Heaolu tulemusvaldkonna 2022. aasta tulemusaruande kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI 15.06.2023 nr 96 Heaolu tulemusvaldkonna 2022. aasta tulemusaruande kinnitamine Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2019. a määruse nr 26 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel: 1. Kinnitan tulemusvaldkonna "Heaolu" 2022. aasta tulemusaruande (lisa). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Lisa. Tulemusvaldkonna HEAOLU 2022. aasta tulemusaruanne (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister  Tulemusvaldkonna HEAOLU 2022. aasta tulemusaruanne 1 Sisukord: 1. Heaolu tulemusvaldkond .................................................................................................... 4 1.1 Tulemusvaldkonna üldinfo ja mõõdikud ............................................................................ 4 1.2 Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ................................................................................ 5 1.3 Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes .............................. 7 1.4 Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat eurot)........................................ 7 2. Tööturuprogramm ............................................................................................................... 9 2.1 Programmi ja programmi meetme mõõdikud .................................................................... 9 2.2 Programmi olukorra analüüs ............................................................................................10 2.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs ............................................................................10 2.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine..................................11 3. Hoolekandeprogramm .......................................................................................................13 3.1 Programmi ja programmi meetme mõõdikud ...................................................................13 3.2 Programmi olukorra analüüs ............................................................................................13 3.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs ............................................................................14 3.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine..................................15 4. Sotsiaalkindlustuse programm ...........................................................................................17 4.1 Programmi ja programmi meetme mõõdikud ...................................................................17 4.2 Programmi olukorra analüüs ............................................................................................18 4.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs ............................................................................19 4.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine..................................19 5. Soolise võrdõiguslikkuse programm ..................................................................................21 5.1 Programmi ja programmi meetme mõõdikud ...................................................................21 5.2 Programmi olukorra analüüs ............................................................................................21 5.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs ............................................................................22 5.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine..................................23 6. Laste ja perede programm .................................................................................................25 6.1 Programmi ja programmi meetme mõõdikud ...................................................................25 6.2 Programmi olukorra analüüs ............................................................................................25 6.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs ............................................................................26 6.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine..................................27 LISA 1 Programmide meetme ja tegevustasandi mõõdikud ...................................................29 2 LISA 2 Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse .....34 LISA 3 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruandesse ..........35 3 1. Heaolu tulemusvaldkond 1.1 Tulemusvaldkonna üldinfo ja mõõdikud Tulemusvaldkonna Tulemusvaldkond Programm sh vastutavad strateegiadokumendid (valdkonna ministeeriumid* arengukavad, poliitika põhialused jms) Tööturuprogramm Hoolekandeprogramm Heaolu arengukava 2016–2023 HEAOLU Sotsiaalkindlustuse programm Soolise võrdõiguslikkuse programm Laste ja perede arengukava 2012–2020 Laste ja perede programm *Kõikidel tulemusvaldkonna HEAOLU programmidel oli 2022. aastal vastutav ministeerium Sotsiaalministeerium Tulemusvaldkonna eesmärk:  Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu.  Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia  Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed „Eesti 2035“ sihid:  Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud Alates 2023. aastast kehtib Vabariigi Valitsuse poolt 22. veebruaril 2023 kinnitatud „Heaolu arengukava 2023–2030“, mis koondab varasema kahe arengukava „Heaolu arengukava 2016- 2023“ ja „Laste ja perede arengukava 2012-2020“ valdkonnad üheks tervikuks. Alates 2023. aasta aprillist kuuluvad peaministri korraldusega tööhõive, tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse edendamine tööelus ja majanduses majandus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda. Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023** 2035* Mehed 81,3% 81,2% 83,3% 82,9% 82,9% – Tööhõive määr 20-64- Naised 76,9% 77,5% 80,4% 75,9% 76,0% – aastaste seas, % Kokku 79,1% 79,3% 81,9% 79,4% 79,5% – Mehed 39,5 39,1 – 40,1 40,2 – Tööelu kestus aastates Naised 38,4 39,0 – 38,2 38,3 – Kokku 39,0 39,1 – 39,1 39,2 – Mehed 2,7% 1,8% – 3,4% 3,3% – Absoluutse Naised – vaesuse määr % 1,8% 1,0% – 2,5% 2,4% Kokku 2,2% 1,4% – 2,9% 2,8% – 4  Mehed – 18,0% 20,8% – 14,8% 14,8% Suhtelise Naised – vaesuse määr % 22,9% 24,6% – 15,2% 15,2% Kokku – 20,6% 22,8% – 15,5% 15,5% –2602 –5315 –5669 Positiivne Positiivne – Loomulik iive 1,58 1,61 – 1,65 1,67 – Summaarne sündimuskordaja Absoluutse vaesuse määr 0–17aastaste laste – seas % 2,7% 1,3% – 3,2% 3,1% Naiste ja meeste keskmise tunnipalga vahe ehk sooline palgalõhe % 15,6% 14,9% – 18,9% 18,5% 5% *2035. aasta sihttase täidetakse vaid riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikute kohta. ** 2023. aasta sihttasemel on lähtutud 2022-2025 RESist, mitte 2023-2026 RESist, kuna seoses Heaolu arengukava 2023-2030 koostamisega muutusid alates 2023. aastast tulemusvaldkonna mõõdikud. 1.2 Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Loomulik iive on viimastel aastatel olnud rahvastiku koosseisust tulenevalt negatiivne. Vanemaealiste inimeste arv kasvab ja sünnitusealiste naiste arv väheneb, mis on ka põhjuseks taastetasemest madalamaks sündimuseks viimastel aastakümnetel. Sündimust mõjutab ka ebastabiilsus ühiskonnas – viimase kolme aasta majandust, tervist ja julgeolekut puudutavad kriisid väljenduvad sündide arvu languses. Eriti järsk sündide arvu langus toimus 2022. aastal, mil sündis 11 646 last ehk 12,3% vähem kui aasta varem (2021. aastal oli 13 272 sündi). 2022. aasta sündide arv on viimase saja aasta madalaim. Surmade arv on samas kasvutrendis, kuna vanemates vanusrühmades on endised suured põlvkonnad. Lisaks suurendas aastatel 2020- 2022 suremust tervisekriis. Vaatamata majanduslangusele võis 2022. aastal täheldada Eesti tööturu kiiret taastumist koroonaaegsest madalseisust. Tööhõive määr (20-64a) tõusis aastaga rekordilise 81,9%-ni ning töötuse määr langes 5,6%-ni. Hõive kasvas kiiremini teenustesektoris, naiste ja vanemaealiste hulgas. Tööjõus osalemise määra järsu suurenemise tõttu võib eeldada ka tööelu kestuse jätkuvat pikenemist järgnevatel aastatel. Paremad tööturunäitajad selgitavad absoluutses vaesuses ehk alla arvestuslikku elatusmiinimumi elavate inimeste osatähtsuse vähenemist 1,4%-ni 2021. aastal (2020. aastal 2,2%), seda nii erinevate vanusrühmade kui sugude lõikes. Sissetulekute ebavõrdsust iseloomustav suhtelise vaesuse määr aga kasvas 2021. aastal 22,8%-ni. Kuna tööealiste inimeste (sh lastega perede) sissetulekud suurenesid rohkem kui vanemaealistel, kelle peamine sissetulek on vanaduspension, kasvas suhteline vaesus eelkõige vanemaealiste arvelt, seevastu lastega peredes see vähenes. Sooline palgalõhe on Eestis viimase 10 aasta jooksul olnud küll langustrendis, kuid on jätkuvalt üks Euroopa Liidu kõrgeim. 2021. aastal oli naiste ja meeste palgaerinevus 14,9%. Seda mõjutavad nii soolised stereotüübid, ebavõrdne hoolduskoormuse jagamine kui ka horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon. OECD 2022. aasta raport toob välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsivate sooliste erinevuste tõttu iga-aastaselt ilma märkimisväärsest majanduskasvust. 