Riigikantselei Teie: 22.05.2023 nr RIIGIKOGU/23-
0565/-2T
Meie: 07.06.2023 nr 1-7/117-2
Siseministeeriumi seisukoht
perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise
seaduse eelnõu (106 SE) kohta
Täname, et edastasite meile perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (106
SE). Esitame pärast Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga arutamist oma seisukoha
valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Oleme seisukohal, et ka perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (106 SE)
ei saa toetada.
Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu on paljude oluliste puudustega.
Näitena (mitte ammendava loeteluna) toome järgmised eelnõu puudused:
1) muudatusettepanek on tehtud vale õigusakti osas;
2) eelnõus kasutatud mõisted ei taga selgust;
3) muudatused ning nende vajalikkus on analüüsimata ja põhjendamata;
4) mõju hindamise osa seletuskirjas on puudulik;
5) välja on toomata vajalikud muudatused rakendusaktides;
6) puudub analüüs, kui palju muudatused riigile ja tervishoiuteenuse osutajatele maksma
lähevad, sealhulgas infotehnoloogilised arendustööd registrites jm.
Järgnevalt põhjendame mõnda neist punktidest pikemalt:
Siseministeeriumi arvates on eelnõu peamine puudus see, et eelnõuga muudetakse
perekonnaseisutoimingute seadust. Meie hinnangul on muudatused tehtud vales seaduses.
Perekonnaseisuametniku pädevuses on registreerida sünd kas tervishoiuteenuse osutaja poolt
väljastatud meditsiinilise sünnitõendi või kohtulahendi alusel. Perekonnaseisutoimingute
seaduses muudetav säte reguleerib seda, milliseid andmeid perekonnaseisuametnik sündi
tõendavalt dokumendilt rahvastikuregistrisse kannab sünni registreerimisel. Kui soovitakse
piiritleda või laiendada tervishoiuteenuse osutajate pädevust erinevate toimingute tegemisel, siis
peaks see olema mõni Sotsiaalministeeriumi pädevuses olev tervishoiukorraldusega seonduv
õigusakt, mitte perekonnaseisutoimingute seadus, mille reguleerimisalaks on
perekonnaseisuasutuste pädevus ja ülesanded, perekonnaseisutoimingute tegemise kord ning
isikute õigused ja kohustused perekonnaseisutoimingute tegemisel. Kuigi meditsiinilise
sünnitõendi väljastamine ei ole ise tervishoiuteenuse osutamine, on tegemist tervishoiutee nuse
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
osutamisega kaasneva tegevusega ja selles osas ei saa tervishoiuteenuse osutaja pädevust
piiritleda ega laiendada perekonnaseisutoimingute seaduses. Lisaks soovime välja tuua eelnõu
puuduse, et reguleerimata on sisuline tervishoiuteenuse osutamine ja selle pädevus, mille kohta
üldse perearst saaks sünnitõendi väljastada. Praegu on eelnõus kirjas vaid, et perearst selle
tõendi väljastab, kuid pole kirjeldatud, millised on nõuded selle tegemiseks.
Samuti ei saa nõustuda eelnõus ja seletuskirjas kasutatud mõistega „kodus“. Näiteks võib laps
sündida tervishoiuteenuse osutaja kohalolekuta ka kuskil mujal kui kodus.
Muudatusettepaneku lause teine pool „või enne tervishoiuteenuse osutaja juurde jõudmist“ ei
välista automaatselt, et tervishoiuteenuse osutaja ei saa meditsiinilist sünnitõendit väljastada.
