Pöördumine

RÄPINA VALD Ülle Madise Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8 02.06.2023 nr 8-4/2023/854-1 15193, Tallinn [email protected] koopia: Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Sotsiaalministeerium [email protected] Pöördumine seoses hooldereformiga Alates 1. juulist 2023 tekib kohalikel omavalitsustel kohustus katta hooldekodu kohamaksumusest hoolduskulud. Sotsiaalhoolekande seaduse (01.07.2023 jõustuv redaktsioon) (edaspidi SHS) § 22¹ lg 1 kohaselt kui kohaliku omavalitsuse üksus on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele, rahastatakse teenuskoha maksumust teenuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja isikult võetavast tasust. Hoolduskulude hulka kuuluvad hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulud ja tööriietuse, tervisekontrolli ning koolituskulud (SHS § 22¹ lg 2). Teenust saav inimene tasub ülejäänud osa teenuse maksumusest, mis on peamiselt majutuse, toitlustuse jt teenuse osutamisega seotud kulud. SHS § 22¹ lg 3 alusel on võimalik kohaliku omavalitsuse üksusel kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulude tasumise piirmäär, kuid see peab siiski tagama teenuse saajale teenuse kättesaadavuse ning arvestama käesoleva seaduse § 22 lõike 6 alusel kehtestatud hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvu nõudeid. 2023.a riigieelarve toetusfondist on kohalikele omavalitsustele eraldatud rahalised vahendid eelnevalt nimetatud kohustuse täitmiseks, kuid eraldatud vahendite hulka arvestades, jääb meile suuresti arusaamatuks, millest lähtudes ja millistele alustele toetudes vahendeid eraldati. Jagades toetuse summa hooldekodudes olevate inimeste arvuga saab Räpina vald toetust inimese kohta kuus 379,96 eurot (tänase seisuga on üldhooldusteenusel 104 Räpina valla elanikku ja eraldatud toetus on 237 093 eurot). Samas on omavalitsusi, kellele eraldatud toetus inimese kohta kuus on üle 1000 euro ning ka omavalitsusi, kellele on eraldatud raha, kuid kellel puuduvad üldhooldusteenusel viibivad isikud. Mingil põhjusel on teise poolaasta tuluks arvestatud ka kogu 2022.a valla eelarvest tasutud üldhooldusteenusele kulunud summa. 2022. aastal toetas vald 59 inimese üldhooldusteenuse kulusid keskmiselt 236 euroga inimese kohta kuus. Samas on hooldusasutused tõstnud oma teenuste tasusid juba alates jaanuarist 2023. Räpina vallas on 2023.a 4 kuuga kulunud üldhooldusteenusele 1,25 korda enam vahendeid kui Kooli 1, Räpina 64504 Põlvamaa tel +372 799 9500 e-post [email protected] registrikood 75025503 faks +372 799 9518 www.rapina.ee 2022.a 4 kuuga (2022.a 4 kuud 67 509 eurot, 2023.a 4 kuud 84 134 eurot). Arvestades valla eelarves planeeritut jääb teise poolaasta kulude katmiseks vahendeid ligikaudselt 45 000 eurot. Seega on ilmselge, et riigi poolt eraldatud vahenditest, samuti ka meie endi rahalistest vahenditest ei piisa SHS § 22¹ lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmiseks. Samuti paneb peatselt jõustuv sotsiaalhoolekande seaduse muudatus omavalitsustele kohustuse katta teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus (SHS § 22¹ lg 5). Räpina Vallavalitsuse sotsiaalosakond on teinud arvutused käesoleval ajal hooldusteenusel viibivate Räpina valla isikute kohta. Hooldusteenusel on 104 isikut ja nende hoolduskulu kuus on 62 209 eurot, poolaastas 373 254 eurot. Väikese sissetuleku hüvitised moodustavad kuus 3294 eurot, poolaastas 19 764 eurot. Lisaks tuleb omavalitsusel kanda isikute eest, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või ülalpidajatel ei jätku vahendeid, ka teenuse maksumuse osa, mis ületab hoolduskulu ja väiksema sissetuleku hüvitise. Selleks kulub täiendavalt 13 742 eurot kuus, poolaastas 82 452 eurot. Kogukulu poolaasta kohta on 475 470 eurot. Teenuse eest tasumiseks on toetusfondi vahendid 237 093 eurot ja valla eelarve 45 000 eurot. Seega minimaalselt 193 000 eurot on puudu. Ja siia hulka pole arvestatud võimalikku kulu abivajajate „taskurahale“, transpordile, ravimitele jne, mis samuti finantseeritakse omavalitsuse eelarvest. Olles eelarvet ja rahalisi vahendeid kalkuleerinud, hinnanud ning analüüsinud leiame, et olemasolevad rahalised vahendid on ilmselgelt ebapiisavad ka SHS § 22¹ lg 5 nimetatud kohustuse täitmiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 kohaselt täidavad omavalitsused seaduste alusel kahte liiki ülesandeid – omavalitsuslikke ülesandeid ja riiklikke ülesandeid. KOKS § 6 lõikest 1 tulenevalt on sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmise korraldamine vallas või linnas iseenesest omavalitsusüksuse ülesanne. Avaliku ülesande olemusliku kuuluvuse määramise üheks kriteeriumiks on ka õigusliku reguleerimise põhjalikkus. Kui omavalitsusüksusel ei jää ülesande täitmise viisi ja laadi suhtes mingit otsustusõigust, võib see praktikas tähendada seda, et seaduse järgi omavalitsusüksuse täidetav ülesanne on oma olemuselt riiklik (Kohustuslike kohaliku omavalitsuse ülesannete ja kohaliku omavalitsuseüksuste täidetavate riiklike ülesannete piiritlemise juhend, lk 12). Eeltoodut arvesse võttes leiame, et alates 01.07.2023 jõustuv SHS § 22¹ lg 1 paneb omavalitsusele väga konkreetsed rahalised kohustused. SHS määratleb ära, millised hooldustöötajate ja abihooldustöötajatega seotud konkreetsed kulud omavalitsus kandma peab. Samuti SHS § 22¹ lg 5 määratleb täpselt omavalitsuste rahaliste kohustuste ulatuse. Omavalitsusüksustel puudub siinkohal kaalutlusõigus, s.h kellele ja millises ulatuses maksta. Seega oleme seisukohal, et SHS §-st 22¹ omavalitsusüksustele alates 01.07.2023 tulenevad ülesanded on riiklikud ülesanded. EV põhiseaduse § 154 lõike 2 ja KOKS § 6 lõike 5 alusel tuleb nende ülesannete täitmine rahastada täielikult riigieelarvest ning antud juhul tuleks hooldereformiga seotud kulud katta riigil. Palume õiguskantsleri hinnangut hooldereformiga seotud kuludeks eraldatud rahaliste vahendite jagamise aluste osas, mh vastust küsimusele, kas omavalitsusi on koheldud võrdselt. Samuti palume hinnangut, kas antud juhul on tegemist oma olemuselt riikliku ülesandega, mille rahastamise peab tagama riik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Sibul Volikogu esimees (allkirjastatud digitaalselt) Enel Liin Vallavanem -2- -3- Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.06.2023 16:16 Adressaat: <"Info">; Eesti Linnade ja Valdade Liit <[email protected]>; <"RAM Info">; <"SM Info"> Teema: Pöördumine seoses hooldereformiga Tere Edastame pöördumise. Lugupidamisega Piret Paulson vallasekretär