Otsuse edastamine

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.06.2023 14:46 Adressaat: <"SM Info">; Saaremaa Vallavalitsus <[email protected]> Teema: Vaideotsus Manused: 11.4-923826 02.06.2023 Otsus.asice Teile on saadetud Riigi Tugiteenuste Keskuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument. Pealkiri: Vaideotsus Registreerimise kuupäev: 02.06.2023 Registreerimise number: 11.4-9/23/826 Riigi Tugiteenuste Keskus e-post: [email protected] tel: 663 8200 Tähelepanu, tegu on kirjaga, millele vastates Teie kiri adressaadini ei jõua. Vastus palume saata [email protected]. Sotsiaalministeerium [email protected] Suur-Ameerika tn 1 02.06.2023 nr 11.4-9/23/826 10122, Harju maakond, Tallinn Registrikood: 70001952 VAIDEOTSUS Tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigetele 2 ja 3, sotsiaalkaitseministri 06.11.2018 käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud sotsiaaltranspordi korraldusmudelite testimise toetuse andmise tingimuse punktile 7.8.2 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus otsustab: jätta Sotsiaalministeeriumi vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 10.03.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4-9/23/455 kehtetuks tunnistamata. Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel lahendab õigusliku vaidluse Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 lõike 3 alusel asjaomased ministrid. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus. 1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus Sotsiaalkaitseministri 06.11.2018 käskkirja nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ (edaspidi käskkiri) kinnitatud sotsiaaltranspordi korraldusmudelite testimise toetuse andmise tingimuse punkti 7.8.2 alusel vaatas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või vaide lahendaja) läbi Sotsiaalministeeriumi (edaspidi vaide esitaja) 05.04.2023 esitatud vaide nr 2- 5.1/1446-2. Vaide esitaja taotleb vaides RTK 10.03.2023 otsuse nr 11.4-9/23/455 finantskorrektsiooni tegemise kohta kehtetuks tunnistamist või alternatiivselt kohaldatud finantskorrektsiooni määra vähendamist, kui RTK jätab vaide otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Vaide juurde on lisatud projekti partneri Saaremaa Vallavalitsuse arvamus RTK finantskorrektsiooni tegemise otsuse kohta, kuivõrd projekti partner viis läbi finantskorrektsiooni otsuses oleva vaidlusaluse hanke.  2. Asjaolud RTK tegi Sotsiaalministeeriumile kui toetuse saajale 10.03.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4-9/23/455, mille kohaselt ei ole Saaremaa Vallavalitsus (edaspidi projekti partner või hankija) riigihanke viitenumbriga 234101 „Saaremaa Valla sotsiaaltransporditeenuse raamhange“ (edaspidi riigihange nr 234101) osade 4 ja 7 alusel sõlmitud raamlepingute täitmisel järginud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Projekti partner on ületanud riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 sõlmitud raam- ja hankelepingute eeldatavat kogumaksumust. Hanketeates märgitud raamlepingu eeldatava ehk antud juhul maksimaalse kogumaksumuse ületamine on faktiliselt raamlepingu tingimuste muutmine ning tegemist on olulise muudatusega, mis on RHS § 30 lg 1 ja § 123 lg 1 p 7 kohaselt koostoimes RHS § 123 lg 2 punktidega 1 ja 3 keelatud. Kuivõrd projekti partner muutis õigusvastaselt raamlepingute tingimusi ja jättis korraldamata riigihanke teenuse tellimiseks osas, mis ületas raamlepingute maksimaalset maksumust, rikkus ta sellega ühtlasi ka RHS § 3 punkte 1, 2, 3 ja 5. 