Tagasiside

Vastavalt jaotuskavale 01.06.2023 nr 1-14/23/2378 Tagasiside Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kohta esitatud ettepanekutele Austatud koostööpartner Täname Teid ettepanekute esitamise eest Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) avaliku väljapaneku ajal. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-st 41 ja § 37 lõikest 6 saadame Teile Keskkonnavaldkonna arengukava KSH aruande kohta esitatud ettepanekute arvesse võtmise selgitused või arvestamata jätmise põhjendused. Teavitame Teid, et leiate kõik KSH aruande avalikustamise perioodil laekunud KSH aruandele esitatud ettepanekud koos Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 koostajate ja KSH eksperdi vastustega käesolevale kirjale lisatud dokumendist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Pirso Eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja asekantsleri ülesannetes Lisa: Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 KSH aruande avalikustamise käigus KSH aruandele esitatud seisukohad ja nendega arvestamine Krista Tõnisson, 626 0727 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Lisa. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 KSH aruande avalikustamise käigus KSH aruandele esitatud seisukohad ja nendega arvestamine Nr Asu- Vastus ning selgitus, kuidas ettepanekuga mõjude hindamise Ettepanek/kommentaar tus aruandes arvestatud on. Vajadusel kommentaar. Keskkonnaamet 1 KeA Arvestatud. Keskkonnaamet esitas 19.01.2023 kirjaga nr 6-5/22/4818-6 (19.01.2023 kiri) Keskkonnaministeeriumile oma seisukoha aruande eelnõu kohta. Aruande täiendamisel on Keskkonnaameti ettepanekutega valdavalt See küsimus on juba avalikustamisele läinud aruandes arvestatud. Keskkonnaamet märkis 19.01.2023 kirja p-s 7, et aruandes toodud tabelis 4 tuleks korrigeerida parandatud. Nimisõnana on kasutatud “turbatootmisala”, mõisteid, kuna turba kaevandamisel saab rääkida turbatootmisaladest, mitte turbakaevandusest. tegusõnana “turba kaevandamine”. Keskkonnaministeeriumi 17.04.2023 e-kirja kohaselt ettepanekuga ei ole arvestatud viidates maapõueseaduse § 56 lõikele 1. Märgime, et kui mõeldud on turba kaevandamist kui tegevust, siis on mõiste „kaevandamine“ kindlasti korrektne (vt ka maapõueseaduse § 6 lõige 1, § 45). Keskkonnaamet osundas oma ettepanekuga mitte kaevandamisele kui tegevusele, vaid kaevandusele kui tegevuse kohale (tegemist nimisõnaga ja see sisaldab ka viidet osaliselt kaevandamistehnoloogiale, kaevanduse mõiste viitab allmaakaevandusele). Sellisel juhul on õige mõiste „turbatootmisala“. Palume materjalid selles osas üle vaadata. Transpordiamet 2 TRAM Ettepanek on esitatud ka arengukavale, kus seda teemat on Arengukava alaeesmärgis 7 ja KSH aruande eelnõus on maavarade kaevandamisega seonduvas osas jäetud täielikult käsitlemata maavarade karjäärist väljaveoga seonduv. Väljavedu (kaevandatud materjalide transport) vajadusel võimalik selgemalt välja tuua. on kaevandamisega lahutamatult seotud ja selle mõjusid tuleks arvestada koos kaevandamise mõjudega. Sh võib olla vajalik rajada maavara väljaveo teid, arvestada veotee äärde jäävate elanikega jne. Ei piisa ainult KSH aruandes on ettepanekuga arvestatud osaliselt. maavara kaevandamisest vaid materjal peab jõudma ka tarbijani. Kuna materjalide väljaveost tulenevad mõjud KSH töörühm nõustub, et transport maavarade kaevandamisel avalduvad paikselt just põhiliselt ainult karjääride läheduses, ei tohiks vastavaid spetsiifilisi mõjusid lugeda põhjustab mõju, nagu ka iga muu raskevedu. Maavarade tavapärase transpordivõrgu üldisemate mõjude alla ning nende mõjude ennetus- ega leevendusmeetmete kaevandamisega kaasnevat transpordi mõju (kuni suuremate rakendamist ei ole õige muuta transpordivõrgustiku (teede) haldajate kohustuseks. teedeni) üldiselt konkreetsete objektide keskkonnamõjude Märgime, et üldjuhul puutuvad maavara väljaveoteed riigiteedega, vajades selleks täiendavalt riigitee ristmike hindamistes ka arvestatakse. Lisasime aruandesse ptk 4.6 ümberehitamist liiklusohutuse tagamiseks ja väljaveotee tolmuvaba katte alla viimist, mõnedel juhtudel aga ka selleteemalise lõigu. teede kandevõime tõstmist või muul viisil kohandamist raskeliiklusele. Teeme ettepaneku täiendada esitatud eelnõu maavarade käsitlusest maavara väljaveoteede käsitlemisega. Arvestada tuleks mõjudega loodusele, õhukvaliteedile ja ka inimesele (liiklusohutus), samuti tuleks anda ettepanekud seadusandluse korrastamisele antud küsimuses. SA Keskkonnaõiguse Keskus, Pärandkoosluste kaitse ühing, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine 3 KÕK Arvestatud. 4.2.1 Kliimamuutuste leevendamine KSH aruandes on öeldud: “Eesti on olnud tänu süsinikuheite arvestuse lähteaastale (1990, mil Eesti oli osa NSV Lõik ümber sõnastutud: Liidu majandussüsteemist) ja taastuva soojusenergia kasutusele nii Pariisi kokkuleppe kui ka Euroopa Liidu “Riikide edetabelis on Eesti positsioon paranenud kohustuste täitmisel seni eeskujulik” (lk 17). Palume täiendada peatükki 4.2.1 (“Kliimamuutuste leevendamine” süsinikuheites nii SKT kui ka inimese kohta tingituna lk 17–19) ka hinnanguga sellele, kui “eeskujulik” on Eesti seni olnud maailma süsinikueelarvest enda õiglase osa põlevkivienergeetika kiirest vähenemisest perioodil 2019– piiresse jäämisel. Näiteks 2018. aastaks alles jäänud maailma süsinikueelarvest on Eesti tänaseks juba ära 2020, kuid Eesti kuulub mõlemas suhtarvu arvestuses endiselt kasutanud enda proportsionaalse osa, arvestamata Eesti süsinikuheidet elaniku kohta, mis on ajalooliselt olnud suhteliselt suurema kliimamõjuga riikide sekka. Eestil pole märgatavalt suurem maailma keskmisest. olnud tänu süsinikuheite arvestuse lähteaastale (1990, mil Eesti (Sepp, T. et al. (2018) Kust sa tead, et kliima soojeneb? – Riigikogu Toimetised 38/2018. oli osa NSV Liidu majandussüsteemist) ja taastuva https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/12/Kust-sa-tead-et-kliima-soojeneb.- soojusenergia kasutusele probleeme ei Pariisi kokkuleppe ega Sepp-K%C3%B6ster-K%C3%BCngas.pdf, lk 225) ka Euroopa Liidu kliimakohustuste täitmisega.” 4 KÕK 5.2 Kliima Arvestatud. Palume peatükis 5.2 hinnata ka KEVADe vastavust Pariisi kokkuleppega võetud kohustuste täitmisele, sh 4.2.1. lõiku täpsustatud nimetatud asjaoludes rangematest, kohustusele hoida kliimasoojenemist 1,5 kraadi piires, pingutada kliimamuutuste leevendamiseks nii palju kui kuid siiski kliimaneutraalsuseks ebapiisavatest eesmärkidest. võimalik (Pariisi kokkuleppe art 4(3)) ning jätkata arenenud riigina kliimamuutuste leevendamise juhtrolli Kuivõrd kliimapoliitikat viiakse ellu ELs ühistel, aga paindlikel kandmist (Pariisi kokkuleppe art 4(4)). alustel, siis lähtub ka KEVAD nendest põhimõtetest. Ka Eesti 2035 osas on 5.2.1. hinnangut täpsustatud: “Eesti 2035 Palume KMH aruandes tuua välja, et nii “Eesmärk 55” paketis kui ka sellel põhinevates alama astme aktides ette raamistab läbivalt nii KEVADe kliimapoliitika kui ka teised nähtud meetmed kliimamuutuste leevendamiseks ei ole piisavad, et hoida üleilmse temperatuuri tõusu Pariisi valdkonnad, kuid on osaliselt siiski väljendamas EL roheleppe leppega (mille osaline on ka Eesti) sihiks seatud 1,5 kraadi piires. eelseid eesmärke.” (https://climateactiontracker.org/countries/eu/) Samuti palume välja tuua, et arengustrateegia “Eesti 2035” eesmärk vähendada KHG netoheide 8 mln tonnini aastaks 2035 ei ole kooskõlas Pariisi kliimaleppe 1,5 kraadi eesmärgi saavutamise teaduspõhise trajektooriga: IPCC viimase raporti kohaselt peab maailm Pariisis kokkulepitud soojenemise piires püsimiseks kärpima KHG heidet 2035. aastaks 60% võrreldes aastaga 2019; "Eesti 2035" 8 mln/t eesmärk võrreldes 2019. a tasemega on aga 49%. Seega hinnates tegevuse kooskõla strateegiliste arengudokumentidega, tuleb silmas pidada, et kooskõla arengudokumendiga ei tähenda veel kooskõla Pariisi leppega, mida Eestil on kohustus täita. 5 KÕK Arvestatud. 