. Mineraalse katte kasutamisel säilib sadevee loomulik infiltratsioon pinnasesse . Ala, millele ladustusplats on planeeritud on põhjavee väljavooluala. Palgiladustusplatsi rajamisel ei muudeta valgala (~70 ha) suurust (Kobras AS, 2020), platsi pindala on sellest ca 6%. Palgiladustusplatsi rajamisega ei muudeta põhjaveetaset ala ümbruses. Ala veerežiim muutub peamiselt platsi rajamisest tuleneva kiirema sademevee kokkuvoolu arvelt. Samas arvestades, et plats rajatakse killustik - või kruusakattega ning vee äravool rahustatakse kraavides ning settebasseinis ei tekita platsi alalt vee kiirem äravool allavoolu paiknevate kraavide läbilaskevõime osas probleeme võrreldes olemasoleva olukorraga. Võimalik sademevee äravool palgiladustusplatsilt on arvutatud vast avalt Eesti standardile „Hoone kanalisatsioon“ EVS 846:2013. Sademevee äravoolu koguse arvutamisel on lähtutud tingimusest, et planeeritud ladustusplats tuleb killustik- või kruusakattega. Arvutuslik äravool platsilt on ca 60 l/s. Projekteerimise faasis tuleb täpsustada kraavide ja settebasseini mõõtmed. Palgiladustusplatsilt pärineva vee kvaliteet eeldatavalt ei muutu, kuna puidu töötlemist platsil ei toimu ega muid toiminguid platsil läbi ei viida. Veekogusse jõudva võimaliku heljumi peab kinni piirdekraavile rajatav settebassein. Planeeringualal liigniiske piirkonna kuivendamine mõjutab pinnavee režiimi alal oluliselt. Planeeringuga kavandatavate tegevuste elluviimisel tuleb tagada, et ei mõjutata pinna- ja põhjavee kvaliteeti. 5.3. TAIMESTIK JA LOOMASTIK Kaitsealune taimestik ja loomastik DP ala piirkonnas on seotud eelkõige läheduses asuva Otepää looduspargiga ja valdavalt sellega kattuvate Natura 2000 aladega, mille osas mõjusid analüüsitakse järgmises peatükis 5.4. Lisaks toovad suuremahulised pinnase- ja kuivendustööd paratamatult kaasa DP alal praegu esinevate taimekoosluste ja loomade elu- ning toitumispaikade hävinemise. Aga kuna juba täna on suuremal osal planeeringualast kõvakattega tootmisterritoorium ning  Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 27 ülejäänud osa on inimtegevusest oluliselt mõjutatud (raadatud, kuivenda tud), ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju DP ala piires esinevale taimest ikule ja loomastikule. 5.4. NATURA EELHINDAMINE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja ta imede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroop aliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirek tiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 16. KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (LKS) alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsa lt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on läbi alljärgnevate sammude kavandatava tegevuse võimalike mõjude progno osimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi, kus selgitatakse välja ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kas utatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse -eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; kaitsekorralduskava, Keskkonnaregistri andmebaasid jms). Lisaks kasutatakse koostatud töös „Otepää linnas Rummu katastriüksusele kavandatava palgiladustusplatsi sademevee kogumise ja ärajuhtimise lahenduse eksperthinnang“ (Kobras AS, 2020) toodud informatsiooni ja hinnanguid. 16 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natu ra hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/kemu_natura_hindamise_juhendi_uuendus_2020.pdf  28 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on Tehase (55701:001:0141) ja Rummu (63601:001:0212) katastriüksuste ühendamine üheks krundiks, palgi ladustamisplats i, settebasseini ja kraavide rajamine. Tegevuse kirjeldus on täpsemalt esitatud ptk 2. Detailplaneeringu ala asub Natura 2000 võrgustiku Otepää loodus - ja linnuala lähedal, täpsemalt on paiknemine näidatud joonisel 5.1. Kavandatav tegevus asub väljaspool neid Natura alasid, mistõttu on välistatud Natura alade kaitse -eesmärkide otsene füüsiline mõjutamine. Kavandatava tegevuse potentsiaalsed mõjud võivad avalduda seoses veerežiimi/kvaliteedi muutustega. Täpsemalt on kavandatava tegevuse Natura hindamise kontekstis oluliseks osaks palkide ladustusplatsi rajamine , mille sadevesi suunatakse settetiiki ja sealt edasi kraavi, mis mõnesaja meetri pärast siseneb Otepää loodus- ja linnualale ja ca 700 m pärast suubub Neitsijärve. Võimalik mõjuala on piiratud nimetatud kraavi ja selle kallastega ning Neitsijärvega, kuhu kraav suubub. Potentsiaalseks mõjuteguriks võib lugeda ka häirimise, mis kaasneb palkide ladustusplatsi toimimisega seotud transpordiga. Häiring on suurim ladustusplatsil ja sellele viivatel teedel ning selle tähtsus kahaneb platsist kaugenedes järk -järgult. Joonis 5.1. Kavandatav tegevus Otepää loodus- ja linnuala piirkonnas. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Detailplaneeringu elluviimine ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse -eesmärkide saavutamisele.  Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 29 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natur a alade iseloomustus Kavandatava detailplaneeringu võimalikus mõjualas asuvad nii Natura 2000 võrgustiku Otepää linnuala kui ka samades piirides asuv Otepää loodusala. Mõlema ala kirjeldused on toodud järgnevates alalõikudes. Otepää loodusala Otepää loodusala (RAH0000582) on kaitse alla võetud vastavalt korralduse le „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 225,6 km² ning see kattub valdavas osas Otepää looduspargi maastikukaitseala ja ka muude kaitstavate loodusobjektidega, mis tagavad loodusala siseriikliku kaitse. Loodusala on loodud 18 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja 9 sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks: Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid 17: liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe - kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niisk uslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas -rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Loodusdirektiivi II lisa liigid: saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), harivesilik (Triturus cristatus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus) ja nõtke näkirohi (Najas flexilis). Tabelis 5.1 on välja toodud loodusala nende kaitse -eesmärkide kirjeldused, mis on registreeritud kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas , milleks on sadevee sissevooluga kraav ja selle kaldad ning Neitsijärv, kuhu kraav suubub. 17 Tärniga tähistatud elupaiagad on esmatähtsad ja nende kaitse tagamisel on Euroopa Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade/liikide levilast paikneb liikmesriikide territooriumil.  30 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang Tabel 5.1. Otepää loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused Pindala 18,19 loodusalal Üld- Kaitsekorralduskavas seatud Kaitse-eesmärk Kirjeldus (ha)/arvukus hinnang21 pikaajaline kaitse-eesmärk 20 Elupaigatüüpi kuuluvad keskmiselt kalgiveelised rohketoitelised järved moreenmaastike nõgudes. Kavandatava tegevusega on kaudselt seotud Neitsijärv, looduslikult kuhu suunatakse sadevesi palkide ladustamise platsilt. Vastavalt EL Loodusdirektiivi rohketoitelised Loodusalal on elupaigatüüp hindamissüsteemile on tegemist madala looduskaitselise väärtusega järvega, mille järved 590 A säilinud vähemalt 507 ha, ökoloogilise seisundi koondhinnang Veepoliitika Raamdirektiivi järgi on halb. vähemalt seisundiga B (hea). (3150) Neitsijärve tervendamine on oluline kõrval paikneva Pühajärve kaitseks. Kogu aheljärvestik kuni Pühajärveni, eriti Neitsijärv, on talitlenud kui biotiik, mis on kinni pidanud valgalalt valguva koormuse. niiskuslembesed Niiskuslembeseid kõrgrohustuid kasvab Eestis kitsaste ribadena jõgede ja järvede Loodusalal on elupaigatüüp kõrgrohustud kaldail ning metsaservades. Iseseisvalt neil enamasti erilist väärtust pole, sageli on 50 B säilinud 88,9 ha seisundiga B (6430) tegemist puhveraladega, kuid nad võivad olla ka kaitsealuste liikide kasvukohtadeks. (hea). siirde- ja Vähe- ja kesktoitelised sood, hõlmavad väga mitmekesiseid taimekooslusi. Loodusalal on elupaigatüüp õõtsiksood Siirdesood on vaheastmeks rabade kujunemisel madalsoodest, õõtsiksood on 109 C säilinud 87 vähemalt (7140) tekkinud veekogude kinnikasvamisel. seisundiga B (hea). Tõmmuujur elab tavaliselt väikestes järvedes või suurtes alalistes tiikides. Vee tõmmuujur sügavus ei ulatu tavaliselt üle meetri, veekogus peab leiduma nii taimestikuvaba vett Tõmmuujuri teadaolevad (Graphoderus kui ka päikesele avatud kaldaõõtsikuid. Ohuteguriteks on ka õhusaaste ja veekogude esineb C elupaigad on liigile sobilikud. bilineatus) eutrofeerumine. Keskkonnaregistri andmetel leidub tõmmuujurit Otepää looduspargis Neitsijärves. 18 “Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat“, J. Paal, 2000 http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/n2000.pdf 19 „Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodu sala kaitsekorralduskava 2017-2026“ https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/otepaa_lka_kkk.pdf 20 Standardne andmevorm: https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0080401 21 Ala väärtuslikkuse üldhinnang liigi/elupaiga kaitsest lähtuvalt: A -üliväärtuslik, B-väärtuslik, C-küllaltki väärtuslik.  