3. Vaide põhjendused Sotsiaalministeerium esitas 05.04.2023 RTKle vaide nr 2-5.1/1446-2, kus ta ei nõustu finantskorrektsiooni otsusega, jäädes finantskorrektsiooni otsuse eelnõule esitatud vastuväidete juurde ning nõustudes projekti partneri poolt otsuse eelnõule ja otsusele esitatud vastuväidetega. Täiendavalt rõhutab vaide esitaja vaides, et sotsiaaltranspordi riigihanke nr 234101 alusdokumentidest tulenevalt võib lepingu ulatust piiritleda kolme näitaja kaudu: lepingu tähtaeg, lepingu maksumus ja lepingu maht. VÕS ei määra lepingu tingimustele nö hierarhiat, et kui neist näitajatest tulenevalt tekivad kollisioonid. Asjaolu, et tähtaeg on raamlepingu olulisim tunnus, tuleneb juba raamlepingu mõistest, mille kohaselt on raamleping ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused. Lepingu tähtaeg on ainuke näitaja, mida on hanke läbiviimise hetkel võimalik üheselt ja lõplikult määratleda. Riigihanke 234101 tulemusena sõlmitud lepingute täitmisest võib järeldada, et nii tellija kui ka teenus osutajad mõistsid lepingu tingimusi ühtemoodi selliselt, et nad on oma lepinguliste kohustustega seotud kogu lepinguperioodi, mille vältel osutatava teenuse maht on indikatiivne (st teenust võib olla vaja rohkem, aga ka vähem). Seega on RÜ seisukoht ekslik, et hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtjate arv oleks olnud suurem, kui hankija oleks hanketingimustes hanke eeldatavat/maksimaalset mahtu näidanud suuremana, kuid jätnud lepingu tähtaja ja muud tingimused samaks. Riigihanke tingimused nägid ette võimaluse hankijal tellida täiendavalt teenust (lepingu p 2.3.1): Tellijal on õigus täiendavalt sõlmida hankeleping Raamlepingu pooleks oleva vabalt valitud pakkujaga eeldusel, et sõlmitud hankelepingud ei rahulda veovajadust ja nende hankelepingute kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu Raamlepingu maksumusest ja iga sellise hankelepingu maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär (RHS § 30 lg 8). Seega tuleks sellest hanketingimusest tulenevalt riigihanke nr 234101 maksimaalse maksumusena lähtuda summast 230 00 eurot (eeldatav maksumus) + 20%. Seega tellitud teenused mahus ja maksumuses eeldatav maksumus + 20% on tehtud kooskõlas hanketingimustega ning seega õiguspärased ja abikõlblikud. Seega tuleb riigihanke nr 234101alusedokumente tõlgendada selliselt, et hanketeates on järgitud raamlepingu eeldatav maksumus ning raamlepingu maksimaalne maksumus tuleneb raamlepingu punktis 2.3.1. Direktiiv 2014/24/EL artikkel 72 lõige 2 annan hankijale õiguse de minimis muudatuste tegemiseks ning Euroopa Kohtu 14.07.2022 otsus liidetud kohtuasjades nr C-274/21 ja C-275/21 kinnitab, et see on erandlikult lubatud ka juhul, kui sellega ületatakse raamlepingu eeldatavat (maksimaalset) maksumust /mahtu). Direktiivi kohaselt ei ole de minimis muudatused lubatud vaid siis, kui sellega käsnaks lepingu üldise olemuse muutmine, mida riigihanke nr 234101 puhul ei esine (teenuse tingimusi, sisu, maksumust jms ei muudetud). Seega raamlepingu maksimaalset maksumust ja mahtu on lubatud suurendada kuni 10% ning selles ulatuses on tehtud kulud õiguspärased ja abikõlblikud. Vastavalt vaide põhjenduspunktis II toodule oli riigihanke nr 234101 osade maksumused järgmised: 1) Osa 4 eeldatav maksumus 35 000 eurot ja maksimaalne maksumus 42 000 eurot (so eeldatav maksumus +20%); 2) Osa 7 eeldatava maksumus 10 000 eurot ja maksimaalne maksumus 12 000 eurot (so eeldatav maksumus +20%). Ei saa olla vaidlust selle üle, et raamlepingu maksimaalse maksumuse piire on tellitud teenust kooskõlas RHSi, EL riigihankeõiguse ja kohtupraktikaga ning selles ulatuses on projekti partner tehtud kulud õiguspärased. Lähtudes vaide põhjenduspunktis III toodust on hankijal võimalik RHS § 123 lg 1 p 1 alusel tellida teenust kuni 10% ulatuses raamlepingu maksumusest. Osa 4 puhul on kokku tellitud teenust 42 789.30 euro eest, mis raamlepingu maksumust ületab 789.30 eurot võrra so vähem kui 10%, mistõttu on osas 4 tehtud kulud kooskõlas RHSiga, õiguspärased ja abikõlblikud. Osa 7 on hankija raamlepingu maksimaalset mahtu ületanud 14 578.04 euro võrra, mis on rohkem kui 10% raamlepingu maksumusest. Osa 7 eeldatav maht täitus jaanuaris 2022.a ning uus riigihange avaldatu RHRis 11.04.2022. Kui toetuse saaja hinnangul on oluline tähele panna, et osa 7 maksumus jääb § 28 lõigete 3 ja 4 lubatud nö väikeste osade erandi piiridesse. See tähendab, et projekti partner oleks selle osa teenuses võinud tellida riigihangete registri väliselt, asutusesiseseid väikeostu reegleid kohaldades. Seega arvestades asjaolu, et osas 7 makssumus koos muudatustega jääb alla lihthanke piirmäära ja selle tellimine oleks võimalik olnud ka RHS väikeste osade erandit kasutades, siis on selle mõju EL ühisturule, konkurentsile ja eelarvele olematu. Raamlepingute puhul saab finantskorrektsiooni aluseks olla üksnes § 227 lõige 1, kuivõrd ühendmääruse § 227 lõikes 1 on selgelt sätestatud, et seda kohaldatakse hankelepingu või raamlepingu muutmise korral. Samas § 227 lõigetes 2 ja 3 on selgesõnaliselt sätestatud, et neid korrektsioonimäärasid kohaldatakse hankelepingule, mida kinnitab ka võrdlus sätte eelneva redaktsiooniga, kus viited nii raamlepingule kui ka hankelepingule olid § 227 lõigetes 1 kui ka 2. Projekti partner on oma arvamuses välja toonud järgmist: Saaremaa Vallavalitsus on ostnud teenust vaid riigihanke pakkumuses kehtestatud hinnakirja alusel. Kui vald oleks vahepealsel perioodil ehk mahu täitumisel alustanud uut hankemenetlust 3-5 kuuks, siis 2021 ja 2022 hinnatõusudest ning ülemaailmsetest poliitilistest muudatustest tulenevalt oleksid kindlasti hinnakirjad muutunud ja teenuse osutamine läinud oluliselt kallimaks. Osa 4 osas oleks avaldatud kaks samaväärset hanget üheaegselt, mis oleks tekitanud kindlasti turul pakkujates segadust. Väga suure tõenäosusega osalenuks uuel riigihankel samad pakkujad, sest kõigil kolmel valla poolt korraldatud hankel on osalenud põhimõtteliselt samad isikud. Kuivõrd tegemist on pilootprojektiga, siis vald on fokuseerinud eeskätt teenuse kvaliteedile ja hinnale ning kindlasti ei ole nõus RTK poolse karistusmääraga, mis on väga ülekohtune vaid hankemahu ületamisest tuleneva eksimuse kohta. Vald möönab, et RHS vaates võiks uut hangete alustamine olla õiguslikult korrektsem, kuid kõik hanked olid viidud läbi nõuetekohaselt ning koguhinnalt oli valla käitumine kindlasti soodsaim. Kokkuvõtvalt ei nõustu projekti partner finantskorrektsiooni otsuse eelnõus esitatud ettekirjutuste ja tõlgendustega, sest pilootprojekti raames on vald tegutsenud parimas tahtes ja RHS § 3 punkti 5 kohaselt on rahalisi vahendeid kasutanud säästlikult ja otstarbekalt ning sõlminud hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Tegemist on arendusprojektiga, mille kaudu tuvastatakse täpsem teenuse vajadus, kaardistatakse murekohad ja õpikohad ning mille alusel koostatakse kokkuvõtlik raamdokument teistele omavalitsustele, eesmärgiga tagada säästlik, kuid samaväärne sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudel riigis tervikuna. RTK kontrollis vaide esitamise tähtaegsust HMK §-le 75 ning vastavust HMS §-le 76 ning leidis, et vaie esitati tähtaegselt ning see vastas nõuetele. 