5.4.2 Mõjude hinnang Palume lisada ptk 5.4.2, et lisaks juba mainitud negatiivsetele mõjudele (“toitainete kiirem ärakanne, veekogu kehv hüdromorfoloogiline seisund”, lk 77) kaasneb kuivendamisega ka märkimisväärne kasvuhoonegaaside Ptk 5.4.2 viidatud lausesse lisati, et maaparandusega kaasneb heide. Kuivendamise mõju kliimale, märgalade olulisust süsiniku sidujatena ning kliimamuutuste ja ka kuivendusega seotud mõju kliimale ning ettepanekus kuivendamise koosmõju puistutele ning põllukultuuridele tuleb samuti arvestada, kui otsitakse kokkulepet tõstatatud teemad mainiti kokkuleppe otsimist käsitlevas “looduskaitse ja maaparanduse vahel, kus kohas ja mis mahus maad kuivendatakse ja kus kaitstakse loodust” (lk lauses. 78).  Kliima peatükki 5.2.2 lisati täiendav hinnang “Tervikuna saab luua KEVAD eeldusi maakasutuslikuks süsinikusidumiseks. Näiteks, maaparandusel ja kuivendamisel on oluline mõju süsinikuringele, eriti turvasmuldadega maadel. Samas püsib suur sidumise-heite muutlikkus tingituna looduslikest ja klimaatilistest tingimustest.” 6 KÕK Mitte arvestatud. 4.4 Vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine Tekst on väga ebamäärane ja üldsõnaline. Näiteks: “Pinnaveekogumite peamisteks hea seisundi saavutamist Veekeskkonna koormusi on põhjalikult käsitletud takistavateks teguriteks on põllumajandusest tulenev koormus ning veekogude tõkestamine paisudega. veemajanduskavades. Märkimisväärselt on probleeme ka ohtlike ainete ülemäärase sisaldusega veekeskkonnas, setetes ja elustikus. Viidatud lõigu juurde lisati allmärkus viitega Paljuski on ohtlike ainete liigne sisaldus seotud ajaloolise tegevusega, vähem hetkel aset leidva veemajanduskavadele: “Põhjaliku ülevaate keskkonnakasutusega” (lk 24). Palume siin kindlasti olulisemate väidete juurde lisada kvantitatiivsed näitajad: veemajandusprobleemide ja koormuste kohta annavad lämmastiku ja fosfori koormus põllumajandusest ja selle trendid, paisude arv ja palju on viimastel aastatel maha Veemajanduskavad”. võetud või kalateede abil läbitavaks tehtud; loetleda konkreetsed ained ja kus nende sisaldus on kõrgenenud ning milliste ainete osas on suudetud vähendada; mis ajaloolist tegevust mõeldakse jne. Samal leheküljel palume käsitleda PFAS laiemalt, sest see probleem ei piirdu üksnes joogiveega. 7 KÕK Mitte arvestatud. 4.4 Vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine Pestitsiidijääkide probleemist põhjavees on üle libisetud, sh kloridasoon-disfenüüli küsimus. Palume seda Vt eelmist vastust. põhjalikumalt käsitleda. 8 KÕK Arvestatud osaliselt. 4.4 Vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine Palume käsitleda ka kliimamuutustest põhjustatud Läänemere hapestumist ning kas ja kuidas aitavad KEVADes Sellekohane hinnang lisati peatükki 5.4.2: “Kasvuhoonegaaside kavandatud meetmed seda probleemi leevendada. heite vähendamine, mis on üheks KEVADe eesmärgiks kliimapoliitika osas, aitab pidurdada CO2 merevette sidumisest põhjustatud merede hapestumist.” 9 KÕK Arvestatud osaliselt. 4.5 Merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine MSRD 2018. aasta aruannet on refereeritud väga pealiskaudselt. Asjakohane on välja tuua eutrofeerumisega Aruandesse pikema teemakäsitluse lisamist ei pea ekspert seoses taimetoitainete koormused ja ohtlike ainete juures see, millised on probleemiks jne. Inimtegevuste vajalikuks. Aga peatükki 4.5 lisati lõik: “Maismaalt tulevaid juures palume välja tuua, milliseid probleeme need põhjustavad ja välja tuua olulisemad. koormusi on käsitletud ka veemajanduskavade koostamiseks tehtud vesikonna koormuste ülevaates.” Ning viide Veemajanduskavad 2022-2027 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 10 KÕK Mitte arvestatud. 5.4.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud KSH aruandes on öeldud: “Soovitame arengukavas juhtida rohkem tähelepanu maaparandusele. Maaparanduse Esiteks märgime, et käesoleva puhul pole tegu ainult KSH-ga, toimimine on oluline maakasutuse säilimiseks. Tuleb lahendada konflikt keskkonnakaitse ja maaparanduse vahel vaid kõigi asjakohaste (sh majanduslike) mõjude hindamisega. leppides kokku, kus kohas, mis tingimustel ning mis ulatuses kuivendusest loobutakse ja mis hinnaga (maade Arvestades KEVADe üldistustasandit on mõju hindamise praegusest kasutusest välja jäämisega kaasnev saamata jäänud tulu jne)” (lk 79). Väga kummaline ettepanek tulemusena tehtud ettepanek kirjeldatud vastuoluga tegeleda. Meetmed ja võimalused selleks peab ette nägema arengukava  arvestades, et tegu on KSH-ga. Palume leevendavate meetmete juures arvestamada märgalaviljeluse võimalusi, (või sellele järgnevad konkreetsemad mille abil saaks ühitada kuivenduse mõju leevendamist ja maa majandamist. tegevuskavad/programmid), ühe konkreetse meetme ette andmine käesolevas aruandes tundub eksperdile siinkohal etteruttav. Küll aga lisasime viidatud soovitusele täienduse “arvestades seejuures ka märgalade olulisust süsiniku sidujatena ning kliimamuutuste ja kuivendamise koosmõju puistutele ning põllukultuuridele” (kooskõlas ettepanekuga 5 ülal). 11 KÕK Arvestatud (täpsustustega). 4.11 Keskkonnaharidus KSH aruandes on öeldud: “Keskkonnahariduse, mida käsitleme kui kestlikku arengut toetavat haridust, olukord Keskkonnahariduse andmise kohta üldharidussüsteemi Eestis on hea. Eesti õpilaste teadmised ja oskused loodusteadustes on OECD riikide parimad.” (lk 40) Samas kontekstis ei saa teha järeldusi uuringu põhjal, mille valimiks on Eesti keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel aduvad vähem kui pooled Eesti inimesed argitegevuste mõju 15-74-aastased inimesed (kellest suur osa ei ole kokku keskkonnale (Turu-uuringute AS: (2022) Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, lk 53. ) ning Eesti inimesed on oluliselt vähem puutunud tänapäevase üldharidussüsteemiga, millesse on mures kliimamuutuste pärast kui Euroopa inimesed keskmiselt (58% vs. 76% rahvastikust).(Euroopa sotsiaaluuring 2016. teemasid lõimitud). Sel juhul räägime kehvast keskkonnaalasest Euroopa Komisjon; haritusest, mitte haridusest. https://www.europeansocialsurvey.org/data/themes.html?t = climatech) Küll aga lisasime teie poolt viidatud hinnangud aruandesse Lisaks on KSH aruandes endas märgitud, et “Siiski ei ole kestliku arengu teema lõimimine õppeainetesse valdav, eraldi lõiguna ning lisasime lause “Kuigi Eesti õpilaste põhjuseks nii õpetajate pädevuse kui ka toimevõime puudus” (lk 41). Seega hoolimata tõsiasjast, et teadmised ja oskused loodusteadustes on OECD riikide õppekavades käsitletakse kestlikku arengut kui läbivat teemat, ei ole tagatud, et iga õpilane saab sel teemal parimad, võib nende ellurakendamine argiellu üldiselt mitmekülgse hariduse. Nende puudujääkide pärast ei saa nimetada keskkonnahariduse olukorda Eestis heaks. ühiskondlikult pigem madala keskkonnaharituse tõttu jääda Palume seda hinnangut KSH aruandes muuta. puudulikuks.” 12 KÕK Arvestatud. 5.12.2 Majandusvaldkond. Mõjude hinnang Riigikontroll on välja toonud, et riik toetab keskkonnakahjulikke tegevusi paljude majandusmeetmetega, sh Viidatud Riigikontrolli aruande kokkuvõtlik järeldus ja probleemi sõnastus lisati ptk 4.15. toetab riik keskkonnatasude erisustega keskkonnaressursside suuremaid tarbijaid (Riigikontroll. (2022) Keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad majandusmeetmed. Tallinn, lk 16. ). Nõnda on riik läinud vastuollu keskkonnatasude Seevastu mõjude hindamise täiendamise vajadus puudub - eesmärkidega, milleks on keskkonnakahju vähendamine, keskkonnakasutajate suunamine säästlikkusele ning mõjuhindamise käigus ei tuvastatud KEVADe eelnõus riigile tulu teenimine (KeTS § 4 lg 1). Palume lisada selle kohta info peatükki 4.15 (“Keskkonnakorraldus, majandusmeetmeid, millel võiks olla potentsiaalselt keskkonnaload (sh tööstusheide) ja keskkonnatasud”). Samuti palume lisada, et üks kolmest keskkonnatasude keskkonnakahjulik mõju. Samuti ei ole KEVADes ka otseselt eesmärgist on riigile tulu teenimine (KeTS § 4 lg 1) ning nõnda võib KEVADe elluviimine riigi tulu kasvatada (lk viiteid keskkonnatasude võimaliku muutmise või erisuste 113). laiendamiste/muutmiste kohta. Keskkonnatasude käsitlus võiks kuuluda KEVADe keskkonnakorralduse valdkonna (KEVAD eelnõu ptk 4.3.4.) alla, kuid ka seal ei ole keskkonnatasusid ja nende muutmist otseselt mainitud. 