Küberüksuse võimekuse suurendamine

Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium 06.06.2023 nr 1-6/2774-1 Sotsiaalministeerium Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Küberüksuse võimekuse suurendamine “ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisad: 1. Ministri käskkirja eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa Ülle Leht 6125078 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU Küberüksuse võimekuse suurendamine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.08.2029 Elluviija Politsei- ja Piirivalveamet Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.1 „Küberüksuse võimekuse suurendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritege vust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nende vastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides “ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 3 „Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu.“ TAT sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla: - IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed); - koolitus; - seadmed. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud „Kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“. Selle saavutamiseks tuleb teha investeeringuid seadmete soetamisse. TAT on seotud ka „Eesti 2035“ sihiga „Eesti on uuendusmee lne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik - avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud“. TAT tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajasse „Usaldus riigi institutsioonide vastu“. Projekti elluviija vastutab, et projekti tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 eesmärgi 4.3. „Kindel sisejulgeolek“ ja selle alaeesmärgi „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus “ ning programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ tegevuse 3.2 „Raske ja organiseer itud 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond.  kuritegevuse vastane võitlus“ võimekuse 3.2.1 „Küberkuritegevuse vastane võitlus “ täitmisesse. 2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid Meetmest toetatakse tegevusi, mis: - aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. TATi raames viiakse ellu projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. 2.1. Küberüksuse võimekuse suurendamine 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tehnilise võimekuse (riistvara soetamine, selle elukaare tagamine), andme- ja tehnilise analüüsi ning küberkuritegevuse vastase võitluse võimekuse arendamine (mh ka prefektuuride tasandil). Samuti on eesmärk luua jätkusuutlik koolitussüsteem ametnike valdkonnaspetsiifiliste teadmiste tõstmiseks ja ajakohase arengu tagamiseks, tõhustada rahvusvahelist koostööd ning oskusteabe ja kogemuste vahetamist. 2.1.2. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena on tagatud küberkuritegude menetlemiseks, ennetamiseks, toimepanemise tõkestamiseks vajalik andme- ning tehnilise analüüs i võimekus. Koolitustega tagatakse ametnike ajakohased teadmised ja oskused küberkuritegude menetlemiseks. Politsei- ja Piirivalveamet on rahvusvahelise l koostöötasandil võrdväärne partner. 2.1.3. Projekti sihtrühm Politsei- ja Piirivalveameti küberkuritegude menetlemisega tegelevad ametnikud, sh analüütikud. 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023– 31.08.2029 2.1.5. Projekti elluviija Politsei- ja Piirivalveamet 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060,millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses.  2.2. Tegevustoetus - küberüksuse personalikulud 2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Kaetakse nelja keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroosse värvatava IT eksperdi töötasu. Ekspertide tööülesanneteks on töödelda ja analüüsida andmestikke eesmärgiga tuvastada küberkurjategijaid ning arendada metoodikaid, mis võimaldaks efektiivse ma lt hinnata küberkuritegevusega kaasnevaid riske, luua ning hallata vastavaid infosüstee me ja rakendusi toetamaks politsei tegevusi. 2.2.2. Projekti sihtrühm Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo 2.2.3. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena on tagatud vajalik personal ning andmestike töötlemine ja analüüs küberkurjategijate tuvastamiseks. 2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023 – 31.08.2029 2.2.5. Projekti elluviija Politsei- ja Piirivalveamet 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Tulemused ja näitajad Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2024 2029 Küberüksuse O.3.3. Ostetud arv 0 1 Seadmed on materiaalne võimekuse seadmete arv vara, millele antakse suurendamine inventarinumber. See näitaja ei hõlma immateriaalset vara. See näitaja hõlmab ka renditud või liisitud seadmeid. O.3.1.Koolituste arv 25 50 Osaleja - füüsiline isik, kes gevuses osalejate saab otseselt kasu. arv Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt selle konkreetse eesmärgiga hõlmatud küsimustega. Tegevustoetus O.3.6. Projektide arv 0 1 Kuriteoennetus hõlmab - küberüksuse arv kuritegevuse kõiki meetmeid, mille personalikulud ennetamiseks eesmärk on vähendada  kuritegevust ja kodanike ebakindlust nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt või otseselt tõkestada kuritegelikku tegevust või vähendada kuritegevuse potentsiaali ja kuritegevuse põhjuseid. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja nimetus Näitaja Sihttase Selgitav teave mõõtühik 2029 Küberüksuse R.3.12 Nende osalejate arv 25 Osaleja - füüsiline isik, võimekuse arv, kes peavad koolitust kes saab otseselt kasu. suurendamine oma töö jaoks kasulikuks Selleks et teha kindlaks, kas osaleja peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust. R.3.13 Nende osalejate arv 15 Osaleja - füüsiline isik, arv, kes teatavad kolm kes saab otseselt kasu. kuud pärast koolituse Selleks et teha kindlaks, läbimist, et nad kasutavad kas osaleja kasutab oskusi koolituse käigus ja pädevusi, tuleb igalt omandatud oskusi ja osalejalt küsida tema pädevust arvamust. 5. Projektide eelarved Projekt ISF toetus (75% ) Riiklik Kokku Kaudsete EUR kaasfinantseering EUR kulude määr (25%) EUR (% otsestest kuludest) Küberüksuse 7% võimekuse 1 125 000 375 000 1 500 0004 suurendamine Tegevustoetus - 0% küberüksuse 1 117 500 372 500 1 490 000 personalikulud 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita. 4 Sh seadmete soetamine maksimaalselt 673 500 euro ulatuses  SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projekti info struktuuritoetuste registrisse arvestades riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega sätestatud piiranguid ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Tegevustoetusena elluviidava projekti abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lisaks ühendmäärusele lähtuda ISFi määruse lisa VII lõikes 3 sätestatust. 7.3. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblik est otsestest kuludest. 7.4. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.5. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. 7.6. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 7.6.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalik ulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 7.6.2. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu jmt) ning koostöövisiitide, seminaride ja konverentsidega seotud kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, messidel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse koostöövisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt 60 päeva enne koostöövisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; 7.6.3. rahvusvaheliste koostööpartnerite majutus- ja toitlustuskulu; 7.6.4. tõlkekulu (sh koolituste ja koolitusmaterjalide tõlkekulu); 7.6.5. seadmete soetamine; 7.6.6. teavitamiskulu; 7.6.7. erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks. 7.7. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning tegevustoetuse projektis seadmete soetamise ja rentimise kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.3 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia; 8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama SiMile kinnitamiseks projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa SiMi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; 9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiid i) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks arvestades riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega sätestatud piiranguid; 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4. Tegevuse elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9.5. Ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 13 täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või siseriikliku õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku  korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/679[1]. 9.6. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviija le tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates. 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikk use perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud , esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemus te kohta. 11. TAT muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikk use perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. [1] Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võima lik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. 13. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 14. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023  Siseministri käskkirjaga „Küberüksuse võimekuse suurendamine“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) poliitikaeesmärgi „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluva teks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 sätestatud erieesmärgi nr 3 „Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu“ täitmisesse. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.01.2023-31.08.2029. TATi tegevuste elluviijaks on Politsei- ja Piirivalveamet. TAT eelarve on 2 990 000 eurot, sh ISF toetus 75% (2 242 000 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (747 000 eurot). TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi erinevatest struktuuriüksustest ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Ülle Leht (tel 612 5078, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu Sisejulgeolekufondi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 27.10.2022 otsusega nr C(2022)7920 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades ISFi määruse artiklis 13 toodud nõudeid. Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 4 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM ISFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT sisaldab 14 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“; 3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Tulemused ja näitajad“; 5. punkt „Projektide eelarved“; 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond. 6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 10. punkt „Aruandlus“; 11. punkt „TAT muutmine“; 12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 13. punkt „Vaiete lahendamine“; 14. punkt „Rakendussätted“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud ISFi erieesmärgiga nr 3. Näidatud on ka ISFi rakenduskava sekkumisvaldkonnad, millega TATi tegevused on seotud. TAT vajalikkuse põhjendus Küberkuritegevuse vastane võitlus ja võimekus seda ennetada muutub järjest tähtsamaks. IOCTA2 kohaselt ületab registreeritud küberkuritegude arv mõnes Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigis juba praegu traditsiooniliste kuritegude oma. Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalis use arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK) ning selle programm „Siseturvalisus 2023-2026“. STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti ja ELi poliitikaeesmärke. Raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevuse vastu võitlemine on ka ISFi olulisemaid eesmärke. Selle eesmärgi saavutamiseks plaanitakse TATi raames rahastada küberüksuse võimekuse tõstmist, toimepidevuse tagamist ning katta üksuse personalikulusid. Küberkuritegevuse uurimiseks on vaja valdkonnapõhiseid eriteadmisi ja -oskusi. Asjaomastes õiguskaitseasutustes peab olema piisavalt inimesi, kes on koolitatud ja valmistatud ette selleks, et koguda ja analüüsida vajalikku teavet ning tagada tegevuste kestlikkus. Selleks rahastatakse TATi raames koolitusi, rahvusvahelisi koostöökülastusi ning vajaliku tehnoloogia ja seadmete soetamist. Vajalik on suurendada keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo IT-teadmistega ametnike arvu, et parandada teabe kogumise ja analüüsimise võimekust. Värvatava personali kulud kaetakse tegevustoetusest. Lõplik kasusaaja on Politsei- ja Piirivalveamet, kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“ TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste ISFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: „Suurendada koolituse, õppuste, vastastikuse õppe võimaluste ja spetsiaalsete vahetusprogrammide pakkumist ja parimate tavade jagamist liikmesriik ide pädevates asutustes ja nende vahel, sealhulgas kohalikul tasandil ning koostöös kolmandate riikidega ja muude asjaomaste osalejatega“ ja „Omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalseid õppevahendeid ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt 2 Europol, Internet Organised Crime Threat Assessment 2018. 2 (9) julgeolekuohtudele.“. TAT tegevused kuuluvad ka ISFi määruse IV lisas toodud meetme „Projektid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada küberkuritegevust, eelkõige internetis toimuvat laste seksuaalset kuritarvitamist, ning kuritegusid, mille puhul internet on peamine tõendite kogumise platvorm“ alla. Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkti 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 3 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõigusi, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. TAT ettevalmistamisel ja rakendamise l tagatakse eri soost, vanuses, rassist või rahvusliku kuuluvusega, usutunnistuse või veendumuse või seksuaalse sättumusega inimestele võrdsed võimalused tegevustes (nt koolituste l) osalemiseks. Vajadusel tagatakse puuetega inimestele ligipääsetavus tegevustes osalemiseks ja seadmete kasutamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 4 on sätestatud jätkusuutlik u investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8525 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutlik u arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Elluviijad korraldavad sündmusi keskkonnahoidlikult. TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette näha olulist keskkonnamõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele: - kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll; - bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakendusk ava 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. 3 (9) keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-is 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. ISFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Erinevalt EL ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole Sisejulgeolekufond loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks, vaid adresseerib EL raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitlemise poliitikaeesmärke. Sellest ning ISFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt aidatakse TATi raames ellu viidavate projektidega kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõte te saavutamisele: sisejulgeoleku alase võimekuse suurendamine aitab tagada turvalist keskkonda ja Eesti 2035 sihtide suunas liikuda. Elluviidaval tegevusel ei ole regionaalset mõõdet ehk et see ei ole seotud mingi konkreetse regionaalse juurprobleemiga. Punktides 2.1 – 2.2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, sihtrühm, tulemus, abikõlblikkuse periood, elluviija. Esialgse plaani kohaselt TATi projektides partnereid ÜSS2021_2027 § 2 lõike 5 mõistes ei ole, kuna kulud tekivad vaid elluviijal. Küll aga võib mõne projekti puhul tegevusi ellu viia ka teine pädev asutus, nt on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) põhimääruse kohaselt vastutav valdkonna IKT-lahenduste ja -süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise ning IKT-teenuste osutamise ja nende toimepidevuse tagamise eest. Seetõttu osaleb SMIT mõnes TATi projektis hankijana, kuid maksjaks jääb elluviija, mistõttu SMITil kulusid ei teki. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projektidel puudub omafinantseerimise kohustus. Punkt 3 „Riigiabi“ Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi. TAT eesmärk on kuritegevuse ennetamine ja sellega võitlemine. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustege vuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijaks on valitud selline riigi valitsemisa la asutus, kes saab olla ainuvõimalik tegevuste elluviija. Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse kohaselt on Politsei- ja Piirivalvea met Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mille ülesanne on mh süütegude ennetamine ja riikliku järelevalve teostamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras, süütegude menetlemine ning ameti ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö arendamine rahvusvahelis te organisatsioonidega ja ameti tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu õigusaktist või muust rahvusvahelisest kohustusest tuleneva riikliku kontaktpunkti ülesannete täitmine. Kuna SMIT 4 (9) on põhimääruse kohaselt vastutav valdkonna IKT-lahenduste ja -süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise ning IKT teenuste osutamise ja nende toimepidevuse tagamise eest, on võimalik Politsei- ja Piirivalveametil TATi projektide raames hangete tegemine delegeerida SMITile. TATi projektide elluviijaks jääb Politsei- ja Piirivalveamet, kuid hankeid võib korraldada ka SMIT. Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetluse ga, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“ Tabelis on projektide kaupa esitatud tulemus- ja väljundinäitajad ning nende sihttase med aastateks 2024 ja 2029. Väljundnäitajate puhul näidatakse aastaks 2029 saavutatav sihttase. Samuti on esitatud näitajate sisu. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud projektide elluviijate poolt saadetud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh eelnevad koolitused ja turu- uuringud. Majanduslik keskkond on küll oluliselt muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilise mas aruandluses. TAT panustab järgmistesse ISFi määruse V lisas toodud ühistesse näitajatesse: Väljundnäitajad: - ostetud seadmete arv; - koolitustegevuses osalejate arv; - projektide arv kuritegevuse ennetamiseks. Tulemusnäitajad: - nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks; - nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust. Punkt 5 „Projektide eelarved“ Punktis 5 on toodud TATi punktides 2.1-2.2 nimetatud projektide kogueelarved ning ISFi ja riikliku kaasfinantseeringu määr ning kaudsete kulude määr. Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“ Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 § 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM. Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisit i. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb järgida ISFi määruse lisa VII lõikes 3 sätestatut, seega rakendatakse tegevustoetuse erisuste loomise l ühendmääruse § 1 lõiget 2. TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. 5 (9) Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimisega ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti elluviimisega seotud täiendavad teenistusülesanded vastavas käskkirjas või muus sellekohases asutusesiseses dokumendis. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteer iumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 ja § 21 lõikele 1 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Kaudsete kulude protsent iga projekti kohta on sätestatud TAT punktis 5. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu projekti elluviimise ajal. Kui kontrolli või auditi tulemus e l kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Vastavalt ISFi määruse artikli 13 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima komisjoniga, kui rakendatakse projekte koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga. Seetõttu tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsid e l osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine eelnevalt kooskõlastada SiMiga. Lisaks ühendmääruse §-s 17 sätestatud kuludele on mitteabikõlblikud ka seadmete ja transpordivahendite soetamise ja rentimise kulud, v. a projektides, kus TAT punkti 5 kohaselt on need kulud lubatud. Seadmete ja transpordivahendite soetamise ja rentimise kulud on üldjuhul mitteabikõlblikud, kuna ISFi määruse artikli 13 kohaselt võib kuni 35% ISFi rakenduskava vahenditest kasutada seadmete või transpordivahendite soetamiseks või rentimiseks. Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse §-s 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse §-s 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmäär use § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile maksetaotlused. See tagab, SiM saab abikõlblikud kulud omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui 6 kuu jooksul kulusid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“ Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendmääruse §-is 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine “ ning kasutada 6 (9) määruse lisas 2 toodud logo jooniseid. Kui projekti maksumus on üle 100 000 euro, tuleb investeeringu või seadme asukohta püstitada tahvel kohe pärast investeeringuga seotud toimingu või ostetud seadme paigaldamisega alustamist. Tahvel peab vastama avalikusta mise määruse § 6 toodud nõuetele. Kooskõlas ELi ühissätete määruse artikli 50 punktiga e ei pea tahvlit püstitama, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole selline avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/6796 . SiM sisestab projektid struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile vastava taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni. Punktis 9.3.2. on toodud olukorrad, mil ametlikk u muudatust taotlema ei pea. Elluviija peab projekti raames planeeritavatest üritustest teavitama SiM välisvahend ite osakonda e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist, et võimaldada kohapealse kontrolli tegemist. Kuna ISFi toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks. Punkt 10 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TATi tegevuste/projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämiste le, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 11 „TAT muutmine“ Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimus e l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 13 „Vaiete lahendamine“ Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja. 6 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1. 7 (9) Punkt 14 „Rakendussätted“ TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023 8 (9) III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149. IV TAT mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt siseministri kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötle mise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. V TAT kooskõla ISFi üldiste valikukriteeriumitega 1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi seotus erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2. TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa ISFi erieesmärgi nr 3 saavutamisele. TAT eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 5 ja 7. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviija on riigiasutus - Politsei- ja Piirivalveamet, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesande id saab täita vaid selleks pädev asutus. 5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud käskkirja eelnõu punktis 1. VI TAT rakendamine TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 9 (9) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-0756 - Küberüksuse võimekuse suurendamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c7fc0683-38fa-4d70-b365-026b7c79fe41 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c7fc0683-38fa-4d70-b365-026b7c79fe41?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main