Kliimaministeerium Teie 03.07.2023 nr KEM/23-0910/-
[email protected] 1K, 1-4/23/2889/
Meie 26.07.2023 nr 1.2-3/2681-2
Kliimaministri saasteainete heitkoguste
määramise meetodite määruse eelnõu
kooskõlastamata jätmine
Lugupeetud minister
Täname, et olete esitanud kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 01.
juuni 2020. a määruse nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ja hoiustamisel
välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“ muutmise eelnõu.
Kahjuks ei saa me eelnõu sellisel kujul kooskõlastada ja järgnevalt selgitame oma
seisukohta.
Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse kehtiva määruse § 3 lõigetes 3 ja 4 ning § 5 lõikes
1 valemite all esitatud küllastunud aurude rõhu selgitust.
Eelnõu seletuskirjast nähtub, et Keskkonnaameti töö käigus on selgunud, et määruse
kehtivas redaktsioonis esitatud sama nimetusega põlevkiviõli koostis erineb tootjate kaupa.
Seetõttu ei iseloomustanud määruses kehtestatud aururõhud ja molekulmassid põlevkiviõli
vajaliku täpsusega ning saasteainete hajumisarvutustes tekkisid vead. Kehtivas määruse
tekstis on viidatud, et küllastunud aurude rõhu andmed on naftasaaduste sertifikaadil, kuid
selle dokumendi alusel ei määrata ega esitata aururõhku, vaid need andmed esitatakse
põlevkiviõli kemikaali ohutuskaardil vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist
(REACH), II lisale. Molekulmass või molekulmasside vahemik tuleb esitada ohutuskaardi 2.
jaos kemikaali identifitseerimise osas ning aururõhk esitada ohutuskaardi 9. jao alajaos 9.1 –
teabena üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta.
Molekulmass või molekulmasside vahemik on aine registreerimistoimikus esitatav aine
identifitseerimisteave (REACH-määruse VI lisa punkt 2.2). Samas ei ole see teave seotud
aine/segu nimetuse ega tootetähisega ning ohutuskaardil ei ole molekulmassi esitamine
kohustuslik. Naftasaaduste ja põlevkiviõli fraktsioonid on muutuva koostisega ained (UVCB),
mille puhul on tihti oluline kirjeldada lisaks koostisosadele ka molekulmasside vahemikku,
kuid selle lisamine ohutuskaardile on tootjatele vabatahtlik.
Aururõhk on ohutuskaardi 9. jaos esitatav teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste
kohta, kus kohaldatakse CLP- määruse artikli 8 lõiget 2, mille kohaselt: „Aine või seguga
seotud I lisa 2. osas viidatud füüsikaliste ohtude olemasolu kindlaksmääramiseks viib tootja,
importija või allkasutaja läbi nimetatud osas nõutavad katsed, välja arvatud juhul, kui
piisavad ja usaldusväärsed andmed on juba kättesaadavad“. Aururõhk on asjakohane gaasi
vedelikust eristamisel ja seda võetakse täiendava kaalutlusena tuleohtlike vedelike ja rõhu all
olevate gaaside klassifitseerimisel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Aururõhk aga ei ole põhiline segu klassifitseerimise kriteerium. Seetõttu on aktsepteeritav
olukord, kus aururõhk on märgitud mitte segu kui terviku kohta, vaid selle koostisosade
kohta.
Seega võib esineda täiesti REACH-määruse nõuetele vastava ohutuskaardiga olukord, kus
sellel ei ole esitatud molekulmassi ega aururõhku segu kui terviku kohta. Kõnealusest
määruse eelnõust aga ei selgu, mis sellisel juhul saab, kui teavet pole ohutuskaardil ega
määruse lisas 1. Segu puhul ei pea aururõhk tingimata olema ohutuskaardil katseliselt
määratud. Küll aga peab olema märgitud erinevate fraktsioonide (registreeritud ainete)
protsendiline sisaldus segus ja konkreetsed andmed nende fraktsioonide kohta. Siis oleks
asjakohane vaadata seda protsentuaalset koostist ja võtta arvutuste aluseks selle kaalutud
keskmised näitajad.
Esitatud kujul ei saa me eelnõu kooskõlastada, sest antud küsimuse lahendamine vajab
täiendavat arutelu ning teeme ettepaneku arutada küsimust koos Eesti Keemiatööstuse Liidu
esindajatega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
Lisaadressaadid:
Terviseamet
Susanna Jurs
[email protected]