4. RTK kui vaide lahendaja seisukohad Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ja kooskõlas HMS § 83 lõikega 1 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS §-i 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vaide asjaoludest nähtub, et vaide esitaja on seadnud kahtluse alla FKO kui haldusakti õiguspärasuse, kuivõrd vaide esitaja ei ole nõus RTK järeldusega, et projekti partner ei ole riigihanke nr 234101 „Saaremaa Valla sotsiaaltransporditeenuse raamhange“ osades 4 ja 7 läbiviimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. 4.1. Hankija on hanke nr 234101 hanketeates välja toonud nii raamlepingu eeldatava kogumaksumuse (230 000 eurot) kui ka osade eeldatavad maksumused. Osa 4 kohta on hanketeates märgitud eeldatavaks maksumuseks 35 000 eurot ja osas 7 kohta 10 000 eurot. Samuti on hankija hanketeates ära märkinud lepingu kestuse kuudes (12 kuud). RHS § 73 lõigete 1 ja 2 alusel algab hankemenetlus hanketeate avaldamisega registris ning hanketeate avaldamisega registris avatud hankemenetluse puhul loetakse esitatuks ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. RHS § 29 lõigete 2 ja 3 alusel võib raamlepingu sõlmida tähtajaga kuni neli aastat, välja arvatud juhul, kui pikem tähtaeg on põhjendatud, eeskätt raamlepingu esemest tulenevalt ning raamlepingu kehtivusajal selle alusel sõlmitud hankelepingu tähtaeg võib olla raamlepingu tähtajast lühem või pikem. RHS § 23 lõike 4 alusel on raamlepingu eeldatava maksumuse või dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatava maksumuse määramise aluseks raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kehtivusaja jooksul nende alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus ja lõike 9 kohaselt esitab hankija riigihanke alustamisel registrile, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral, teabe riigihanke eeldatava maksumuse kohta ja märgib, kas ta soovib eeldatava maksumuse avaldamist hanketeates või kontsessiooniteates. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-23/20 Simonsen & Weel A/S asunud seisukohale, et raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke hanketeates tuleb märkida raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatava kogus või maksumus ning maksimaalne kogus või maksumus ning, et raamlepingu alusel ostetavate asjade maksimaalne kogus või maksumus võib olla ära näidatud kas hanketeates või hanke alusdokumentides, kuivõrd see tagab võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ning diskrimineerimiskeelu põhimõtte. Seega peab hankija hanketeadet avaldades oskama määratleda piisavalt täpselt hanke eseme ja selle mahu, et potentsiaalsed pakkujad oskaks hinnata töö mahtu, eripärasid jm olulist selleks, et esitada hankijale võimalikult hea pakkumus või isegi otsustada, kas see riigihange neile üldse huvi pakub. Kuivõrd käesoleval juhul on hankija hanke nr 234101 hanketeates välja toonud nii raamlepingu eeldatava kogumaksumuse, osade nr 4 ja 7 eeldatavad