Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Siseministeerium Teie 16.05.2023 nr 1-6/2762-1, [email protected] SIM/23-0540/-1K/ Meie 08.06.2023 nr 1.2-3/2053-2 Rahvastiku toimingute valdkonnaga seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine Siseministeerium on esitanud kooskõlastamiseks rahvastiku toimingute valdkonnaga seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Kooskõlastame väljatöötamiskavatsuse järgmiste märkustega. 1. Punktis 2 esitatud muudatus – KOV algatusel lapse elukoha kande tegemine ilma teise vanema nõusolekuta. Mõistame vajadust lapse elukoha registreerimise osas, kui vanemad ei suuda selles kokku leppida või üks vanematest ei anna nõusolekut, kuid pakutud lahenduse juures leiame, et on puudu hinnang, kuidas oleks selline teise vanema nõusoleku asendamine kooskõlas perekonnaseadusega, mille kohaselt on vanematel võrdsed õigused ja kohustused. Juhul kui vanemad ei jõua lapse elukoha osas kokkuleppele, on võimalik kohtul määrata lapsevanem, kellel on õigus otsustada lapse viibimiskoht. Kande tegemine tundubki olevat vaid nö tegeliku probleemi üks sümptomeid. Tuleb ka arvestada, et tihti ongi taustal vajadus lapse lasteaia- või koolikoha saamiseks. Need on aga samuti otsused, mida hooldusõiguslikud vanemad peavad tegema kooskõlastatult või kui üks vanem soovib seda otsust teha üksi, peab tal selleks olema ainuotsustusõigus. Kuigi selgitate VTK-s, et KOV-i ametnikud ei saa muudatusega õigust määrata lapse elukohta, vaid õiguse kanda RR-i lastekaitseametniku edastatud fakti selle kohta, kus laps tegelikult elab, võib RR kanne sisuliselt mõjutada lapse elukorraldust ja sellel võib olla olulisem ja mitmekülgsem tähendus. Samuti leiame, et see lahendus võib kaasa tuua lastekaitsetöötajate koormuse kasvu, kus kohtusse mineku või omavahelise sisulise koostöö arendamise asemel püütakse muude meetmete kaudu elukorralduslikke küsimusi lahendada. Kui sellist lahendust peate siiski vajalikuks, tuleks täpsemalt selgitada, kuidas on eelnevat kaalutud, sh kui levinud antud probleem on ning kui suurt koormus selles osas KOV lastekaitsetöötajatele planeeritakse. Mõjude hinnangus toodud väide, et seda ei tule ette igal tööpäeval, ei ole piisav. Arvestada tuleb, et lastekaitsetöötajad täidavad väga palju ja väga erineva sisuga ülesandeid ning täiendavate ülesannete toomine nende kohustuseks peab olema põhjalikult kaalutud ja ka kooskõlastatud. Selgitame ka, et KOV lastekaitsetöötaja on lapse ja pereprobleeme lahendav sotsiaalvaldkonna tippspetsialist, kelle esmaseks ülesandeks peab jääma sisuline töö laste ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 perede heaks. Sotsiaalministeeriumis on ettevalmistamisel lastekaitseseaduse muutmise VTK, mille üks eesmärk on vähendada lastekaitsetöötajatel lasuvaid bürokraatlikke ülesandeid, andes seeläbi neile rohkem aega tegeleda laste ja perede probleemide ja abistamisega. Seega soovime, et kui sellist muudatust planeerida, ei jääks eelnõust ega seletuskirjast muljet, et selliste taotlustega tegelemine on lastekaitsetöötaja roll. Lastekaitsetöötaja saab olla eksperthinnangu andja lapse heaolu ja õiguste tagamise seisukohast. Muude toimingutega, sh kodukülastusega elukoha tuvastamise eesmärgil ei pea tegelema ilmtingimata lastekaitsetöötaja. Samuti juhime tähelepanu, et mõjude osas on viidatud ligi 20 aastat tagasi valminud käsiraamatule, uuemat infot KOV lastekaitsetöö juhiste kohta leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/laste-ja-peredega- tootavale-spetsialistile/juhendid-ja-vormid. Lastekaitsetöö peamiseks raamistikuks on hetkel „Lapse heaolu hindamise käsiraamat“. 