Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-0807 - Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/41fcd8f9-29f3-4ccf-9183-dff9265b89fe Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/41fcd8f9-29f3-4ccf-9183-dff9265b89fe?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: 15.06.2023 nr 8-2/23/2831 Justiitsministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Arvamuse avaldamiseks: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 5 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. ministri määruse eelnõu; 2. seletuskiri. Sigrid Vaher 735 0263 [email protected] Maarja-Liisa Vahi 735 0297 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 14.06.2023 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse õppekavade üliõpilastele stipendiumi (edaspidi stipendium) määramise tingimused. (2) Stipendiumi eesmärk on toetada õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse õppekavadel õppivaid üliõpilasi, et tuua õpetajakoolitusse ja tugispetsialistide koolitusse enam üliõpilasi ning väärtustada õpetajakutse omandamist. (3) Määruse lisana kehtestatakse õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavade ning muude õppekavade loetelu, millel õppivatele üliõpilastele stipendiumit makstakse, ja stipendiaatide osakaal õppekavati. § 2. Stipendiumi taotlemine (1) Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasel on õigus taotleda stipendiumit, kui ta vastab järgmistele tingimustele: 1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks; 2) õpib ühel käesoleva määruse lisana kinnitatud õppekaval; 3) ei viibi akadeemilisel puhkusel. (2) Üliõpilane esitab õppeasutusele taotluse stipendiumi saamiseks kaks korda õppeaastas. (3) Stipendiumit on õigus taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul alates tema immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist ning õppekava nominaalaja jooksul. § 3. Stipendiumi määramine ja maksmine (1) Rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes, magistriõppes ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppes määratakse stipendium kaks korda õppeaastas viieks õppekuuks vastavalt kõrgkooli poolt koostatud õppekavapõhisele paremusjärjestusele.  2 (2) Stipendium määratakse ja makstakse üliõpilastele stipendiumi maksjate kaudu õppekava nominaalkestuse jooksul, välja arvatud juhul kui üliõpilane viibib akadeemilisel puhkusel. Akadeemilisel puhkusel viibitud aeg pikendab stipendiumi määramise ja maksmise perioodi. (3) Esimese aasta esimese semestri üliõpilaste paremusjärjestus moodustatakse vastuvõtu tulemuste alusel. (4) Alates esimese aasta teisest semestrist moodustatakse paremusjärjestus õppekava täitmise mahu alusel taotlejatest, kelle õppeaja kaalutud keskmine hinne on vähemalt 2,000. Taotlejatel, kel on õppekava täidetud rohkem kui 100%, loetakse õppekava täitmise mahuks 100%. (5) Võrdse õppekava täitmise mahu korral arvestatakse paremusjärjestuse koostamisel järgmisi kriteeriume: 1) viimase õpitud semestri kaalutud keskmine hinne; 2) seejärel kogu õppeaja kaalutud keskmine hinne; 3) seejärel taotlemise hetkel aktiivne töötamine õpetajana; 4) seejärel kõrgemate positiivsete hinnete hulk õpingute jooksul; 5) seejärel väiksem negatiivsete hinnete hulk õpingute jooksul; 6) seejärel eriala silmapaistvad tulemused. (6) Kui isik on varasemate õpingute kestel samal haridusastmel saanud stipendiumit, vähendatakse kordade arvu, mil tal on õigus saada stipendiumit