maksumused kui ka lepingu kestuse, siis on hankija pidanud oluliseks nii maksumust kui ka lepingu tähtaega, mistõttu tuli järgida nii hankijal kui ka pakkujatel neid mõlemaid. Seega lähtusid hankest huvitatud pakkujad hanketeates ja hankedokumentides välja toodu tingimustest ning sellest lähtuvalt otsustasid osalemise vastavas hankes või mitte. Seega ei nõustu vaide lahendaja vaide esitaja seisukohaga, et ekslik on RÜ seisukoht, et hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtjate arv oleks olnud suurem, kui hankija oleks hanketingimustest hanke eeldatavat/maksimaalset mahtu näidanud suuremana, kuid jätnud lepingu tähtaja ja muud tingimused samaks. Võimalik kahju seisneb selles, et hankes osalemisest huvitatud ring võinuks olla laiem või teistsugune kui oleks eelnevalt olnud ette teada, et hankelepingu tähtaja jooksul planeeritavate teenuste maht on suurem. Kuigi hankelepingu tähtaeg oli kõigile teada, siis ei tähenda see seda, et hankelepingu eeldatav maht ei saanud ühegi pakkuja hankes osalemise otsust mõjutada. 4.2. Vaide lahendaja ei nõustu vaide esitaja seisukohaga, et riigihanke nr 234101 alusdokumente tuleb tõlgendada selliselt, et hanketeates on märgitud raamlepingu eeldatav maksumus ning raamlepingu maksimaalne maksumus tuleneb raamlepingu punktis 2.3.1. Hanketeate punktis II. 1.5) „Eeldatav kogumaksumus või suurusjärk“ on sõnaselgelt öeldud maksumus käibemaksuta on 230 000 eurot. Raamlepingu punkt 2.3.1 ütleb: Tellijal on õigus täiendavalt sõlmida hankeleping Raamlepingu pooleks oleva vabalt valitud pakkujaga eeldusel, et sõlmitud hankelepingud ei rahulda veovajadust ja nende hankelepingute kogumaksumus ei ületa 20% kogu Raamlepingu maksumusest ja iga sellise hankelepingu maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär (RHS § 30 lg 8). RHS § 30 lõike 8 alusel võib hankija § 30 lõikes 6 nimetatud raamlepingus sätestada hankelepingu sõlmimise tingimuse, mille kohaselt võib hankija sõlmida hankelepingu raamlepingu pooleks oleva vabalt valitud pakkujaga eeldusel, et nende hankelepingute kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu raamlepingu maksumusest ja iga sellise hankelepingu maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär. Seega ei reguleeri RHS § 30 lõige 8 ega raamlepingu punkti 2.3.1 raamlepingu eeldatavat ega maksimaalse maksumuse määramist, vaid võimalust, millal võib hankija täiendavat tööd tellida vabalt valitud pakkujaga. RHS § 23 lõige 4 alusel on raamlepingu eeldatava maksumuse määramise aluseks raamlepingu kehtivusaja jooksul nende alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus. Vastavalt hanketeatele on see 230 000 eurot. Seega peab ka RHS § 30 lõike 8 ja raamlepingu punkti 2.3.1 alusel vabalt valitud pakkujaga sõlmitud hankelepingu maksumus olema arvestatud raamlepingu eeldatava ja maksimaalse ning hanketeates märgitud maksumusest, mistõttu ei saa raamlepingu punkti 2.3.1 alusel 20% ulatuses tellitava teenuse maksumust hanketeates märgitud raamlepingu eeldatavale maksumusele juurde liita. 