Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijaküsimuste nõukogu (EPSCO) 12. juuni 2023. a istungil

Eesti seisukohad sotsiaal- ja tööministrite nõukogu (EPSCO) 12. juuni 2023 istungil Kiita heaks järgmised IT- ja majandusministri ning sotsiaalkaitseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööministrite nõukogu 12. juuni 2023. a istungile: 1. Direktiiv platvormitöö tingimuste parandamise kohta 1.1.Eesti toetab jätkuvalt direktiivi eelnõu üldisi eesmärke parandada platvormitöö tegemise tingimusi ning suurendada läbipaistvust platvormitöö algoritmilises juhtimises. 1.2.Eesti nõustub, et alluvussuhet iseloomustavate ja platvormi määratud kriteeriumite koosesinemisel, näiteks kindel tööaeg, ülesannete kohustuslikkus, keeld kasutada asendajaid ja keeld luua kliendibaas, võib eeldada, et platvormile tehakse tööd töölepingu alusel. 1.3.Eesti eesmärgiks on, et töölepingut ei oleks võimalik eeldada põhjendamatutel juhtudel. Eelkõige eelistab Eesti, et töölepingulise suhte olemasolu saaks eeldada üksnes siis, kui platvormitöö direktiivis loetletud kriteeriumidest on täidetud enamik. Kui see ei osutu läbirääkimistel võimalikuks, on Eesti valmis vajadusel üldise lähenemisviisi hääletusest eemale jääma. 2. Direktiiv plii ja diisotsüanaatide piirmäärade kohta 2.1.Eesti toetab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist. Eesti toetab inimeste tervist kahjustavate plii ja diisotsüanaatide (ülitundlikkust tekitavad ained, mis võivad põhjustada nt astmat, bronhide ülereageerivust ja nahahaiguseid ning on tooraineks erinevate laiatarbe toodete jaoks nagu montaaživaht, spandex-kiud, polüuretaanvärvid, sideained ja liimid) osas piirnormide kehtestamist. 2.2.Saame toetada uute teaduslike andmete alusel töötaja pliiga kokkupuute korral bioloogilise piirnormi vähendamist koos üleminekuajaga, arvestades, et järk-järguline piirnormi vähendamine võimaldab paindlikkust, kaitstes samas töötajate tervist: 35 mikrogrammi veres kuni 31. detsembrini 2028 ja 15 mikrogrammi veres alates 01. jaanuarist 2029. 2.3.Saame toetada diisotsüanaatide tööalase kokkupuute ühtse piirnormi kehtestamist koos üleminekuajaga: 10 mikrogrammi kuni 31. detsembrini 2028 ning 6 mikrogrammi alates 01. jaanuarist 2029. 2.4.Toetame pikaajaliste töötajate, kelle kehasse on plii aja jooksul akumuleerunud, plii näitajate langemise trendi jälgimist ning peame vajalikuks tööandja meetmete võtmisel tervishoiutöötaja hinnangu arvestamist. 3. Töötajate asbestiga kokkupuutumise piirnorme käsitlev direktiiv 3.1.Eesti eelistab töötaja asbestiga kokkupuute päevase piirnormina liikmesriikide üldises lähenemisviisis kokku lepitut Piirnormi mõõtmiseks vajaliku uue tehnoloogia kasutuselevõtuks eelistame liikmesriikide üldises lähenemisviisis ette nähtud 7-aastast üleminekuperioodi. Kui selle juurde ei ole võimalik läbirääkimistes jääda, saame nõustuda vähemalt 4-aastase üleminekuperioodiga. 3.2.Eelistame mitte lisada eelnõusse Euroopa Parlamendi ettepanekuid teemades, mida Euroopa Komisjoni eelnõu ei sisaldanud, kuivõrd nende mõjusid ei ole piisavalt analüüsitud. Vajadusel saame siiski olla paindlikud, näiteks asbestiga juhusliku ja madala intensiivsusega kokkupuute erandi kaotamise suhtes. Samuti saame paindlikud olla asbestitööde eelteate täiendamise ning töötajate koolitamisnõuete osas. Täiendavate kohustuste kehtestamisel peame oluliseks ülereguleerimisest hoidumist, näiteks koolituspäevade arvu kehtestamine. 4. Nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest 4.1.Selleks, et parimal viisil tagada kõigi inimeste võrdne kohtlemine ELis, on oluline liiduülese ja ühtse õigusliku regulatsiooni olemasolu. Selleks on vajalik diskrimineerimisvastase kaitse ühtlustamine EL-is kõigi tunnuste alusel ka haridusele ja sotsiaalkaitsele juurdepääsul ning avalike kaupade ja teenuste kättesaadavuse tagamisel. Võimalikud piirangud peavad olema objektiivselt põhjendatud õiguspärase eesmärgi kaudu ning eesmärgi saavutamise vahendid peavad olema asjakohased, vajalikud ja proportsionaalsed. 4.2.Eesti toetab võrdse kohtlemise direktiivi kiiret vastuvõtmist ning oleme vajadusel valmis direktiivile nõukogus oma poolthääle andma.  MEMO KELLELE: Vabariigi Valitsus, Riigikogu ESITAJA: Sotsiaalministeerium TEEMA: Sotsiaal- ja tööministrite nõukogu (EPSCO) kohtumine 12. juunil 2023 KUUPÄEV: 29.05.2023 Töö- ja sotsiaalministritelt oodatakse nelja üldise lähenemisviisi heakskiitmist - platvormitöö direktiiv, kaks võrdsusasutuste direktiivi, plii ja diisotsüanaatide töökeskkonna piirnormide muutmise direktiiv. Samuti peavad ministrid poliitilise mõttevahetuse võrdse kohtlemise direktiivi üle. Lisaks peetakse tavapärane arutelu Euroopa poolaasta 2023 teemadel, võetakse vastu soovitus sotsiaaldialoogi edendamise kohta ning kiidetakse heaks nõukogu järeldused soolise võrdõiguslikkuse teemal. Päevakorras on ka asbestidirektiiv, mille osas algasid hiljuti läbirääkimised Euroopa Parlamendiga, kes on esitanud mitmeid muudatusettepanekuid teemades, mis ei olnud Euroopa Komisjoni eelnõu osaks. Eestit esindavad kohtumisel IT- ja majandusminister Tiit Riisalo ja/või sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo. 1. Direktiiv platvormitöö tingimuste parandamise kohta Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldine lähenemisviis või eduaruanne Euroopa Komisjoni (komisjon) 09.12.2021 avaldatud eelnõu näeb ette miinimumõigused igale isikule, kes töötab platvormi kaudu EL-is ning kellel on või kelle puhul leitakse asjaolude hindamisel, et neil on tööleping liikmesriigi õiguse, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat. Eristatakse platvormitöötajat (kel on tööleping) ja platvormitöö tegijat (kes teeb tööd digitaalse platvormi kaudu, sõltumata lepinguliigist, sh platvormitöötaja). Eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid paika panema reeglid, mis võimaldavad: (1) eeldada töölepingulise suhte olemasolu, (2) hinnata töötegijate tegelikku tööalast staatust ja (3) vajadusel klassifitseerida töötegija töötajaks1. Platvormil tuleb töötegijat teavitada automatiseeritud jälgimisest ja otsuste tegemisest, mis mõjutavad töötegija töötingimusi, nt tasu. Sealhulgas tuleb platvormil esitada teave otsuste põhjenduste ja põhiliste parameetrite kohta, nt millest lähtuvalt on kasutajakonto kinni pandud. Lisaks tuleb platvormidel hinnata automatiseeritud jälgimise ja otsustamise riske platvormitöötaja tervisele, sh võtta kasutusele sobivad ennetus- ja kaitsemeetmed. Eelnõu pikaleveniva menetluse keskmes on riikide vaidlus töölepingu õigusliku eelduse üle. Komisjoni eelnõu nägi ette õigusliku eelduse, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel on töölepinguline suhe kui platvorm kontrollib töö tegemise teatavaid elemente ehk vastab vähemalt kahele kriteeriumile järgnevast loetelust: 1 Töölepingulises suhtes on töötegijal rohkem sotsiaalseid garantiisid võrreldes muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamise korral. Olukorras, kus töötegija kvalifitseeritakse töötajaks, kaasnen nt õigus miinimumtöötasule, töötervishoiu ja tööohutuse ning töö- ja puhkeajanõuete järgimisele (sh õigus põhipuhkusele). 