13 KÕK Arvestatud osaliselt. Üleilmselt on rohkem kui 2-kraadise kliimasoojenemisega kohanemine kulukam kliimasoojenemise piiramisest 2 kraadini. (IPCC. (2023) Synthesis Report of the IPCC Sixth Assessment Report. Summary for Policymakers. – Kahe võimaliku alternatiivse lähenemise (kas (1) kohanemine https://www.ipcc.ch/report/ar6/syr/downloads/report/IPCC_AR6_SYR_SPM.pdf, C.2.4. ) või (2) leevendamise/piiramine (ehk KHG heite vähendamine)) Palume anda hinnang sellele, kas KEVADes kliimamuutuste leevendamiseks ette nähtud meetmete rakendamine kulude võrdlemine ei ole KEVADe üldistustasandi ja seal toodud on kooskõlas kliimasoojenemise piiramisega 2 kraadini ning kas need ületavad rohkem kui 2-kraadise andmete põhjal võimalik – puuduvad võrdlemist võimaldavad kliimasoojenemisega kohanemise kulu. kvantifitseeritavad alusandmed. KEVADe eelnõus tuuakse paralleelselt välja nii leevendamise kui ka kohanemise vajadus (nt ptk 4.1.2.) ning neid ei käsitleta üksteist välistavate alternatiividena ehk neid võib ka kombineerida. Lisaks juhime tähelepanu, et ettepanekus esitatud viide vastab globaalses mastaabis tõele, kuid Eestis on KHG heite vähendamise kulud hinnanguliselt kaks suurusjärku kõrgemad siinsetest kohanemiskuludes. Kliimakahjud on Eestis ühed tagasihoidlikumad maailmas ja Euroopas, perioodil 1980-2020 246 miljonit eurot, millest hüvitati kindlustuse poolt 36 miljonit eurot (https://www.eea.europa.eu/publications/economic- losses-and-fatalities- from#:~:text=Between%201980%20and%202020%2C%20total, of%20these%20losses%20were%20insured). Eesti haavatavus kliimaküsimustes on pigem madal ning kohanemisvõime kõrge (https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/strategic- planning/strategic-foresight/2020-strategic-foresight- report/resilience-dashboards_en).. Täiendame KSH aruannet (ptk 5.2.2.) järgmise soovitusega: „ Kesksuse seirelaual on Eestis kliimaküsimustes haavatavus madal ning kohanemisvõime kõrge https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/strategic- planning/strategic-foresight/2020-strategic-foresight- report/resilience-dashboards_en Kliima soojenemisega kohanemise või selle leevendamise meetmete kaalumisel on (majanduslikus vaates) soovitatav arvestada ka kulude võrdlust (näiteks globaalsel tasandil ületab leevendamisest saadavad tulud IPCC hinnangul üldjuhul leevendusmeetmete kulu, samas on kliimakahjud Eestis suhteliselt tagasihoidlikud ja haavatus kliima seisukohalt madal).“ 14 KÕK 5.16.2 Keskkonnatervis. Mõjude hinnang Arvestatud. KSH aruandes on öeldud: “Samas suurendab kaevandamine rahvuslikku koguprodukti, millega suurenevad Aruandes oli pigem võrreldud keskkonnasõbralikumat sissetulekud ja heaolu” (lk 129). Palume täpsustada, et majanduskasv ei ole heaolu kasvamiseks ainuvajalik ning kaevandamist (kuhu me KEVADe raames püüdleme) majanduskasv ei suurenda heaolu lõputult. traditsioonilise kaevandamisega. Nõustume täiesti, et ka keskkonnasõbralikumalt kaevandamisel on tegelikult negatiivne mõju lähedal elavate inimeste heaolule. Kuigi kaugemalt elavate inimeste heaolule on mõju pigem positiivne. Aruande parandatud versioonis on antud lõike täiendatud ning need aspektid välja toodud. 15 KÕK Arvestatud. Palume aruandes välja tuua, et KEVADes “kodanikele, kodanikeühendustele mingit aktiivset rolli erineva taseme otsustusprotsessides ei nähta ning omaalgatusi ei eeldata” (KEVAD KSH Lisa 2, küsimus 3.3.3.1). Teisisõnu on Selgitame, et ettepanekus viidatud lausega ei olnud mõeldud, kavas jätta kodanikud ja kodanikuühendused välja KEVADe elluviimise sisulisest suunamisest, mis läheb et KEVAD ilmtingimata peaks vastavat rolli täiendavalt andma. muuhulgas vastuollu Riigikantselei koostatud “Avatud valitsemise teekaardiga”. KEVADe valdkondlik olemus ja kõrge üldisusaste ei paku hetkel Samuti palume lisada aruandesse soovitused kodanike ja kodanikeühenduste sisuliseks ning aktiivseks head asukohta tekstis, kuhu selliseid läbivaid kaasamiseks KEVADe erineva taseme otsustusprotsessidesse. valitsemiskorralduslikke põhimõtteid lisada. Vale mulje vältimiseks kustutasime selle lause Lisa 2 tabelist. Küll aga KSH töörühm nõustub, et kodanike ja kodanikeühenduste sisuline kaasamine on oluline, seetõttu lisasime aruandesse ptk 5.19 ettepaneku KEVADele seda kaaluda. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 16 MKM Üldine kommentaar ja merekeskkonna kaitse tagamine Mitte arvestatud. Lisada tuleks terviklikult täpsem kirjeldus keskkonnanõuete kohta, st kohustuste kohta, mis tulevad Strateegilisel tasandil olulised kokkulepped peavad sisalduma erinevatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumisest ja vastavatest välislepingutest. Seejärel ka EL (ja Eesti) strateegilistes dokumentides (igat poliitilist kokkulepet ei saa arengukavas eraldi analüüsida). tuleb analüüsida, kuidas me nende nõuete täitmise tagame ja kus on meie ambitsioon suurem ja mis selleks on Lisaks selgitame, et arvestades arengukava üldist tasandit (ja vaja. Antud dokumendi põhjal me tegelikult ei tea, millised täpsemad kohustused keskkonna vaates on tulemas. poliitikainstrumentide üldist iseloomu) ei oleks ka võimalik Merekeskkonna osas on mainitud IMO (the International Maritime Organization), aga tegelikult on lisaks anda ühest hinnangut millised kokkulepped saavad täidetud. välislepinguid, mis ei tule IMO-st. See ei sõltu niivõrd KEVADe üldiste põhimõtete sõnastusest, vaid pigem sellest, kui sihitult suudetakse neid põhimõtteid ka järgida ning kui tõhusalt hakatakse neid järgnevates otsustes reaalselt ellu viima (arvestades ka rahaliste vahendite kättesaadavust, poliitilist tahet jms). Neid asjaolusid on juba käsitletud muuhulgas aruande ptk 6.4 ja 7. Tulenevalt  eelnevast on aruandes selgelt välja toodud ka oht, et positiivseid eesmärke ei suudeta täita (ptk 5.19). Ettepanekus konkreetsemalt mainitud merekeskkonna osas on eksperdi hinnangul olulisim aruandes käsitletud kõike hõlmav Merestrateegia, mis peab juba sisaldama olulisi väliskokkulepetest tulenevaid kohustusi. Globaliseerimisel on ka keskkonnadiplomaatia muutunud järjest suuremaks osaks välispoliitikast. Kuivõrd välispoliitikat viiakse suures osas ellu EL tervikuna, siis taandub osa kohustusi liidule kui tervikule ega ole riiklikult kvantifitseeritav ja detailides eristatav. 17 MKM Kliimapoliitika Arvestatud. Soovitame aruannet täiendada ptk 5.2.2, et toodaks välja vajadus täiendada KEVADe kliimapoliitika eesmärgi Mõjude hindamise töörühm sisuliselt nõustub ettepanekus elluviimiseks kavandatud poliitikainstrumente selliselt, et oleks tagatud: esiteks, fossiilkütuste (eelkõige esitatud täiendusettepanekutega KEVADele, seda on aruandes põlevkivi ja transpordikütuste) kasutuse, F-gaaside, karjakasvatusega (sh lihatööstuse ja -tarbimisega), ka juba väljendatud, peatükkides 5.2.2 ja 5.2.3. Samuti on märgaladega (eelkõige rekultiveerimata turbakaevanduste alad) seotud KHG heite vähendamine, vältides samal laiemad poliitikaseosed ja kriitilisemad asjaolud käsitletud ajal mõjude kandumist mujale (nt biokütuste tootmisel hävitatud troopilised metsad jms) ning teiseks, peatükis 5.19. kliimakohanemine sellega seonduvates olulisimates valdkondades. Samuti palume täpsustada aruandes lk 63, Ettepanekus viidatud aruande lk 63 sõnastus on viidud milliseid KEVAD eesmärke on selles lauses silmas peetud „KEVADe eesmärkideks vähendada KHG heitkoguseid, vastavusse KEVADega. hoida ja suurendada maakasutuslikku süsinikusidumist (LULUCF regulatsioon) ning suunata nii tootmist kui tarbimist keskkonna-kliimateadlikele otsustele.“, kui KEVAD kliimapoliitika alaeesmärke aastaks 2030 on üks ja Sellegipoolest ei saa hindamisaruanne määrata see on täiesti teises sõnastuses. poliitikainstrumente ega saa ka (tulenevalt arengukava üldistusastmest) hinnata üheselt nende mõjumäära, mis sõltub Selgitus ja puudused: Kliimapoliitika alaeesmärgi all on KEVADe eelnõus lk 19 selgitus „KEVAD annab eeskätt meetme sekkumisulatusest, tingimustest ja nö majandusvaldkondade ülesed tegevussuunised, millest edaspidi lähtuda erinevate valdkondade (sh transpordi, rakendamise massist (finantsressursid jne). Ka muutused põllumajanduse, energeetika, ruumilise planeerimise) arendamisel.