2022. aasta olulisimad saavutused: 5   Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine ja Eestis kohanemise toetamine, eesmärgiga aidata inimesed võimalikult kiiresti iseseisvale elule. Sotsiaalkindlustusamet koostöös erasektoriga tagas 2022. aastal ajutise majutuse enam kui 23 000 inimesele, kes on riigi pakutud majutust kasutanud keskmiselt 1,5 kuud – enam kui poole lühem aeg lubatud neljast kuust. Lisaks ajutisele majutusele pakkus riik psühhosotsiaalset kriisituge ning muid teenuseid ja toetusi. Umbes 40% 20-64-aastastest sõjapõgenikest leidis endale töö ning umbes 60% sõjapõgenikest tasusid oma püsiva elukoha eest ise või koos pere ja sõprade abiga.  Õiglasema ja rahaliselt jätkusuutlikuma pensionisüsteemi tagamiseks valmis soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reformi eelnõu, mille tulemusena kaovad varasemat pensioni võimaldavad ametialade nimekirjad ning selle asemele on loodud töövõime hindamise süsteem. Riigikogus võeti seadusemuudatus vastu 2023. aasta veebruaris. Muudatus suurendab pikas vaates tööhõivet, inimeste pensione ja pensionisüsteemi rahalist jätkusuutlikkust ning panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“.  Üldhoolduse reformi elluviimine, millega muutub hooldekodukoht inimestele paremini kättesaadavaks, hooldusteenus muutub inimesekesksemaks, sh antakse tõuge hooldustöötajate töökoormuse vähendamiseks ja palgatõusuks, ning läbi abivajaduse parema hindamise ja kodus elamist toetavate teenuste võimaldamise ennetatakse hooldusvajaduse süvenemist. Riigikogu kiitis hooldereformi heaks 2022. aasta detsembris. Muutus panustab „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“.  Uue ohvriabi seaduse vastuvõtmine Riigikogus 2022. aasta lõpus parandab abi kättesaadavust vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele. Pere- ja seksuaalvägivalla ohvrid hakkavad edaspidi saama traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi sõltumata süüteomenetlusest. Kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteemi muudeti ohvrisõbralikumaks. Seadus jõustus 2023. aasta aprillis. Muutus panustab „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“.  Muudatused töötuskindlustushüvitise süsteemis, mis muudavad hüvitise maksmise perioodi sõltuvaks majandusolukorrast. Pandlik süsteem pakub töötutele keerulistel aegadel suuremat kindlustunnet ja parematel aegadel motiveerib kiirelt tööle naasma. Töötutele abi osutamist mõjutab ka uus tööturumeetmete seadus, mis korrastab ja lihtsustab tööturuteenuste õigusruumi ja võimaldab edaspidi tõhusamalt reageerida muutustele tööturul. Kõnealused muudatused panustavad „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“.  Perehüvitiste muudatused, mille eesmärk oli toetada lastega perede majanduslikku toimetulekut ja suurendada kindlustunnet pereplaneerimisel. Muudatustega tõusid nii lastetoetused, lasterikka pere toetus kui ka üksikvanema toetus. Muudatus panustab „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“. Järgnevate aastate väljakutsed:  Pikaajalise hoolduse reformiga jätkamine ning erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Erivajadustega inimeste tugisüsteemi reformi raames on 6  fookuses erihoolekandeteenuste hindade muutmine kulupõhiseks, anda isiksusekeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) teenuste koordineerimine KOVidele ning vähendada järjekordi. Pikaajalise hoolduse reformi raames on vajalik luua omastehooldajatele toetavad meetmed ning pakkuda KOVidele tuge koduteenuste arendamisel.  Tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimimine ja koordineeritud osutamine koostöös KOVidega (sh ühise asjaajamiskoha põhimõtte rakendamine ja andmevahetuse parandamine).  Miinimumpensioni suurendamine, tööandjapensioni arendamine ja pensioniteadlikkuse tõstmine, et tagada inimestele piisav sissetulek vanaduspõlveks.  Kriisideks valmisoleku ja haldusala asutuste toimepidevuse tagamine. 1.3 Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes Tulemusvaldkonna programmid Lõplik eelarve Eelarve osakaal tulemusvaldkonna (tuhat eurot) kogueelarvest Tööturuprogramm 818 538 17,16% Hoolekandeprogramm 194 940 4,09% Sotsiaalkindlustuse programm 2 898 886 60,77% Soolise võrdõiguslikkuse programm 1 707 0,04% Laste ja perede programm 856 250 17,95% 1.4 Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat eurot) Tulemusvaldkond HEAOLU Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kulud kokku 4 566 157 4 770 321 4 629 469 Tulemusvaldkonna lõplik eelarve kujunes 204,2 mln eurot suuremaks kui esialgne eelarve. Lõpliku eelarve moodustanud olulisemad muudatused olid:  2022. aasta lisaeelarve – eelarve suurenes 160,6 mln euro võrra. Lisavahenditest 160,1 mln eurot on seotud Ukrainast Eestisse jõudvate sõjapõgenike toimetulemise korraldamisega ning 0,5 mln eurot laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmega - küberturbevõimekuse tõstmisega seotud IKT kuludega.  Vabariigi Valitsuse reservi eraldised – reservist suunati eelarvesse 32,5 mln euro võrra. Sellest 30 mln eurot suunati hinnatõusu leevendamise toetuse maksmiseks lastega peredele, pensionäridele ja töövõimetoetuse saajatele, 1,2 mln eurot valitsemisala IKT teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks ning 1,2 mln eurot Ukraina sõjapõgenike esmaste kulude katteks.  2021. aastast üle toodud vahendid – eelarve suurenes 15,7 mln euro võrra. Suurimad ülekantud vahendid on seotud 5,5 mln euro ulatuses Sotsiaalkindlustusameti hoolekande programmi teenuste osas, mille jääk oli tingitud COVID-kriisi mõjust ning vahendeid kasutati 2022. aasta erihoolekande ja rehabilitatsiooni teenuste katteks; 2,7 mln eurot Sotsiaalministeeriumi all kajastatud hasartmängumaksu seaduse vahendite laekumisest, vastavaid vahendeid kasutati seadusest tulenevalt erinevat organisatsioonide tegevuste toetamiseks ning 1,2 mln eurot sotsiaalkaitse infosüsteemide arendusteks võetud kohustuste osas. Välisvahendeid toodi 2021. aastast üle 0,4 mln eurot. 7   välisvahendid - eelarve vähenes välisvahendite edasilükkumisest ja ära jäämisest 6,0 mln eurot (koos üle toodud vahenditega vähenemine kokku 5,6 mln eurot). Eelarve kasutus oli lõplikust eelarvest 140,8 mln eurot väiksem. Põhiosa väiksemast kasutamisest on seotud piirmäärata kulude osas:  seaduses sätestatud toetuste ja teenuste osas, kus toetuse määr tuleneb õigusaktidest, kuid toetuste saajate või teenuste saajate arv muutub (nt peretoetused jms) – selliste vahendite kasutus oli 87,4 mln eurot väiksem.  sotsiaalmaksust ja töötuskindlustuse vahenditest planeeritud kulud olid 16,9 mln eurot väiksemad.  välisvahenditega seotud kulud olid 10,4 mln eurot väiksemad. Piirmääraga kulusid kasutati 26,8 mln eurot vähem, sh Ukraina sõjapõgenikega seotud vahendeid 12,5 mln eurot. Vastavatest vahenditest on kohustused võetud ning vahendid viiakse järgmisesse aastasse üle 26,5 mln euro ulatuses. 8 2. Tööturuprogramm Programmi nimi Tööturuprogramm Programmi eesmärk Tagada kõrgtasemel tööhõive tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavuse kaudu ning kvaliteetsed töötingimused, mis toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Strateegia „Eesti 2035“ siht Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt (alasihi täpsusega) kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks. Programmi periood 2022–2025 Peavastutaja (ministeerium) Sotsiaalministeerium (2022. aastal) Kaasvastutajad (oma Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Astangu valitsemisala asutused) Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu KRK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Eesti Töötukassa (TK) 2.1 Programmi ja programmi meetme mõõdikud Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1. Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 mehed 81,8% 81,4% 82,7% 80,9% 80,8% Tööjõus osalemise määr % 15–64- aastaste seas naised Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- 77,4% 76,8% 79,6% 75,3% 75,2% uuring kokku 79,6% 79,1% 81,2% 78,2% 78,1% Meede 1.1 Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine mehed 68,3% 70,1% 71,7% 68,2% 68,1% Vanemas eas tööealiste inimeste (55– 64-a) tööhõive määr, % naised 73,9% 72,9% 75,5% 74,3% 74,3% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- uuring kokku 71,3% 71,6% 73,7% 71,6% 71,5% mehed 18,4% 18,4% 21,0% 16,9% 15,5% Noorte töötuse määr 15–24-aastaste vanuserühmas, % naised 18,3% 15,0% 16,5% 16,2% 14,8% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- uuring kokku 18,3% 16,7% 18,6% 16,5% 15,1% mehed 1,4% 2,1% 1,8% 1,3% 1,3% Pikaajalise töötuse määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti naised 1,0% 1,2% 1,1% 1,0% 1,0% tööjõu-uuring kokku 1,2% 1,7% 1,5% 1,2% 1,2% Tööhõive määr eesti ja eestlased 68,8% 68,9% 72,0% 68,7% 69,2% teisest rahvusest elanike seas, %12 teisest Allikas: Eesti tööjõu-uuring, rahvusest 63,6% 62,0% 63,6% 64,2% 64,7% Statistikaamet elanikud 9  Töötuse määrade erinevus kordades eesti ja teisest rahvusest elanike vahel 1,8 1,6 1,6 ≤1,6 ≤1,6 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, Sotsiaalministeeriumi arvutused 16–64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, 50,3% 50,6% – 51,5% 51,6% Sotsiaalministeeriumi arvutused Tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv ühe õnnetuse kohta, päevade arv 40,0 36,4 38,5 40,0 39,8 Allikas: Eesti Haigekassa aastaaruanne, Tööinspektsiooni register 2.2 Programmi olukorra analüüs Vaatamata majanduslangusele võis 2022. aastal täheldada Eesti tööturul kiiret hõive kasvu. Tööhõive määr vanuses 20-64a tõusis aastaga 79,3%-lt rekordilise 81,9%-ni, ületades sellega COVID-pandeemia eelse taseme. Nii kõrge tööhõive määraga on Eesti Euroopa Liidus 3. kohal Rootsi ja Hollandi järel. Hõive kasv oli 2022. aastal kiireim teenustesektoris, mis kannatas COVID- kriisis enim, kuid on nüüdseks kiirelt taastunud. Rekordiliselt kõrge oli naiste ja vanemaealiste tööhõive määr (EL-s 2. kohal) ning üldine aktiivsus tööturul. Samaaegselt hõive suurenemisega vähenes töötuse määr 5,6%-ni. Raskem on olukord noortel vanuses 15-24a, kelle töötus kasvas COVID-kriisi tõttu hüppeliselt üle 18% ning on jäänud sellele tasemele püsima. Samas on kasvanud ka noorte tööhõive, mis näitab, et noorte aktiivsus tööturul on suurenenud. Registreeritud töötuse suurenemine 2022. aastal oli peamiselt seotud Ukraina sõjapõgenike arvu kasvuga ja nende lisandumisega registreeritud töötute hulka. Seisuga 31.12.2022 oli registreeritud töötuid kokku 51 515, neist 6284 ehk 12% olid ajutise kaitse saajad. 