Vastuskiri

Rahandusministeerium Teie 15.05.2023 nr 12.2-1/3427-1, [email protected] RAM/23-0504/-2K/ Meie 01.06.2023 nr 1.2-3/2048-2 Vastuskiri Lugupeetud Mart Võrklaev Täname võimaluse eest kommenteerida – teema on Sotsiaalministeeriumi jaoks oluline. Saame aru, et tegemist on üldise strateegilisi suundi kirjeldava kontseptsioonidokumendiga ja täpsemad rakendusdokumendid, kuidas sotsiaalselt vastutustundlikku hanget läbi viia, tulevad sellele lisaks. Seetõttu esitame praegu mõned üldisemad kommentaarid, kuid leiame, et üksikasjalised ja kasutajasõbralikud juhendid on kindlasti riigihangete strateegiliste põhimõtete rakendumiseks vajalikud. Tahame välja tuua, et lk 6 määratletud sotsiaalselt vastutustundliku riigihanke definitsioonis on esiplaanil hangitavate esemete eetiline pakkumine ja tootmine ning soolise võrdsuse, võrdse kohtlemise ja kaasatusega seotud sotsiaalsed aspektid jäävad praegu seal pigem tahaplaanile: "sotsiaalselt vastutustundlik riigihange on riigihange, mille tingimused tehnilises kirjelduses, vastavustingimustes, hindamiskriteeriumites ja/või lepingutingimustes sisaldavad tingimust, et hangitavad esemed oleksid toodetud või pakutud eetiliselt. Samuti võib sotsiaalne olla riigihange, mida kasutatakse, et luua uusi töövõimalusi, tagada inimväärseid töötingimusi, tagada sotsiaalset ja professionaalset kaasatust erinevatele ühiskonnagruppidele ja paremaid tingimusi erivajadustega ja ebasoodsas olukorras inimestele." Teeme ettepaneku lähtuda Euroopa Komisjoni 2011. a juhendi definitsioonist („Buying social. A guide to taking account of social considerations in public procurement“, https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/cb70c481-0e29-4040-9be2- c408cddf081f), mis seab sotsiaalsed aspektid esiplaanile ning toob ammendavamalt välja sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete sisu. Kuna antud juhendist ei ole eesti keelset versiooni, siis toome siin välja inglise keelse definitsiooni: ‘SRPP’ means procurement operations that take into account one or more of the following social considerations: employment opportunities, decent work, compliance with social and labour rights, social inclusion (including persons with disabilities), equal opportunities, accessibility design for all, taking account of sustainability criteria, including ethical trade issues and wider voluntary compliance with corporate social responsibility (CSR), while observing the principles enshrined in the Treaty for the European Union (TFEU) and the Procurement Directives.“ Lk 16 bulletitega lisatud loetelus peavad 5. ja 6. bullet olema üks lause, st „sotsiaalset kaasatust ja tööhõive võimalusi“ peaks olema lause „paremat mitmekesisuspoliitikat, ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade (nt võõrtöötajad, rassilisse, rahvus- või usuvähemustesse kuuluvad inimesed, madala haridustasemega inimesed ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad inimesed)“ lause lõpus, mitte eraldi bulletina (kuna loetelu on Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 võetud siit: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0618(01), siis võib vajadusel algallikast üle täpsustada). LK 8 lõik „Ebapiisavate sotsiaalsete tingimuste all peetakse silmas näiteks mitteametlikku töötamist, mis ei taga tervisekindlustust, ebapiisavad palgatingimused, mis ei taga eluks vajalikku elatustaset või töötingimused, mis ei taga inimese tervise säilimist“ toob loetelus mh välja ka mitteametlikku töötamist, mille puhul nähakse peamise probleemina seda, et see ei taga inimesele tervisekindlustust. Mitteametlik töötamine ei taga lisaks tervisekindlustusele töötajale veel mitmeid väga olulisi õigusi, hüvesid, toetusi, kuid annab samal ajal mitteametlikku tööjõudu kasutavale ettevõtjale riigihankel konkurentseelise. Seetõttu soovitame lk 8 ning ka ülejäänud tekstis toodud näited selles valguses üle vaadata, et oleks selgelt välja toodud kohustuslike normide järgimise olulisus riigihankemenetluses. RH strateegilistes põhimõtetes võiks olla selgelt öeldud välja ka see, et sotsiaalsete eesmärkide puhul ei saa pidada samaväärseks seaduses ette nähtud soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist tagavaid ning ettevõtete nö vabatahtlikke võrdseid võimalusi edendavaid tegevusi. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise tagamine on reguleeritud mh tööandja jaoks soolise võrdõiguslikkuse seaduses ja võrdse kohtlemise seaduses. Ka Euroopa Komisjoni sotsiaalse ostmise juhend toob eraldi välja, et on oluline silmas pidada, et kohustuslike sotsiaal- ja tööõigusnormide järgimine ei ole hankemenetluses osalevate ettevõtete jaoks valikuvõimalus, vaid kohustus. Muu hulgas on see vajalik selleks, et kaitsta õiglase konkurentsi põhimõtet ning vältida olukorda, kus ettevõtjatel, kes eeskirju ei järgi (nt rakendavad palgadiskrimineerimist, kasutavad mitteametlikku tööjõudu), on konkurentsieelis. Samuti on see oluline selleks, et seadusest tulenevat diskrimineerimise keeldu ei käsitletaks hankemenetluses ettevõtete vabatahtliku tegevusena, vaid seadusest tulenevate nõuete täitmisena, mis ei saa lepingu täitmisel olla valik, vaid pigem selle eeltingimus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Nele Labi Innovatsioonivaldkonna asekantsler Nele Labi 7153 479 [email protected]