1 1) töötasu suuruse tegelik kindlaksmääramine või selle ülempiiri kehtestamine; 2) nõue, et platvormitööd tegev isik järgiks konkreetseid siduvaid eeskirju seoses välimusega, käitumisega teenusesaaja suhtes või töö tegemisega; 3) järelevalve töö tegemise üle või töötulemuste kvaliteedi kontrollimine, sh elektrooniliste vahenditega; 4) tegelik vabaduse piiramine isiku töö korraldamisel, sealhulgas sanktsioonide abil, eelkõige piirates vabadust valida tööaega või töölt puudumise aega, võtta vastu ülesandeid või nende täitmisest keelduda või kasutada alltöövõtjaid või asendajaid; 5) tegelik võimaluste piiramine luua kliendibaas või teha tööd kolmandatele isikutele. Komisjoni selgituste järgi on töölepingu õigusliku eelduse kriteeriumide eesmärk lihtsustada õigusliku menetluse algatamist ilma, et peaks tuvastama töölepingulise suhte olemasolu. Pärast menetluse algatamist pöördub tõendamiskoormus platvormile, kel võimalus tõendada, et tegemist ei ole töölepingulise suhtega. Viimati püüti eelnõus kokkuleppele jõuda Tšehhi eesistumise ajal EPSCO 8. detsembri 2022. a kohtumisel, mis kukkus läbi vaatamata eesistuja korduvatele sõnastuskatsetele ka veel kohtumise laua taga. Eesti jõudis vahetult enne kohtumist koos samameelsete riikidega valmiduseni toetada kompromissi nimel õigusliku eelduse kriteeriume, arvestades seejuures ka eelnõu teksti tervikuna. Kokkuleppe blokeerisid aga Hispaania (sissetulev eesistuja alates juulist 2023), Portugal, Luksemburg, Belgia, Sloveenia ja Madalmaad, kelle hinnangul oli tekst olematu ambitsiooniga. Kuus kuud on möödunud, kuid üldisele lähenemisviisile ei ole lähemale liigutud. Juuni 2023 EPSCO- t ettevalmistaval 24. mai saadikute tasandi kohtumisel Coreperis ei saanud eesistuja lauale pandud kompromisstekst piisavat toetust. Taaskord moodustus kaks blokeerivat gruppi, kus ühed nõuavad teksti tugevdamist ja teised paindlikkuse lisamist (sh Eesti). Järgmised saadikute kohtumised, mil EPSCO päevakorrapunkte ette valmistatakse, on 2. ja 7. juunil, hiliseima võimalusena saab kõne alla tulla ka 9. juuni. Eesistuja on edasisi samme kaalumas ning see, kas EPSCO-l sõlmitakse kokkulepe või piirdutakse läbirääkimiste eduaruande kinnitamisega võib lõplikult selguda alles kohapeal. Vastavalt Vabariigi Valitsuse istungil 17. veebruaril 2022. a ja Riigikogu EL asjade komisjonis 14. märtsil 2022. a. kinnitatud seisukohtadele on Eesti jaoks oluline, et kriteeriumid, mille alusel hinnatakse töölepingu eelduse olemasolu, iseloomustaks võimalikult suurel määral töölepingulist suhet.2 Kriteeriumidega seotud probleemide lahendamiseks on Eesti teinud läbirääkimiste käigus järjepidevalt ettepanekuid (sh kustutada loetelust esimesed kolm kriteeriumi, mis võivad lihtsasti olla täidetavad ka muu lepingu kui töölepingu korral; alternatiivselt tõsta õigusliku eelduse käivitamiseks vajalike kriteeriumide arv neljale või kehtestada ,et kriteeriumi lävendi täitmiseks alati olema täidetud komisjoni eelnõu p 4 või p 5). Eesti vedamisel kompromisstekstis varem mitut kriteeriumi sisaldanud isiku töö korraldamise kriteerium (p 4) jagatud kolmeks: platvorm piirab vabadust: 1) valida tööaega või töölt puudumise aega, 2) võtta vastu ülesandeid või nende täitmisest keelduda või 3) kasutada alltöövõtjaid või asendajaid. Kompromissteksti kohaselt on töölepingu õigusliku eelduse käivitamiseks vajalik kolme kriteeriumi täitmine seitsmest, mis võiks olla kõrgem, et õiguslik eeldus ei käivituks ülemäära lihtsalt. Samuti sooviks näha põhitekstis (mitte vaid põhjenduspunktides) põhimõtet, mille kohaselt ei loeta kriteeriumi täidetuks nende kohustuste täitmise tõttu, mis on seotud mõne muu Euroopa Liidu või riigisisesest õigusest või kollektiivlepingust tuleneva nõudega (nt tarbijakaitsega seoses). 2 Seisukohtade seletuskiri koos ülejäänud materjalidega leitav eelnõude infosüsteemis: toimik nr 21-1317. 2 Eelnõu ülejäänud teemades ei ole viimasel poolaastal läbirääkimisi sisuliselt peetud ning tekst ei ole muutunud võrreldes 8. detsembri 2022. a EPSCO-le esitatud kompromisstekstiga. Seetõttu on ülejäänu, toonases materjalis põhjalikult käsitletu, järgnevalt vaid lühikokkuvõttena.3 Seoses muude algoritmilist läbipaistvust reguleerivate EL õigusaktidega on positiivsena kompromisstekstis täpsustatud, et direktiivi eelnõu näeb ette erisätted isikuandmete kaitse üldmäärusest ning eelnõus ette nähtud regulatsioon ei ole kohaldatav kogu andmetöötlusele, vaid automatiseeritud otsustele. Toetada saab ka kompromisstekstis ette nähtud isikuandmete töötlemisega seotud nõudeid platvormitöö tegijate õiguste kaitseks ning platvormitöö tegijate võimalust kaitsta oma huve suhtluskanalite vahendusel. Meetmeid algoritmilise juhtimise läbipaistvuse suurendamiseks sisaldavad kõiki Eesti seisukohas toodud ettepanekuid ning võimaldavad paremini mõista automaatseid otsustussüsteeme, mille toimimine praegu võib olla töötegijate jaoks ebaselge (nt kuidas kujuneb tasu). Eesti eelistused töö tegemise deklareerimise (lisaks kompromisstekstis olevale töötajate registreerimisele ka teiste töötegijate deklareerimist), pööratud tõendamiskohustuse (kohaldumine kitsalt töötajatele; olema määratletud, milliste õiguste kasutamise tõttu kohustus tekib) ja järelevalve (sh milline asutus kontrollib direktiivis ette nähtud nõudeid; milline on sobivaim sanktsioonisüsteem ja liik) osas ei leidnud teiste riikide laiapinnalist toetust. Direktiivi vastu võtmiseks on lõplikus tekstis vaja kokkuleppele jõuda ka Euroopa Parlamendiga (EP). Kui juuni EPSCO-l jõuavad liikmesriigid üldise lähenemisviisini, saab sissetulev eesistujariik Hispaania koheselt alustada läbirääkimisi lõpliku teksti üle EP-ga. EP praeguse koosseisu mandaat on 2024.a lõppemas, mistõttu on väga tugev poliitiline surve jõuda eelnevalt kokkuleppele,4 samuti sellest äärmiselt huvitatud komisjon ja tulevane eesistuja. EP positsioon on lähedal nende riikide vaatele, kes nõuavad rangemat teksti5. Seetõttu on Eesti vaatest vajalik, et tugevneks nõukogu läbirääkimispositsioon EP-ga peetavatel aruteludel ja suureneksid võimalused saavutada pikaajalised eesmärgid lõplikus kokkuleppes. Eesti seisukoht Eesti toetab jätkuvalt direktiivi eelnõu üldisi eesmärke parandada platvormitöö tegemise tingimusi ning suurendada läbipaistvust platvormitöö algoritmilises juhtimises. Eesti nõustub, et alluvussuhet iseloomustavate ja platvormi määratud kriteeriumite koosesinemisel, näiteks kindel tööaeg, ülesannete kohustuslikkus, keeld kasutada asendajaid ja keeld luua kliendibaas, võib eeldada, et platvormile tehakse tööd töölepingu alusel. Eesti eesmärgiks on, et töölepingut ei oleks võimalik eeldada põhjendamatutel juhtudel. Eelkõige eelistab Eesti, et töölepingulise suhte olemasolu saaks eeldada üksnes siis, kui platvormitöö direktiivis loetletud kriteeriumidest on täidetud enamik. Kui see ei osutu läbirääkimistel võimalikuks, on Eesti valmis vajadusel üldise lähenemisviisi hääletusest eemale jääma. 