“, kuid nimetatud tegevussuuniseid pole majandusolukorras on tõestanud olulist otsest ja kaudset mõju eelnõus toodud. Kuigi üldteada on, et peamiselt on kasvuhoonegaaside heite allikateks fossiilkütuste kliimapoliitika rakendamisel. KEVAD seab eesmärgiks põletamine, F-gaasid, karjakasvatuses tekkiv metaan ja märgalad, ei täpsusta eelnõu vastavate heiteallikatega põhimõtted rangemaks sekkumiseks regulatiivselt, seotud eesmärke ega instrumente, KEVAD jääb pigem üldsõnaliseks ja seega vastavate heiteallikate normatiivselt, piirmäärade ja keskkonnatasudega. vähendamise asemel pigem kaudsematele lahendustele toetuvaks lükates vastutuse sellega justkui tavatarbijale ja kohalikele omavalitsustele eelkõige põlevkivil elektrist, fossiilsetest autokütustest ja lihatarbimisest loobumisel ning turbaalade rekonstrueerimisel. Täpsustamata on valdkonnad, kus kliimakohanemise tegevused on kriitilisemad. 18 MKM Elurikkus ja maastikud Ettepanekus esitatud kommentaarid konkreetsete Palume täpsustada aurande ptk 5.1, esitades mõjuhinnangu alaeesmärkide ja poliitikainstrumentidega poliitikainstrumentide osas on käsitletavad kui ettepanekud seostatult, sh välja tuues, kas ja millised on kõigi tasandite otsustes elurikkusega arvestamise mõju, kuidas, arengukavale. millele (sh maastikud) ja mis ajaraamis see avaldub ning seonduvad mõõdikud. Lk 53 on toodud aruandes KSH aruande täiendamisel arvestatud osaliselt. toodud näited, seostamata neid ühegi poliitikainstrumendiga ja rakendamise mõjuga. Arusaamatuks jääb ka Üldiselt mõjude hindamise töörühm nõustub esitatud toodud näide „Näiteks kliimaeesmärke toetavad tegevused (tuulepargid, päikesepargid) ei pruugi kavandamisel hinnanguga, et arengukava on sageli üldsõnaline (väljendatud alati elurikkuse eesmärke toetada ja siin peab ühiskond olema valmis olukorraks, kus ühte eesmärki aruandes läbivalt, kõige kontsentreeritumalt ptk 5.19, ptk 6.4 ja saavutatakse teise eesmärgi arvelt.“. Taastuvenergia kasutuselevõtt on kavandatud tänase fossiilidel põhineva ptk 7) ja toetab ettepanekut kaaluda, kas poliitikainstrumente energiatootmise asendamiseks. Palume täpsustada lk 53, kas KSH eksperdi hinnangul oleks elurikkuse on võimalik konkreetsemaks sõnastada (sel juhul oleks võimalik eesmärkide täitmiseks eelistatum siiski jätkata põlevkivil elektri tootmisega, võrreldes kavandatavate tuule- ja ka mõju täpsemalt prognoosida). päikeseparkide mõjuga elurikkusele ning millel vastav võrdlus põhineb. Elurikkuse ja maastiku osas sõltub palju kehtivatest Selgitus ja puudused: Elurikkuse ja maastike alaeesmärk on KEVADe eelnõus järgmine „Eesti loodus on hoitud ja planeeringutest, mis üldjuhul ja suunduvalt muudavad elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega.“ Täiendavalt on selgitatud, otstarbeid ja maakasutuse tingimusi intensiivsemaks, et „kõigi taseme otsustes hakatakse arvestama elurikkuse hoidmise vajadusega“. Viidatud vajadused on tehnogeenseks, väheste seadusandlike, sh NATURA piirangute konkreetselt ja arusaadavalt sõnastamata, sh täpsustamata seonduv KeHJS muutmise vajadus (KMH ja KSH on raames. Maakasutusõiguste muutus on õiguslikult pikaldane ja täna looduse-, laiemalt keskkonnakasutusega seotud otsuste aluseks). Poliitikainstrumendi (PI) nr 1 all on seotud vaidlustega. täpsustamata, millised konkreetsed tegevused sektorites rakendatakse ehk mida mõeldakse soodustamise ja Ettepanekus viidatud lk 53 (täiendatud aruandes lk nr tõhustamise all elurikkuse integreerimiseks kõigis sektorites. PI nr 2 jääb segaseid, milliseid põhimõtteid muutunud) lauses ei ole loomulikult julgustatud põlevkivil täiendatakse (kus need kirjas) ja milliseid elurikkust soosivaid standardeid luuakse infrastruktuuri objektidele elektri tootmist, vaid viidatud võimalikule konfliktile KEVADe (kas võetakse nt ISO standardeid üle). PI nr 3 juures on välja toomata, kuidas ikkagi looduslikud rohealad enda siseste eesmärkide vahel ja vajadusele sellele tähelepanu inimasumite lähedal säilitatakse (reaalsus midagi muud) ehk kas riik plaanib eraomandis olevad rohealad ära pöörata ja vajadusel meetmeid rakendada ebasoodsate osta jääb selgusetuks, PI nr 4 jääb selgusetuks, kas plaanis on otsuste registri loomine ja otsuste seire, seejuures, kaasmõjude vältimiseks. milliste otsuste (valitsuse, kohaliku omavalitsuse, ettevõtete juhatuse või mis instantsi otsuseid mõjutada ja Ettepanekus viidatud ptk 5.1.2 sõnastust (elurikkuse seirata plaanitakse), PI nr 5 on desorienteeriv, kuna elurikkuse vähenemist ei mõjuta ainult „maksev saastaja“, st arengusuundade, mere- ja veekeskkonna tegevussuundade kas nt tuule- ja päikesepargid saab selle põhjal elurikkust mitte vähendavateks objektideks kategoriseerida ja määramise kohta) täpsustati, et see vastaks täpsemalt seonduvates otsustes pole eraldi elurikkusega arvestada, PI nr 6 puhul jääb selgusetuks, kas nt infrastruktuuri arengukava üldisele iseloomule. objektide elurikkust vähendavat mõju tuleb seonduvate otsuste puhul kompenseerida arendajal rahaliselt, et see sama raha kasutada siis elurikkuse kaitses. Aruandes ei ole elurikkuse ja maastike alaeesmärgi ja Lisaks selgitame mõjude hindamise aruande osas järgmist: instrumentidega seotud mõju hinnatud, st ptk 5.1 on kokku pandud elurikkuse, maastike ja mulla valdkonnad Nagu ka ettepanekus välja toodud, on mõjude hindamise ning aruandes on toodud vastavus seotud teiste arengudokumentide eesmärkidega, lisas 2 pole hinnatund käigus hinnatud arengukava eelnõu mõju tervikuna. See on kooskõlas lähenemisega, mis fikseeriti juba nõuetele vastavaks poliitikainstrumentide mõju, vaid eelnõu mõju tervikuna ehk seetõttu poliitikainstrumentide elluviimisega tunnistatud programmis ja selle lisades. Mõjude hindamine eeldatavalt kaasnevad olulised mõjud pole hinnatud ja teada edasiste otsuste aluseks (kuigi antud alaeesmärgi eraldi poliitikainstrumentide kaupa võib mõju hinnangut põhifookus on kõigi tasandi otsustesse elurikkuse arvestamise sisse viimine). Aruande ptk 5.1.2 on nimetatud killustada ja kontekstist välja võttes anda vale indikatsiooni.  elurikkuse arengusuundade, mere- ja veekeskkonna tegevussuundade määramist, mida KEVAD eelnõust ei leia (Näiteks iga poliitikainstrument eraldi võib anda väikese ja ja jääb segaseks, mille alusel mõjuhinnang on antud. Ptk 5.1 puhul pole aluseks võetud eelnõu alaeesmärke ega üksikuna võttes mitteolulise panuse mingile mõjule, mitmed poliitikainstrumente, mõjuvaldkonnad on seostamata täpsemalt eelnõuga. või kõik poliitikainstrumendid koos (ehk terve KEVAD) aga võivad anda juba märkimisväärse või olulise mõju.) Samuti on aruandes juba eelnevalt selgitatud, et tulenevalt KEVADe üldisest tasandist ja sõnastusest on enamasti võimatu mõjusid väga üheselt ja täpselt prognoosida. 19 MKM Ringmajandus Täname tähelepanu juhtimast. Juhime tähelepanu, et aruandes lk 72 on lõik „Arvestades „Ringmajanduse valge raamatu“132 olemasolu, jääb KEVADes toodud ringmajanduse käsitluse mõte arusaamatuks. Arengusuunad ja strateegilised valikud (teise Selgitame, et tegemist pole tahtmatult aruandesse jäänud tekstiga. Kogu peatükk 5.3.2 on eksperdi arutlus KEVADes oleva nimega eesmärgid?) on valges raamatus sõnastatud ja üsna hästi arusaadavad. Arvestades seal toodut: sisu üle. Üks arutluse teema on ringmajanduse kontseptsiooni „Valgele raamatule järgneb ringmajanduse tegevuste kava, milles tuuakse välja erinevate valdkondade ja eesmärkide riiklik struktuur ning KEVAD vastava peatüki tegevused ja mõõdikud.“, tekib küsimus, kas KEVADes käsitletu peakski olema tegevuste kava? Sellisel juhul on sobitumine sellesse. Ekspert on jõudnud järeldusele, et KEVAD hetkel selgelt liiga üldine. Kui see ei peaks olema tegevuste kava, siis mis see on ja kuidas see asetub struktuur on segane ning tuleks selgelt kirjeldada, kuidas ringmajanduse süsteemse edendamise raamistikku?“, mis tekitab ebaselgust ja jääb mulje nagu oleks kellegi KEVAD sellesse paigutub (vt pt 5.3.3). kommentaar tahtmatult faili jäetud. 