varasematel kordadel saadud stipendiumite arvu võrra. Käesolevas määruses loetakse stipendiumi saamisel erinevateks õpeteks rakenduskõrgharidusõpe, bakalaureuseõpe, magistriõpe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe. (7) Õppekava õppekoormuse muudatuse korral on kõrgkoolil õigus moodustada eraldi pingeread lähtuvalt vastuvõtuks kehtestatud õppekoormusest. § 4. Stipendiumi suurus (1) Stipendiumi suurus täiskoormusega õppimisel on 400 eurot kuus. (2) Õppekavadel, mida pakutakse osakoormusega, diferentseeritakse stipendiumi suurus vastavalt õppekavas ettenähtud pikendatud õppeajale. § 5. Stipendiumi tagasi nõudmine Stipendiumit saanud isikult on stipendiumi maksjal õigus isikule väljamakstud stipendium tagasi nõuda, kui isik eksmatrikuleeritakse esimese õppeaasta esimese semestri jooksul. § 6. Rakendussätted Määrust rakendatakse alates 2023/2024. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  3 Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“ Ülikool Õppekava Õppekava nimetus Õpe Stipendiumi kood saajate osakaal EMTA 107985 Interpretatsioonipedagoogika MA 60% TLÜ 1514 Klassiõpetaja INT 60% TLÜ 1517 Kutsepedagoogika BA 60% TLÜ 1541 Alushariduse pedagoog BA 20% TLÜ 1542 Eripedagoogika BA 20% TLÜ 1545 Pedagoogika BA 80% TLÜ 1632 Matemaatikaõpetaja MA 80% TLÜ 1634 Mitme aine õpetaja MA 80% TLÜ 1636 Informaatikaõpetaja MA 80% TLÜ 1646 Vene keele ja kirjanduse õpetaja MA 60% TLÜ 1654 Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja MA 60% TLÜ 1657 Eesti keele ja kirjanduse õpetaja MA 80% TLÜ 1737 Kehakultuuri õpetaja MA 60% TLÜ 136077 Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja MA 80% TLÜ 144342 Kunstiõpetaja MA 60% TLÜ 144344 Muusikaõpetaja MA 60% TLÜ 145117 Võõrkeeleõpetaja MA 80% TLÜ 164237 Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja MA 60% TLÜ 1701 Psühholoogia MA 60% TLÜ 135197 Kutseõpetaja MA 60% TLÜ 81620 Sotsiaalpedagoogika BA 60% TLÜ 1666 Eripedagoogika MA 60% TÜ 2557 Ajalugu MA 60% TÜ 2640 Kehaline kasvatus ja sport MA 60% TÜ 194378 Religiooniuuringud ja teoloogia MA 60% TÜ 2392 Klassiõpetaja INT 60% TÜ 2394 Kutseõpetaja BA 60%  4 TÜ 2400 Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis BA 80% TÜ 2407 Eripedagoogika BA 20% TÜ 2498 Põhikooli mitme aine õpetaja MA 80% TÜ 2501 Matemaatika- ja informaatikaõpetaja MA 80% TÜ 2527 Eesti keele ja kirjanduse õpetaja MA 80% TÜ 3131 Koolieelse lasteasutuse õpetaja BA 20% TÜ 3132 Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses BA 20% Narva õppekeskkonnas Kolledž TÜ 104224 Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja MA 80% TÜ 136599 Võõrkeeleõpetaja MA 80% TÜ 144897 Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis BA 80% TÜ 146977 Kunstide ja tehnoloogia õpetaja MA 60% TÜ 205620 Keeled ja mitmekeelsus koolis BA 80% Narva Kolledž TÜ 205621 Keeleõpetaja mitmekeelses koolis MA 80% Narva Kolledž TÜ 2574 Psühholoogia MA 60% TÜ 2574 Psühholoogia (TÜ Pärnu Kolledž vastuvõtt MA 60% arvestatud ainult 2023/2024) TÜ 2533 Eripedagoogika ja logopeedia MA 60% TÜ 162717 Õpetajaharidus (1,5 aastat, 60 EAP) MA 60% TÜ 125537 Muusika RAK 60%  Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käesolev määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 alusel. Määrusega kehtestatakse õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilastele stipendiumi (edaspidi stipendium) määramise tingimused. Stipendiumi eesmärk on toetada õppekava läbimist õppe nominaalkestuse