2. Direktiiv plii ja diisotsüanaatide piirnormide kohta Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldine lähenemisviis Euroopa Komisjon avaldas 13. veebruaril 2023 eelnõu, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ plii, selle anorgaaniliste 3 Vabariigi Valitsuse istungil 17.02.22. a ja Riigikogu EL asjade komisjonis 14.03.22. a. kinnitatud seisukohti täpsustavad Eesti seisukohad EPSCO 8.12.22. a istungil on saadaval siin. 4 EP järgmise koosseisu valimised on juunis 2024. 5 EP muudatusettepanekud saadaval https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-9-2022-0295_EN.html. 3 ühendite ja diisotsüanaatide piirnormide osas. Euroopa Parlament (EP) hääletab oma ettepanekute üle komisjoni eelnõu muutmiseks 7. septembril 2023. Plii ja selle anorgaanilised ühendid (edaspidi „plii“) on töökeskkonnas esinevad toksilised ained, mis mõjutavad reproduktiivsust, sh loote arengut (eelkõige intelligentsustaseme vähenemine). Samuti võib plii põhjustada häireid närvisüsteemis ja veresoonkonnas. Pliiga kokkupuute risk on kaevandamisel ja esmasel töötlemisel ning hilisemal kasutamisel patareide ja akude puhul. Plii peamine kasutusala on sõidukite laetavad elektriakud, kus kasutatakse peaaegu puhast pliisulamit.6 Alates 1982. aastast on pliiga kokkupuute piirnormiks 70 mikrogrammi (μg) Pb/100 ml vere kohta ehk piirnorm on ajakohastamata üle 40 aasta. Komisjoni ettepanek uueks plii bioloogiliseks piirnormiks veres on 15 µg Pb/100 ml (EP soovib 4.5 μg), õhust mõõdetava plii puhul 8-tunnise kokkupuute korral 0,03 mg/m3 (EP nõuab piirnormiks 0,004 mg/m3). Lisaks näeb eelnõu ette tervisekontrolli korraldamise kohustuse, kui üle 40-tunnise töönädala puhul plii sisaldus (keskmise väärtusena) õhus ületab 0,015 mg/m3 (EP soovib 0,002 mg/m3) või töötaja plii sisaldus veres ületab määra 9 μg Pb/100 ml (EP nõuab 2,7 Pb/100 ml). Fertiilses eas naisterahvastele näeb komisjoni eelnõu siduvas tekstis ette soovitusliku piirnormi pliiga kokkupuute korral, milleks on 4.5 µg/100ml. Eestis on plii töökeskkonnas kasutamise tingimused reguleeritud ohtlike kemikaalide määruse ja selle lisaga. Kokkupuute piirnorm on 0,1 mg/m3 kogu tolmu osas ja 0,05 mg/m3 peentolmu osas.7 Rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel ei ole Eestis lubatud pliiga töötamine.8 Lisaks ohtlike kemikaalide määrusele reguleerib plii kasutamist plii töötervishoiu ja tööohutuse määrus, sh plii mõõtmiste sageduse ja meetmete võtmise sõltuvalt plii sisaldusest veres. Bioloogilist seiret korraldadatakse vähemalt üks kord poole aasta jooksul, aga kui ühegi töötaja veres ei ületa pliisisaldus 50 µg Pb/100 ml, võib seiret korraldada kord aastas. Teatud juhtudel, kui töötaja vere pliisisaldus ületab 40 µg Pb/100 ml, peab tööandja koostöös töötervishoiuarstiga kõrvaldama uriinis või veres sisalduvate teatud näitajate ületamise põhjused ja rakendama muid meetmeid. Diisotsüanaadid on ülitundlikkust tekitavad ained, mis võivad põhjustada nt astmat, bronhide ülereageerivust ja nahahaiguseid, mis võivad tekkida nii akuutse kui pikaajalise kokkupuute järel. Diisotsüanaadid on tooraineks polüuretaanmaterjalide tootmisel, mille peamisteks laiatarbetoodeteks on elastne ja jäik vaht, montaaživaht, spandex-kiud, polüuretaanvärvid, sideained ja liimid. Diisotsüanaatidele kohaldatakse keemiliste mõjurite direktiivi 98/24/EÜ. Tööalase kokkupuute piirnormi EL-is praegu kehtestatud ei ole. Eestis on diisotsüanaatide kasutamine reguleeritud ohtlike kemikaalide määruse lisas. Enamlevinud diisotsüanaatide piirnormid 8-tunnise kokkupuute korral õhust varieeruvad meil sõltuvalt konkreetsest ainest 0,03 mg/m3 kuni 0,09 mg/m3 ning lühiajalise kokkupuute korral (kuni 5 min) 0,07 mg/m3 kuni 0,1 mg/m3. Komisjoni eelnõu ei erista diisotsüanaate ainete kaupa, vaid teeb ettepaneku ühtseks piirnormiks, mis on 8-tunnise kokkupuute kohta 6 µg/m3 (kuni 31.12.2028 10 µg/m3) ehk 0,006 mg/m3 ja lühiajalise kokkupuute kohta (15-min) 12 µg/m3 (kuni 31.12.2028 20 µg/m3) ehk 0,012 mg/m3. Läbirääkimiste tulemusel näeb kompromisstekst ette üleminekuperioodi plii bioloogilise piirnormi rakendamiseks: 35 μg Pb/100 ml veres kuni 31.12.2028 ja alates 01.01.2029 15 μg Pb/100 ml veres. Samuti on bioloogilise piirnormi rakendamisel ette nähtud erisus pikaajaliselt pliiga kokku puutunud töötajatele, kelle kehasse on aja jooksul akumuleerunud plii. Selliste töötajate puhul võetakse 6 Vt lähemalt https://roadmaponcarcinogens.eu/wp-content/uploads/2018/10/LEAD-EST.pdf. 7 Tegemist on 8-tunnise kokkupuuteaja piirnormiga õhus leiduva plii kohta. Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad jõuda koos sissehingatava õhuga kopsudesse. 8 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks, § 4. Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/13290413?leiaKehtiv. 4 meetmete puhul arvesse tervishoiutöötaja hinnangut. Eelnõu siduvast osast on kustutatud mitmeti tõlgendatav viide järgida fertiilses eas naiste puhul soovituslikku madalamat bioloogilist plii piirnormi. Säte on asendatud üheselt mõistetava kohustusliku tervisekontrolliga, kui fertiilses eas naise plii piirnorm veres on suurem kui 4,5 μg Pb/100 ml. Diisostüanaatide piirnormis ei ole läbirääkimiste tulemusel tehtud sisulisi muudatusi võrreldes komisjoni eelnõus sätestatuga, lisatud on vaid tehnilise iseloomuga täpsustusi. Riigid üldiselt toetasid komisjoni eelnõus ette nähtud piirnormi. Vastavalt Vabariigi Valitsuses 29.11.2018. a kinnitatud ja Riigikogu EL asjade komisjonis 03.12.2018. a heaks kiidetud seisukohtadele peab Eesti oluliseks töötervishoiu ja -ohutusega seotud reeglite uuendamist, et neid ajakohasena hoida, sh töökeskkonnas esinevate kantserogeensete ainete ning nende piirnormide ülevaatamist uute teaduslike andmete alusel. Eesti EL poliitika 2022–2023 prioriteetide järgi on Eesti jaoks oluline pöörata tähelepanu EL algatustes töökeskkonnas erinevate ohtude ennetamisele. ELi poliitikates tuleb läbivalt soodustada tervist toetava keskkonna loomist, et pikendada tervena elatud eluiga sh. pidada oluliseks vähi ennetamiseks mõeldud tegevusi. Eesti seisukoht Eesti toetab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist. Eesti toetab inimeste tervist kahjustavate plii ja diisotsüanaatide (ülitundlikkust tekitavad ained, mis võivad põhjustada nt astmat, bronhide ülereageerivust ja nahahaiguseid ning on tooraineks erinevate laiatarbe toodete jaoks nagu montaaživaht, spandex-kiud, polüuretaanvärvid, sideained ja liimid) osas piirnormide kehtestamist. Saame toetada uute teaduslike andmete alusel töötaja pliiga kokkupuute korral bioloogilise piirnormi vähendamist koos üleminekuajaga, arvestades, et järk-järguline piirnormi vähendamine võimaldab paindlikkust, kaitstes samas töötajate tervist: 35 mikrogrammi veres kuni 31. detsembrini 2028 ja 15 mikrogrammi veres alates 01. jaanuarist 2029. Saame toetada diisotsüanaatide tööalase kokkupuute ühtse piirnormi kehtestamist koos üleminekuajaga: 10 mikrogrammi kuni 31. detsembrini 2028 ning 6 mikrogrammi alates 01. jaanuarist 2029. Toetame pikaajaliste töötajate, kelle kehasse on plii aja jooksul akumuleerunud, plii näitajate langemise trendi jälgimist ning peame vajalikuks tööandja meetmete võtmisel tervishoiutöötaja hinnangu arvestamist. 