2022. aasta tööjõu-uuringus Ukraina sõjapõgenikud veel ei kajastunud. Järgneva nelja aasta jooksul on vajalik:  Töötukassa poolt tööhõiveprogrammi 2024–2029 elluviimine;  muutuvtunni kokkuleppe katseperioodi tulemuste analüüsimine ning vajadusel seadusandluse korrigeerimine;  töötada välja ettepanekud töötutoetuse ja töötushüvitiste tõhustamise ning uutele töövormidele töötuskindlustuskaitse laiendamise kohta;  ajakohastada töövõimetoetuse tingimusi ning soodustada vähenenud töövõimega inimeste tööturule kaasatust. 2.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevused, mis aitavad ellu viia riigi pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“, on strateegia tegevuskavas olevate vajalike muutuste kaupa välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.  Töötutele suurema sotsiaalse kaitse pakkumiseks võeti vastu töötuskindlustuse seaduse muudatus, millega muudetakse töötuskindlustushüvitise süsteem paindlikumaks 10  ning töötushüvitise suurus hakkab sõltuma majandus- ja tööturuolukorrast. Samuti valmistati ette uus tööturumeetmete seaduse eelnõu, millega ajakohastatakse ja korrastatakse tööturuteenuste osutamise õigusruumi. Statistilised andmed aktiivsete ja passivsete tööturumeetmete osutamise kohta on kättesaadavad Eesti Töötukassa kodulehel.  Töövõimereformi läbiviimise tulemuslikkuse järelhindamiseks viidi läbi analüüs „Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine“, mille raames hinnati töövõimereformi (TVR) peamiste eesmärkide rakendumist perioodil 2016–2020. Samuti töötati välja ettepanek võimaldada ajutise töövõimetuse ajal osalise koormusega või kergemate tööülesannetega töö jätkamist, et võimaldada inimesel hoida sidet tööeluga ning ennetada püsiva töövõimetuse kujunemist.  Noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja nende tööturul osalemise toetamiseks valmis Haridus- ja Teadusministeeriumiga koostöös noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027.  Tööturu osapoolte huvisid arvestava tööõiguse tagamiseks valmisid õigusaktide muudatused, millega loodi IT-sektori töötajatele valveaja erisus ja iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste, et võimaldada töösuhte pooltel tööaega paindlikult korraldada. Samuti muutus selgemaks hüvitiste maksmine töölepingu ebaseaduslikul ülesütlemisel, et vältida hüvitiste ebaõiglast vähendamist kohtuvaidluse käigus. Täiendavalt reguleeriti ohutu töökeskkonna tagamine kaugtööl ja seadusesse toodi tervikliku töötervishoiuteenuse mõiste. Arstide töö ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks loodi töötervishoiuarstidele mõeldud teaduspõhine käsitlusjuhend.  Tööinspektsiooni järelvalve tegevustes oli oluline rõhuasetus Eestis töötavate Ukraina kodanike töötingimuste kontrollimisele, mis moodustas ca 20% kogu 2022. aasta järelevalvest. Samuti pöörati tähelepanu COVID-19-st tingitud järelvalvele töökeskkonnas (hõlmatud oli ca 45 000 töötaja töökohad). Detailne info on kättesaadav Tööinspektsiooni 2022. aasta töökeskkonna ülevaatest. Samuti jätkati Tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi arendamisega – 2022. aastal sai valmis tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haigestumiste moodul ja sõidukijuhtide moodul, mis lihtsustavad tööandjate halduskoormust. 2.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tööturuprogramm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine (tuhat eurot) (tuhat eurot) (tuhat eurot) Kulud kokku 803 535 818 538 812 788 Tegevus 1.1. Tööturuvaldkonna arendamine Kulud 2 390 3 464 2 441 Tegevus 1.2. Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused Kulud 785 881 797 570 795 361 Tegevus 1.3. Tööelu kvaliteet Kulud 11 579 13 076 11 006 Tegevus 1.4. Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus Kulud 3 684 4 427 3 980 11 Tööturuprogrammi lõplik eelarve kujunes esialgsest eelarvest 15,0 mln eurot suuremaks. Lõpliku eelarve moodustanud olulisemad muudatused olid:  2022. aasta lisaeelarve – programmi eelarve suurenes 21,6 mln eurot. Ukraina sõjapõgenike tööturutoetuste ning tööalase õiguste kaitseks saadi lisaraha peamiselt töötutoetuse, erijuhtudel sotsiaalmaksu ning töövõimetoetuse maksmiseks.  Vabariigi Valitsuse reservi eraldised – programmi eelarve suurenes 2,2 mln eurot, millest 1,9 mln eurot eraldati ühekordse 50-eurose hinnatõusu leevendamise toetuse maksmiseks puuduva töövõimega töövõimetoetuse saajatele.  2021. aastast üle toodud vahendid – programmi eelarve suurenes 1,5 mln eurot, sh välisvahendeid toodi 2021. aastast üle 0,1 mln eurot.  välisvahendid - programmi eelarve vähenes 11,0 mln eurot (koos üle toodud vahenditega vähenemine kokku 10,9 mln eurot). Programmi tegevuste lõikes jaguneb eelarve suurenemine järgmiselt:  Tööturuvaldkonna arendamine – eelarve suurenes 1,1 mln eurot.  Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused – eelarve suurenes 11,7 mln eurot.  Tööelu kvaliteet – eelarve suurenes 1,5 mln eurot.  Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus – eelarve suurenes 0,7 mln eurot. Eelarve kasutus oli lõplikust eelarvest 5,8 mln eurot väiksem. Sellest 1,9 mln eurot moodustas piirmääraga kulude jääk, mille kasutamist pikendatakse ühe aasta võrra (sh lisaeelarve jääk 0,6 mln eurot Ukraina sõjapõgenike tööalaste õiguste kaitse ja kommunikatsioonitegevuseks). 12 3. Hoolekandeprogramm Programmi nimi Hoolekandeprogramm Programmi eesmärk Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud Strateegia „Eesti 2035“ siht Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve (alasihi täpsusega) elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud. Programmi periood 2022–2025 Peavastutaja (ministeerium) Sotsiaalministeerium Kaasvastutajad (oma Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide valitsemisala asutused) Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI) 3.1 Programmi ja programmi meetme mõõdikud Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1. Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv 1,1 1,1 – 1,4 1,4 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning vajadustele vastavate hooldusvõimaluste tagamine Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate eakate suhtarv 0,71 0,66 – 0,81 0,82 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate tööealiste puudega inimeste suhtarv 1,7 1,7 – 1,9 1,9 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet 3.2 Programmi olukorra analüüs Eesti hoolekandesüsteemi üheks peamiseks murekohaks on inimeste suur hoolduskoormus. Eesti tööjõu-uuringu 2022. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 52 800 vähemalt 16-aastast inimest, mis on 4,9% kõigist antud vanusrühma kuuluvatest elanikest. Suure hoolduskoormusega (vähemalt 20 tundi nädalas) vähemalt 16-aastaseid inimesi oli 2022. aastal 26 900. Samuti on proovikiviks kohalike omavalitsuste ebaühtlane tase hoolekandelise abi tagamisel. Eesti sotsiaalsüsteem on endiselt institutsionaalse hoolduse poole kaldu ning vajalik on eakatele pakkuda rohkem neid teenuseid, mis soodustavad kauem kodus elamist. 2021. aastal kasvas 13 võrdväärselt nii avahooldusteenuste saajate arv (2020. a 17 229 inimest ja 2021. a 17 964 inimest) kui ka ööpäevaringseid institutsionaalseid teenuseid saanud inimeste arv (2020. a 15 834 inimest ja 2021. a 16 447 inimest), kokkuvõttes jäi nende omavaheline suhe samaks. 65- aastaste ja vanemate inimeste osas kasvas ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arv (2020. a 11 790 inimest ja 2021. a 12 587 inimest) ning vähenes rehabilitatsiooniteenuse saajate arv (2020. aastal sai rehabilitatsiooniteenust 934 vähemalt 65-aastast inimest, 2021. aastal vastavalt 758 ja 2022. aastal 737 inimest). Tööealiste puudega inimeste osas vähenes nii avahooldusteenuste saajate arv (2020. a 2495 inimest ja 2021. a 2398 inimest) kui ka institutsionaalseid teenuseid saanud inimeste arv (2020. a 1457 inimest ja 2021. a 1381 inimest), kokkuvõttes jäi nende omavaheline suhe samaks. Järgneva nelja aasta jooksul on vajalik:  Pikaajalise hoolduse reformiga jätkamine ning erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine.  Tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimine ja koordineeritud osutamise arendamine koostöös KOVidega (sh ühise asjaajamiskoha põhimõtte rakendamine ja andmevahetuse parandamine).  