jooksul. Vastava stipendiumi andmisega soovitakse väärtustada õpetajakutset ning tuua õpetajakoolitusse enam õppimishuvilisi. Lisaks õpetajate ettevalmistusele on eesmärgiks toetada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nimetatud üldhariduskoolis töötavate tugispetsialistide ettevalmistamist, et tagada tugispetsialistide piisav järelkasv. Seega toetust makstakse ka tugispetsialistide erialadel õppivatele üliõpilastele, kes omandavad ettevalmistuse logopeedi, eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi või koolipsühholoogi tööks. Konkreetne loetelu õppekavadest, millel õppides stipendiumi makstakse, kinnitatakse määruse lisana. Eelnõu on algatatud „Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava ja eelarve 2022‒2030“ punkti 16 alusel, mille kohaselt kavandatakse sihtstipendiumi rakendamist eesti keele kui teise keele õpetaja, klassiõpetaja, mitme aine õpetaja ja aineõpetaja õppekaval õppivatele üliõpilastele alates 2023/2024. õa. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna nõunik Sigrid Vaher (tel 735 0263; [email protected]), üldhariduspoliitika osakonna haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Anu Vau (tel 735 0510; [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna analüüsivaldkonna juhtivanalüütik Kristel Vaher (tel 735 0268; [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi (tel 735 0297; [email protected]). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eesmärk on kehtestada õpetajakoolituse või tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivate üliõpilaste stipendiumi määramise tingimused. Määrusega kehtestatud tingimustel määratav stipendium annab stipendiaatidele kindlustunde ja toetuse terveks õppeajaks. Stipendiumiga toetatakse õpetajakoolituse või tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivaid üliõpilasi ning muude õppekavade õppekavadel õppivaid üliõpilasi, kes õpivad õpetajaks või tugispetsialistiks (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog või koolipsühholoog). Eesmärk on stipendiumiga tuua õpetajakoolitusse ning tugispetsialistide koolitusse enam üliõpilasi ning väärtustada õpetajakutse omandamist. Stipendiumit on õigus taotleda üliõpilasel, kui ta vastab järgmistele tingimustele: 1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks; 2) õpib ühel määruse lisana kinnitatud õppekaval; 3) ta ei viibi akadeemilisel puhkusel. Stipendiumit makstakse alates esimese õppeaasta esimesest semestrist ning seda on võimalik taotleda kaks korda õppeaastas. Korraga määratakse stipendium viieks õppekuuks. Automaatselt stipendiumi maksmist ei toimu, selleks tuleb esitada üliõpilasel taotlus kõrgkoolile. Süsteem on analoogne erialastipendiumide maksmisega, milleks on kõrgkoolidel võimekus loodud. Stipendiumi määramiseks koostatakse paremusjärjestus. Esimese aasta esimese semestri üliõpilaste paremusjärjestus moodustatakse vastuvõtu tulemuste alusel, kuna äsja õppima asunutel ei ole veel õpitulemusi, mille alusel üliõpilaste edasijõudmist hinnata. Esimese semestri jooksul õpingute katkestamise korral tekib kõrgkoolil õigus ka üliõpilasele makstud stipendium tagasi nõuda. Tagasinõudmise võimaluse jätmine on jäetud kõrgkooli otsustada ning jätab ülikoolile kaalutlusõiguse tagasinõude rakendamiseks. Samas annab see siiski võimaluse kõrgkoolil seda rakendada, kui üliõpilane on kõrgkooli astudes teadlikult taotlenud stipendiumit, kuid siiski ei soovi jätkata