Sünnitusabi saab ametlikult osutada veel ka pärast lapse sündi teatud aja jooksul ning kui
tervishoiuteenuse osutaja saab veel sünnitusabi osutada, siis ei teki probleemi meditsiinilise
sünnitõendi väljastamise ja lapsele isikukoodi moodustamisega. Eelnõu muudatusettepanek us t
jääb aga ekslikult mulje, et kui laps sünnib enne tervishoiuteenuse osutaja juurde jõudmist (nt
teel haiglasse), kuid haigla saab veel osutada sünnitusabi, ei tohiks sünnitushaigla enam
meditsiinilist sünnitõendit väljastada ning pere tuleb suunata hoopis perearsti juurde. Seega
reeglina ootamatu sünnituse korral kutsutakse siiski kiirabi ning sellised olukorrad saab
lahendada täiesti tavalises korras sündi registreerides.
Praegune sünni registreerimise menetlus tagab selle, et ema ja lapse põlvnemine ei ole sisulise lt
vaidlustatav, nagu seda on isadus ning me ei pea õigeks seda süsteemi lõhkuda. Kui
rahvastikuregistris luuakse suhe lapse ja tema vanemate vahel, siis tekivad sellest olulised
juriidilised ning kaugeleulatuvad tagajärjed - laps saab endale sünnijärgse kodakondsuse,
tekivad pärimissuhted, vanemad saavad teostada hooldusõigust, makstakse toetuseid, osutatakse
arstiabi jne. Seepärast on oluline, et kõik andmed oleksid kohe algusest peale registrisse õigest i
kantud.
Siseministeerium on seisukohal, et kui eelnõu võetaks sellisel kujul seadusena vastu, võib
tulevikus tekkida probleem ka inimkaubandusega. Euroopa Komisjoni aruanne
inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta (2018) selgitab, et inimkauba nd us
on keerukas kuritegevus, mille areng sõltub sageli nõudlusest ja inimkaubitsejate leidlikkuses t.
Selle keskmes olevat ärakasutamist võib esineda mitmes vormis (vt lk 3), aruannete kohaselt
kasvab liikmesriigi territooriumil toimuv riigisisene inimkaubandus /…/, sageli on ilmnenud ka
rasedate naistega kaubitsemine vastsündinute müümise eesmärgil (vt lk 5) 1 . Inimkauba nd us
vastsündinud lastega võib tekkida ka Eestis, kui õigusruum on selle jaoks soodne. Samas kui
sünni registreerimiseks kehtib regulatsioon, mis nõuab põlvnemise tõsikindlat tuvastamist, siis
vastsündinute inimkaubitsemist on seega ka vähem või see puudub sootuks. Asjaolu, et
vastsündinute inimkaubandus Eestis puudub, ei ole vaidlusaluse regulatsiooni lihtsusta mise
õigustavaks aluseks.
Väljaspool haiglat tervishoiuteenuse osutaja juuresolekuta sündinud laste sünnid ei jää
registreerimata, kui pered tegutsevad seaduses ette nähtud reegleid järgides, pöörduvad kohtusse
1 Aruandega on võimalik tutvuda siin: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0777&from=EN
2 (3)
põlvnemist tuvastama ning selle kohtulahendi alusel registreeritakse lapse sünd ka
rahvastikuregistris. Seega, kui naine valib teadlikult sünnitamise ilma tervishoiuteenuse osutaja
juuresolekuta, ega kutsu ka koheselt kiirabi, siis ta valib lihtsalt teise viisi lapse sünni
dokumenteerimiseks, milleks on kohus. Vastav kohtumenetlus on üldjuhtudel kiire ning
lahendini jõutakse üldjuhtudel ühe kuu jooksu. Riigi eesmärk on selle tegevusega kaitsta lapse
ja ema tervist ning lapse kui nõrgema osapoole huve, mitte seada lapsevanemaid kuidagi halba
või ebavõrdsemasse seisu võrreldes teistega.
Eeltoodust tulenevalt on Siseministeerium seisukohal, et eelnõud ei saa sellisel kujul toetada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
Teadmiseks:
Justiitsministeerium
Sotsiaalministeerium
Karin Saan 5308 8393
[email protected]
Annika Nõmmik Aydin 6125184
[email protected]
3 (3)