4.3. Vaide lahendaja ei nõustu vaide esitaja seisukohaga, et raamlepingu maksimaalset maksumust ja mahtu on lubatud suurendada kuni 10% ning selles ulatuses on tehtud kulud õiguspärased ja abikõlblikud, kuivõrd raamlepingut saab muuta vaid siis kui tegemist on mitte olulise muudatusega. Vastavalt RHS § 123 lg 1 punkti 1 alusel võib hankija sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa § 14 lõikes 3 või 4 sätestatud piirmäära ning muudatuste väärtus kokku ei ületa 10% asjade või teenuste hankelepingu algsest maksumusest. Euroopa Kohtu liidetud kohtuasja C-274/21 ja C-275/21 punkti 67 alusel ei ole direktiivi 2014/24 artikli 33 lõike 2 alusel õigust sõlmida hankelepingut raamlepingu alusel, mille puhul see piir on ületatud ja mis on seetõttu oma kehtivuse kaotanud, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimine seda raamlepingut direktiivi 2014/24 artikli 72 lõike 1 punkti e tähenduses oluliselt ei muuda. Ning punkti 68 kohaselt ei või uue hankelepingu sõlmimisel tugineda raamlepingule, milles ette nähtud ehitustööde, asjade või teenuste maksimaalne maht ja/või maksumus on juba saavutatud, välja arvatud juhul, kui selle lepingu sõlmimine ei too kaasa kõnealuse raamlepingu olulist muutmist, nagu on ette nähtud selle direktiivi artikli 72 lõike 1 punktis e. Seega on võimalik raamlepingu alusel, kui selle maksimaalne maht on ületatud, sõlmida hankeleping ainult olukorras, kui tegemist on ebaolulise muudatusega. Kui tegemist on olulise muudatusega või muudatusega, mis muudaks üldist olemust, siis ei tohi hankelepingut selle raamlepingu alusel sõlmida. Seega on raamlepingut võimalik muuta direktiivi artikkel 72 lg 2 alusel vaid juhul kui selline muudatus ei ole hankedirektiivi artikli 72 lõike 1 punkti e kohaselt oluline muudatus. Käesoleval juhul on osas 4 teenust tellitud 22% ja osas 7 166% võrra rohkem, mistõttu on tegemist raam- ja hankelepinguga määratud raam- ja hankelepingu eseme olulise laiendamisega RHS § 123 lg 1 punkti 3 tähenduses ja seega ka raam- ja hankelepingu olulise muudatusega. Vastavalt Euroopa Kohtu otsuse C-23/20 Simonsen & Weel punktile 68 saab hankija võtta kohustusi üksnes maksimaalse koguse ja/või maksumuse piires ning kui see ülempiir on korda saavutatud, on nimetatud leping oma kehtivuse kaotanud. Seega saab raamlepingut muuta üksnes siis, kui selle tulemusena ei suurene riigihanke alusdokumentides hankija poolt määratud raamlepingu maksimaalne maksumus või maht/kogus. Seega võttes arvesse Euroopa Kohtu seisukohad ja tugiendes koosmõjus RHS § 123 lg 1 punktile 1 ei nõustu vaide lahendaja vaide esitaja seisukohaga. 4.4. Vaide lahendaja ei saa nõustuda ka vaide esitaja seisukohaga, et kõik riigihanke nr 234101 osas 4 tehtud kulud on kooskõlas RHSiga, õiguspärased ja abikõlblikud. Seda põhjusel, et riigihanke nr 234101 osas 4 on eeldatav maksimaalne maksumus 35 000 eurot, mitte aga vaide esitaja poolt välja toodud 42 000 eurot (eeldatav maksumus +20%) ning raamlepingut ei tohi muuta, kui selle tulemusena suureneb riigihanke alusdokumentides hankija poolt määratud raamlepingu maksimaalne maksumus. Vaide lahendaja on toonud oma täpsemad põhjendused punktides 4.2 ja 4.3, mistõttu ei hakka neid siin kordama. Samuti ei nõustu vaide lahendaja vaide esitaja seisukohaga, et kuivõrd riigihanke nr 234101 osa 7 maksumus koos muudatustega jääb alla lihthanke piirmäära ja selle tellimine oleks võimalik olnud ka RHS väikeste osade erandit kasutades, siis on selle mõju EL ühisturule, konkurentsile ja eelarvele olematu. Vastavalt RHS § 28 lõikele 3 võib hankija § 28 lõikes 2 sätestatust kõrvale kalduda ja kohaldada osadeks jaotatava riigihanke mõne osa suhtes hankelepingute sõlmimisel vastava osa eeldatava maksumusega hankelepingut sõlmimise korda eeldusel, et nende osade kogumaksumus ei ületa 20% kogu riigihanke eeldatavast maksumusest. Riigihanke nr 234101 osades nr 5 ja 6 ületas hankija samuti raamlepingute eeldatavat maksumust ning need ületused mahtusid RHS § 28 lõike 3 väikeste osade erandi alla. Seega osades nr 2, 4 ja 7 tehtud raamlepingu mahu ületused ei mahu enam RHS § 28 lõike 3 erandi alla, sest alates 30 000 eurost algab lihthanke piirmäär ja raamlepingu eeldatavat maksumust ületavale mahule hankija lihthanget läbi viinud ei ole, mistõttu ei oleks enam võimalik kasutada RHS väikeste osade erandit. 