õpinguid. See annab võimaluse antud stipendium määrata järgmisele üliõpilasele. Alates teisest semestrist koostatakse paremusjärjestus õppekava täitmise mahu alusel. Selleks, et ei tekiks ebavõrdset olukorda, kus varasemad õpingud kantakse üle VÕTAga ja seega võib tekkida semestris õppekava täitmise mahuks üle 100%, siis loetakse rohkem kui 100% õppekava täitmise maht võrdseks nendega, kes on täitnud õppekava 100%. Üldjuhul on täiskoormusega õppekaval õppekava täitmise maht 30 EAP semestris, kuid see võib erinevatel õppekavadel siiski erinev olla. Osakoormusega õppekaval määratakse õppekava täitmise protsent vastavalt õppekavas ette nähtud õppeaja pikkusele. Paremusjärjestuse koostamisel vaadatakse kõigepealt, et õppija kaalutud keskmine hinne oleks vähemalt 2,000. Seega kõik, kelle keskmine hinne on alla 2,000, jäävad paremusjärjestuse koostamisest välja. Kui taotlejad jäävad paremusjärjestuses võrdsesse seisu, siis järgmisena vaadatakse viimase õpitud semestri kaalutud keskmist hinnet. Järgnevalt võrdsete tulemuste korral vaadatakse kogu õppeaja kaalutud keskmist hinnet. Kui ikkagi on taotlejaid rohkem, kui stipendiumifond võimaldab maksta, siis järgmiseks vaadatakse taotlemise hetkel aktiivset töötamist õpetajana. Üliõpilase õpetajana töötamist kontrollitakse EHISe andmete alusel, eraldi tõendit õpetajana töötamise kohta üliõpilane kõrgkoolile esitama ei pea. Järgmine kriteerium võrdsete tulemuste korral on positiivsete hinnete hulk õpingute jooksul, seejärel väikseim negatiivsete hinnete hulk ning kui ka siis on veel taotlejaid rohkem kui stipendiaatide kohti, vaadatakse eriala silmapaistvaid tulemusi. Üldjuhul makstakse stipendiumit õppekava nominaalkestuse jooksul, akadeemilisel puhkusel viibitud aeg pikendab stipendiumi maksmise perioodi. Kui üliõpilasele makstakse stipendiumit ja ta siirdub akadeemilisele puhkusele, siis lõpetatakse stipendiumi maksmine üliõpilase viimasele õppetööl viibitud päevale järgnevast õppekuust arvates. Vaadatakse ka varasemalt samal haridusastmel nimetatud stipendiumi saamist. Näiteks, kui 3- aastases bakalaureuseõppes on antud stipendiumi juba saadud ühel aastal, siis uuesti bakalaureuseõppesse astudes on võimalik antud stipendiumit saada mitte õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastavalt, vaid selle perioodi võrra vähem, mille jooksul on juba seda stipendiumit saadud. Andmed õpetajakoolituse stipendiumi maksmise andmete kohta kogutakse EHISesse õppurite registri andmete juurde. Täiskoormusega õppes õppides on stipendiumi suurus 400 eurot kuus. Õppekavadel, mida pakutakse osakoormusega õppes, diferentseeritakse stipendiumi suurus vastavalt õppekavas ettenähtud pikendatud õppeajale. Selleks, et oleks tagatud õigusselgus, millistel õppekavadel õppijatel on võimalus stipendiumit taotleda ning kui paljudel vastava õppekava üliõpilastest on õigus stipendiumit saada, kehtestatakse määruse lisana konkreetne loetelu õppekavadest ja stipendiumi saajate osakaalust igal õppekaval. Selline esitus tagab läbipaistvuse ja selguse nii üliõpilaste kui ka ülikoolide jaoks. Kuna lisa kinnitatakse haridus- ja teadusministri määruse lisana, siis on seda võimalik ka vajadusel muuta (nt kui on võimalik toetada senisest suuremat hulka üliõpilasi või kui õppekavade avamise või sulgemise tõttu on vaja teha muudatusi). Stipendiumit hakatakse maksma alates 2023/2024. õppeaastast immatrikuleeritud määruse lisas nimetatud õppekavade üliõpilastele. Varem