20 MKM Ringmajandus, merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine ja jäätmekäitluse korraldamine Tegemist on eelkõige ettepanekuga arengukavale, kuna hetkel Jäätmekäitluse ja ringmajanduse osas on vajalik sisse viia, et ka laevad annavad jäätmeid ära ja see on osa on see temaatika KEVADes käsitlemata. Mõjude hindamise riigi terviklikust jäätmemajandusest ning ka ringmajandusest. Sellest tulenevalt mõjutavad jäätmemajandust töörühma poolt toetame mõtet, et laevanduse jäätmekäitlus võiks saada ka KEVADes markeeritud (nt viitega valdkonna ka ÜRO/IMO jt nõuded ja välislepingud, kuid praegu räägitakse ainult EL regulatsioonist. Eesti Vabariigi käsitlemise kohta Riigi jäätmekavaga 2022-2028 ning territooriumi osa on ka territoriaalmeri ja sealt lähtuvad jäätmed. valdkonna õigusaktidega). Oma mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtub Eesti sarnaselt teistele EL riikidele merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ). Eesti riik on võtnud kohustuse täita mitmeid rahvusvahelisi merekeskkonnakaitse õigusakte, sh ÜRO mereõiguse konventsioon, IMO konventsioonid jm. Sh on regulatsioonid seotud jäätmete ja merereostuse vältimisega. Tegemist on valdkonnaülese teemaga, mis siseriiklikult on üle võetud mh veeseaduse, jäätmeseaduse, sadamaseadusega (nimekiri on pikem). Tuleb tähele panna, et KEVADe näol on tegemist üldise tasandi strateegilise dokumendiga. Käesolevas mõjude hindamises on viidatud probleemistiku strateegiline katus kaetud - ptk 5.4 on  esitatud vastavuse hindamine Merestrateegia ja HELCOMiga; ptk 5.3 on käsitletud ringmajanduse ja jäätmete valdkonna osas ka Riigi jäätmekava. Strateegilisel tasandil vastuolusid ei leitud. Teema täpsem reguleerimine käib juba valdkonna konkreetsemate dokumentidega. KSH töörühma poolt lisame täiendavalt selgituseks: Riigi uues jäätmekavas (2022-2028, aruande eelnõu) on uue teemana kajastatud prügistamise, sh mereprügi vältimise osa, seejuures oluline rõhk on plastijäätmetel. Mereprügi meetmed on eraldi välja toodud jäätmekava juurde kuuluvas lisas nimega „Riigi jäätmekava 2022-2028 rakenduskava eelnõu“. Riigi jäätmekava 2022-2028 KSH aruande eelnõu 7. ptk on toodud jäätmekava vastavus olulisemate ELi õigusaktidega, sh EL merestrateegia raamdirektiiv (2008/56/EÜ). Välja on toodud, et “Riigi jäätmekavaga haakub laevajäätmete käitlemise temaatika ja võimaliku reostuse tekitamise eest määratavad sanktsioonid.” Antud kava tugineb regionaalselt välja töötatud HELCOMi mereprügi tegevuskaval. Kõikide eelpool mainitud olulisemate Euroopa Liidu õigusaktidega on kooskõlas ning aitab neis toodud muudatuste ellu rakendamisele kaasa ka Riigi jäätmekava. 21 MKM Merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine (Jaak ja Katrin) Tegemist on ettepanekuga arengukavale. KEVADe eelnõus toodud digikaksiku loomine merest on igati tervitatav ning nutipoide võrgustiku loomine toetab kindlasti andmete kogumist, kuigi eraldi küsimus on see, kas ja mis ulatuses see teostatav on. Märkusena Mõjude hindamises on täiendavalt juhitud selle teema põhjaliku läbi mõtlemise vajadusele tähelepanu peatükis 5.4.2 tuleks ikkagi täiendada eelnõu osa, mis puudutab kestlikkuse teemasid, sest eelnevalt tuleb ära kaardistada, järgmise lausega: “Eesti mereala toitainete maksimaalsete milliseid survetegureid on võimalik mõjutada tulenevalt merenduse õiguslikust staatusest ning millise tasandi reostuskoormuste määramine ja digimere kontseptsiooni ellu kaudu neid üldse saab mõjutada. Paraku ei saa keset merd tõmmata joont rahvusvahelise laevaliikluse vaates viimine eeldavad suure hulga vajalike andmete olemasolu, mis ning nendega seotud survetegurite mõjutamiseks on vaja sekkumismehhanismi ka ÜRO tasandilt. Hetkel on võib takistada eesmärkide saavutamist”. välja toodud ainult HELCOM’i tasand. 22 MKM Samuti tuleb merekeskkonna strateegilistele eesmärkidele vastavust hinnata ka meremajanduse Juhime tähelepanu, et ettepanek käsitleb ka KEVADe eelnõud - strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt, sh Meremajanduse valge raamatu aastateks 2022-2035 seosed välja tuua ka arengukavas. [https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/merendus] eesmärkidest. Ka tuleb täiendada KEVADe eelnõud, Mõjude hindamise aruande osas arvestatud. seostades arengukava kõigi meremajanduse strateegiadokumentidega – sh tuleb arvestada, et meremajanduse  arendamisel tuleb arvestada keskkonnaeesmärkidega ja vastupidi. Sarnaselt viidatakse eelnõus ja mõjude Aruande peatükki 5.12.1 lisati Meremajanduse valge raamatu hindamise aruandes ju ka Ringmajanduse valgele raamatule. käsitlus. 23 MKM Keskkonnaandmed Ettepanek on esitatud arengukava tekstile. Kuigi KEVADe raames pole andmete blokile ettenähtud eraldiseisvaid eesmärkide mõõdikuid, tuleks Lähenemise ambitsioonikus on KEVADe koostaja (KeM, sellegipoolest ambitsioon seada oluliselt kõrgemaks praegu pakutust. Aruande lk 106 “Keskkonnaandmete otsustaja) otsustada. Mõju hindamise töörühm on ka oma aruandes varasemalt strateegiliste eesmärkide, mõõdikute ja tegevuste sõnastamine – aastaks 2029” asemel tuleks lähiaastatel paika ettepaneku teinud pöörata keskkonnaandmete valdkonna panna strateegilised eesmärgid, mõõdikud ja neist lähtuvalt tegevused, mis aitavad eesmärke seada. Andmed edendamisele ja süstematiseerimisele enam tähelepanu. on läbiv tugifunktsioon KEVADe eesmärkide saavutamiseks ja andmete targem kasutamine võimaldaks ka Käesoleva MKM-i ettepanekule mõjude hindamise töörühmal tõhusamalt tegevusi ellu viia ning eesmärkide saavutamist seirata. See nõuab oluliselt ambitsioonikamat vastulauseid ei ole. lähenemist valdkonnale. Ka teiste pakutud eesmärkide mõõdikute puhul pole tegemist kliendi- ja ärispetsiifikat silmas pidavate mõõdikutega („Kogutavate keskkonnaandmete süstematiseerimine, mis sisaldaks olemasoleva olukorra ülevaadet, vajaduste ja võimaluste kaardistamist – aastaks 2025“, „Keskkonnaandmete kogumise süsteemi ja kohustuste jaotamine ning andmebaaside loomise ja/või hooldamise rahastusallikate määratlemine – aastaks 2027“). Mõõdikud peaksid olema iga-aastased ja lähtuma KEVADe üldeesmärkidest. Näiteks, andmete valdkonna vaatest oleks mõistlik mõõta “kodanike ja ettevõtjate andmete kasutatavust”, “avalikustatud avaandmete arvu”, “andmete kvaliteeti”, “andmete kirjelduste ajakohasust”, “lõppkasutajate rahulolu” või muud. 24 MKM Keskkonnakorraldus Arvestatud osaliselt. Palume aurandes täpsustada mõju keskkonnakorralduse alaeesmärgis keskkonnakorralduslike meetmete poliitikainstrumentide rakendamise kiirendamisel, sest hetkel see mõjuhinnang eraldiseisvalt puudub. Selgitame, et aruandes “mõju täpsustada” ei ole praegusel kujul (ja üldistustasandil) koostatud KEVADe kontekstis Keskkonnakorralduse alaeesmärk näeb ette kiirendatud korras keskkonnakorralduslike meetmete rakendamise võimalik. KEVAD jääb liiga üldiseks ja ümmarguseks, et kestlikusse arengusse panustavate tegevuste eelistamiseks, samal ajal sidumata neid teiste KEVADe eelnõus konkreetset ja ühest mõju prognoosida. seatud alaeesmärkidega, sh elurikkusega ja elurikkuse arvestamisega kõigis otsustes. Eelnõu lk 42 on kirjas: „Keskkonnakorralduslikud meetmed on vahendid kõigi keskkonna- ja kliimaeesmärkide suunas liikumise KSH töörühma poolt nõustume, et ebaselgeks jääb täpselt kiirendamiseks“. Sellest saab järeldada, et KEVAD keskendub seatud eesmärkide täitmise kiirendamiseks “kuidas ja milliste riskide alusel toimub” keskkonnakorralduse vahendite leidmisele, st vahendid poliitikainstrumentide kiirendamiseks - KMH/KSH protsesside arendamine edasine arendamine. (seejuures on lk 43 täpsustamata, mis on „roheülemineku kesksed suunad“, kuidas ja milliste riskide alusel Aruandes on KEVADe üldisest iseloomust tulenevad riskikohad välja toodud (eelkõige ptk 5.19, aga ka nt ptk 5.2.2 ja 5.2.3). toimub „optimeerime menetlust vastavalt riskidele“), keskkonnakasutuse reguleerimine, keskkonnakestlik tarbimine, lubade süsteemi tõhustamine, automaatotsustele üleminek. Lisaks täiendasime aruande ptk 5.19, ptk 7 ja ptk 8 sõnastusi, et see hinnang veel selgemalt välja tuua. 25 MKM Nii KEVADe eelnõus kui mõjude hindamise aruandes tuleb reaalajamajanduse põhisele andmevahetusele Tegemist on eelkõige ettepanekuga arengukavale. üleminekus selguse huvides eristada paremini „Keskkonnaluba 3.0“ eesmärke ja muud valdkondlikku otsustamist (aruandes lk 11 eesmärk 15 punkt 5: “Läheme üle reaalajamajanduse põhisele andmevahetusele  ettevõtete ja riigi keskkonnaandmete vahetamisel ja tagame andmepõhiste otsuste automatiseerimise”). Mõju hindamise töörühm nõustub, et keskkonnakorraldust Kindlasti loob reaalajamajanduse põhimõtete rakendamine teadmised andmetel põhinevateks otsusteks. tuleb kiiremini, ladusamalt ja täpsemalt uuendada, võttes aluseks teadmistepõhise riigi, õigusriigi ja e-riigi lahendused ja vahendid. (Viimane lause lisati täiendavalt ka aruande ptk 5.19.) Praeguses (10.02.2023 seisuga) redaktsioonis jääb KEVADe keskkonnakorralduse osas kõlama positiivne motiiv majanduslahendustest ja - kaalutlustest kuni otsuste automatiseerimiseni, mitte rangemate keskkonnanõuete ja kliimaeesmärkide jõustamisest muuhulgas seire ja kontrolli meetoditel kuni õiguslike vaidlusteni. 