3. Töötajate asbestiga kokkupuutumise piirnorme käsitlev direktiiv Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: informatsioon eesistujalt Eesistuja annab informatsiooni hiljuti Euroopa Parlamendiga (EP) alanud läbirääkimistest asbestidirektiivi muutmise direktiivi eelnõu üle. Komisjon avaldas 28. septembril 2022 eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2009/148 töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (asbestidirektiiv). Nõukogu kinnitas üldise lähenemise eelnõu osas 08.12.2022 EPSCO-l ning selle alusel peab eesistuja nõukogu esindajana läbirääkimisi. Antud juhul käsitlevad EP ettepanekud teemasid, mida komisjoni eelnõus ei olnud. Tegemist ei ole tavapärase praktikaga, kuna triloogide raames ei analüüsita enam täiendavate poliitikameetmete valikuid ega võimalikke mõjusid. Samas on EL Nõukogus koos eelnõu heakskiitmiseks vajalik kvalifitseeritud häälteenamus9. Asbest on künniseta kantserogeen ehk teaduslikult ei ole võimalik kindlaks teha taset, mille puhul kokkupuude asbestiga oleks ohutu. Asbest on keelatud alates 2005. a., kuid seda esineb jätkuvalt nt vanemates hoonetes. Kokkupuute oht on peamiselt seotud asbesti käitlemisega ja 9 Eelnõu on vastu võetud, kui poolt hääletab 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu elanikkonnast. 5 asbestikiudude levimisega õhus renoveerimis- ja lammutustööde ajal. Sissehingamisel põhjustavad asbestikiud raskeid haigusi, nt mesotelioomi (ravimatu vähitüüp) ja asbestoosi (pöördumatu kopsukoe armistumine, tõsised hingamisraskused). Asbestiga kokkupuute oht on suurim töökeskkonnas. EL 27 liikmesriigis oli 2019. aastal hinnanguliselt 71 750 surmajuhtu, mis olid tingitud varasemast kokkupuutest asbestiga töökeskkonnas.10 Tervisekassa andmetel asbestoosi Eestis viimasel kahel aastal diagnoositud ei ole. 2022. aastal osutati tervishoiuteenuseid 23-le mesotelioomi diagnoosiga isikule ning 2023. aastal 7-le isikule (18.05 seisuga). Tööinspektsioonile on asbestitöödega alustamise teateid esitatud viimase viie aasta jooksul kokku 58. 2022 on esitatud kokku 11 teatist (viielt tööandjalt, kelle töötajate arv jääb vahemikku 4-22). Keskkonnaministeeriumile 2022. aastal omavalitsuste esitatud info põhjal on jätkuvalt kasutuses 664 092 tonni asbesti sisaldavaid materjale, millest 76 547 tonni on kavas ära anda perioodil 2021-2025 (68 omavalitsuse andmed 79st). Kooskõlas kehtiva direktiiviga näeb Eestis asbestitööde määrus ette töötaja asbestiga kokkupuute päevaseks piirnormiks 0,1 kiudu sissehingatava õhu ühes cm³-s, mis on mõõdetud või arvutatud 8- tunnise kokkupuuteaja aja-kaalu keskmisena. Asbestikiudude sisaldust õhus määrab Terviseamet, kes kasutab metoodikat HSG248 (PCM sarnane), mis uue piirnormi kehtestamisel ei ole enam sobilik. Liikmesriikide kokkuleppe kohaselt tuleks uueks asbestiga kokkupuutumise piirnorm kehtestada komisjoni eelnõus pakutud 0,01 kiudu cm³ kohta, mis on kümme korda rangem kehtivast piirnormist. Asbestikiudude loendamiseks tuleks edaspidi kasutada kaasaegsemat ja tundlikumat meetodit, elektronmikroskoopiat (EM), või muud meetodit, mis annab samaväärse või täpsema tulemuse.11 Uue tehnoloogia kasutuselevõtu üleminekuajaks peaks olema seitse aastat pärast direktiivi jõustumist. 27.04.23 võttis EP vastu muudatusettepanekud, millest peamised on:  asbesti piirnormiks kehtestada kuni 0,001 kiudu cm³ kohta (kehtivast 100 korda rangem);  uue mõõtmistehnoloogia kasutuselevõtuks kehtestada 4-aastane üleminekuperiood (direktiivide tavapärane ülevõtmisaeg on 2 aastat);  laiendada direktiivi materiaalset ja isiklikku kohaldamisala, sealhulgas uutele kiudsilikaatidele ning isikutele, kes ei puutu asbestiga kokku töökeskkonnas;  kaotada juhusliku ja madala intensiivsusega asbestiga kokkupuute erand. Kehtiv direktiiv näeb ette, et kui töötajate kokkupuude on pisteline ja väheintensiivne, ning kui riskihindamise tulemusel on üheselt selge, et asbestikiudude kontsentratsioon töökoha õhus jääb lubatud piiresse, ei pea tööandja teatud nõudeid täitma, nt esitama asbestitööde alustamise teadet või saama enne töö alustamist hinnangut töötaja terviseseisundi kohta, st rindkere eriuuringu põhjal. Erand kehtib ainult teatud tööde puhul, nt kui kogutakse proove, et kontrollida materjalis asbesti olemasolu. Töögrupis on antud ettepaneku kohta osa riike väljendanud paindlikkust, arvestades, et asbest on künniseta kantserogeen;  täiendada oluliselt asbestitööde alustamise teate sisu. Kehtiva direktiivi kohaselt tuleb tööandjal enne tööde alustamist esitada töökoha asukoht; kasutatava või käideldava asbesti liik ja kogus; seotud toimingud ja protsessid; kaasatud töötajate arv; töö alguskuupäev ja kestus; töötajate asbestiga kokkupuute piiramiseks võetud meetmed. EP soovib esitatava info nimekirja täiendada kokku kaheksas alapunktis. Seejuures osa ettepanekuid ei puuduta 10 Lassen, C. ja Christens, F. (COWI); Vencovska, J; Vencovsky, D. ja Garrett, S. (RPA), Schnekider, K. ja Dilger, M. (FoBiG). 2021. Lõpparuanne asbesti kohta. 11 Ka Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) riskihindamise komitee on märkinud, et PCM-i tulemused alahindavad kokkupuudet pikkade, kuid õhukeste asbestikiududega. Vt https://echa.europa.eu/et/rac-opinions-on-scientific- evaluations-of-oels. 6  töötingimusi ja on seega direktiivi kohaldamisalast väljas (nt „a plan for safe and sustainable waste disposal, including with regard to the destination of any asbestos-containing waste“), osa ettepanekuid on liiga detailsed ja küsitava lisandväärtusega (nt „list of the workers likely to be assigned to the site). Leiame, et lähtuda tuleks printsiibist „nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik“;  kehtestada täiendavad koolitusnõuded. EP ettepaneku kohaselt korraldatakse koolitus töösuhte alguses ja edaspidi vähemalt nelja aasta järel, iga kursus kestab vähemalt kolm tööpäeva. Koolitust pakub kvalifitseeritud ja sertifitseeritud asutus ja instruktor. Nii teoreetilisest kui praktilisest osast koosneva koolituse läbivad kõik töötajad, kes puutuvad või võivad kokku puutuda asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest pärineva tolmuga. Lisaks näeb EP ette täiendava tehnoloogiliste vahendite koolituse töötajatele, kes tegelevad lammutustööde või asbesti eemaldamisega. Näeme siinkohal EP ettepanekutel lisandväärtust, samas tuleb ka antud teemas hoiduda ülereguleerimisest. Vastavalt Vabariigi Valitsuses 29.11.2018. a kinnitatud ja Riigikogu EL asjade komisjonis 03.12.2018. a heaks kiidetud seisukohtadele peab Eesti oluliseks töötervishoiu ja -ohutusega seotud reeglite uuendamist, et neid ajakohasena hoida, sh töökeskkonnas esinevate kantserogeensete ainete ning nende piirnormide ülevaatamist uute teaduslike andmete alusel. Eesti EL poliitika 2022–2023 prioriteetide kohaselt on Eesti jaoks oluline pöörata tähelepanu EL algatustes töökeskkonnas erinevate ohtude ennetamisele. Kõigis poliitikavaldkondades tuleb läbivalt soodustada tervist toetava keskkonna loomist, et pikendada tervena elatud eluiga, sh ennetada vähki haigestumist. Vastavalt Vabariigi Valitsuses 17.11.2022. a kinnitatud ja Riigikogu EL asjade komisjonis 21.11.2022. a heaks kiidetud seisukohtadele toetab Eesti uute teaduslike andmete alusel töötaja asbestiga kokkupuute päevase piirnormina 0,01 kiudu sissehingatava õhu ühes cm³-s, mis on mõõdetud või arvutatud 8-tunnise kokkupuuteaja aja-kaalu keskmisena. Piirnormi mõõtmise meetodi kehtestamisel eelistame paindlikke lahendusi, mis võimaldavad liikmesriigil valida sobiv meetod. Vajaduse korral saame toetada asbestikiudude mõõtmist elektronmikroskoopial põhineva meetodi abil, kui selle kasutusele võtmiseks nähakse ette vähemalt 4-aastane üleminekuperiood. Eesti seisukoht Eesti eelistab töötaja asbestiga kokkupuute päevase piirnormina liikmesriikide üldises lähenemisviisis kokku lepitut Piirnormi mõõtmiseks vajaliku uue tehnoloogia kasutuselevõtuks eelistame liikmesriikide üldises lähenemisviisis ette nähtud 7-aastast üleminekuperioodi. Kui selle juurde ei ole võimalik läbirääkimistes jääda, saame nõustuda vähemalt 4-aastase üleminekuperioodiga. Eelistame mitte lisada eelnõusse Euroopa Parlamendi ettepanekuid teemades, mida Euroopa Komisjoni eelnõu ei sisaldanud, kuivõrd nende mõjusid ei ole piisavalt analüüsitud. Vajadusel saame siiski olla paindlikud, näiteks asbestiga juhusliku ja madala intensiivsusega kokkupuute erandi kaotamise suhtes. Samuti saame paindlikud olla asbestitööde eelteate täiendamise ning töötajate koolitamisnõuete osas. Täiendavate kohustuste kehtestamisel peame oluliseks ülereguleerimisest hoidumist, näiteks koolituspäevade arvu kehtestamine. 4. Nõukogu soovitus sotsiaaldialoogi tugevdamise kohta Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: soovituse vastuvõtmine Euroopa Komisjon avaldas 25. jaanuaril 2023. a sotsiaaldialoogi soovituse eelnõu,12 eesmärgiga toetada riike sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste edendamisel riigi tasandil. Eelnõu 12 Saadaval: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52023DC0038. 7 põhielementideks on: 1) sotsiaalpartneritega konsulteerimine majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kavandamise ja rakendamise üle; 2) sotsiaalpartnerite julgustamine kollektiivlepingute üle läbirääkimisi pidama ja neid sõlmima, austades samas nende sõltumatust ja kollektiivse tegutsemise õigust ning 3) sotsiaalpartnerite suutlikkuse tõhusam toetamine. Eelnõu põhineb EL toimimise lepingu artiklil 292 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga f (töötajate ja tööandjate esindamise ja huvide kollektiivkaitse), mille puhul on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik ühehäälsus. Soovituse kohaselt tuleb tagada avalikus ja erasektoris kõigil tasanditel kahe- ja kolmepoolse sotsiaaldialoogi jaoks toetav keskkond (sh kollektiivläbirääkimised), mis muu hulgas edendab tugevaid sõltumatuid ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone ning hõlmab meetmeid nende suutlikkuse suurendamiseks. Liikmesriikidel soovitatakse tagada, et sotsiaalpartnereid kaasatakse süstemaatiliselt, sisuliselt ja õigeaegselt tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning vajaduse korral majandus- ja muu avaliku poliitika kavandamisse ja rakendamisse, sh Euroopa poolaasta raames. Samuti soovitakse kindlustada sotsiaalpartnerite juurdepääs asjakohasele teabele nende liikmesriigi üldise majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning vastavate tegevusvaldkondade asjaomase olukorra ja poliitika kohta, mida on vaja, et osaleda sotsiaaldialoogis ja kollektiivläbirääkimistes. Lisaks soovitatakse tagada, et tööandjate esindusorganisatsioone ja ametiühinguid tunnustatakse sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste pidamiseks. Edendada tuleks kollektiivlepingute sõlmimist. Kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivlepingu mõistete definitsioonis lähtutakse varasemalt juba EL miinimumpalkade direktiivis kokkulepitust. Eesti vaatest on siinkohal oluline silmas pidada, et ametiühingute kõrval esineb ka muid töötajate esindusvorme, kes kollektiivläbirääkimistes osalevad. Eestis saavad töötajate esindajateks olla ka usaldusisikud, kellel on õigus pidada kollektiivläbirääkimisi ja sõlmida kollektiivlepinguid, kui ettevõttes puudub ametiühing. On oluline, et kollektiivläbirääkimiste edendamise jälgimisel võetakse arvesse ka kõik need kollektiivlepingud, mille on sõlminud usaldusisik. Hiljemalt 24 kuud alates soovituse avaldamisest tuleb riikidel esitada komisjonile sotsiaalpartneritega konsulteerides koostatud loetelu meetmetest, mis on võetud soovituse rakendamiseks. Eesti seisukohad sotsiaaldialoogi kohta on koostatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava seisukohtade raames, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22.04.2021. a. istungil ja heaks kiidetud Riigikogu EL asjade komisjonis 07.05.2021. a. Eesti toetab EL tasandil peetava valdkondliku sotsiaaldialoogi läbivaatamist ja sotsiaalpartnerite kokkulepete uue tugiraamistiku esitamist. Nõustume vajadusega edendada sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada kollektiivläbirääkimisi viisil, mis arvestab sotsiaalpartnerite huvide ja liikmesriikide eripäraga. Leiame, et innovaatilised lahendused, sealhulgas programmid noorte liidrite toetamiseks, võivad olla abiks sotsiaaldialoogi edendamisel. Nõustume vajadusega luua või arendada riigisiseseid kollektiivlepingute andmekogusid, mis annavad parema läbipaistvuse töötingimuste kollektiivseks kujundamiseks ja soodustavad sotsiaaldialoogi arengut. Eesti seisukoht Eesti toetab soovituse vastuvõtmist. Kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivlepingute mõistete kasutamisel toetame miinimumpalkade direktiivis kokku lepitud sõnastusest lähtumist. Peame oluliseks, et kollektiivläbirääkimiste edendamise jälgimisel võetakse arvesse lisaks ametiühingute sõlmitud kollektiivlepingutele ka kollektiivlepingud, mis on sõlmitud töötajate usaldusisikute kaudu. 