immatrikuleeritud üliõpilastele käesolev stipendiumi regulatsioon ei laiene ning neil on võimalik taotleda erialastipendiumit vastavalt haridus- ja teadusministri 16.08.2019. aasta määrusele nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ kehtestatud korrale. Määruse lisana kinnitatakse loetelu õppekavadest, millel õppides stipendiumit makstakse. Stipendiumi saavate üliõpilaste osakaal on õppekavati erinev, lähtuvalt valdkonna prioriteetsusest ja senistest sisseastumiskonkurssidest. Ettepaneku õppekavade diferentseerimiseks stipendiumisaajate osakaalu järgi tegid ülikoolid, mis on järgmine: 1) loodus- ja täppisteaduste ning keeleõpetajaid ettevalmistavatel õppekavadel saab stipendiumi 80% üliõpilastest; 2) lasteaiaõpetajaid ettevalmistavatel õppekavadel ning eripedagoogika bakalaureuseõppes saab stipendiumi 20% üliõpilastest; 3) ülejäänud õppekavadel 60% üliõpilastest; 4) stipendiumi ei maksta kasvatusteaduste õppekavadel, kus õppimine ei ole suunatud kvalifikatsiooniga õpetajate arvu suurendamisele (nt andragoogika, haridusinnovatsioon) või on suunatud täiendavate kompetentside omandamisele (nt kaasav haridus). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) ja teostatud uuringute alusel saab välja tuua loodava stipendiumi kolm peamist mõjutegurit: 1) Stipendium võib motiveerida õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse õppekavade üliõpilasi nominaalajaga õpinguid lõpetama. Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse õppekavade stipendiumit makstakse õppetulemuste (täpsemad tingimused on kehtestatud määruses) paremusjärjestuse alusel õpingute nominaalajal, seega kõigile õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse õppekavade üliõpilastele stipendiumit ei maksta. Loodava stipendiumi puhul on tegemist motivatsioonipaketiga, mis peaks tekitama positiivset konkurentsi üliõpilaste vahel, st panema üliõpilasi pingutama paremate õpitulemuste ja nominaalajaga õpingute lõpetamise nimel. Teisalt võib üliõpilasel olla kõrge motivatsioon panustada, aga töötamise ja õppimise ühildamine võib saada takistuseks stipendiumi saamisel ning nominaalajaga õpingute lõpetamiseks. 2) Parandab stipendiumit saavate üliõpilaste majanduslikku heaolu, aga ei oma mõju õpingute ajal töötamise vähendamisele EHISe andmed näitavad, et perioodil 2006/07-2020/21. õa aineõpetajate, eripedagoogika, klassiõpetajate, kutseõpetajate ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate koolituse lõpetanutest töötas õpetajakoolituse lõpetamise õppeaastal õpetajana kas lasteaias, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses keskmiselt 48% ehk pooled õpetajakoolituse lõpetanud. Tugispetsialistide koolituse õppekavade lõpetanutest töötavad EHISe andmetel lõpetamise õppeaastal tugispetsialistina väga vähesed: perioodil 2006/07-2020/21 lasteaedades ja üldhariduskoolides keskmiselt 4%, kutseõppeasutustes töötab väga vähe tugispetsialiste, seega nende õppeasutuste tugispetsialistide puhul on erialasel õppekaval õppimine ja tugispetsialistina töötamine erandlik. EHISe andmed viitavad sellele, et õpetajate puhul on õpetajakoolituses õppimise ja töötamise ühildamine levinud. Tugispetsialistiks asutakse tööle aga EHISe andmetel enamasti peale ettevalmistuse omandamist. EUROSTUDENT VII: Eesti lühiülevaade1 nendib, et kaks üliõpilast kolmest ehk 68% Eesti üliõpilastest töötab õpingute kõrvalt, nendest 53% regulaarselt ning 15% aeg-ajalt. Veidi üle poole töötavatest