võrdset kohtlemist reguleeriva seadusandluse kaasajastamine, tugeva valdkondliku huvikaitse kasvatamine ning võrdse kohtlemise kasu ja vajalikkuse osas teadlikkuse tõstmine (sh mitmekesisuse märgise ja leppe jätkamine). 3.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevused, mis aitavad ellu viia riigi pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“, on strateegia tegevuskavas olevate vajalike muutuste kaupa välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.  Hoolekande valdkonna arendamiseks võeti Riigikogu vastu sotsiaalhoolekande ja tulumaksuseaduse muudatused, millega tagati omavalitsustele riigi täiendav rahaline tugi pikaajalise hoolduse korraldamiseks. Selle tulemusena väheneb alates 1. juulist 2023 ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate ja nende ülalpidajate maksekoormus teenuse rahastamisel. Lisaraha võimaldab tõsta nii üldhoolduse- kui koduteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.  2022. aastal jõustus sotsiaalhoolekandeseaduse muudatus, mille tulemusena saavad juhendamise kaasabil tegevusjuhendajatena tööle asuda need õppijad, kellel on läbitud baaskoolituse sissejuhatav osa. Lisaks jõustusid muudatused, millega abimeetmete pakkumisel eelistatakse kodus elamist toetavaid teenuseid asutuspõhisele hooldusele, seadustati pikaajalise hoolduse mõiste, vabastati lapselapsed ülalpidamiskohustusest ning täpsustati KOVi kohustust hinnata ka abivajavat inimest hooldava inimese toetusvajadust.  Erihoolekande valdkonnas parandati seadusemuudatustega riigi ja KOV vahelist puudega inimeste andmevahetust, ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste saamine seoti lahti puude tuvastamisest ning muutumatu või edasiareneva seisundiga vanaduspensioniealistel võimaldati puude tuvastamist eluajaks. Samuti pikenes periood, mille jooksul võib erihoolekandeteenust kasutav inimene olla aasta jooksul teenusest eemal ilma teenusekohta kaotamata. Psüühikahäirega inimeste toetamiseks jätkati isikukeskse teenusemudeli (ISTE) piloteerimist, seda 28 kohalikus omavalitsuses (12 maakonnas, sh 7 linnas ja 21 vallas) kokku 700 teenusekohaga. 14   Erivajadusega inimeste toetamiseks saavad tänu Sotsiaalhoolekande seaduse muudatustele 16-17aastased vähenenud töövõimega lapsed abivahendeid samasuguse riigi soodustusega (90%) nagu samas vanuses puude raskusastmega lapsed. See laieneb alates 2023. aasta algusest ka kuni 26-aastastele Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppijatele. Samuti viidi muudatusega sotsiaalkaitseministri määruse tasemele igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahendite loetelu, mida on inimesele vaja enne puude tuvastamist või töövõime hindamist (nt silmaprotees). 1. mail 2022 jõustus määruse muudatus, millega saab ala- ja ülajäsemeproteese ning proteesihülsse sotsiaalkindlustusameti abivahendite loetelu alusel. Varasemalt hüvitati ala- ja ülajäsemeproteese nii Sotsiaalkindlustusameti kui ka Tervisekassa kaudu.  2022. aastal valmis SA Koeru Hooldekeskuse juures asuva Dementsuse Kompetentsikeskuse strateegiline plaan aastateks 2023-2027. Keskus pakkus 2022. aasta jooksul nõustamisteenust nii dementsusega inimestele, nende lähedastele kui ka teenuseosutajatele, suurendas sihtrühmaga töötavate spetsialistide pädevust ning korraldas infopäevi ja seminare, igas maakonnas on lähedasele suunatud tugigrupid.  Üldhooldekodude toimepidevuse ja energiatõhususe tõstmiseks töötati välja 5,5 miljoni eurose eelarvega investeeringumeede ning hooldekodude hinnatõusu pidurdamiseks täiendavalt 4,3 miljoni euro suuruse energiahinna kallinemist leevendav toetus, mis aitab ohjata hinnatõusu ööpäevaringsel üld- ja erihoolekandeteenusel elavatele inimestele ja nende lähedastele.  Vanemaealiste toetamiseks loodi strateegilise partnerluse raames üle-eestiline vanemaealiste huvikaitsevõrgustik, kuhu kuulub 23 organisatsiooni. Võrgustiku eesmärk on vanemaealiste huvikaitse edendamine ja nende kaasamine otsustusprotsessidesse. Jätkus vanemaealiste kogude loomine. Samuti valmis TÜ RAKE uuring „Vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtted Euroopa Liidus, Eestis, Soomes ja Jaapanis“.  Ohvritele vajaliku toe pakkumiseks valmis uus ohvriabi seaduse eelnõu, millega parandatakse abi kättesaadavust vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele ning muudetakse kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteemi. Seadus võeti parlamendis vastu 2022. aasta lõpus ja jõustus 01. aprillil 2023. Täiendavalt valmis Sotsiaalkindlustusameti poolt naiste tugikeskuste kvaliteedijuhis, viidi läbi naiste tugikeskuste kõneisikute koolitusprogramm ning alustati tugikeskuste töötajatele individuaalsete ja grupisupervisioonide pakkumist. Samuti jätkus Sotsiaalkindlustusameti toel seksuaalvägivalla ohvrite tugigruppide läbiviimine ning koostati seksuaalvägivalla tugigruppide teenusedisaini raport.  Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste arendamiseks koostati Võrdse kohtlemise seaduse muudatused, millega sooviti laiendada seaduse kohaldamisala, kuid eelnõu langes Riigikogu menetlusest välja seoses koosseisu vahetusega. Samuti koostati Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni raames Eesti seisukohad, mis käsitlesid võrdõiguslikkust edendavate asutuste rolli ja oli ettevalmistus 2022. aasta detsembris avaldatud direktiividele. Ligipääsetavuse edendamiseks koostati Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu, mis võeti parlamendis vastu 2022. aasta mais ja jõustus 28. juunil 2022. 3.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Hoolekandeprogramm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine 15  (tuhat eurot) (tuhat eurot) (tuhat eurot) Kulud kokku 97 948 194 940 152 603 Tegevus 1.1. Hoolekandevaldkonna arendamine Kulud 6 666 11 373 6 906 Tegevus 1.2. Sotsiaalhoolekandeteenused Kulud 84 716 174 733 138 682 Tegevus 2.1. Ohvriabi arendamine Kulud 430 587 491 Tegevus 2.2. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele Kulud 5 741 7 850 6 200 Tegevus 3.1.Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste arendamine Kulud 393 396 324 Hoolekandeprogrammi lõplik eelarve kujunes esialgsest eelarvest 97,0 mln eurot suuremaks. Lõpliku eelarve moodustanud olulisemad muudatused olid:  2022. aasta lisaeelarve – programmi eelarve suurenes 82,0 mln eurot. Eelarve suurenemine oli täies mahus seotud Ukraina sõjapõgenikega seotud kuludega.  Vabariigi Valitsuse reservi eraldised – programmi eelarve suurenes 1,6 mln eurot, sellest 1,2 mln eurot sõja tõttu Ukrainast põgenenud isikute Eestisse vastuvõtmisega seotud esmaste kulude katmiseks.  2021. aastast üle toodud vahendid – piirmääraga vahendite jääke toodi programmi eelarvesse 2021. aastast üle kogusummas 6,6 mln eurot, sellest 4,5 mln eurot erihoolekande ning 0,9 mln eurot tööealiste rehabilitatsiooni 2022. aasta puudujäägi katteks.  välisvahenditega seotud muudatused – programmi eelarve suurenes 4,6 mln eurot (sh eelmisest aastast üle toodud vahendid 0,3 mln eurot) Programmi tegevuste lõikes jaguneb eelarve suurenemine järgmiselt:  Hoolekandevaldkonna arendamine – eelarve suurenes 4,7 mln eurot.  Sotsiaalhoolekandeteenused – eelarve suurenes 90,0 mln eurot.  Ohvriabi arendamine – eelarve suurenes 0,2 mln eurot.  Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele – eelarve suurenes 2,1 mln eurot.  Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste arendamine – eelarve suurenes vähem kui 0,01 mln eurot. Eelarve kasutus oli lõplikust eelarvest 42,3 mln eurot väiksem. Sellest 21,3 mln eurot moodustas piirmääraga kulude jääk, mille kasutamist pikendatakse ühe aasta võrra (sh lisaeelarve jääk 9,6 mln eurot kantakse üle Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katmiseks). 16 4. Sotsiaalkindlustuse programm Programmi nimi Sotsiaalkindlustuse programm Programmi eesmärk Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud Strateegia „Eesti 2035“ siht Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve (alasihi täpsusega) elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud. Programmi periood 2022–2025 Peavastutaja (ministeerium) Sotsiaalministeerium Kaasvastutajad (oma Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide valitsemisala asutused) Keskus (TEHIK) 4.1 Programmi ja programmi meetme mõõdikud Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1. Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 0–17 Mehed 2,8% 1,3% – 3,1% 3,0% Naised 2,5% – – 3,4% 3,3% Absoluutse vaesuse määr Kokku 2,7% 1,3% – 3,2% 3,1% vanuserühmades 0–17, 18–64 ja 65+, % 18–64 Mehed 3,2% 2,4% – 4,1% 4,0% Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Naised 2,2% 1,4% – 2,9% 2,8% Kokku 2,7% 1,9% – 3,5% 3,4% 65+ Kokku – – – 0,7% 0,7% Ilmajäetuse määr kogu elanikkonnas, % Mehed 5,9% 4,4% 6% 5,2% 4,6% Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Naised 7,0% 5,3% 7,9% 6,3% 5,7% Kokku 6,5% 4,9% 7% 5,8% 5,2% Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine Absoluutse vaesuse määr töötavate inimeste Mehed 2,2% 1,8% – 1,4% 1,3% seas, % Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Naised 0,9% 0,8% – 0,8% 0,7% Kokku 1,6% 1,3% – 1,1% 1,0% Absoluutse vaesuse määr mittetöötavate Mehed 3,5% 2,7% – 7,2% 7,1% inimeste seas, % Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Naised 2,5% 1,3% – 4,1% 4,0% 17  Kokku 2,9% 1,9% – 5,3% 5,2% Absoluutse vaesuse määr puudega Kokku inimeste seas, % Allikas: Statistikaamet, Eesti – – – 0,3% 0,3% Sotsiaaluuring 50–74-aastaste tööhõive määr, % 58,1% 57,6% 60,0 55,3% 56,5% Allikas: Eesti tööjõu-uuring, Statistikaamet Mittetöötavate pensionäride ja hõivatute suhtarv Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaameti, Eesti 38,7 40,1 38,2 41,0 40,5 tööjõu-uuring, Sotsiaalministeeriumi arvutused 4.2 Programmi olukorra analüüs Eesti on vananeva rahvastikuga riik. 1,3 miljonist elanikust on 20% alla 18-aastsed, 60% 18-64- aastsed ja 20% 65-aastsed või vanemad (01.01.2023 seisuga). Tööealiste arv ja osatähtsus on vaatamata positiivsele sisserändele viimastel aastatel vähenenud peamiselt pensioniealiste inimeste arvu suurenemise arvelt. Arvestades 5–14-aastaste ja 55–64-aastaste inimeste arvu suhet rahvastikus, lahkub Eesti tööturult rohkem inimesi, kui sinna juurde tuleb. Allpool absoluutse vaesuse piiri (ehk arvestuslikku elatusmiinimumi) elavate Eesti inimeste osakaal on langenud (2021. aastal 1,4%), seda nii erinevate vanusrühmade kui sugude lõikes. Samas on tarbijahindade suurenemine mõjutanud inimeste hinnanguid materiaalsele ilmajäetusele1 – kui 2021. aastal hindas 4,9% Eesti inimestest, et nad ei saa majanduslikel põhjustel teatud kaupu ja tooteid lubada, siis 2022. aastal koges ilmajäetust 7% elanikkonnast. Kuni 2021. aastani (vaatamata COVID-pandeemiast põhjustanud kriisile) vähenes nii toimetulekutoetuse saajate kui taotluste arv, kuid 2022. aastal kasvas see hüppeliselt – toetust saanud leibkondade arv umbes 2,55 korda ja toetust saanud inimeste arv 2,95 korda. Kõige enam mõjutas toetuse saajate arvu kasvu Ukrainast pärit ajutise kaitse saajate lisandumine, kuid kasvas ka Eesti alaliste elanike toimetulekutoetuse vajadus seoses elektri, gaasi ja küttekulude kallinemisega ning toimetulekupiiri tõstmisega. Mittetöötavate pensionäride arv on viimastel aastatel püsinud valdavalt samal tasemel. Tööga hõivatute arv on väikses kasvutrendis, mistõttu on mittetöötavate pensionäride ja tööga hõivatute suhtarv vähenemas. Rahvastiku vananemist arvestades on see trend positiivne. Samas on 65- 74-aastaste inimeste tööhõive Eestis Euroopa Liidu suurim ehk töötab ligi 28% pensionäridest2. Järgneva nelja aasta jooksul on vajalik:  tööandjapensioni arendamine  miinimumpensioni suurendamine  inimeste pensioniteadlikkuse tõstmine. 4.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevused, mis aitavad ellu viia riigi pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“, on strateegia tegevuskavas olevate vajalike muutuste kaupa välja toodud tulemusaruande lisas nr 2. 1 Lisainfo: https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/pt143%20Materiaalse_ilmajaetuse_uus_maaratlus.pdf 2 Vanuserühmas 65-74 on rahvastik 147 182 inimest, neist hõivatud 40,8 tuhat inimest. 18   Õiglasema ja rahaliselt jätkusuutlikuma pensionisüsteemi tagamiseks valmis soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reformi eelnõu, mille tulemusena kaovad varasemat pensioni võimaldavad ametialade nimekirjad ning selle asemele on loodud töövõime hindamise süsteem. Riigikogus võeti seadusemuudatus vastu 2023. aasta veebruaris. Samuti valmis pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs, mis tõi välja pensionisüsteemi kitsaskohad.  Inimeste toimetuleku tagamiseks hakati 1. juulist 2022. aastast võtma eluasemekuluna arvesse eluasemelaenu tagasimakset ning tõsteti toimetulekupiiri 50 euro võrra 200 euroni. Täiendavalt tagatakse toimetulekutoetuse saajale toetavaid tugiteenuseid, mis parandavad inimese toimetuleku- ja majandamisoskusi (nt võlanõustamisteenus). Vanaduspensionil olijatele ning puuduva töövõimega inimestele maksti novembris ühekordset hinnatõusu leevendamise toetust 50 eurot.  Toiduabi süsteemi tõhustamiseks alustati vautšerite ehk toidukaartide süsteemi väljatöötamist, millega toiduabi vajajad saavad käia ise poes kaupa valimas ega pea sõltuma riigihanke käigus kokku saanud toidupakist. Toidukaartide süsteem käivitub 2023. aasta jooksul.  Ukraina sõjapõgenike abistamiseks integreeriti Eestisse põgenenud inimesed Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi ja leiti lahendused neile erinevate hüvitiste maksmisel arvestades piiriülest liikumist. 4.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Sotsiaalkindlustuse Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine programm (tuhat eurot) (tuhat eurot) (tuhat eurot) Kulud kokku 2 848 355 2 898 886 2 846 124 Tegevus 1.1. Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine Kulud 603 811 618 Tegevus 1.2. Pensionid, toetused ja hüvitised Kulud 2 845 805 2 892 272 2 841 553 Tegevus 1.3. Muu materiaalne abi inimestele Kulud 1 946 5 803 3 953 Sotsiaalkindlustuse programmi lõplik eelarve kujunes esialgsest eelarvest 50,5 mln eurot suuremaks. Lõpliku eelarve moodustanud olulisemad muudatused olid:  2022. aasta lisaeelarve – programmi eelarve suurenes 35,1 mln eurot, millest 31,1 mln eurot eraldati pensionide ja sotsiaaltoetuste maksmiseks ning 3,9 mln eurot toiduabiks puudust kannatavatele inimestele.  Vabariigi Valitsuse reservi eraldised – programmi eelarve suurenes 14,7 mln eurot, millest 14,5 mln eurot eraldati ühekordse 50-eurose hinnatõusu leevendamise toetuse maksmiseks vanaduspensionäridele.  2021. aastast üle toodud vahendid – programmi eelarve suurenes 0,7 mln eurot.  välisvahenditega seotud muudatused – programmi eelarve vähenes 0,5 mln eurot. Programmi tegevuste lõikes jaguneb eelarve suurenemine järgmiselt: 19   Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine – eelarve suurenes 0,2 mln eurot.  Pensionid, toetused ja hüvitised – eelarve suurenes 46,5 mln eurot.  Muu materiaalne abi inimestele – eelarve suurenes 3,8 mln eurot. Eelarve kasutus oli lõplikust eelarvest 52,8 mln eurot väiksem. Peamiselt oli alatäitmine 50,7 mln eurot tegevusel pensionid, toetused ja hüvitised seoses planeeritust suurema sotsiaalmaksu laekumisega ning planeeritust vähem maksti täisealise puudega inimese sotsiaaltoetusi. 20 5. Soolise võrdõiguslikkuse programm Programmi nimi Soolise võrdõiguslikkuse programm Programmi eesmärk Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus Strateegia „Eesti 2035“ siht Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve (alasihi täpsusega) elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud. Programmi periood 2022–2025 Peavastutaja (ministeerium) Sotsiaalministeerium (2022. aastal) Kaasvastutajad (oma Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei (SVVK), Tervise ja Heaolu valitsemisala asutused) Infosüsteemide Keskus (TEHIK) 5.1 Programmi ja programmi meetme mõõdikud Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1. Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia eriala lõpetanud naiste arv 15,2 15,4 14,9 tuhande 20–29-aastase naise kohta (2019/ (2020/ (2021/ 14,5 14,8 Allikas: Statistikaamet 2020.a) 2021.a) 2022.a) Nende elanike osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem suureks või väga suureks probleemiks, % – 54% – – – Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring Soolise võrdõiguslikkuse indeks Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) 60,7 61,6 61,0 – 63,3 Meede 1.1. Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „raha“ Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) 70,0 73,2 73,6 – 68,3 Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „töö“ Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) 72,1 72,5 72,7 – 73,9 Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „võim“ Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) 36,1 36,6 34 – 40,8 5.2 Programmi olukorra analüüs Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeks paigutab Eesti Euroopa Liidu riikide seas 17. kohale (61 punkti 100-st). Alates 2019. aastast on Eesti punktisumma veidi vähenenud (–0,6 punkti), kuid koht riikide võrdluses on jäänud samaks. Vähenemine tuleneb peamiselt tagasilangusest võimu valdkonnas (–2,6 punkti alates 2019. aastast), mis on tingitud suuremast soolisest ebavõrdsusest sotsiaal- ja majandusotsuste tegemisel (vastavalt –7,0 ja –2,3 punkti). Kuigi palgalõhe on viimase 10 aasta jooksul jõudsalt vähenenud, oli Statistikaameti andmeil naiste ja meeste palgaerinevus 2021. aastal 14,9%. Viimase soolise võrdõiguslikkuse 21 monitooringu kohaselt on enamik Eesti inimestest (83%) palgalõhest teadlikud, kuid 2016. aastaga võrreldes on vähenenud nende inimeste osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem suureks või väga suureks probleemiks (64% → 54%). Käärid meeste ja naiste hinnangute vahel on märkimisväärsed: probleemi näeb 71% naistest ning vaid 35% meestest. Monitooring toob muuhulgas muret tekitava trendina välja selle, et noorte meeste ja naiste hinnangud ja hoiakud soolise võrdsuse osas lahknevad oluliselt. Kui 15-29-aastaste naiste hoiakud on muutunud aja jooksul oluliselt võrdõiguslikumaks, siis 15-29-aastaste meeste hoiakud on mitmetes küsimustes patriarhaalsemad või vägivalda normaliseerivamad kui kogu elanikkonnal või meestel keskmiselt. Soolise palgalõhe suurust mõjutavad nii soolised stereotüübid, ebavõrdne hoolduskoormuse jagamine kui ka sooline segregatsioon – naised ja mehed on koondunud õppima ja töötama erinevatesse valdkondadesse. 2021/2022. õppeaastal oli kutse- ja kõrghariduses hariduse erialadel õppijatest mehi kõigest 11%, tervise ja heaolu erialadel 15% ning humanitaaria ja kunsti erialadel 32%. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT- valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70%. OECD 2022. aasta raport toob välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsivate sooliste erinevuste tõttu iga-aastaselt ilma märkimisväärsest majanduskasvust. sh kõige suurem majanduse kasvupotentsiaal peitub naiste ja meeste erialaste erinevuste vähendamises tööturul ning tasustamata kodu- ja hooletööde tegemise võrdsemas jaotuses. Samuti aitab palgalõhe vähenemisele kaasa palkade läbipaistvuse suurendamine ning palga määramise ühtsete aluste loomine organisatsioonides. Järgneva nelja aasta jooksul on vajalik:  soolise võrdõiguslikkuse seaduse tõhusam rakendamine ja vastavate parandusettepanekute väljatöötamine;  tööandjatele digitaalse tööriista Palgapeegel arendamine, et tõhustada võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse palga maksmist ning palkade läbipaistvust;  Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul, sh eriti valdkondades, kus sooline segregatsioon on kõige suurem ning haridustöötajate, karjääri- ja personalispetsialistide ning tööandjate oskuste ja koostöö parandamine soolise segregatsiooni ja ebavõrdsuse vähendamiseks;  kesksete soolõime põhimõtete ja praktikate senisest tõhusama kasutuselevõtu soodustamine kõikides ministeeriumides, pakkudes selleks koolitust, nõustamist ning tööriistu;  professionaalse valdkondliku huvikaitse arengu võimestamine, toetades soolist võrdsust edendavaid huvikaitseorganisatsioone strateegilise partnerluse kaudu. 5.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevused, mis aitavad ellu viia riigi pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“, on strateegia tegevuskavas olevate vajalike muutuste kaupa välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.  Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamiseks kujundati ja kaitsti Eesti seisukohti 2022. aasta lõpus jõustunud EL börsiettevõtete juhtkondade soolise tasakaalu suurendamise direktiivi läbirääkimistes.  2022. aastal viidi ellu teadusprojekt “Soolise palgalõhe vähendamine” (REGE), mis aitas selgitada märkimisväärse soolise palgalõhe põhjuseid Eestis ning kujundada vajalikke poliitikameetmeid selle vähendamiseks. Uurimisprojekti raames välja töötatud 22  digitaalse tööriista kontseptsiooni põhjal alustas Sotsiaalministeerium koostöös Statistikaametiga registriandmetel põhineva digitaalse tööriista „Palgapeegel“ välja töötamist, mis valmib 2024. aastal.  Soolõime institutsionaalse võimekuse edendamiseks loodi poliitikakujundajatele soolise võrdõiguslikkuse edendamise digikoolitus ning võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus koostas struktuurivahendite perioodi 2021-2027 meetmete planeerijatele ja rakendajatele soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise nõuetega mõjusamaks arvestamiseks juhendmaterjale ning pakkus nõustamist ja tuge.  Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik tegi Riigikogule ettepaneku liita Võrdse kohtlemise seadus ning soolise võrdõiguslikkuse seadus, et nendes seadustes väljatoodud kaitstavad tunnused ja valdkonnad oleks ühtlustatud vastavaks põhiseadusele ja õiguskantsleri poolt juba rakendunud tegevusele ning tagaks inimestele võrdsuspõhiõiguste teemal parema ja lihtsama arusaadavuse. Voliniku kantselei lõpetas 2022. aasta jooksul edukalt Euroopa Komisjoni kaasrahastusega projekti „Soolise võrdõiguslikkuse suurendamine töö- ja eraelu tasakaalustamise võimekuse tõstmise abil“. Projekti käigus valmis veebileht https://toopereelu.ee/, millele on koondatud lühivideod, juhendid töö- ja pereelu ühitamiseks ja õpimäng Elutorn. Samuti viidi voliniku kantselei poolt ellu maakleritele, üürileandjatele ja üürijatele suunatud kampaania „Eluruumi väljaüürimine - anna kõigile võrdne võimalus!“, kuna Ukraina sõjapõgenikega seoses vajasid võrdse kohtlemise nõuded korteri välja üürimise teenuse pakkumisel täiendavat selgitamist. 5.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Soolise võrdõiguslikkuse Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine programm (tuhat eurot) (tuhat eurot) (tuhat eurot) Kulud kokku 1 396 1 707 1 345 Tegevus 1.1. Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine Kulud 779 681 588 Tegevus 1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Kulud 616 1 026 757 Soolise võrdõiguslikkuse programmi lõplik eelarve kujunes esialgsest eelarvest 0,3 mln eurot suuremaks. Lõpliku eelarve moodustanud olulisemad muudatused olid:  2021. aastast üle toodud vahendid – programmi eelarve suurenes 0,5 mln eurot, sh välisvahendeid toodi 2021. aastast üle 0,1 mln eurot.  välisvahenditega seotud muudatused – programmi eelarve suurenes 0,1 mln eurot (koos üle toodud välisvahenditega suurenemine kokku 0,2 mln eurot). Programmi tegevuste lõikes jaguneb eelarve suurenemine järgmiselt:  Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine – eelarve vähenes 0,2 mln eurot.  Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik – eelarve suurenes 0,4 mln eurot. Eelarve kasutus oli lõplikust eelarvest 0,4 mln eurot väiksem. Sellest 2023. aastasse kantakse muuhulgas üle pisut alla 0,1 mln euro soolise võrdõiguslikkuse tegevuste kohustuste katteks, mis 2022. aastal jäid lõpetamata. 23 6. Laste ja perede programm Programmi nimi Laste ja perede programm Programmi eesmärk Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde Strateegia „Eesti 2035“ siht Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve (alasihi täpsusega) elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud. Programmi periood 2022–2025 Peavastutaja (ministeerium) Sotsiaalministeerium Kaasvastutajad (oma Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI) valitsemisala asutused) 6.1 Programmi ja programmi meetme mõõdikud Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1. Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Soovitud laste arv ja tegelik laste arv naistel 0,88 erinevus erinevus Allikad: Special Eurobarometer, Euroopa (2011.a) – – väheneb väheneb Komisjon meestel 1,55 erinevus erinevus (2011.a) – – väheneb väheneb jääb samale jääb samale Osakaal lastest (4.–11. klass), kes on eluga üldiselt rahul 82% (2018.a) – – tasemele või tasemele või Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018, Praxis tõuseb tõuseb 0–2-aastaste lastega 20–49-aastaste meeste ja naiste tööhõivemäära erinevus ehk hõivelõhe 60 pp 43,8 pp 28,3 pp 59 pp 55 pp Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring1 1 Alates 2021. aastast on indikaatoris aeg-rea katkestus, mis vähendas hõivelõhet hüppeliselt peamiselt seetõttu, et uue Eesti tööjõu-uuringu metoodika järgi loetakse töötajaks ehk (tööga) hõivatuks ka isik, kes uuritaval ajavahemikul ajutiselt ei töötanud vanemapuhkusel viibimise tõttu. 6.2 Programmi olukorra analüüs 2021. aastal langes lastega leibkondade suhteline vaesus 13%-ni (2020. aastal 14,2 %), kuid absoluutne vaesus tõusis 4,2%-ni (2020. aastal 2,2%). Jätkuvalt puudutab lastega leibkondade seas vaesus enim üksikvanemaga leibkondi, kellest kolmandik (32,7%) elas 2021. aastal suhtelises vaesuses. Mehed kasutavad üha enam isa- ja vanemapuhkusele jäämise võimalusi, mis toetab sooliselt tasakaalustatumat töö- ja pereelu ühitamist. 2022. aastal suurenes isade osakaal jagatava vanemahüvitise saajate seas 18,1%-ni (17,1% 2021 aastal). Alates 1. juulist 2020, kui isad said hakata kasutama neile ette nähtud kuuajast vanemahüvitise osa, kuni 2022. aasta lõpuni, on isa vanemahüvitise võimalust kasutanud või planeerinud kasutada 77% isadest. Laste ja lastega perede abivajaduse õigeaegses märkamise ja neile toe pakkumises on võtmeroll kohalikel omavalitsustel. Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate poolt registreeritud lastekaitse 24 teemalised pöördumised on tõusutrendis – 2022. aastal ligi 10 000 pöördumist (2021. aastal enam kui 8500), sh 775 pöördumist seoses väärkohtlemise või hädaohus oleva lapsega (2021. aastal 722). Kasvus on rolli mänginud nii ajutise kaitsega inimeste pöördumised (2022. aastal 885 pöördumist, sh 54 seoses väärkohtlemise või hädaohus oleva lapsega) kui ka abivajavate laste parem märkamine ning lastekaitse spetsialistide arvu tõus. Tõsisemate juhtumite arv, kus laps on perest eraldatud, on aasta-aastalt vähenenud (2021. aastal 255 last). Samuti on vähenemas asendushooldusel olevate laste arv ja osakaal (2021. aasta lõpus 2213 last), perepõhisel asendushooldusel viibis 2021. aastal 64% asendushooldusel lastest. Järgneva nelja aasta jooksul on vajalik:  erivajadusega laste tugisüsteemi reformiga jätkamine, mis võimaldab lapse abivajaduse kiirelt tuvastada, lihtsustab vajadustele vastava abi saamist ning tagab vajalikud tugimeetmed eelkõige lapse igapäevases viibimiskohas;  praeguse lastekaitsekorralduse uuendamine, et tagada abivajavatele lastele tõhus ja eesmärgipärane abi;  uute teenuste ja muude sekkumiste arendamine suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lastele, et pakkuda nende vajadustele vastavat tõhusat abi ning kaitsta neid ühiskonnaelust väljalangemise eest;  lastega peredele suunatud teenuste kättesaadavuse parandamine ning suuremal määral vanemahariduse arendamine. 