dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Sotsiaalministeerium · 5. juuni 2023
Viit
1.2-2/58-2
Registreeritud
5. juuni 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2023
Vastutaja
Lii Pärg (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎Arvamus_TVR_2_juuni_2023.asice130 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie: 22.05.2023 nr 1.2-2/58-1 [email protected] [email protected] Meie: /kuupäev digiallkirjas/ nr 1.1-7/1063-1 Arvamus ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (töövõimetuse ennetamine) Edastasite kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirja ja lisadega. Oleme edastatud eelnõu ja selle lisadokumendid üle vaadanud. Toetame eelnõuga taotletavat eesmärki seadustada kindlustatud isiku töötamine haiguslehe alusel ehk talle terviseseisundile vastava töö andmist ja tema töötingimuste ajutist kergendamist. Samas leiame, et eelnõus esineb jätkuvalt mitmeid küsitavaid kohti, millele oleme korduvalt tähelepanu juhtinud ka varasemalt (s.o 08.03.2023 kirjas nr 1.1-7/239-3 ja 03.05.2023 e-kirjas). Nördima paneb, et Tööinspektsiooni tähelepanekuid ei ole välja toodud eelnõule lisatud kooskõlastustabelis. Esiteks teeme ettepaneku muuta piirangut, et kergematel töötingimustele tekiks õigus juba varem kui 61. haiguslehe päevast. Eelnõuga võiks anda raviarstidele pädevuse hinnata, millal võib töötaja ajutiselt kergendatud töötingimustel tööle naasta ning seda ei pea piirama konkreetse haiguslehe kestusega. Raviarst saab inimese haiguslugu vaadates aru, kui pikalt peaks tervenemine aega võtma. Töötajal on võimalus hinnata ka ise oma terviseseisundit ja valmisolekut kergematel tingimustel tööle naasta. Piirangu kaotamine omaks majanduslikult positiivset mõju töötajatele, kes saaksid varem õiguse palgavahe hüvitisele, ja ka tööandjatele, kui töötaja viibib vähem töölt eemal. Jätkuvalt on küsimuseks, kas paljud arstid teavad ette, et töötaja hakkab viibima haiguslehel vähemalt 90 kalendripäeva? On olemas raskeid haigusi, mille rehabiliteerimine võtab kuid, aga neid haigusi palju ei ole ja tavaliselt inimene ei ole võimeline tegema tööd üldse. Teiseks, mis saab töötaja töötamisest siis, kui esialgu arst avas haiguslehe vähemalt 90 kalendripäevaks, 61. kalendripäevast tekkib töötajal õigus minna tööle, aga näiteks 70. või 89. kalendripäeval töötaja saab terveks ja saab täielikult naasta tööle. Sellisel juhul eelnõuga seatud eeldus täidetud ei ole, sest töökohustuste täitmisest vabastamine ei kesta vähemalt 90. kalendripäeva. Juhime taaskord tähelepanu, et RakS § 54 lõige 3, § 54 lg 4 ja § 55 lg 9 sõnastuses on jäädud selle juurde, et hüvitise arvutamisel võetakse aluseks haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasu ja mitte keskmine töötasu, nagu see on praktikas muudel juhtudel. Seevastu seletuskirja lk-del 6-8 (ja ka nt 20) on punktides 13 ja 15 toodud näited hüvitatava palgavahe arvutamise põhimõtetest, kus on selgesõnaline viide keskmisele päevatasule: - „tööandja poolt märgitud töötasude alusel arvestatakse välja kalendrikuu ühe päeva keskmine töötasu enne kergemale tööle üleviimise lehe algust ning kalendrikuu ühe päeva keskmine töötasu kergemale tööle üleviimise ajal.“ (p 13). - „Nende kindlustusjuhtumite puhul arvutab Tervisekassa keskmise kalendripäeva tulu, võttes aluseks isiku töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasu.“ (p 15). Seletuskirjas toodud näited kajastavad vaid muutumatu suurusega töötasu, kuid tuleb arvestada, et mitte kõik töötajad ei ole tööandjaga sõlminud muutumatu suurusega töötasu kokkulepet ja töötajal võib olla töölepingus kokkulepe, et töötasu makstakse %-na käibest (müügi- ja teenindussektoris tavapärane) või tükitasuna, koosneb suures ulatuses lisatasudest vms ja töötaja „kehtiv töötasu“ on seetõttu iga kuu erinev. Seega, kui hüvitis (ja ilmselt ka tööandja makstav töötasu, mis peab olema vähemalt 50% kehtivast töötasust) arvestatakse praktikas välja keskmise töötasu alusel, siis peab see seadusest ka üheselt välja tulema. Tööinspektsioon ei nõustu seletuskirjas toodud selgitusega, et muudatus, millega tööandja peab Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / www.tooelu.ee / iseteenindus.ti.ee Registrikood 