31 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang Otepää linnuala Otepää loodusalaga kattub teine Natura võrgustiku ala – Otepää linnuala (RAH0000103), mis on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Linnuala pindala on ca 225,6 km² ning see kattub valdavas osas Otepää looduspargi maastikukaitseala ja ka muude kaitstavate loodusobjektidega, mis tagavad linnuala siseriikliku kaitse. Linnuala on loodud 14 linnuliigi ja nende elupaikade kaitseks: Linnudirektiivi I ja II lisa liigid: kanakull (Accipiter gentilis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), väiketüll (Charadrius dubius), must- toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus) ja roherähn e meltsas (Picus viridis). Linnuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide leiukohti kavandatava tegevuse lähedal ei leidu. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura 2000 aladele Otepää loodusala Otepää loodusala jääb planeeritavast alast ca 70 m kaugusele ja kavandatav tegevus loodusalale ei ulatu, mistõttu ei kaasne planeer ingu elluviimisega otseseid mõjusid, st füüsilisi muutusi elupaigatüüpide pindalas või liikide või nende elupaikade hävimist . Samas on loodusala planeeringualale lähimas piirkonnas levinud kaitse-eesmärgid, mille puhul on oluline välistada ka kaudsete mõjude teke näiteks läbi loodusalale juhitava sademevee. Loodusala kaitse-eesmärkide paiknemist planeeritava ala läheduses illustreerib joonis 5.2. Joonisel on näha sademevee ärajuhtimiseks kasutatav kraav , mille kallastel leiduvad inventeeritud elupaigatüübid siirde- ja õõtsiksood; niiskuslembesed kõrgrohustud ning, mis suubub Neitsijärve, mis on looduslikult rohketoiteline järv. Otepää linnas Rummu katastriüksusele kavandatava palgiladustusplatsi sademevee kogumise ja ärajuhtimise lahenduse eksperthinnangu (K obras AS, 2020) kohaselt ei muudeta palgiladustusplatsi rajamisega põhjaveetaset ala ümbruses. Ala veerežiim muutub peamiselt platsi rajamisest tuleneva kiirema sademevee kokkuvoolu arvelt. Samas arvestades, et plats rajatakse killustik - või kruusakattega ning vee äravool rahustatakse kraavides ning settebasseinis ei tekita platsi alalt vee kiirem äravool allavoolu paiknevate kraavide läbilaskevõime osas probleeme võrreldes olemasoleva olukorraga. Võimalik sademevee äravool palgiladustusplatsilt on arvutatu d vastavalt Eesti standardile „Hoone kanalisatsioon“ EVS 846:2013. Sademevee äravoolu koguse arvutamisel on lähtutud tingimusest, et planeeritud ladustusplats tuleb killustik - või kruusakattega. Arvutuslik äravool platsilt on ca 60 l/s. Hinnatud on ka, et kraavi juhitava sademevee tõttu vooluhulga võimali k hetkeline suurenemine kraavi kaldal inventeeritud elupaigatüüpe (niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde-ja õõtsiksood (7140)) säilimist antud asukohas ei mõjuta. Vooluhulga võimalik hetkeline suurenemine ja võimalik ajutine üleujutus ei ole nimetatu d elupaigatüüpidele otseseks ohuteguriks.  32 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang Joonis 5.2. Otepää loodusala kaitse-eesmärkide paiknemine. Neitsijärve on looduslikult rohketoiteline järv (3150), mis on kinnikasvamise faasis. Neitsijärve seisund on halb, kaitsekorralduskava kohaselt on vajalikuks rakendatavaks meetmeks järve tervendamine. Järve tervendustöid ei ole ellu viidud. Kraavis vooluhulga võimalik hetkeline suurenemine Neitsij ärve seisundit ei mõjuta, kuna järve halva seisundi põhjused ei ole seotud veerežiimiga. Samuti ei muutu eeldatavalt palgiladustusplatsilt pärineva vee kvaliteet, kuna puidu töötlemist platsil ei toimu ega muid toiminguid platsil läbi ei viida. Veekogusse jõudva võimaliku heljumi peab kinni piirdekraavile rajat av settebassein. Seega ei ole oodatav järve vee seisundi muutumine seoses kavandatava tegevusega ning ka järve asustava liigi, tõmmuujuri, elupaik säilib liigile sobilikuna. Teised Otepää loodusala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid (liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) jt) ja liikide leiukohad jäävad mõnevõrra kaugemale kraavist ning mõju neile puudub. Otepää linnuala Otepää linnuala kaitse-eesmärkidest on planeeritavale alale kõige lähemaks registreeritud leiukohaks roo-loorkulli elupaik (KLO9124057) Kukemäe järve ääres. See jääb planeeringualast üle 600 m kaugusele. Ülejäänud liikide registreeritud leiukohad jäävad juba üle 2 km kaugusele. Planeeritav tegevus ei too kaasa linnualal kaitstavate linnuliikide jaoks otseseid muutusi, st lindude registreeritud elupaigad säilivad. Arvestades linnuala lindude registreeritud leiukohtade kaugust ja plaanitava tegevuse iseloomu, ei ole oodatav ka ebasoodsa kaudse mõju (nt häirimine) teke.  Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 33 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Valgamaal Otepää vallasiseses Otepää linnas asuvate Tehase ja Rummu kinnistute detailplaneeri ngu (seisuga 07.08.2020) elluviimisel on välistatud ebasoodsa mõju teke Natura 2000 Otepää loodusala ja Otepää linnuala kaitse-eesmärkidele ning asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Detailplaneeringu ja sellega seonduvate tegevuste elluviimine ei tohi Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärke kahjustada. Tegevuste rakendajal tuleb igakordselt (sh detailplaneeringu lahenduse muutumisel) kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsa mõju tekkimise võimalusi Natura 2000 võrgustiku aladele ning nende kaitse -eesmärkidele ja vajadusel algatada vastav keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine. 5.5. MÜRA JA ÕHUSAASTE Kavandatava tegevuse puhul planeeritakse rajada Rummu kinnistule mineraalse kattega (killustiku- või kruusakattega) palkide ladustusplats. Rummu kinnistule rajatavale laoplatsile on kavandatud juurdepääsutee UPM -Kymmene Otepää OÜ praeguse tootmisterritooriumi kaudu Tehase katastriüksuselt ning varujuurdepääsutee ka Rummu katastriüksuse ja Aakre metskond 49 katastriüksuste piiril paiknevalt kohalikult Küülikufarmi metsateelt (registri nr 6360053). Välisõhu müra normväärtusi reguleerib keskkonnaministri 16. d etsembri 2016. a määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Tabelis 5.2 on toodud liiklus- ja tööstusmüra piirväärtused erineva maakasutuse juhtfunktsiooniga aladel. Tabel 5.2. Liiklus- ja tööstusmüra välisõhu piirväärtused (päeval/öösel, dBA) I II III Ala kategooria virgestusrajatiste haridusasutuste, tervishoiu- ja keskuse maa-alad üldplaneeringu maa-alad ehk vaiksed sotsiaalhoolekande-asutuste IV alusel alad ning elamu maa-alad, rohealad ühiskondlike hoonete maa- alad Liiklusmüra 60/55 65/55 55/50 piirväärtus 651/601 701/601 Tööstusmüra 55/40 60/45 65/50 piirväärtus 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel Tootmisalal paiknevatest seadmetest ning alal läbi viidavatest tegevustest (sh tootmisseadmed, ventilatsiooniavad, tõstukite liikumine, palkide transport) tingituna on lähimate elamualade müratase juba praegu piirväärtuse lähedal. Öisel ajal on varasematel aastatel kohati tuvastatud ka piirväärtuse ületamist , kuid viimase müra mõõtmise (2020 märts) aruandes järeldati, et mõõtmiste teostamise ajal vastas müratase piirväärtuse nõuetele. Päevasel ajal on kõikide mürauuringute kohaselt normidele vastav olukord lähimatel müratundlikel aladel tagatud. Kõige värskemate ehk 2020. a märts is teostatud mõõtmiste korral järeldati, et ka mõõtmiste hetkel esinenud öise piirväärtuse  34 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang ületamine ei olnud põhjustatud tehase tootmistegevusest. Kuna öine müratase on siiski piirväärtusele lähedane, siis tuleb iga uue võimaliku müraallika kavandamisel t agada, et piirkonna müratase ei suurene. Antud juhul võib uute võimalike müraallikatena välja tuua järgmised tegevused (tööprotsessid): Uus palkide ladustamise ala, mille kavandatav asukoht jääb lähimatele elamualadele mõnevõrra lähemale kui praegune tootmisala. Palkide ladustamise ning teisaldamise käigus tuleb tagada, et lähimatel elamualadel ei põhjustata müra piirväärtuse ületamist (eelkõige tuleb tähelepanu pöörata öise müra piirväärtuse tagamisele ööpäevaringselt ladustamisplatsile teostatavate tegevu ste korral), Juhul, kui palkide ladustamisala soovitakse aktiivselt kasutada ka öisel ajal (23.00-7.00) ei saa välistada müra levikut piiravate meetmete rakendamise vajadust. Meetmete rakendamise vajadus sõltub nt ladustamisplatsi ala lõplikust suurusest ning kaugusest lähimate eluhooneteni, samuti öiste tegevuste iseloomust ning aktiivsusest (mahust). Võimalikud müra leviku piiramise meetmed on nt müratõkked ja/või statsionaarsed kõr gemad palgivirnad (ilma märkimisväärsete avadeta) eluhoonete poolsetel külgedel. Päevasel ajal ei ole kavandatava tegevuse iseloomu korral müra piirväärtuse lähedaste olukordade ilmnemist ette näha; Kavandatavale laoplatsi alale planeeritav täiendav lõunapoolne ligipääs jääb eelkõige varujuurdepääsuteeks, mida ei kasutata pideva ks transpordiks. Materjali vedu platsile hakkab toimuma läbi olemasoleva tootmisterritooriumi. Seega on transpordiga seonduvad täiendavad igapäevased ja/või pidevad mürahäiringud vähetõenäolised. Lähtudes eelnevast võib öelda, et ladustamisplatsi lõpliku suuruse ja asukoha fikseerimisel tuleb olenevalt kavandatava tegevuse täpsest iseloomust ja mahust (eelkõige öised tegevused) tähelepanu pöörata öise müra piirväärtuse tagamisele lähimate eluhoonete juures ning vajadusel ette näha meetmed (nt müratõkked ja/või statsionaarsed kõrgemad palgivirnad), mis tagavad, et lähimate elamute müratase (mis on juba praeguses olukorras piirväärtuse lähedal) vastab piirväärtuse nõuetele. Välisõhu kvaliteediga seonduvalt ei kavandata hetkel tegevusi või objekte, mis võiksid märkimisväärselt mõjutada piirkonna õhusaaste olukorda. Käesoleva eksperthinnangu koostamise ajal võib eeldada, et planeeritava tootmisala laiendamise korral võib välisõhu kvaliteeti mõjutada eelkõige uu e juurdepääsutee kasutamine (hetkel on tegemist kruus ateega), kuid arvestades, et uus tee on kavandatud varujuurdepääsuks (mida ei kasutata pidevalt) ei ole saastatuse taseme piirväärtuste ületamist (või piirväärtuse lähedast saastetaset) ka juurdepääsutee läheduses ette näha. 5.6. JÄÄTMETEKE JA -KÄITLUS Kavandatava tegevusega kaasneb peamiselt puukoorest ja mullast koosnevate tahkete laojäätmete koguse suurenemine. Tegemist ei ole ohtlike jäätmetega ning neid kasutatakse kas ettevõttes koha peal kütteks või antakse üle jäätmekäitlusettevõttele . Suuremahulist muud jäätmeteket ette näha ei ole.  Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 35 Juhul, kui pinnasetööde käigus avastatakse pinnasereostust, on vajalik reostunud pinnas eemaldada ning anda käitlemiseks üle vastavat õigust omavale ettevõttele. Kavandatava tegevusega kaasnevad jäätmed tuleb koguda, hoiust ada ning käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele. Planeeringu ellu viimisel tuleb lahendada nõuetekohane reovee- ja prügikäitlus, millega välistatakse reoainete sattumine pinnasesse, pinna- ja põhjavette, seda nii ehitustegevuse, laoplatsi kui hoonete ekspluatatsiooni käigus. 5.7. SOTSIAALNE KESKKOND Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Mõju inimese tervisele võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute. Veega seonduv on pikemalt käsitletud peatükis 5.2. Vee- ja õhukvaliteedi muutusi ei ole ette näha, kui rakendatakse vajalike meetmeid reovee ja jäätmete käitlemisel. Võimalikke mürahäiringuid ja mõju õhu kvaliteedile on käsitletud peatükis 5.5. Muus osas pole põhjust eeldada olulise mõju kaasnemist inimese tervisele. Ladustusplatsi rajamine võib olla piirkonna elanike poolt tajutav olulise muudatusena ümbritsevas keskkonnas, ennekõike visuaalse mõjuna. Visuaalse mõju olulisus sõltub peamiselt vaatajagruppide esindatusest, arvukusest ning tundlikkusest. Igapäevaselt on põhiliseks vaatajagrupiks kohalikud elanikud ning seega võib uute tehisobjektide lisandumine looduskeskkonda mõjuda neile visuaalse häiringuna, kuna kohalike elanike näol on tegemist tundliku grupiga ning muutunud vaated avanevad koduaknast või koduteelt. Mõju vähendamiseks on vaja tagada planeeringulahendusega piisav kaitsehaljastus. Tootmisterritooriumitel sageli kasutatav valgustus võib olla samuti häiriv lähipiirkonna elanikele. Liigse valgusreostuse vältimiseks kasutada valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne (vältida valgustuse suu namist aladele, kus inimesi ei liigu). Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Välisvalgustuse kavandamisel on mõistlik kaaluda ka anduritega valgusteid.  36 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus käsitleti Valgamaal Otepää linnas Tehase ja Rummu kinnistute detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning anti hinnang detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatava te keskkonnamõjude osas (sh viidi läbi Natura eelhindamine). Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel leiti, et käesolevas aruandes kirjeldatud tingimustel ei ole planeeringu elluviimisel põhjust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Natura eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et detailplaneeringu (seisuga 07.08.2020) elluviimisel on välistatud ebasoodsa mõju teke Natura 2000 Otepää loodusala ja Otepää linnuala kaitse-eesmärkidele ning asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Olulise ebasoodsa keskkonnamõju välistamiseks on vaja edasises protsessis arvestada järgnevaga: Planeeringulahenduse väljatöötamisel ja kavandatava tegevuse elluviimisel on oluline arvestada üldplaneeringus tootmismaale esitatu d tingimusi, et säiliks puhverala, mis leevendaks tootmismaalt lähtuvat võimalikku mõju ; Planeeringuga kavandatavate tegevuste elluviimisel tuleb tagada, et ei mõjutata pinna- ja põhjavee kvaliteeti; Ladustamisplatsi lõpliku suuruse ja asukoha fikseerimis el tuleb olenevalt kavandatava tegevuse täpsest iseloomust ja mahust (eelkõige öised tegevused) tähelepanu pöörata öise müra piirväärtuse tagamisele lähimate eluhoonete juures ning vajadusel ette näha meetmed (nt müratõkked ja/või statsionaarsed kõrgemad palgivirnad), mis tagavad, et lähimate elamute müratase vastab piirväärtuse nõuetele; Planeeritava tootmisala laiendamise korral võib välisõhu kvaliteeti mõjutada eelkõige uue juurdepääsutee kasutamine (tegemist on kruusateega), kuid arvestades, et uus tee on kavandatud varujuurdepääsuks (mida ei kasutata pidevalt) ei ole saastatuse taseme piirväärtuste ületamist (või piirväärtuse lähedast saastetaset) ka juurdepääsutee läheduses ette näha. Kavandatava tegevusega kaasnevad jäätmed tuleb koguda, hoiustada nin g käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele. Planeeringu ellu viimisel tuleb lahendada nõuetekohane reovee- ja prügikäitlus, millega välistatakse reoainete sattumine pinnasesse, pinna- ja põhjavette, seda nii ehitustegevuse, laoplatsi kui hoonete ekspluatatsiooni käigus ; Visuaalse häiringu vähendamiseks on vaja tagada planeeringulahendusega piisav kaitsehaljastus; Liigse valgusreostuse vältimiseks kasutada valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne (vältida valgustuse suunamist aladele, kus Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 37 inimesi ei liigu). Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Välisvalgustuse kavandamisel on mõistlik kaaluda ka anduritega valgusteid. 38 Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang LISA 1. RUMMU KÜ GEOLOOGILISE UURINGU ARUANNE  Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang 39 LISA 2. OTEPÄÄ LINNAS RUMMU KATASTRIÜKSUSELE KAVANDATAVA PALGILADUSTUSPLATSI SADEMEVEE KOGUMISE JA ÄRAJUHTIMISE LAHENDUSE EKSPERTHINNANG  Otepää Vallavalitsus Teie 04.11.2020 nr 6-7/2277 [email protected] Lipuväljak 13 Meie 03.12.2020 nr 15-2/20/51280-3 Otepää vald, 67405, Otepää, Valga maakond Seisukoht Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu KSH eelhinnangule ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõule Olete küsinud Maanteeameti seisukohta Otepää vallasiseses linnas asuvate Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu (edaspidi planeering) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule. Otepää Vallavalitsus teavitas Maanteeametit planeeringu algatamisest 18.04.2019 kirjaga nr 6- 7/991, kirjale oli lisatud planeeringu algatamise otsus koos lisadega. Planeeringu koostamise eesmärgiks on Tehase ja Rummu katastriüksuste ühendamine üheks krundiks, ehitusõiguse määramine tootmishoonete püstitamiseks, samuti palgi ladustamisplatside ja veekogu rajamiseks. Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, kuna Otepää valla üldplaneeringu kohaselt asub Rummu katastriüksus puhkemaa, haljasala ja parkmetsa ning pereelamu maa juhtotstarbega alal. Olles tutvunud eelhinnanguga ning KSH algatamata jätmise otsuse eelnõuga ning lähtudes planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) leiab Maanteeamet, et nii eelhinnangut kui ka otsuse eelnõud tuleb täiendada järgnevalt: kavandatav varuväljapääs on ettenähtud ainult avariiolukordades kasutamiseks (Päästeameti operatiivsõidukid) ning tehase tooraine ja valminud toodangu väljavedu varuväljapääsu kaudu ei toimu. Oleme seisukohal, et eelhinnangu Lisa 2 „Otepää linnas Rummu katastriüksusele kavandatava palgiladestusplatsi sademevee kogumise ja ärajuhtimise lahenduse eksperthinnangu“ (Kobras AS töö nr 2020-130) ptk 3 ja joonis 6 järgi on Rummu kinnistule rajatavale laoplatsile kavandatud juurdepääsutee UPM Kymmene OÜ praeguse tootmisterritooriumi kaudu Tehase katastriüksuselt ning Rummu katastriüksuse ja Aakre metskond 49 katastriüksuste piiril paiknevalt kohalikult Küülikufarmi metsateelt (nr 6360053). Ka eelhinnangu järgi on „kavandatud varuligipääs lõunapoolsest küljest mööda olemasolevat teed. Tehase kinnistule on täna ligipääs mööda asfalteeritud kõrvalmaanteed (tee nr 23165).“ Eelhinnangust ja eelhinnangu lisast ei selgu, kas varuligipääs on planeeritud mööda Küülikufarmi teed (osaliselt metsatee, osaliselt mitteavalik eratee) ristumisega riigi kõrvalmaanteega nr 23195 Otepää-Kääriku-Kurevere km 0,994 või mööda Küülikufarmi ja Toome-Hundu teed (nr 6360399) ristumisega riigi kõrvalmaanteega nr 23165 Tehase tee km 0,768. Samuti ei selgu varuligipääsu kasutav liikluskoosseis, prognoositav liiklussagedus. Ükski planeeringualaga vahetult piirnev tee algatamise otsuse järgi planeeringualas ei ole, nende (sh riigiteede ristumiskohtade) rekonstrueerimist Maanteeametile esitatud dokumentide põhjal ette ei planeerita. Toome-Hundu tee katte laius riigiteega nr 23165 ristumisel Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) on 3,0 m (Küülikufarmi teega ristumisel 2,7 m), ristmik ei vasta tootmismaa sihtotstarbe teenindamiseks vajalikele nõuetele. Küülikufarmi tee katte laius riigiteega nr 23195 ristumisel on 6,0 m (ülejäänud osas kitsam), teepeenrad puuduvad. Ristmik asub piiratud nähtavusega asukohas ning ei vasta tootmismaa sihtotstarbe teenindamiseks vajalikele nõuetele. Lähtudes majandus- ja taristuministri 16.10.2018 määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 7 lg 1 on Maanteeameti põhiülesandeks muuhulgas tingimuste loomine ohutuks, säästlikuks ja toimivaks liiklemiseks riigiteedel. Eelmises lõigus selgitatud põhjusel puudub Maanteeametil võimalus hinnata kõiki strateegilises planeerimisdokumendis kavandatud tegevuste elluviimise tingimusi (KeHJS § 33 lg 4 p 1) liiklusohutuse ning riigiteede toimivuse seisukohalt (KeHJS § 33 lg 5 p 2), sealhulgas mõju riigiteede ristmike liiklusohutusele. Palume eelhinnangus täpsustada varuligipääsu trassi (millise riigitee ristmiku kaudu on planeeritud varuligipääsu kasutavate sõidukite liikumine), seda kasutavat liikluskoosseisu ning vajadusel hinnata lisanduvast liiklusest tulenevaid mõjusid. Palume esitada keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsus peale täiendamist Maanteeametile uuesti seisukoha andmiseks. Oleme valmis tegema eelhinnangu koostajaga koostööd. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. Tehase ja Rummu DP eelhinnang_2020_08_28_final_0.pdf 2. KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu.doc Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] 2 (2)  OTEPÄÄ VALLAVOLIKOGU EELNÕU 04.11.2020 OTSUS 2020 nr 1-3/ Otepää vallasiseses linnas asuvate Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Otepää Vallavolikogu algatas 21. märtsil 2019. a otsusega nr 1-3/16 Otepää valla üldplaneeringut muutva Otepää vallasiseses linnas asuvate Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu. Planeeringu koostamise eesmärgiks on Tehase ja Rummu katastriüksuste ühendamine üheks krundiks, ehitusõiguse määramine tootmishoonete püstitamiseks, samuti palgi ladustamisplatside ja veekogu rajamiseks. Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, kuna Otepää valla üldplaneeringu kohaselt asub Rummu katastriüksus puhkemaa, haljasala ja parkmetsa ning pereelamu maa juhtotstarbega alal. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Otepää valla üldplaneeringu peatükk 2.9 toodud mõistes on tootmismaa tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maa, ladude ja transpordiettevõtete (eelkõige transpordikoormusest tulenevate keskkonnamõjude tõttu) maa, mille puhul tuleb arvestada tootmisprotsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Kuna tänapäeval on tootmis- ja äritegevus tihedalt seotud, siis on tootmismaale lisatud laohoone maa, kaubandus- ja teenindushoone maa kõrvalotstarve, mis võimaldab ala arendada kas tootmis- või lao- või kaubandus- või teenindushoone maana või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina. Tootmismaade määramine on oluline täiendavate töökohtade loomiseks. Tootmismaade planeerimisel lähtutakse logistilisest asukohast ja infrastruktuuri olemasolust. Tootmistegevus suunatakse elamu- ja puhkepiirkonnast eemal või nende äärealadele juba tegutsevate tootmisettevõtete piirkonda, kus olemasolev tehniline infrastruktuur (teedevõrk, trassid vm) on eelduseks tootmistegevuse jätkamisele ja vajadusel territooriumi laiendamisele. Eesmärk on minimeerida transpordiga kaasneda võivate negatiivsete mõjude (õhusaaste, müra) kandumine elamu- ja puhkealadele. Olemasolevate tootmisterritooriumite laiendamine on ka majanduslikult otstarbekam ja põhjendatum. Esmatähtis on olemasolevate tootmismaade intensiivsem kasutuselevõtmine ja aladel elukeskkonnaga arvestava ettevõtluse arendamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse üle otsustamisel on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 21 kohaselt kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Vastavalt § 22 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui detailplaneering koostatakse planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul ehk kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning muudatusettepanek on kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisvajaduse üle otsustamisel lähtuda: 1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; 2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja mõjutatavast alast; 3) asjaomaste asutuste seisukohast. keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 33 lg 3 p 1 nimetatud asjaolude hindamisel tuleb vastavalt § 33 lg 4 lähtuda järgmistest kriteeriumitest: 1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid; 5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumitest: 1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; 3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; 4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (Lisa 1) on koostanud OÜ Hendrikson & Ko. Eelhinnang on teostatud eesmärgiga välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnati võimalikke mõjusid keskkonnale ning nähti ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Eelhinnangu täiendamiseks viidi OÜ Rakendusgeoloogia poolt Rummu katastriüksusel läbi geoloogiline uuring, mille põhjal koostati Kobras AS poolt eksperthinnang Rummu kinnistule kavandatava palgiladustusplatsi sademevee kogumise ja ärajuhtimise lahendusele. Kobras AS poolt koostatud eksperthinnang täiendab käesolevat detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnangut osas, mis puudutab palkide ladustamise platsi ehitamise ja kasutuselevõtmisega kaasnevat võimalikku ebasoodsat mõju teisel pool Toome-Hundu teed (nr 6360399) asuvale Natura 2000 Otepää loodusalale (kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele) lähtuvalt võimalikust veerežiimi muutusest. Töö eesmärk oli hinnata, kas ja kuidas palgiladustusplatsi rajamine ja veerežiimi muutmine mõjutab kinnistul varem tegutsenud Otepää Autoremonditehase tegevuse tulemusena tekkinud jääkreostuskoldeid ning kas platsi rajamine võib põhjustada jääkreostuse levikut. Eksperthinnangu käigus koostati sademevee liikumise skeem väljalaskudeni arvestades soovitavas asukohas ja suuruses palgiladustusplatsi rajamist. Lisaks määrati erinevate valgalade asukohad ning hinnati maksimaalset ja keskmist vooluhulka väljalaskudes. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel leiti, et planeeringu elluviimisel ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Natura eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et detailplaneeringu (seisuga 07.08.2020) elluviimisel on välistatud ebasoodsa mõju teke Natura 2000 Otepää loodusala ja Otepää linnuala kaitse-eesmärkidele ning asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Olulise ebasoodsa keskkonnamõju välistamiseks on vaja edasises protsessis arvestada järgnevaga:  Planeeringulahenduse väljatöötamisel ja kavandatava tegevuse elluviimisel on oluline arvestada üldplaneeringus tootmismaale esitatud tingimusi, et säiliks puhverala, mis leevendaks tootmismaalt lähtuvat võimalikku mõju;  Planeeringuga kavandatavate tegevuste elluviimisel tuleb tagada, et ei mõjutata pinna- ja põhjavee kvaliteeti;  Ladustamisplatsi lõpliku suuruse ja asukoha fikseerimisel tuleb olenevalt kavandatava tegevuse täpsest iseloomust ja mahust (eelkõige öised tegevused) tähelepanu pöörata öise müra piirväärtuse tagamisele lähimate eluhoonete juures ning vajadusel ette näha meetmed (nt müratõkked ja/või statsionaarsed kõrgemad palgivirnad), mis tagavad, et lähimate elamute müratase vastab piirväärtuse nõuetele;  Planeeritava tootmisala laiendamise korral võib välisõhu kvaliteeti mõjutada eelkõige uue juurdepääsutee kasutamine (tegemist on kruusateega), kuid arvestades, et uus tee on kavandatud varujuurdepääsuks (mida ei kasutata pidevalt) ei ole saastatuse taseme piirväärtuste ületamist (või piirväärtuse lähedast saastetaset) ka juurdepääsutee läheduses ette näha.  Kavandatava tegevusega kaasnevad jäätmed tuleb koguda, hoiustada ning käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele. Planeeringu ellu viimisel tuleb lahendada nõuetekohane reovee- ja prügikäitlus, millega välistatakse reoainete sattumine pinnasesse, pinna- ja põhjavette, seda nii ehitustegevuse, laoplatsi kui hoonete ekspluatatsiooni käigus;  Visuaalse häiringu vähendamiseks on vaja tagada planeeringulahendusega piisav kaitsehaljastus;  Liigse valgusreostuse vältimiseks kasutada valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne (vältida valgustuse suunamist aladele, kus inimesi ei liigu). Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Välisvalgustuse kavandamisel on mõistlik kaaluda ka anduritega valgusteid. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Lõpliku otsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. Otepää Vallavalitsus esitas keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga Rahandusministeeriumile, Keskkonnaametile, Maanteeametile, Päästeametile, Terviseametile, Elektrilevi OÜ-le, Telia Eesti AS-le ja AS-ile Otepää Veevärk seisukohtade andmiseks. (Laekuvad seisukohad) Eelhinnang kuulub keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse juurde vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 4. Eelhinnang on detailplaneeringu lahutamatu lisa. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Otepää Vallavolikogu ning koostamise korraldaja Otepää Vallavalitsus. Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 142 lõiked 2 ja 6, § 77 lõiked 1, 5, 6 ja 7, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, § 35 lõiked 5, 6 ja 7 ning Otepää Vallavolikogu 18. veebruari 2016. a määruse nr 2 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Otepää vallas“ § 2 punkti 2, Otepää Vallavolikogu otsustab: 1. Jätta algatamata Otepää vallasiseses linnas asuvate Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (eelhinnang lisatud). 2. Otepää Vallavalitsusel avaldada 14 päeva jooksul teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes ja Otepää valla veebilehel. 3. Otepää Vallavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ajalehtedes Lõuna-Eesti Postimees ja Otepää Teataja. 4. Otepää Vallavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 5. Otsusega on võimalik tutvuda Otepää valla dokumendiregistris ja tööajal Otepää Vallavalitsuses (Lipuväljak 13, Otepää). 6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on menetlustoiming. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. Rein Pullerits Volikogu esimees