26 MKM Nii KEVADe eelnõus kui mõjude hindamise aruandes peaks strateegiliste eesmärkide hindamisel võtma arvesse Juhime tähelepanu, et ettepanek käsitleb ka KEVADe eelnõud. ka Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia eesmärke [https://eur-lex.europa.eu/legal- Mõjude hindamise aruandes on ettepanekuga arvestatud. content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52015DC0192], kuivõrd eesmärk on ju tuua ka ettevõtjate keskkonnaalased Aruande alapeatüki 5.12.1. “Digiühiskonna arengukava 2030” kaalutlused ja ärilised/finantsilised otsused kokku. Üldiselt KEVAD järgib reaalajamajanduse printsiipe. juurde lisati ka Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia käsitlus. Viimane keskendub siiski rohkem majandusele ning on keeruline leida selle dokumendi ja KEVADe vahel kattuvaid osi, millest võiks oluline vastastikune mõju tekkida. 27 MKM Maavarade uurimine, kaevandamine ja kasutamine Mitte arvestatud. Maavarade osa võib vajada laiendamist, kui soovitakse katta detailsemalt laia spektri maavarad. Sel juhul Selgitame, et tooraine saamine välismaalt ei ole ole seotud tuleb integreerida ka majanduslik ja ruumiline mõõde ja potentsiaal. Eesti keskkonnamõjuga kuivõrd majandusmõjuga. Samas majanduslike mõjude osas ei ole sellel olulist seost KEVADega. Täpsustasime aruandes viidatud lauset: “Maavarade Aruande lk 80 on kirjas: „Maavarade kasutamise kohta puuduvad rahvusvahelised, sh Euroopa Liidu tasandi kasutamise kohta puuduvad rahvusvahelised, sh Euroopa Liidu strateegilised eesmärgid või kokkulepped.“ Tegime varasemalt uue sõnastuse ettepaneku: „Maavarade tasandi strateegilised eesmärgid või kokkulepped, millel oleks kasutamise kohta on vastu võetud ja ka väljatöötamisel rahvusvahelised, sh Euroopa Liidu tasandi strateegilised seos KEVADega.” eesmärgid või kokkulepped. Hetkel juhindume teatud maavarade puhul mh Euroopa Liidu konfliktmaavarade direktiivist nr (EL) 2017/821 ning ettevalmistamisel on kriitiliste toormete määrus.“ Ettepanekut ei arvestatud (kooskõlastustabelis MKM rida 70) põhjendades, et viidatud direktiivis ja määruses (segane sõnastus) käsitletakse maavarasid, mida Eestis ei kaevandata ega praeguste teadmiste juures ka tähtsust omavas koguses ei leidu.“ Täiendame oma ettepanekut, et siiski võiks EL direktiivile (2017/821) viitamine olla õigustatud, sest hoolimata sellest, et see direktiiv ei käsitle Eestis kaevandatavaid maavarasid, käsitletakse seal ikkagi maavarasid, mida Eestisse imporditakse ja/või mida siin ka töödeldakse (näiteks tantaal NEO Silmetis). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on kohustus teostada järelkontrolli ettevõtete üle, kes direktiivis  nimetatud maavarasid sisse toovad üle kokkulepitud piirmäära. Samuti on liikmesriikidele juba saadetud Euroopa Liidu kriitiliste toormete määruste eelnõu. 28 MKM Ka KEVADe eelnõus tuleb teksti täiendada, selle lk 30 on kirjas: „Samas leidub Eestis veel teisigi maavarasid, Ettepanek on esitatud arengukava tekstile. mida praegu ei kaevandata. Nendeks on näiteks fosforiit, graniit, graptolliitargiliit ja rauamaak.“ Sõna Mõjude hindamise töörühma poolt sellele vastulauseid või „maavarad“ ette tuleb lisada sõna „potentsiaalseid“, sest kogu loetelu ei ole meil veel maavarana arvel, näiteks täiendusi ei esitata. graprolliitargilliit. Graniidi asemel on parem kasutada sõnastust „kristalse aluskorra kivim“, sest lisaks graniidile (mis on tardkivim), võib potentsiaalse maavarana tulla arvesse gneiss (mis on moondekivim). Gneiss on eriti aktuaalne Energiasalve projekti juures. 29 MKM Mõjude hindamine seoses Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavaga Arvestatud osaliselt. 2021–2035 Leiame, et aruande lk 110 on TAIE arengukava 2021–2035 suhtes mõjusid puudulikult hinnatud. Puudub Ettepanekus viidatud vastavusanalüüsi (ptk 5.12.1) käigus antud hinnangut muuta pole alust. Otseseid konflikte KEVADe usutav selgitus väitele “Kokkuvõtlikult võib hinnata, et KEVAD ei avalda ebasoodsat mõju TAIE arengukava strateegiliste eesmärkide ja TAIE strateegiliste eesmärkide eesmärkide saavutamisele.”, mistõttu tuleb see kustutada. TAIE üheks põhieesmärgiks on tootlikkuse vahel ei tuvastatud. kasvatamine 110%-ni EL-27 keskmisest. Tootlikkuse üks komponent on ärikasum ja kui KEVADe elluviimise tulemusena muutuvad Eesti ettevõtete jaoks mingid sisendid kallimaks või väheneb nende kättesaadavus, siis Küll aga on ettepanekus viidatud võimalikke mõjusid ja tähendab see otsest negatiivset mõju TAIE peaeesmärgile. Lisaks on TAIE üheks fookusvaldkonnaks kohalike riskikohti juba väljendatud mõjude hindamise peatükis 5.12.2. ressursside väärindamine. See eeldab suuremat juurdepääsu kohalikele ressurssidele, peamiselt maavaradele ja (nt “Keskkonnahoiu tugevdamine võib piirata (eeldatavalt puidule, ning juhul kui KEVADe rakendamine peaks ühel või teisel moel seda piirama, siis võib ka seda lugeda lühikeses vaates) ka loodusressursside kasutamisega seotud arengueelduste realiseerimist majandustegevuses.“). negatiivseks mõjuks TAIEle. Lõigus 5.12.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ei ole välja toodud ühtegi Strateegilisel tasandil tehtud meetmete ja ettepanekute leevendavat meedet, et vältida ressursside kättesaadavuse vähenemist, vaid on lihtsalt nenditud, et tuleb leida sõnastus paraku saabki jääda vaid üsna üldiseks, aga meetmed: “Loodusressursside kättesaadavust piiravate reeglite ja neid (maavarad, turvas või puit) kulukamaks täiendasime siiski aruande ptk 5.12.3. loodusressursside muutvate otsuste vajadus tuleb põhjalikult läbi kaaluda. Tuleb leida meetmeid, et vähendada ebasoodsat mõju kättesaadavuse piiramisega seotud leevendusmeedet järgmiste ettevõtetele tulenevalt tegevuste piiramisest ja tegevuskeskkonna muutumisest.” Seega tuleb näidetega: leevendusmeetmete osas aruannet täiendada, sest hetkel ei ole lahendusi negatiivsete mõjude leevendamiseks. - Soodustada ressursside importi tööstustele, kõrvaldades võimalikke takistusi; - Toetada kohaliku ressursi suurema vääridamise tehnoloogiate kasutuselevõttu. 30 MKM Aruande lisas 2 veerus F ja G toodud mõju olulisuse kirjelduses palume täpsustada reas 17: esiteks, milliste Arvestatud. energiakandjate maksumust KEVADe poliitikainstrumendid võivad mõjutada (energiahind on mõjutatud Rida 17 hinnangut täpsustati: Keskkonnakasutaja ja -saastaja eelkõige nafta, gaasi, puidu turuhinnast) ja tesieks, mida mõeldakse „keskkonnakasutaja maksab“ ulatuslikuma maksab printsiipide rakendamise viiside osas puudub KEVADe eelnõus siiski täpsem kirjeldus, seetõttu ei ole võimalik ka rakendamise all (milliseid tasusid on siinkohal mõeldud, mis võiksid nt energia hinda mõjutada). Samuti palume nende rakendamise mõjusid täpsemalt hinnata, aga leibkondi täpsustada reas 23, kuidas elurikkuse hoid ja „keskkonnakasutaja maksab“ põhimõte ettevõtjate võimekust puudutavad eelkõige sõidukikütused (diisel, bensiin), maagaas nimetatud valdkondades täpsemalt piirata võib. Hetkel jääb segaseks, mis täpsemalt võib ebasoodsat mõju nii toidu valmistamiseks kui ka kütmiseks ning kaugküttes  tekitada, kas nt maakasutuse võimalikud piirangud või mis täpsemalt lähtuvalt KEVADe rakendamisest. Palume kasutatavad erinevad fossiilsed energiakandjad, seega võib täpsustada ka reas 33, kas mh nt elurikkuse arvestamine kõigi tasandi otsustes vastavalt elurikkuse mõju avalduda läbi nende kütuste hindade kasvu. alaeesmärgile võib tuua kaasa täiendavaid töö- ja haldusprotsesse. Rida 23 hinnangut täpsustati: Ebasoodne mõju võib eelkõige esineda põllumajanduses, metsa- ja puidutööstuses, transpordis ja energeetikas - seda juhul kui kasutatavad meetmed vähendavad potentsiaalselt ettevõtete kasumlikkust ning kreeditorid sellele reageerivad (nt suuremate laenumarginaalidega, laenulimiitide vähendamisega). Rida 33 hinnangut täpsustati: Näiteks võib täiendavaid töö- ja haldusprotsesse kaasa tuua elurikkuse arvestamine erinevate tasandite otsustes vastavalt elurikkuse alaeesmärgile. Sotsiaalministeerium 31 SoM Arvestatud. Lk 36 viimane lõik algab lausega: „Samuti on Eesti kiirgusohutuses olulisel kohal mitteioniseeriv kiirgus, millega Ameti nimetus parandatud, lõiku sisuliselt täiendatud. tegeleb Sotsiaalministeeriumi Keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse amet (küll aga ei tegele nad avalikus ruumis elektromagnetväljade seirega).