6.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevused, mis aitavad ellu viia riigi pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“, on strateegia tegevuskavas olevate vajalike muutuste kaupa välja toodud tulemusaruande lisas nr 2.  Laste ja perede valdkonna arendamise raames võeti 2022. aasta lõpus vastu perehüvitiste seaduse muudatused, toetamaks lastega perede majanduslikku toimetulekut ja suurendamaks kindlustunnet perelisa planeerimisel. Muudatustega suurendati esimese ja teise lapse, üksikvanema lapse toetuse ja lasterikka peretoetuse suurust. Samuti maksti lapsetoetuse saajatele novembris ühekordset hinnatõusu leevendamise toetust 50 eurot. Täiendavalt valmis lapse saamise sündmusteenuse I etapp, mille tulemusena leiavad lapsevanemad lapse saamisega seonduvatele küsimustele vastused riigiportaalist.  Vanemlike oskuste arendamiseks suurenes tõenduspõhise vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ elluviimise maht ning toimus 121 põhiprogrammi gruppi 58 kohalikus omavalitsuses ja kolmes laste vaimse tervise keskuses. Samuti toimus positiivse vanemluse teavitustöö www.tarkvanem.ee ja sotsiaalmeedia kaudu ning 2022. aasta sügisest said kohalikud omavalitsused taotleda toetust „Imelised aastad“ vanemlusprogrammi korraldamiseks uussisserändajatele. 1. septembrist 2022 käivitus tasuta riiklik perelepitusteenus.  Toimiva lastekaitsesüsteemi tagamiseks alustas Sotsiaalkindlustusamet mentorlusteenuse osutamisega KOV-ide lastekaitsetöötajatele. Täiendavalt valmistati ette muudatused, millega viidi lastekaitse- ja asendushoolduse valdkonna koolitused alates 1. jaanuarist 2023 Tervise Arengu Instituudist üle Sotsiaalkindlustusametisse, et aidata kaasa valdkonna terviklikule arendamisele (koolitused, teenuste sisuline arendamine ja kohalike omavalitsuste toetamine on koondunud ühte asutusse). 25   Seksuaalselt väärkoheldud laste toetamiseks avati oktoobris Pärnus uus lastemaja, mis on Eestis neljas omataoline. Lasteabi teenuse raames võimaldati uue teenusena saada e-terapeudi nõustamist, mida 2022. aastal kasutati 550 korral. Täiendavalt võeti juunis vastu määrus „Lapse abistamine seksuaalse väärkohtlemise juhtumitel“.  Riskikäitumisega noorte toetamiseks võeti taastava õiguse teemas fookus laste ja noorte konfliktide ennetamisele. Valmisid kahe mudeli (kogukonda naasva noore toetamine läbi taastava praktika, taastava kohtumise vahendamine rasketes juhtumites) kirjeldused ja koolitused ning viidi läbi taastava õiguse protsessis osalenute tagasiside uuring. Sotsiaalkindlustusameti ja Justiitsministeeriumi koostöös valmis taastava õiguse taskuraamat. Kinnise lasteasutuse teenusel viibiva lapse kogukonda naasmise toetamiseks töötas Sotsiaalkindlustusamet välja jätkutoe mudeli.  Puudega laste toetamiseks võeti vastu seadusemuudatused, mis võimaldavad KOV-i sotsiaaltöötajal saada Sotsiaalkindlustusametilt andmeid perede kohta, kus kasvab puudega laps, et pakkuda omavalitsuse poolt perele vajalikke teenuseid ja tuge, mis aitavad ennetada abivajaduse süvenemist. 2022. aastal lõppes välisvahenditest rahastatud puudega laste tugiteenuste projekt, mille toetust kasutas perioodil 2021-2022 74 KOVi. Tänu projektile paranes koostöö haridus- ja sotsiaalvaldkonna vahel ning laste toetamine tuli valdkondade üleses võrgustikutöös ühtsemasse fookusesse.  Asendushoolduse valdkonnas võeti kohalike omavalitsustega aasta jooksul kestnud läbirääkimiste tulemusel vastu otsus asendus- ja järelhooldusteenuse rahaliste vahendite toetusfondist tulubaasi viimise osas ning koostöös Rahandusministeeriumiga valmistati ette vastavad seadusemuudatused, mis võimaldaks üleviimist alates 2024. aasta algusest. Muudatus aitab kaasa omavalitsuste suuremale paindlikkusele asendushoolduse ennetamisel ja korraldamisel ning tagab püsivama eelarvekasvu valdkonna rahastamiseks. Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel töötati välja last kasvatavate isikute ja teenuse vahetute juhtide kompetentsimudelid, mis aitavad kaasa teenuse kvaliteedi paranemisele. 6.4 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Laste ja perede programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine (tuhat eurot) (tuhat eurot) (tuhat eurot) Kulud kokku 814 924 856 250 816 609 Tegevus 1.1. Laste ja perede valdkonna arendamine Kulud 1 230 1 997 1 345 Tegevus 1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem Kulud 2 974 3 558 2 982 Tegevus 2.1. Vanemlike oskuste arendamine Kulud 1 598 1 781 1 599 Tegevus 2.2. Riskikäitumisega noorte toetamine Kulud 3 086 3 660 3 479 Tegevus 2.3. Puudega laste toetamine Kulud 17 156 20 732 18 744 Tegevus 2.4. Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus Kulud 1 723 4 041 2 459 26  Tegevus 3.1. Hüvitised ja toetused lastele ja peredele Kulud 787 158 820 480 768 001 Laste ja perede programmi lõplik eelarve kujunes esialgsest eelarvest 41,3 mln eurot suuremaks. Lõpliku eelarve moodustanud olulisemad muudatused olid:  2022. aasta lisaeelarve – programmi eelarve suurenes 21,9 mln eurot, millest 19 mln eurot eraldati peretoetuste ja hüvitiste maksmiseks Ukraina sõjapõgenikele ning 1,1 mln eurot puudega laste toetamiseks.  Vabariigi Valitsuse reservi eraldised – programmi eelarve suurenes 14,0 mln eurot, millest 13,6 mln eurot eraldati ühekordse 50-eurose hinnatõusu leevendamise toetuse maksmiseks lastega peredele.  2021. aastast üle toodud vahendid – programmi eelarve suurenes 3,4 mln euro võrra.  välisvahenditega seotud muudatused – programmi eelarve suurenes 1,0 mln eurot. Programmi tegevuste lõikes jaguneb eelarve suurenemine järgmiselt:  Laste ja perede valdkonna arendamine – eelarve suurenes 0,8 mln eurot.  Toimiv lastekaitsesüsteem – eelarve suurenes 0,6 mln eurot.  Vanemlike oskuste arendamine – eelarve suurenes 0,2 mln eurot.  Riskikäitumisega noorte toetamine – eelarve suurenes 0,6 mln eurot.  Puudega laste toetamine – eelarve suurenes 3,6 mln eurot.  Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus – eelarve suurenes 2,3 mln eurot.  Hüvitised ja toetused lastele ja peredele – eelarve suurenes 33,3 mln eurot. Eelarve kasutus oli lõplikust eelarvest 39,6 mln eurot väiksem, enamus sellest (36,1 mln eurot) oli piirmäärata kulude jääk ning enim jäi kasutamata vanemahüvitisteks kavandatud vahendeid (27,1 mln eurot). Piirmääraga kuludest viiakse 2023. aastasse muuhulgas üle 1,1 mln eurot lisaeelarve vahendeid, millest 1,0 mln Ukraina sõjapõgenikega seotud psühhosotsiaalse kriisiabi teenuse osutamiseks. 27 LISA 1 Programmide meetme ja tegevustasandi mõõdikud TÖÖTURUPROGRAMM Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Meede 1. Kõrge tööhõivetaseme saavutamine ja hoidmine Tegevus 1.1. Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Tööturupoliitika toetab tööhõive kõrget taset ja pikaajalist tööelus osalemist Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.2. Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused Tööle liikunud töötute (v.a vähenenud töövõimega töötud) osakaal registreeritud töötutest 53,8% 57,5% 57,6% 56,0% 60,0% Allikas: Eesti Töötukassa Tööle liikunud vähenenud töövõimega töötute osakaal vähenenud töövõimega registreeritud töötutest 43,2% 47% 48,8% 45,0% 48,0% Allikas: Eesti Töötukassa Tööle rakendunute (v.a vähenenud töövõimega rakendunud) hõives püsimine, (%) 80,7% 83% 84,1% ≥ 80% ≥ 80% Allikas: Eesti Töötukassa Vähenenud töövõimega tööle rakendunute hõives püsimine, (%) 80,8% 81,7% 83,2% ≥ 80% ≥ 80% Allikas: Eesti Töötukassa Registreeritud töötute (v.a vähenenud töövõimega töötud) töötuse mediaankestus, päevade arv 134 177 171 160 156 Allikas: Eesti Töötukassa Vähenenud töövõimega registreeritud töötute töötuse mediaankestus, päevade arv 185 218 208 197 195 Allikas: Eesti Töötukassa Uute töötuskindlustushüvitise saajate osakaal uutest registreeritud töötutest, % 44% 37% 29% 35,3% 35,1% Allikas: Eesti Töötukassa/ Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteet Üle 3 töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta 480,6 513,8 464,9 < 500 < 500 Allikas: Tööinspektsioon, Statistikaamet Tööõnnetuste tagajärjel kaotatud tööpäevade arv 100 hõivatu kohta 22,2 21,7 20,9 < 20 < 20 Allikas: Tööinspektsioon, Eesti Tervisekassa Tegevus 1.1.4. Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus HEV õppijate rakendamine tööturul või edasiõppes, % – – – – – Allikas: Sotsiaalministeerium 28 HOOLEKANDEPROGRAMM Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning vajadustele vastavate hooldusvõimaluste tagamine Tegevus 1.1.1. Hoolekande valdkonna arendamine Hoolekandepoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.2. Sotsiaalhoolekandeteenused Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse erihooldusteenuse täidetud teenusekohtade suhtarv 2,4 2,9 – 2,9 2,9 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Enam kui 30 inimesega teenuseüksuses elavate ööpäevaringset erihooldusteenust saavate psüühilise erivajadusega inimeste osakaal ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatest, % 37 35 – 32 26 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet KOVi korraldatavaid toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset hooldusteenust saavate inimeste suhtarv 0,7 0,7 – 0,8 0,8 Allikas: Sotsiaalministeerium Meede 1.