8  5. Euroopa poolaasta: Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee esimeeste ülevaade sotsiaalse konvergentsi raamistiku võtmesõnumitest. a) 2023. aasta riigipõhised soovitused b) Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee hinnang 2023. aasta riigipõhistele soovitustele ja 2022. aasta riigipõhiste soovituste rakendamise kohta Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline arutelu, 2023 riigipõhiste soovituste heakskiitmine, tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee arvamuse heakskiitmine Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee esimehed tutvustavad komiteede arvamust sotsiaalse konvergentsi raamistiku (Social Converence Framework, SCF)13 kasutuselevõtu kohta. Arvamus on koostatud tuginedes 2022. aastal moodustatud töörühma14 töö tulemustele. Komiteed järeldasid, et sotsiaalse konvergentsi raamistiku kasutuselevõtt võib anda võimaluse koostada struktureeritum ja sügavam analüüs tööhõive ja sotsiaalsete riskide kohta nii riiklikul kui EL tasandil. Raamistik on planeeritud rakendada kaheetapilisena, millest: (1) esimeses etapis täiendatakse juba kasutusel olevaid hindamisraamistikke (nt sotsiaalne tulemustabel, ühine hindamisraamistik ((JAF)) kriteeriumidega, mis aitavad tuvastada pikemaaegseid, põhjalikuma analüüsi vajalikkusele viitavaid riske ning (2) teises etapis kasutatakse riskide tõsiduse hindamiseks juba rohkem kvantitatiivseid ja kvalitatiivseteid andmeid ning kaalutakse ka juba rakendatavate poliitikameetmete mõju. Riikide kohta koostatavad aruanded oleksid aluseks komiteedes tehtavale mitmepoolsele järelevalvele, mille põhjal omakorda koostatakse iga aasta juunis nõukogu järeldused sotsiaalse konvergentsi kohta. Siiski ei oleks sotsiaalse konvergentsi raamistiku alusel tuvastatud riskid automaatselt sisendiks riigipõhistele soovitustele. Riikide toetus uue protsessi sisseviimisele ei ole olnud üksmeelne. Sotsiaalse mõõtme nähtavuse suurendamise vajalikkust Euroopa poolaastas küll toetatakse, kuid mitmed (sh Eesti, aga ka Ungari, Poola, Iirimaa, teatud määral ka Põhjamaad) on juhtinud tähelepanu, et esmalt on vaja kokku leppida kasutatavates mõistetes ja uue protsessi lisandväärtuses olemasolevate sotsiaalseid mõjusid hindavate raamistike kõrval. Kaheldud on ka selles, kas lisanduvad analüüsid ja dokumendid aitavad suurendada sotsiaalküsimuste nähtavust Euroopa poolaastas ning aitavad kaasa selgete sõnumite edastamisele. Samuti on mitmed riigid väljendanud muret seoses võimaliku administratiivse koormuse kasvuga. 2023. aasta riigipõhised soovitused 24. mail 2023 avaldas Euroopa Komisjon kevadpaketi ja sellega koos uued riigipõhised soovitused, mis on suunatud tugeva, tulevikukindla ja konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamisele ning mida peaks aitama saavutada kõigi poliitikavaldkondade ühtne lähenemisviis keskkonnasäästlikkuse, tootlikkuse, õigluse ja makromajandusliku stabiilsuse vallas. Seatud sihtide elluviimist koordineerib Euroopa poolaasta ning rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) ning ühtekuuluvuspoliitika programmide kaasabil. Komisjoni kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab Euroopa Liidu majandus sellel ja järgneval aastal vastavalt 1% ja 1,7%, inflatsioon aeglustub 2024. aastaks 3,1%le, tööhõive kasvab kergelt (0,5%) ning töötuse määr jääb veidi üle 6%. 2023 riigiaruannetes tehakse kokkuvõte iga liikmesriigi sotsiaalmajanduslikest väljakutsetest. Riigiaruannetele tuginevad riigipõhised soovitused toetavad digitaalset ja rohelist üleminekut ning konkurentsivõimet, andes liikmesriikidele juhiseid majanduslike ja sotsiaalsete väljakutsetega toimetulemiseks, mida taaste- ja vastupidavuskavades ei käsitleta või käsitletakse osaliselt. Eestile on tehtud soovitused tugevdada sotsiaalset kaitset, sealhulgas tegeleda eakate vaesuse leevendamisega, ja 13 Varasema nimega sotsiaalsete tasakaalustamatuste protseduur (Social Imbalances Procedure, SIP). Arutelud võimaliku uue sotsiaalsete näitajate hindamise üle algasid detsembris 2021, mil BE ja ES esitasid ettepaneku sotsiaalsete tasakaalustamatuste hindamise protseduuri juurutamiseks sarnaselt juba Euroopa Semestri raames kasutusel oleva makromajandusliku tasakaalustamatuste protseduuriga (Macroeconomic Imbalances Procedure, MIP). 14 Töörühma ülesanne oli välja töötada uue hindamisraamistiku metodoloogilised lahendused ning viia läbi pilootprojekt. Töörühmas osalemine oli vabatahtlik. Töörühma kuulusid järgmised liikmesriigid: BE, CZ, DE, EE, EL, ES, FI, FR, HR, HU, IE, IT, LU, LT, LV, MT, NL, PL, PT, SI, SK. 9 laiendada töötushüvitiste ulatust, eelkõige lühiajalistele ja ebastandardsete töövormidega töötajatele. Samuti, parandada juurdepääsu tervishoiule ja pikaajalisele hooldusele ning parandada nende taskukohasust, tagades eelkõige nende jätkusuutliku rahastamise. Komisjon teeb kevadpaketi raames ettepaneku kanda 2022. aasta tööhõivesuunised üle 2023. aastasse, kuna need juba kajastavad Covid-19 järgset olukorda ning võtavad arvesse Ukraina sõja võimalikke mõjusid. Komisjon rõhutab ka EL 2030. aasta peamiste eesmärkide ning riiklike tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise eesmärkide edusammude jälgimise olulisust. Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee hinnang Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee hinnang 2023. aasta riigipõhistele soovitustele ja varasemate aastate riigipõhiste soovituste täitmise kohta ei ole memo esitamise ajaks valmis. Komiteedes toimunud arutelude põhjal võib eeldada, et riigid tervitavad 2023. aasta riigipõhiseid soovitusi. Eeldatavalt saavad hinnangus tähelepanu sotsiaalkaitsesüsteemide piisavuse ja rahastuse kestlikkuse väljakutsed, mis tulenevad nii suurtest trendidest nagu rahvastiku vananemine, muutuv tööelu, digi- ja rohepööre kui Covid-19 pandeemia, energiakriisi ja Ukraina vastu toimuva Venemaa agressioonisõja pikaajalistest sotsiaalsetest mõjudest. Samuti võib oodata komiteede tõdemust, et Euroopa Poolaasta on jätkuvalt parim tööhõive-, sotsiaal-, majandus- ja fiskaalpoliitikaid koordineeriv tööriist. Traditsiooniliselt võib eeldada ka hinnangut Euroopa Liidu fondide tähtsuse kohta riigipõhiste soovituste ja struktuursete reformide elluviimisel ning tähelepanekut, et reformide elluviimiseks tuleb anda aega rohkem kui üks aasta ja millest tulenevalt on komiteedes asjakohane jätkata ka riigipõhiste soovituste täitmise ülevaatamise ja temaatiliste aruteludega. Eesti lähtub 03.03.2022 Vabariigi Valitsuses ja 7.03.2022 Riigikogu EL asjade komisjonis heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatise „COVID-19-järgne ELi majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“ kohta. Eesti seisukoht Eesti peab oluliseks jälgida makromajanduslike tasakaalustamatuste kõrval ka sotsiaalseid suundumusi liikmesriikides. Samas oleme kõhklevad kavandatava sotsiaalse konvergentsi raamistiku lisandväärtuses. Näeme riski, et uue hindamisraamistikuga lisanduvad analüüsid ei suurenda Euroopa poolaasta läbipaistvust ega aita kaasa selgete sõnumite edastamisele. Samuti ei ole selget kokkulepet, milliseid järeldusi uue protsessi pealt tegema hakatakse ning kui suure koormuse protsess riikidele kaasa toob. Kuna sotsiaalse konvergentsi raamistiku kasutusele võtmine ei eelda ministrite formaalset heakskiitu, siis võtame arutelu tulemuse teadmiseks. Leiame, et Euroopa poolaasta ning riigipõhised soovitused on jätkuvalt väärtuslikud tööriistad. Toetame seatud eesmärkide täitmise jälgimist nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide tasandil. Eestile antud riigipõhised soovitused tegeleda vanemaealiste vaesuse leevendamise, töötute sotsiaalse kaitse parandamise ning tervishoiu ja pikaajalise hoolduse rahastamise kestlikkusega on kooskõlas valdkondlike prioriteetidega. 