70001969 maksma rasedale või emapuhkusele töötajale haiguslehe ajal töötamise korral vähemalt 50% tema tööst vabastuse päevale eelneval päeval kehtinud töötasust, tagaks võrdse kohtlemise. Ühesugune kohtlemine ei taga võrdsust. Kuna rasedad on võrreldes teiste töötajatega ebavõrdses olukorras, siis on vajalik nende erinev kohtlemine, et tagada neile võrdsed võimalused tööelus osalemiseks. Rasedate ja emapuhkusel olevate töötajate võrdse kohtlemise tagab see, kui neile antakse võrdne võimalus tööturul võimalikult kaua osaleda. Kui rase töötaja ei ole võimeline 50% koormusega ehk vähemalt poole kohaga töötama, siis peab muudatuse kohaselt tööandja rasedale töötajale sisuliselt rohkem maksma, mistõttu suureneb risk, et tööandjad ei nõustu rasedale kergema töö tegemise võimalust andma ja rasedad peavad jääma pikemaks ajaks koju. Jääme oma varasema seisukoha juurde, et kokkuhoid Tervisekassa jaoks oleks antud muudatuse tegemisega marginaalne. Seetõttu teeme ettepaneku loobuda muudatusest, millega tööandja peab ka rasedatele maksma kergemale tööle üleviimise puhul töötasu vähemalt 50% ulatuses. Igal juhul palume üle vaadata ja täiendada vastava muudatuse mõjuanalüüsi, mis vajab paremaid põhjendusi ja hinnangu ülevaatamist. Lisaks jäi silma, et ühes seaduses (RakS) on "ajutiselt terviseseisundile vastava töö andmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 123 alusel" ja siis edasi TTOS-s "töötamine haiguslehe alusel". Ehk siis kasutatakse segamini mõisteid „haiguslehe alusel töötamine“ ja „ajutiselt terviseseisundile vastav töö“, kuigi need sisuliselt tähendavad ilmselt sama asja. Mõistete kasutamine peaks olema ühtlane, sellele juhtisime tähelepanu ka 03.05.2023 saadetud e-kirjas. Eelnõus on välja toodud ATS § 93 lg 1 uus sõnastus: „Ametniku võib teenistusest vabastada töövõime vähenemise tõttu, kui ametnik ei saa oma teenistusülesandeid täita üle kuue kuu aasta jooksul.“ Sarnaselt ATS-iga muudetakse ka TLS § 88 lg 1 p 1 sõnastust, mis eelnõu teksti kohaselt oleks järgmine: „1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (edaspidi töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu), välja arvatud haiguslehe alusel töötamise korral. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda täita tööülesandeid 12-st kuust kuuel“. Märgime, et ATS ja TLS sõnastused võiksid olla sarnased ja kuna TLS vastav sätte sõnastus tundub konarlik, teeme ettepaneku sõnastada TLS § 88 lg 1 p 1 viimane lause järgmiselt: „Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda täita tööülesandeid üle kuue kuu aasta jooksul.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Saarep Peadirektor Kairit Kuusemaa 5596 3175, [email protected] Sandra Kuus 5621 1357, [email protected] 2 Saatja: Tööinspektsioon <[email protected]> Saadetud: 05.06.2023 14:30 Adressaat: <"SM Info"> Koopia: <=?utf-8?Q?Lii_P=C3=A4rg?=> Teema: Arvamus ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (töövõimetuse ennetamine) TereEdastame arvamuse 1.1-7/1063-1.-- LugupidamisegaTI keskusdokumendihalduse spetsialistTööinspektsioon------------------------ [email protected] 9400www.ti.eeiseteenindus.ti.eeTööinspektsioon - asjatundlik, usaldusväärne, lahendustele orienteeritudKäesoleva e-kirja sisu ja sellele lisatud dokumendid on mõeldud kasutamiseks ainult adressaadile ja võivad sisaldada teavet, mis on konfidentsiaalne või muul viisil kaitstud avalikustamise eest. Teates sisalduva informatsiooni igasugune kasutamine, kopeerimine, avaldamine või levitamine on keelatud. Kui olete saanud antud sõnumi ekslikult, siis palume teil võtta ühendust selle saatjaga ja kustutada teade ning kõik koopiad ja manused. Tööinspektsioon - asjatundlik, usaldusväärne, lahendustele orienteeritud Käesoleva e-kirja sisu ja sellele lisatud dokumendid on mõeldud kasutamiseks ainult adressaadile ja võivad sisaldada teavet, mis on konfidentsiaalne või muul viisil kaitstud avalikustamise eest. Teates sisalduva informatsiooni igasugune kasutamine, kopeerimine, avaldamine või levitamine on keelatud. Kui olete saanud antud sõnumi ekslikult, siis palume teil võtta ühendust selle saatjaga ja kustutada teade ning kõik koopiad ja manused. Aitäh.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel