Tiina Kink
Eesti Kutsehaigete Liit eie 19.04.2023 *
[email protected] Meie 02.06.2023 nr 1.5-1.1/1747-2
Ettepanekud tööõnnetus ja kutsehaiguse korral
maksatava kahjuhüvitise osas
Lugupeetud Tiina Kink
Tänan Teid ettepanekute eest tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral makstava kahjuhüvitise
kohta. Järgnevalt on esitatud Sotsiaalministeeriumi tagasiside Teie ettepanekutele.
1. Kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsendi määramise üleviimine
Sotsiaalkindlustusametist (SKA) Töötukassasse
Selgitame, et seoses töövõimereformi jõustumisega muudeti töövõime hindamise metoodikat
ning sellest tulenevalt ei määra Töötukassa enam töövõime kaotuse protsenti. Töövõime
kaotuse protsendi üleviimine SKA-st Töötukassasse eeldaks töövõime hindamise metoodika
põhimõttelist muutmine eeldaks olulises mahus süsteemi ülevaatamist ja muutmist.
Töövõime kaotuse protsendi määramine on vajalik ainult väikesele osale kogu töövõime
hindamise sihtrühmast. SKA poolt töövõime kaotuse protsendi määramine on vajalik, kuna
see on vajalik SKA makstava kahjuhüvitise maksmiseks. Selleks, et lihtsustada ka tööandjalt
kahjuhüvitise saamist, on inimestel samuti võimalik töövõime kaotuse protsendi
määramiseks SKA poole pöörduda.
2. FIE-le kahjuhüvitise maksmine SKA poolt
Selgitame, et FIE-na tegutsedes vastutab isik ise oma tööohutuse eest ning peab tagama, et
töötamine ei kahjustaks tema tervist. Samuti juhul kui FIE-l on tekkinud tööga seonduvalt
tervisekahjustus, vastutab selle eest FIE ise.
SKA kahjuhüvitise eesmärk on tagada töötajale kahjuhüvitise maksmise jätkumine olukorras,
kus tööandja, kes on tervisekahjustuse põhjustamise eest vastutav, on likvideeritud ja seega
ei maksa enam töötajale hüvitist. Kuivõrd FIE on iseseisev ja vastutab ise enda ohutuse ja ka
tekkinud tervisekahjustuse eest, ei ole põhjendatud, et riik hakkaks talle hüvitist maksma, kui
ta oma tegevuse on lõpetanud.
3. Likvideerimisel või pankrotimenetluses ettevõtete eest kahjuhüvitise maksmine
Selgitame, et SKA saab kahjuhüvitise maksmise üle võtta ainult sellisel juhul, kui ettevõte on
õigusjärglaseta likvideeritud. Kuivõrd SKA makstav kahjuhüvitis erineb teistest riigi poolt
makstavatest hüvitistest ja toetustest selle poolest, et SKA võtab üle tööandja kohustused,
siis saab seda teha alles siis, kui tööandjat reaalselt enam ei eksisteeri ja on kindel, et ei teki
ka õigusjärglast.
4. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) regulatsioon tööõnnetusest ja
kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral kahjuhüvitise maksmise kohta
peaks kehtima ka asutustele
Selgitame, et TTOS § 14 lg 5 punkti 6 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt tööst
põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud ulatuses.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud,
sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest
töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste
majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Seega saab töötaja lähtuda
tööandjalt kahjuhüvitise nõudmisel VÕS-i üldistest põhimõtetest ning puudub vajadus
kohaldada TTOS-is reguleeritud SKA makstava kahjuhüvitise sätteid ka tööandjate
makstavale kahjuhüvitisele. Kahjuhüvitise maksmise detailid saavad töötaja ja tööandja
omavahel kokku leppida. Kuivõrd kahjuhüvitise maksmise detailid on poolte kokkuleppe
küsimus, ei ole välistatud, et muu hulgas võib lähtuda ka SKA makstava kahjuhüvitise
põhimõtetest.
5. Lisakulude hüvitamine võiks olla TTOS-is sätestatud
Selgitame, et lisakulude hüvitamise põhimõtted peavad tööandja ja töötaja omavahel kokku
leppima. Lisakulude eest hüvitise saamiseks peab töötaja tõendama tööandjale tekkinud
lisakulusid, esitades nt retseptiravimite arved jms. Töötaja ja tööandja saavad kokku leppida
ka lisakulude hüvitise piirmäärade perioodilise ülevaatamise põhimõtetes.
Lisaks selgitame, et Sotsiaalkindlustusamet vaatab lisakulude hüvitamise piirmäärasid üle
vastavalt vajadusele, näiteks siis, kui hinnad on muutunud.
6. Puude raskusastme tuvastamine vanaduspensioniealistel
Selgitame, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel lähtutakse tööealise
inimese puude tuvastamisel igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise
piirangutest ning vanaduspensioniealisel inimesel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt
kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusest. Vanaduspensioniealiste vanusegrupis ei
ole puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehtud muudatusi, mis põhjustaks
vanaduspensioniealiste osas suurema negatiivsete otsuste hulga võrreldes varasemaga.
Samuti ei ole Sotsiaalkindlustusametis toimunud praktikamuudatust vanaduspensioniealiste
puude tuvastamisel ja vanaduspensioniealiste positiivsete otsuste arv taotlustest on aastate
lõikes püsinud üle 80%. Seejuures on kõige suurem osakaal puudega inimesi just
vanaduspensioniealiste hulgas ja 57% puudega isikutest on vanuses 63.a ja vanemad.
Täiendavalt toome välja, et oluline on tagada puude tuvastamiseks piisavate terviseandmete
olemasolu ja selleks soovitame enne puude tuvastamist teavitada oma perearsti või
peamiselt ravivat arsti.
Oleme valmis täiendavalt arutama eeltoodud teemadel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Seili Suder
Töösuhete ja töökeskkonna osakonna
juhataja
Lisaadressaadid:
Sotsiaalkindlustusamet
Eva Põldis
[email protected]