4.5. Vaide lahendaja ei nõustu vaide esitaja seisukohaga, et raamlepingute puhul on finantskorrektsiooni aluseks üksnes ühendmääruse § 227 lõige 1. Vaide esitaja heidab RÜle ette, et RÜ ei saa võtta endale õigusloome rolli ning anda õigusnormidele sisu. Vaadates 24.09.2022 jõustunud ühendmääruse § 227 muudatuse seletuskirja1, siis ei saa kuidagi asuda seisukohale, et õigusnormi looja tahe oli eraldada raamlepingud ja hankelepingud ehk et raamlepingu puhul kehtib vaid § 227 lõige 1. Ühendmääruse § 227 muudatuse vajadus seisnes asjaolus, et eelnev (kuni 23.09.2022 kehtinud) § 227 viitas finantskorrektsiooni tegemise võimalusele vaid sellistele hankelepingu muudatustele, millel on rahaline väärtus, mis oli aga vastuolus Euroopa Komisjoni juhendiga. Seetõttu muudeti § 227 selliselt, et nendele lepingu muudatustele, kus ei ole võimalik väärtust arvutada, kohaldatakse 25% finantskorrektsiooni määra (kehtiv § 227 lõige 1). Seega ei ole õigusnormi looja muutnud antud õigusnormi sisu vaid § 227 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ka raamlepingute puhul. Vastasel juhul oleks õigusnormi looja seda ka muudatuste selgitustest ka selgesõnaliselt öelnud. Siinjuures lisab vaide lahendaja, et raamleping koosnebki hankelepingutest. Raamlepingu maksumus kujuneb sõlmitud hankelepingute maksumustest. Riigihanke nr 234101 osade 4 ja 7 sõlmitud raamlepingute maksumuste ületused tulenevad nende alusel sõlmitud ühe hankelepingu maksumuse ületamisest, mistõttu kohalduvad siin § 227 lõiked 2 ja 3. 4.6. Vaide lahendaja ei saa nõustuda ka projekti partneri arvamusega, kuivõrd RHSi rikkumist ei saa õigustada asjaoludega, et uute riigihangete korraldamisel oleks saadud kõrgem teenuse hind, tegemist on pilootprojektiga või et riigihanke nr 234101 osas 7 osaled võitnud pakkuja vaid „tööõnnetuse“ tagajärjel. Käskkirja lisa punkti 7.1.2 kohaselt kohaldub partnerile STS § 24. STS § 25 lõike 1 kohaselt peab partner täitma STS § 26 sätestatud toetuse saaja kohustusi. STS § 26 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main#Nv41rU0D lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Antud juhul on projekti partner RHS § 5 lg 2 punkti 2 tähenduses hankija, mistõttu pidi projekti partner järgima RHS sätestatud korda. Ning arvestades asjaolu, et STS § 45 lg 1 punkti 3 alusel tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikul täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust, siis tegi rakendusüksus toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse, kuivõrd projekti partner ei ole riigihanke nr 234101 osade 4 ja 7 alusel sõlmitud raamlepingute täitmisel järginud RHS sätestatud nõudeid. Võttes arvesse eeltoodud põhjendusi, on vaide lahendaja seisukohal, et finantskorrektsiooni otsus on õiguspärane ning tuginedes HMS § 85 punktile 4 jätab vaide rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila peadirektori asetäitja Koostaja: Kerli Brandt [email protected]