“ Sotsiaalministeeriumil ei ole Keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse ametit. Sotsiaalministeeriumil on Rahvatervise osakond ning SoM-i allasutus on Terviseamet, kus on olemas Keskkonnatervise osakond ja Kemikaaliohutuse osakond. Lause eesmärk jääb samuti arusaamatuks. Palume sõnastust korrigeerida nii, et oleks arusaadav, mida tahetakse lausega öelda ja ka asutuste nimed oleksid korrektsed. 32 SoM Arvestatud. -Lk 36 on märgitud: „Avalikkusele kehtestatud elektromagnetväljadega kokkupuute piirmäärad ja kehtivad Sõnastust parandatud. Lisatud info viidatud Taltech uuringust. normid on aegunud, kuna neid ei ole kohandatud pärast Euroopa Nõukogu 12. juuli 1999 soovitust 1999/519/EC – need ilmselgelt ei võta arvesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguid või rangemaid standardeid. Teatavasti arvestavad praegused Eestis kehtivad mitteioniseeriva kiirguse piirnormide ICNIRPi/WHO EMVde juhised ainult soojuslikku mõju. Soojusliku mõju kõrval on ammu leidnud usaldusväärset kinnitust ka nõrga välja mittesoojuslik mõju. Elektromagnetväljad, sõltumata sagedusest, võivad avaldada mõju bioloogilistele protsessidele. Kiirgusfoon on lähiaastatel oluliselt suurenemas, kuid selle mõju loodusele ja bioloogilistele protsessidele on arvestamata“. Pakutud sõnastus „Ilmselgelt ei võta arvesse“ on meie hinnangul ebasobiv sõnakasutus. Oleme nõus et kehtivad normid vajad ajakohastamist ja teeme ettepaneku kasutada järgmist sõnastust: „Avalikkusele kehtestatud elektromagnetväljadega kokkupuute piirmäärad ja kehtivad normid vajavad ajakohastamist, kuna neid ei ole kohandatud pärast Euroopa Nõukogu 12. juuli 1999 soovitust 1999/519/EC, mis põhinevad Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Komisjoni (ICNIRP) soovitustel. ICNIRP on 2020. a välja tulnud uuendatud soovitustega, mis tuleb Eesti nõuete ajakohastamisel arvesse võtta. Samuti tuleb nõuete ajakohastamisel kaaluda Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi  rahastatud uuringu „Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega“ tulemusel tehtud soovitusi.“ -Lisaks ICNIRP soovitused (mille alusel on kehtestatud praegused kehtivad elukeskkonna mitteioniseeriva kiirguse normid) arvestavd mh ka mittesoojuslikke mõjusid (allikas: https://www.icnirp.org/en/rf- faq/index.html, „Does ICNIRP consider non-thermal effects of RF EMF on health?“ „Yes, ICNIRP considers all potential adverse health effects, and sets restrictions to ensure that none occur, regardless of the mechanism of interaction between the exposure and the body. The lowest exposure levels that can cause adverse health effects are due to thermal mechanisms, and so restrictions have been set based on the thermal effects, as these will protect against any other effects that could occur at higher exposure levels.“ Seega väide „Teatavasti arvestavad praegused Eestis kehtivad mitteioniseeriva kiirguse piirnormide ICNIRPi/WHO EMVde juhised ainult soojuslikku mõju.“ on eksitav ja tuleks tekstist välja jätta. -Lisaks, märgitud on, et kiirgusfoon on lähiaastatel oluliselt suurenemas, kuid selle mõju loodusele ja bioloogilistele protsessidele on arvestamata. Arusaamatuks jääb, mida mõeldakse selle all, et kiirgusfooni mõju on arvestamata? Palume seda täpsustada. Taltechi eelnimetatud uuringu kokkuvõttes on märgitud, et tehnoloogia arenguga kaasnev vanemate generatsioonide (2G, 3G) väljalülitamine vähendab oluliselt raadiokiirguse taset. Uuringu aruandes jätkab, et võimalikku terviseriski ja kiirgustaset alandada, tuleb liikuda mitte uuemate generatsioonide (5G) keelustamise, vaid just vanemate generatsioonide väljavahetamise suunas. Ehk uuringu kohaselt kiirgusfoon peaks, vastupidi, tulevikus vähenema. Terviseamet 33 TA KEVAD eelnõus lk 31 on toodud järgmine lause: „Inimese kaitsel liigse kiirguse eest tuleb kindlasti arvesse võtta Arvestatud. ka looduslikku kiirgust, näiteks hoonete siseõhu radoonisisaldust või joogivees sisalduvaid radionukliide.“. See on Ptk 4.8 lisati info radionukliidide kohta joogivees. ainus koht, kus KEVAD eelnõus on kajastatud radionukliide. KSH aruandes lk 36 punktis 4.8 on toodud kiirgusega seonduv, kuid seal all ei ole radooni kõrval jätkuvalt käsitletud loodusliku kiirguse poolelt radionukliide joogivees. KEVAD 2030 mõjude hindamise programmis oleme toonud ettepanekuna radooni kõrval käsitleda ka radionukliide joogivees, kuid ameti ettepanekuga ei olnud arvestatud. 34 TA KSH aruandes lk 75 punkti 5.4.1. viimases lõigus mainitud veeseadus on vastu võetud. Vajadusel on seaduse uus Arvestatud. link: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023052?leiaKehtiv Viide asendatud. 35 TA KSH aruandes lk 92 punktis 5.7 kiirgusohutuse all on põgusalt mainitud joogivee puhastusjaamades filtermassist Arvestatud. tekkivate NORM jäätmetega seonduvat. Ameti hinnangul peaks selle teema juures olema välja toodud ka Ptk 5.7 täiendati, et ettepanekus nimetatud teemasid paremini joogivee efektiivdoos (mis filtermaterjalisse välja filtreeritakse) ning sellega tegelemise vajadus. Üheks katta.  võimaluseks on KeM poolt koostada tulu/kulu analüüs (kui seda juba KORAK-is pole või sealt siia ei taheta kõike tuua). 36 TA KEVAD eelnõus lk 44 on toodud järgmine lause: „Eesmärgiks on, et toodetud andmed on koostalitlusvõimelised, Arvestatud. avatud, kergesti ligipääsetavad, masinloetavad ja digitaalselt turvalised.“. Eelnõus lk 63 on toodud eraldi Mõju hindamise töörühm nõustub, et andmete edasisel punktina reaalmajandus ja selle kontekstis ka mainitud masinloetavat andmestikku. KSH aruandes lk 102 punktis kogumisel ja töötlemisel on asjakohane arvestada kindlasti ka 5.10 on käsitletud keskkonnaandmetega seonduvat, amet leiab, et selles peatükis võiks olla toodud ka reaalajamajanduse sh masinloetavate andmete vajadusi ja reaalmajanduse sh masinloetavate andmete vajadusi/mõtteid/suundumusi. suundumusi (see hinnang lisati ka peatükki 5.10.2). Samas, teema käsitluse üldine tasand KEVADes ei võimalda anda ka detailsemaid hinnanguid. Aruande peatükis 5.10.3 andmete analüüsi puudutavas ettepanekus täiendati, et analüüsida tuleb ka andmete masinloetavust. Viru Keemia Grupp AS 37 VKG Küsimus on esitatud arengukavale. KEVADe alaeesmärk 7: maavarade peatükis, lk 29: 1. Mõõdikute tabelis kahe mõõdiku „Kaevandamisloa lõppedes on kaevandatud ala korrastatud“ ja „Kaevandamistegevustega seotud mõjude ja häiringute piirnormidest kinni pidamine“ algtasemed on „välja Mõju hindamise töörühma poolt täiendavaid kommentaare töötamisel“. Millal on plaanis välja töötada mõõdikute algtasemed ja kas toimub eelnevalt kooskõlastamine pole. Vajadus aruannet täiendada puudub. huvigruppidega? 38 VKG Küsimus on esitatud arengukavale. 2. Mõõdikute tabelis on märgitud põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine kasutamise määra algtasemeks 40% ja sihttasemeks 80%. 80% on vastuolus Põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga 2016-2030 (edaspidi PAK) ja KEVAD KSH-ga, sest KSH aruande peatükis 5.5.1 lk 80 on kirjutatud: „KEVAD on oma ainsa mõõdiku (aheraine Mõjude hindamise aruande töörühm toetab ettepanekut kasutamise määr jääb tasemele 40%) kaudu põlevkivi kaevandamise arengukavaga kooskõlas, sest ka selles on küsimuses tõstatatud sihttaseme otstarbekkust kaaluda. Vastav ette nähtud sama eesmärk.