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine Tegevus 1.2.1. Ohvriabi arendamine Ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.2.2. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele Klientide rahulolu ohvriabi nõustamisteenusega vähemalt vähemalt 80% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 78% – – 80% soovitaks soovitaks Meede 1.3. Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse suurendamine Tegevus 1.3.1. Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste arendamine Mitmekesise töökoha märgise saanud organisatsioonide arv 32 32 49 suureneb suureneb Allikas: Sotsiaalministeerium Inimeste osakaal, kes tunneksid end mugavalt, töötades koos inimesega, kes kuulub seksuaalvähemuste hulka – – – – – Allikas: Sotsiaalministeerium Inimeste osakaal, keda häiriks, kui kõrgel poliitilisel ametikohal on inimene, kes kuulub seksuaalvähemuste hulka – – – – – Allikas: Sotsiaalministeerium 29  SOTSIAALKINDLUSTUSE PROGRAMM Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine Tegevus 1.1.1. Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine Sotsiaalkindlustuspoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.2. Pensionid, toetused ja hüvitised 65-aastaste ja vanemate elanike suhtelise vaesuse määr, jääb samale jääb samale % 40,6% 52,4% – tasemele või tasemele või Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring väheneb väheneb Puudega inimeste toetuste mõju 18–64-aastaste jääb samale jääb samale puudega inimeste absoluutse vaesuse vähendamisele, % …3 (2019) – – tasemele või tasemele või Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring, suureneb suureneb Sotsiaalministeeriumi arvutused Eesti keskmise brutovanaduspensioni suhe keskmisesse brutopalka 36% 36% 33% 34% 34% Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Rahvapensioni suhe keskmisesse brutopalka Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, 15% 16% 16% 15% 15% Sotsiaalministeeriumi arvutused Lepingute alusel pensioni saajate arv kokku 18 148 19 365 20 624 19 348 19 948 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Välismaal elavad isikud, kes saavad lepingute ja riigisiseseõiguse alusel Eesti pensioni 15 785 17 247 17 969 15 450 15 450 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Tegevus 1.1.3. Muu materiaalne abi inimestele Osakaal toiduabi saajatest, kes hindavad, et toiduabi saamine on muutnud nende või nende leibkonnaliikmete elu, % 76% (2017) – – – – Allikas: Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks abi saajate uuring 3 2019 - 2021. a tööealiste puudega inimeste absoluutse vaesuse määra andmeid ei avaldatud valimi piirangute tõttu. 30 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE PROGRAMM Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Meede 1.1. Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja Jah Jah Jah Jah Jah elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium mees pere peamine Nende naiste ja meeste toitja osakaal, kelle arvates mees 34% 46% (2016) – – – peaks olema pere peamine (2021) toitja, naine peamine koduste tööde eest vastutaja, % Allikas: Soolise naine peamine 17% võrdõiguslikkuse monitooring koduste tööde eest 28% (2016) – – – (2021) vastutaja Nende 15–19-aastaste naiste mehed saavad ja meeste osakaal, kelle hooldamisega seotud 77% arvates mehed saavad töökohtadel sama 66% (2016) – – – (2021) hooldamisega seotud hästi hakkama kui töökohtadel sama hästi naised hakkama kui naised ning naised saavad naised saavad tehnilisi oskusi tehnilisi oskusi nõudvatel töökohtadel sama nõudvatel 69% 58% (2016) – – – hästi hakkama kui mehed, % töökohtadel sama (2021) Allikas: Soolise hästi hakkama kui võrdõiguslikkuse monitooring mehed Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Nende elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise korral võrdõigusvoliniku poole, % 28% (2016) 32% (2021) – – – Allikas: Sotsiaalministeerium, soolise võrdõiguslikkuse monitooring 31 LASTE JA PEREDE PROGRAMM Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Meede 1.1. Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu Tegevus 1.1.1. Laste ja perede valdkonna arendamine Laste- ja perepoliitika arendamiseks kavandatud tegevused on ellu viidud Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem Hädaohus ja väärkoheldud lastega seotud pöördumiste arv 569 722 775 väheneb väheneb Allikas: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister Perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest lastest 0,11% 0,10% 0,12% langeb langeb Allikas: Sotsiaalministeerium, Statistikaamet Meede 1.2. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele Tegevus 1.2.1. Vanemlike oskuste arendamine Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei söanda kellegi poole 53% (2018) – – langeb langeb pöörduda Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, Praxis Laste kehalise karistamise aktsepteerimine vanemate poolt 42% (2018) – – langeb Langeb Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, Praxis Tegevus 1.2.2. Riskikäitumisega noorte toetamine 14–17-aastaste kuriteos kahtlustatavate suhtarv 10 000 samaealise inimese kohta 136 96 77 väheneb väheneb Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, Statistikaamet Tegevus 1.2.3. Puudega laste toetamine Nende puudega laste vanemate või peamiste hooldajate osakaal, kes ütlevad, et pole saanud kasutada üldse või piisavalt sotsiaalteenust või sotsiaalteenuseid, kuid vajaksid neid oma 30% (2017) – – langeb langeb puudega lapse jaoks või vajaksid enam Allikas: Puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring Nende lapsevanemate osakaal, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või jääb samale jääb samale puudega laste tugiteenuse saamise algust on tööturul 77,16% 77,29% 64% tasemele tasemele Allikas: Sotsiaalministeerium või tõuseb või tõuseb Tegevus 1.2.4. Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus Mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele paigutatud laste osakaal kõigist asendushooldusele paigutatud lastest 65% 64% – 68% 69% Allikas: Sotsiaalministeerium Meede 1.3. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem Tegevus 1.3.1. Hüvitised ja toetused lastele ja peredele Peretoetuste ja vanemahüvitise mõju 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse vähendamisele, % 64% 62% 67% väheneb Väheneb Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Meeste osakaal isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitis (esmakordsed määramised), % 17,2% 17,1 % 18,1 % 21,9% 23,9% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 32 LISA 2 Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse Strateegia „Eesti 2035“ vajalikud Sotsiaalministeeriumi 2022. aasta olulisemad tulemused muutused F. Suurendame ühiskondlikku  noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027; sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul A. Kujundame tervikliku rahvastiku-  perehüvitiste muudatused (lastetoetused, lasterikka pere toetus, ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja üksikvanema toetus); heaolu tagamiseks C. Toetame vaimset tervist ning  uue ohvriabi seaduse vastuvõtmine; vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda D. Nüüdisajastame töötervishoiu  õigusaktide muudatused, millega toodi seadusesse tervikliku tervist toetavaks ja vähendame töötervishoiuteenuse mõiste; inimeste töövõimekadu  töötervishoiuarstidele mõeldud teaduspõhise käsitlusjuhendi loomine; G. Uuendame sotsiaalkaitse  sooduspensionite reformi elluviimine; korraldust, arvestades ühiskondlikke  töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi muutmine sõltuvaks muutusi majandusolukorrast;  uue tööturumeetmete seaduse vastuvõtmine; H. Parandame erivajadusega inimeste  üldhoolduse reformi elluviimine; heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust  ligipääsetavuse seaduse vastuvõtmine; ning tõhustame pikaajalise hoolduse  sotsiaalhoolekande seaduse muudatused; süsteemi D. Parandame riigi rahvusvahelist  Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine ja Eestis kohanemise toetamine; positsiooni ja tagame julgeoleku ning  sotsiaal- ja töövaldkonna asutuste kriisivalmiduse tõstmine ja turvalisuse toimepidevuse tagamine; 33 LISA 3 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruandesse Positiivsed arengud:  Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine ja Eestis kohanemise toetamine, mille raames on 2022. aastal sõjapõgenikele pakutud erinevaid toetusi ja teenuseid (sh psühhosotsiaalset kriisituge ning ajutise majutuse teenust.  Sooduspensionite reformi elluviimine, mis muudab pensionisüsteemi õiglasemaks ning suurendab pensionisüsteemi rahalist jätkusuutlikkust.  Üldhoolduse reformi elluviimine, millega hooldekodukoht muutub inimestele paremini kättesaadavaks ja hooldusteenus inimesekesksemaks.  Töötuskindlustushüvitise süsteemi muutmine, millega hüvitise maksmise periood sõltub majandusolukorrast, pakkudes töötutele keerulistel aegadel suuremat kindlustunnet. Väljakutsed:  Kriisideks valmisoleku ja haldusala asutuste toimepidevuse tagamine, mis võimaldab  Pikaajalise hoolduse reformiga jätkamine ning erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine  Miinimumpensioni suurendamine ja tööandjapensioni arendamine 34