2. Punktis 3 esitatud muudatus – RRS-is sätestatud teatud rahvastiku toimingute menetlustes vähemalt 15-aastase alaealise haldusteovõime laiendamine. Alaealise haldusteovõime laiendamise puhul on märgitud sihtrühma info juures, et samuti mõjutab muudatus alaealise vanemaid, sest muudatuse tõttu ei ole neil enam ainuõigust või üldse õigust oma alaealise lapse teatud andmeid RR-is muuta ja esitada. VTK-s ei ole täpsemalt selgitatud, millisel juhul kaoks vanemal üldse õigus lapse andmeid muuta ja esitada. Sellega koos tuleks läbi mõelda, mis need olukorrad on ja kuidas neid lahendada, kui tekib vastuolu lapse ja vanema soovide vahel. Lisaks palume selgitada, kas muudatus võib mõjutab mingil määral ka lapsi, kes on lapsendatud, kuid sellest ei tea, ning enda andmeid RR-ist nähes võib tekkida neil mingil moel arusaam, et nad on lapsendatud (tõstatatud nt küsimus taastatud sünniakti olemasolu kohta vms). Muudatused ei ole probleemiks, kuivõrd oleme samal ajal liikumas ka avatud lapsendamise suunas, kuid tekib küsimus, kas selline ligipääs võib kuidagi noorele anda andmetega tutvudes arusaama, et ta on lapsendatud. 3. Punktis 15 esitatud muudatus – automaatsest RR-i kandest loobumine laste puhul, kelle andmed tekivad RR-i andmehõivega ja kes on sündinud väljaspool Eestit. VTK-s on selgitatud, et muudatus on vajalik, kuna olukorras, kui laps ei ole sündinud Eestis ja ei saa olla kindel, et ta tuleb kindlasti Eestisse elama ja tal peab olema RR-i subjektsus. RRS- i kohaselt loetakse see laps aga RR-i subjektiks isegi siis, kui ta Eestis ei ela. VTK-st ei selgu aga täpselt, milline on sisuline probleem selle muudatuse taga ja kuidas on kaalutud erinevatesse sihtgruppidesse kuuluvate laste huve ja õigusi – nii nende, kes ei asu Eestisse elama kui ka nende, kes asuvad. Näiteks ei selgu, kas ja millistest teenustest sellisel juhul sünnijärgselt Eestisse asunud laps võib ilma jääda kuni elamisloa taotluse rahuldamiseni ning RR-i kandmiseni. Samuti jääb VTK-st mulje, et sellise automaatse kande tegemata jätmine viib tegelikult selleni, et kui täna on võimalik vastsündinule saada automaatne elamisluba, siis automaatsest kandest loobudes toob see kaasa ka elamisloa taotlemise vajaduse. Lisaks selgitate, et probleemiks on ka see, et kui elamisluba vormistatakse praegusel ajal automaatselt, siis PPA ei kontrolli kuidagi riigis viibimist ega võta ühendust lapse vanematega. Palume kaaluda, kas planeeritav muudatus on ainus võimalus teha selgeks lapse elama asumine Eestisse või oleks võimalik selle sihtgrupi puhul näha ette täiendavaid ning tavapärasest erinevaid PPA toiminguid, mis samas arvestaks paremini ka nende laste huvide ja õigustega, kes siiski Eestisse elama asuvad. Nimetatud punkti mõju on hinnatud väga üldiselt ning sisuliselt ei ole välja toodud, milles mõju sihtgrupile võib seisneda.  3 Soovime kindlasti kaasa mõelda ja arutada kirjas esitatud teemadel eelnõu väljatöötamise protsessis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Helen Jõks 5913 6865 [email protected] Alice Sündema 5911 1796 [email protected]