“ Puudub selgitus 80% sihttaseme kohta ja jääb selgusetuks, kust on number tulnud teemakäsitlus ja soovitus lisatud mõjude hindamise aruandele. ja kuidas saavutatakse sihttaseme täitmine. 80% sihttase on viimastel aastakümnetel saavutatud vaid üksikutel aastatel seoses konkreetsete riigiettevõtete tellitud suurprojektidega. Kui riik on huvitatud põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine kasutamise püsivast suurendamisest, siis tuleks riigil seda soodustada, kas regulatiivselt või luues ettevõtetele pikaajaliste projektide investeerimiskindluse (nt VKG Kaevandused OÜ taotlused taastuvenergia tootmise lahenduste arendamiseks). Juhime tähelepanu, et aheraine kasutamist piiravad selle omadused. PAK kohaselt saab aherainekillustikku üldjuhul kasutada väiksema liikluskoormusega teede teatud elementide ehitamiseks, kuid see ei sobi kõrge teeklassi magistraalide ehitamiseks. Seega ei saa aherainekillustikku kasutada kvaliteetse ehituskillustiku asendajana igal pool. Samas sobib aherainekillustik madala klassi betooni valmistamiseks. Tänaseni on taoliste tegevuste jaoks riigis kasutatud valdavas osas lubjakivikaevandustest pärinevat killustikku, mille hind koos transpordiga on tööde tellijatele soodsam. Seega ilma tururegulatsioonide ja/või püsiva riigipoolse tellimuseta pole ette näha võimalusi põlevkivi aherainet pikema aja vältel kasutusse võtta oluliselt rohkemal määral kui 40%.  Ettevõte on seisukohal, et põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine kasutamise sihttase 80% on põhjendamatu, algtasemeks ja sihttasemeks tuleb vastavalt PAK-ile ja KEVAD KSH-le jätta 40% ning KEVAD aruannet tuleb vastavalt korrigeerida. Statistikaamet 39 SA Ettepanekud KEVADE eelnõule „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ (lähtuvalt ka 7.03.2023 esitatutest) Tegemist on ettepanekutegaga arengukavale. 1) Keskkonnatrendide indeks: Paranevate trendide osakaal kõigi Eesti keskkonnavaldkonda UN SDG (ÜRO (Mõjude hindamise aruande töörühmal omalt poolt säästva arengu eesmärkide) näitajate trendide hulgas. Näitaja baastaseme väärtus on õige, kui baasaasta on täiendavaid kommentaare pole.) 2020. Peab lisama baasaasta määratluse. 2) Ringleva materjali määr: Eurostat arvutab riikliku keskkonnastatistika ja väliskaubandusstatistika alusel, meil on see ka Tõetammel. Näitaja baastaseme väärtus on vale, peab olema 15,6 % 2020 osas. Lingid: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/cei_srm030/default/table?lang=en ja https://tamm.stat.ee/tulemusvaldkonnad/keskkond/indikaatorid/204 40 SA Tegemist on ettepanekuga arengukavale. EL 8. keskkonna tegevusprogrammi klassikalisi keskkonnameetmete mõõdikuid (https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022DC0357&from=EN), mida Statistikaamet arvestab ja Mõjude hindamise töörühm üldiselt toetab nii keskkonna- kui avaldab (Keskkonnastatistikast: keskkonnakaitsekulutuste trend, keskkonnasektori (rohemajanduse) suurus, EL poliitikamõõdikute ühtlustamist ja standardiseerimist. keskkonnamaksude osakaal), ei ole KEVAD arengukavade mõõdikute hulka kaasatud. Samas KEVADe Samas tuleb arvestada ka Eesti konteksti. Näiteks seirevaldkonna tekst siiski ise kinnitab, et „Arvestatakse Euroopa üldiseid suundumusi ja naaberriikide kogemusi kliimakohanemise osas jäävad 8. keskkonnaprogrammi keskkonnateemade käsitlemisel keskkonnaseire osas“ (lk 46 KESKKONNASEIRE JA -ANDMETE OLULISEMAD mõõdikud Eestis nõrgaks (kliimaga seotud majanduslik kahju POLIITIKAINSTRUMENDID) ning sama käib ka energiastatistika osas taastuvenergia, põllumajandusstatistika osas marginaalne, aastane kõikumine juhuslik). maheda osakaal, kaasamise osas, mis on samuti 8. EAP-s mõõdikud (võibolla on veel mõni näitaja). 41 SA Tegemist on ettepanekuga arengukavale. Statistikaamet üldine seisukoht on, et näitajad peavad olema numbriliselt mõõdetavad, kuid näitajate hulgas on „tegevus tehtud“ tüüpi mõõdik(uid), mille osas töörühm juba avaldas arvamust, et need ei sobi. (Näiteks: lk KSH töörühma poolt toetame ettepanekut kaaluda protsentide 56. Heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal. Metoodika: Nelja peamise kasutamist vastava ökosüsteemi tüübi kogupindalast. maismaaökosüsteemi seisund on määratletud iga ökosüsteemispetsiifilise indikaatorite komplekti alusel. Samas Täiendavalt lisame, et hetkel jääb ebaselgeks, kust täpselt on teksti sees tabelis (lk 15) on ka baastaseme andmestik probleemidega, vt allpool esimene näide. KEVAD-e tabelisse algtaseme pindalad ja protsendid võetud. „Heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal“. Maa-ameti järgi oleks Eesti maismaapindala 4 346 633 ha (liidetud maakondade pindala), selle tabeli järgi KEVAD-s oleks see 4 354 481 (lk 15). Protsent vastava ökosüsteemi tüübi kogupindalast, mitte kogu Eesti pindalast, oleks arusaadavam ja asjakohasem. 42 SA Tegemist on ettepanekuga arengukavale. Statistikaamet üldine seisukoht on, et näitajad peavad olema numbriliselt mõõdetavad, kuid näitajate hulgas on „tegevus tehtud“ tüüpi mõõdik(uid), mille osas töörühm juba avaldas arvamust, et need ei sobi. KSH töörühma poolt nõustume, et „Jäätmeteke inimese kohta „Jäätmeteke inimese kohta v.a põlevkivijäätmed“ (lk 33) tuleks arvutada ja avaldada eraldi - pole tavapärane v.a põlevkivijäätmed“ pole tavapärane näitaja. Sagedasem näitaja ja seda Eestis ning ka rahvusvaheliselt praegu ei avaldata. võrdlus on olmejäätmete teke inimese kohta. Lisaks märgime, et Riigi Jäätmekavas 2022-2028 (hetkel eelnõu faas), mis seab jäätmekäitluse eesmärgid, on välja toodud rohkem mõõdikuid, mida oleks võimalik kaaluda (JK eelnõu lk 122). 43 SA Tegemist on ilmselt kommentaariga arengukavale. Statistikaamet üldine seisukoht on, et näitajad peavad olema numbriliselt mõõdetavad, kuid näitajate hulgas on „tegevus tehtud“ tüüpi mõõdik(uid), mille osas töörühm juba avaldas arvamust, et need ei sobi. KSH töörühma poolt saame täiendavalt täpsustuseks lisada, et „Põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine kasutamise määr“ (lk. 29) – KOTKAS-e andmete põhjal oli 2021.a lähtuvalt valdkonna (piloot)projektide kogemusest aheraine mittemaaksete maavarade kaevandamise jäätmete taaskasutus suurem kui teke, aga seal kaasatud ka muud taaskasutamisel on tõenäoline, et Kotkas andmed näitavad jäätmed, mille osakaal väike. Seega ilmselt taaskasutati ka eelmiste perioodide jäätmeid. eelmiste perioodide tekkekoguste taaskasutamist. Võib eeldada, et KEVADes toodud Põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine kasutamise määr (algtase 40%, sihttase 80%) arvestab lähiaastate arendusprojektide potentsiaali. 44 SA Arvestatud osaliselt. Allikale viitamine. Palume võimalusel dokumendi „Keskkonnamõjude strateegilise KEVAD 2030 Ettepanekus välja toodud viidetele lisati asjakohasel juhul, et keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne“ osas ajakohaseid andmeid avaldab Statistikaamet, mittetöötav viidata Statistikaameti poolt avaldatud ja Statistikaameti andmete puhul Statistikaametile. Antud dokument Eurostat link kustutati. Eurostat pakub hindajale kohe viitab mitmel korral Eesti andmete puhul Eurostat-i veebiandmebaasile (näiteks taimekaitsevahendite osas lk 61 võimaluse riikidevaheliseks võrdluseks, pluss selged ja märkus 116; kasvuhoonegaaside heitkogused lk 17 märkus 31; väetiste kasutamine lk 61 märkus 115, graafilised kuvad. ressursitootlikkuse osas punkt 4.3 lk 23 viimane lõik). Statistikaametile otse viitamine tagaks suurema korrektsuse ja ajakohasuse, kuna Statistikaametil on Eesti osas avaldatud kas uuemad või ka täpsemad andmed Statistikaameti andmebaasis ja veebis. Samuti vähemalt osadel juhtudel Eurostati vastav link andmebaasi ei tööta. 45 SA Arvestatud. Statistikaameti kontakti muutmise vajadus. Aadressil https://envir.ee/kevad avaldatud dokumentide Lisas 3 on Lisas 3 kontaktandmed uuendatud. huvitatud osapoolte/kaasatavate isikute ja asutuste tabelis real 149 toodud ära Statistikaameti kontaktidena järgnev: [email protected]; [email protected]; [email protected]. Palume asendada kaie.koskaru- [email protected] kontakt Jaana Taela omaga järgnevalt [email protected], tulenevalt muutustest asutuse koosseisus.