6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid, mis käsitlevad võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavaid nõudeid Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldise lähenemisviisi heakskiitmine Komisjon avaldas 7.12.2022 kaks võrdõigusasutuste direktiivi eelnõu: võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ja võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta isikute võrdse kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust, isikute võrdse kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku usutunnistusest või veendumusest, puudest, 10 vanusest või seksuaalsest sättumusest, naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega. Avaldatud direktiivide eesmärk on luua siduvad õigusnormid võrdõigusasutuste rolli ja sõltumatuse tugevdamiseks, et nad saaksid diskrimineerimise probleemiga Euroopas tulemuslikumalt tegeleda. Eelnõudega soovitakse laiendada võrdõigusasutuste volitusi. Kui seni näeb EL õigus võrdõigusasutustele ette rolli seoses nelja direktiivi elluviimisega (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv (2000/43/EÜ), soolise võrdõiguslikkuse direktiiv kaupade ja teenuste valdkonnas (2004/113/EÜ), soolise võrdõiguslikkuse direktiiv tööhõive valdkonnas (2006/54/EÜ) ja soolise võrdõiguslikkuse direktiiv füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise valdkonnas (2010/41/EL)) 15, siis eelnõudega laiendatakse nende volitusi veel kahele olemasolevale direktiivile – võrdse tööalase kohtlemise direktiivile (2000/78/EÜ) ja soolise võrdõiguslikkuse direktiivile sotsiaalkindlustuse valdkonnas (79/7/EMÜ). Eelnõude kohaselt soovitakse laiendada võrdõigusasutuste volitusi ka võrdse tööalase kohtlemise direktiivile (2000/78/EÜ) ja soolise võrdõiguslikkuse direktiivile sotsiaalkindlustuse valdkonnas (79/7/EMÜ), mis ei sisalda võrdõigusasutustele volitusi andvaid sätteid, kuid praktikas on paljudes riikides ka nendes valdkondades võrdõigusasutustele tegutsemisõigus antud. Eelnõud näevad ette, et liikmesriikidel tuleb tagada võrdõigusasutuste sõltumatus, piisavad inim-, tehnilised ja rahalised vahendid ning teenuste kättesaadavus kõigi ohvrite jaoks. Ühtlasi peaks avaliku sektori asutused võrdõigusasutustega konsulteerima õigusloome- ja poliitikakujundamise protsessis diskrimineerimise ja võrdse kohtlemisega seotud küsimustes ning neil peaks olema suuremad volitused diskrimineerimisjuhtumite lahendamisel. Eelnõude kohaselt tuleb tegeleda ka teadlikkuse suurendamisega võrdõigusasutuste teenustest ning võrdõigusasutused peaksid korrapäraselt võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise olukorra kohta aruandeid avaldama ja soovitusi andma. Kehtivate võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste direktiivide alusel kõigis liikmesriikides tegutsevad võrdõigusasutused (Eestis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik) on pädevuse, iseseisvuse, vahendite jm osas riigiti üsna erinevad, mistõttu on ebaühtlane ka direktiividega sätestatud õiguste kaitse. Euroopa Komisjoni 2018. a. võrdõigusasutuste teemaline soovitus ei ole oma eesmärke täitnud, mistõttu ongi komisjon käesoleva ettepanekuga välja tulnud. Tegemist on kahe sisuliselt identse direktiivi ettepanekuga, mis erinevad vaid õigusliku aluse poolest, kuna algatusega seotud kuus direktiivi põhinevad kahel erineval õiguslikul alusel, mis nõuavad erinevat vastuvõtmismenetlust. Esimese direktiivi eelnõu õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 157 lõige 3, mille järgi menetletakse direktiivi tavamenetluse kohaselt. Paralleelne direktiivi eelnõu põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lõikel 1, mille kohaselt rakendub ühehäälsuse nõue ning nõusolekuprotseduur. Eesti toetab direktiivide eesmärki kehtestada võrdõigusasutustele miinimumnõuded, kuid peab mitmetes aspektides (sh õiguste kaitse tõhustamise meetmed, teavitus-, ennetus-, edendus- ja aruandluskohustus ning selleks ette nähtud raamistik) eelnõus vajalikuks komisjoni ettepanekuga võrreldes vähemat detailsust ja koormavust ning liikmesriikide autonoomia ja eripäradega arvestamist. Samuti soovime, et austataks võrdõigusasutuste iseseisvat otsustusõigust oma töökorralduse üle. Meie eesmärk on hoida ära liigset bürokraatiat, mis arvestades voliniku institutsiooni väiksust, võiks hakata mõjutama pakutava teenuse kvaliteeti. Eesti eelistab, et kaht direktiivi menetletaks võimalikult samaaegselt ja ühetaoliselt, et vältida erinevat tulemust direktiivide rakendumisel. Erinev tekst tähendaks paratamatult potentsiaalseid õiguslikke hierarhiaid, erinevat regulatsiooni ja kohustusi erinevate valdkondade ning tunnuste lõikes. See aga ei aita kaasa direktiivide eesmärkide saavutamisele. 15 Lisaks välja toodud neljale direktiivile sisaldab töö- ja eraelu tasakaalu direktiiv 2019/1158 ristviidet 2006/54/EÜ direktiivis võrdõigusasutustele antud ülesannetele ka selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate diskrimineerimisjuhtude puhul. 11 Direktiividega riikidele pandavad nõuded on Eestis paljuski juba täidetud. Küll aga tuleks näiteks voliniku valimise protseduur tulevikus seaduses täpsemalt kirjeldada, samuti täpsustuvad voliniku aruannete, soovituste ja ülevaadete andmise kohustused ning voliniku õigused osaleda kohtumenetlustes. Direktiivi aruteludel sotsiaalküsimuste töögrupis tekitas kõige enam vaidlusi kohtuvaidlusi reguleeriv säte (art 9), mis oli ka Eesti jaoks problemaatiline, kuid eesistuja pakutud lahendus on tunduvalt paindlikum ning kõikidele liikmesriikidele vastuvõetav. Võrreldes algse tekstiga, mis sätestas ranged kohtumenetluses osalemise tingimused, antakse kompromissina võrdõigusasutusele õigused osaleda kohtuvaidlustes riigi poolt valitud viisil ning neil on õigus pakkuda alternatiivseid vaidluste lahendamise viise vastavalt riigi praktikale. Vabariigi valitsuse seisukohad direktiivi eelnõude kohta on kinnitatud 18.05.2023 ja ELAK-is heakskiitmisel 09.06.2023. Eesti seisukoht Eesti toetab üldise lähenemisviisi heakskiitmist. Toetame direktiivide eesmärki kehtestada võrdõigusasutustele miinimumnõuded, et tagada võrdse kohtlemise põhimõtte parem rakendumine, abistada diskrimineerimise ohvreid tulemuslikult õiguskaitsele juurdepääsemisel ning ennetada diskrimineerimist. Eelistame, et kaht direktiivi menetletaks ja võetaks vastu võimalikult samaaegselt ja ühetaoliselt vältimaks eelnõude sisu lahknemist menetluse käigus, aga ka erinevat tulemust direktiivide rakendumisel. 7. Nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline arutelu ja eduaruanne Komisjon tuli võrdse kohtlemise direktiivi eelnõuga välja 2008. aasta juulis ning arutelud kestavad siiani. Direktiivi eelnõu eesmärk on rakendada võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tööturust väljapoole jäävates valdkondades, keelates diskrimineerimise tervishoius, sotsiaalkindlustuses, sotsiaalabi ja sotsiaaleluaseme kättesaadavusel, hariduse ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste pakkumisel ja kättesaadavuse võimaldamisel. Eelnõu läbirääkimised nõukogus on pikalt pausil olnud, kuna direktiivi vastuvõtmiseks on vajalik ühehäälsus ning PL ja DE on selle saavutamist takistanud. 2022 a. toimus kaks töögrupi arutelu, kus tulles vastu valdava enamuse riikide soovile, kaotas eesistuja (CZ) tekstist ajutise erandi taotlemise võimaluse seoses puuetega inimestele mõistlike kohanduste (reasonable accomodation) tegemisega ning paindlikkuse suurendamiseks pikendati üleminekuaega kahe aasta võrra. 2023 on toimunud üks töögrupi kohtumine ning selle kohta esitatakse nõukogule käesolev aruanne. Eesti on olnud seisukohal, et võrdse kohtlemise direktiiv16 tuleks vastu võtta, kuna see on oluline viimane lüli EL võrdse kohtlemise acquis terviklikkuse seisukohalt. Diskrimineerimisvastase kaitse ulatus ELis on täna erinev sõltuvalt tunnusest. Puude, usu või veendumuse, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel on diskrimineerimine keelatud ainult töö- ja kutseõppe valdkonnas, samas kui soo, rahvuse ja rassi puhul on diskrimineerimine keelatud ka teistes valdkondades (sh nt sotsiaalkaitse ning kaupade ja teenuste saamise valdkonnas). ELis on diskrimineerimisvastane kaitse ebaühtlane eelkõige sotsiaalkaitsele ja haridusele juurdepääsu tagamisel ning avalike kaupade ja teenuste kättesaadavuse 16 KOM(2008) 426 lõplik ja 10740/19. 12 tagamisel, kuna liikmesriikidel on erineva ulatusega diskrimineerimisvastased regulatsioonid. Seetõttu ei ole ELis inimestele tagatud ühesugune kaitse kõikides valdkondades ning sellel võib lisaks sotsiaalsetele mõjudele olla negatiivne mõju ka inimeste liikumisvabadusele. ELPOL 2022-2023 kohaselt peab diskrimineerimisvastane kaitse olema ELi tasandil rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude ning seksuaalse sättumuse alusel ühesugune. Direktiivi vastuvõtmine toetab ka meie siseriiklike püüdlusi laiendada võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala. VV kinnitas seisukohad direktiivi kohta 21.08.2008, ELAK kiitis heaks 29.08.2008 ning täiendavad seisukohad vastavalt VV 8.07.2011 ja ELAK 19.09.2011. Lisaks kinnitas VV seisukohad EL tasandi võrdse kohtlemise valdkonna arendamise kohta 15.10.2019, mille ELAK kiitis heaks 21.10. 2019. Eesti seisukoht Selleks, et parimal viisil tagada kõigi inimeste võrdne kohtlemine ELis, on oluline liiduülese ja ühtse õigusliku regulatsiooni olemasolu. Selleks on vajalik diskrimineerimisvastase kaitse ühtlustamine EL- is kõigi tunnuste alusel ka haridusele ja sotsiaalkaitsele juurdepääsul ning avalike kaupade ja teenuste kättesaadavuse tagamisel. Võimalikud piirangud peavad olema objektiivselt põhjendatud õiguspärase eesmärgi kaudu ning eesmärgi saavutamise vahendid peavad olema asjakohased, vajalikud ja proportsionaalsed. Eesti toetab võrdse kohtlemise direktiivi kiiret vastuvõtmist ning oleme vajadusel valmis direktiivile nõukogus oma poolthääle andma. 8. Nõukogu järeldused soolõime kohta poliitikates, programmides ja eelarvetes Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: järelduste vastuvõtmine Nõukogu järeldused tuginevad EIGE17 raportile „Tõenditest tegevusteni: soolise võrdõiguslikkuse ja soolõime COVID-19 taastumisel“. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava üheks eesmärgiks on tagada võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused naiste ja meeste vahel kõikides valdkondades, sealhulgas tööturul osalemisel, töötingimustes ja karjääri arengutes ning naistel ja meestel on õigus sama väärtusega töö tegemisel võrdsele töötasule. Seetõttu on üheks eesmärgiks seatud soolise palgalõhe vähendamine poole võrra aastaks 2030 võrreldes aastaga 2019. Nõukogu järeldustega kutsutakse liikmesriike üles astuma samme soolõime edendamiseks tagades selle rakendamise ja integreerimise kõikidel tasanditel efektiivselt ja laiapõhjaliselt ning kaasates soolise võrdõiguslikkuse eksperte kõikides poliitikakujundamise etappides. Euroopa Komisjoni kutsutakse üles koguma, analüüsima ja avalikustama soopõhiseid statistilisi andmeid, tagama soolise võrdsuse Euroopa semestri raamistikus rahanduse, majanduse ja tööturu reformides ning jälgima ja hindama soolõime efektiivsust. Lisaks kutsutakse komisjoni edendama „soolise eelarvestamise“18 kontseptsiooni ning integreerima soolist võrdõiguslikkust tulevikus ka kriisireguleerimise pakettidesse. Eesti seisukoht Eesti toetab järelduste vastuvõtmist. 17 European Institute for Gender Equality. 18 gender budgeting’Euroopa Nõukogu definitsioon - “gender-based assessment of budgets incorporating a gender perspective at all levels of the budgetary process and restructuring revenues and expenditures in order to promote gender equality“. 13 Sidusa ühiskonna tagamiseks ELi-üleselt tuleb edendada võrdseid võimalusi ning soolist võrdõiguslikkust läbivalt kõigis poliitikavaldkondades ja otsustustasanditel sh kasutades parimal võimalikul moel ära soopõhiseid andmeid ning edendades „soolise eelarvestamise“ kontseptsiooni. Koostajad: Annely Salumaa, nõunik, [email protected]; Berit Marksoo, nõunik, [email protected]; Eha Lannes, nõunik, [email protected]. 14  Riigikantselei [email protected] Meie 05.06.2023 nr 1.4-1.1/2330-1 Rahukohtu 3 Tallinn, 15161, Harju maakond Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijaküsimuste nõukogu 12. juuni 2023. a istungil Esitame Vabariigi Valitsuse 8. juuni 2023. a istungile Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijaküsimuste nõukogu (EPSCO) 12. juuni 2023. a istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Memo Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu juurde Triin Uusberg 6269 240 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952