üliõpilastest (53%) määratlevad end eelkõige üliõpilasena, kes töötab õpingute kõrvalt ja mitte vastupidi. Eesti üliõpilased töötavad (regulaarselt või aeg-ajalt) nädalas keskmiselt 28 tundi, õppetööle pühendutakse keskmiselt 34 tundi nädalas. Enam kui pooled töötavatest üliõpilastest (56%) on hõivatud tööga, mis on nende õpitava valdkonnaga kas tihedalt või väga tihedalt seotud, kõige sagedasem on töökoha seotus õpitava valdkonnaga IKT (72%), hariduse (71%) ning teeninduse (70%) õppevaldkonna üliõpilastel. Kõige levinum töötamise põhjus on elamiskulude katmine (78%). Suurima osa üliõpilaste sissetulekutest moodustab üliõpilase enda teenitud palk (66%), sellele järgneb perekonnalt ja partneritelt saadud raha. Eurostudenti uuringus osalenud riikide üliõpilastest 42% saab riiklike üliõpilastoetusi uurimistoetuste, laenude ja stipendiumite näol, need toetused moodustavad keskmiselt 42% toetuse saaja igakuisest sissetulekust. Eesti üliõpilaskonda iseloomustab lisaks õppetoetuste vähestele saajatele ka toetuste, stipendiumite ja õppelaenude üleüldine vähene tähtsus sissetulekutes. Vajaduspõhist õppetoetust saab veerand üliõpilastest, stipendiumi oma kõrgkoolist alla 20% , riigilt 7%, toetust välisriigist vaid 1% üliõpilastest2. Seega loodav stipendium suurendab kõrgkoolide stipendiaatide arvu, stipendium peaks Eurostudenti uuringu tulemustest lähtuvalt igakuise kindla lisasissetuleku näol suurendama õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse stipendiaatide majanduslikku heaolu. Loodav stipendium on motivaatoriks juba töötavate tugispetsialistide ning õpetajate töötamise ja õppimise ühildamisele, sest stipendiumiga on võimalik katta õppimisega seotud sõidu ja/või elamiskulusid või võimaldab kompenseerida õppimisega seoses töötamise koormuse vähendamisest tingitud sissetulekute vähenemist Kuigi nimetatud uuringu andmetel on stipendiumi saamise mõju õpingute ajal töötamise vähendamisele minimaalne, võib olla ka neid õpetajad ja tugispetsialiste, kes kaaluvad töötamise koormuse vähendamist. Stipendiumite ja õppetoetuste mõju töötamisele on uuritud Eesti kõrgkoolide vilistlaste uuringus3. Selle uuringu tulemustel oli peamiseks õpingute ajal töötamise põhjuseks majandusliku toimetuleku tagamine (63%). Teisalt on vilistlaste majanduslik seis ajas paranenud. Vilistlastuuringu tulemuste põhjal saab nentida, et õppetoetuste ja stipendiumite mõju töötamisele ei ole universaalne ning erineb suuresti kõrgharidusõpete ning õppevaldkondade lõikes. Vaadates õppetoetuse/stipendiumi mõju õpingute ajal töötamisele nii õppevaldkondade kui ka õpete lõikes, siis ei oma õppetoetuse/stipendiumi saamine väga suurt mõju õpingute ajal töötamisele. Võrreldes 2015. aastaga, olid õppetoetuse/stipendiumi tõttu töökoormust vähendanute osakaalud kõige rohkem tõusnud 2016-2018 uuringu tulemuste alusel doktoriõppes. Teistes kõrgharidusõpetes vastasid 81–89% vilistlastest, et see nende õpinguteaegset töötamist ei mõjutanud. Valdkondade lõikes on õppetoetuse/stipendiumi saamise mõju õpinguteaegsele töötamisele mõnevõrra erinev: humanitaaria ja kunstid; IKT; loodusteadused, matemaatika ja statistika õppevaldkonnas vähendas õppetoetuse/stipendiumi saamine 21–29% toetust saanud üliõpilaste töökoormust, hariduse valdkonnas oli see näitaja 11%. Teistes õppevaldkondades vastas 81–90% vilistlastest, et toetuse saamine nende töötamist õpingute ajal ei mõjutanud (hariduse valdkonnas oli näitaja 88%). Õpingute ajal töötamine 1 Koppel, K., Haugas, S., Mägi, E. 2020. EUROSTUDENT VII: Eesti lühiülevaade. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/05/Eurostudent-VII-Eesti-analuus.pdf 2 Vt eelmine viide. 3 Eesti kõrgkoolide 2016.-2018. a vilistlaste uuringu aruanne. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/htm_aruanne_v3.pdf avaldab mõju aga õpingute kestusele. Eesti kõrgkoolide 2016.-2018. a vilistlaste uuringu aruanne tõdeb, et õpingute ajal mittetöötanud vilistlaste seas oli nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrgem. Antud näitaja oli kõrgeim nende vilistlaste seas, kes ei olnud tööga hõivatud enne õpinguid ega ka õpingute ajal (79%), ning madalaim nende vilistlaste seas, kes töötasid õpingute ajal, kuid mitte enne õppima asumist (63%). Nominaalajaga õpingute lõpetamisele omas positiivset mõju ka tasuta õppekohal õppimine4. Vilistlasuuringu andmete tulemused kajastavad küll juba 5-7.a tagasi kõrgkooli lõpetanute käitumismustrit, stipendiumite/õppetoetuste suurus erines loodava stipendiumi suurusest, aga kuna loodav stipendium on 400 eurot kuus ja elukallidus on kasvanud, siis suure tõenäosusega loodava stipendiumi mõju töötamisele ei muutu. 3) Panustab õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu probleemi lahendamisse. Koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides on kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal viimasel viiel õppeaastal langenud, kutseõppeasutustes on see viimasel kolmel õppeaastal püsinud stabiilsena. Ligikaudu pooled Eesti õpetajatest kuuluvad jätkuvalt 50+ vanusgruppi. Nimetatud kaks näitajat viitavad õpetajate kiirele asendusvajadusele. Koolieelsete lasteasutuste hariduslike erivajadustega lastest on enamik tavarühmades, ligikaudu kolmandikus kõigist koolieelsetest lasteasutustest on loodud erivajadusega laste rühmi ja sobitusrühmi, kus erivajadustega lapsed käivad koos teiste lastega. Tuge vajavate õpilaste arv ja osakaal üldhariduskoolides jätkab kasvamist ning 2022. a vajas üld-, tõhustatud või erituge kokku ligikaudu iga neljas õpilane. Enim on suurenenud üldtuge vajavate õpilaste hulk. 2022/23. õppeaastal moodustavad haridusliku erivajadusega õpilased 8,8% kutseõppe õppijatest. Eelmise õppeaastaga võrreldes oli kasv taas märkimisväärne – 2 protsendipunkti, aastaga lisandus kutseõppes 477 HEV õppijat, enim on kasvanud püsivate õpiraskustega ning ebapiisava eesti keele oskusega õpilaste arv5. Esitatud statistika näitab, et vajadus nii õpetajate kui ka tugispetsialistide toe järele on suur. Stipendium suurendab õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse õppekavade atraktiivsust, seega võiks suureneda ka konkurents nimetatud õppekavadele õppima asumiseks. Riigi lisarahastuse toel suureneb alates 2023. aastast oluliselt õpetajakoolituse õppekohtade arv, seega kasvab ka õppurite arv. Koos teiste pakutavate hüvedega (palgakasv, lähtetoetuse laienemine), annab see tõuke rohkematele õpetaja- või tugispetsialistide koolituse lõpetanutele, kes veel ei tööta, siirduda õpitud erialasele tööle. Stipendiumi rakendamise tulemusel kasvab vajaliku ettevalmistusega/vajalike kompetentsidega juba töötavate õpetajate ning tugispetsialistide arv, Eesti õpetajaskonnas kasvab kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate arv. Eelnevast lähtuvalt toetab stipendium juba töötavate õpetajate ning tugispetsialistide ametivalikut, kuid suunab loodetavasti valikuteküllases maailmas karjäärivahetuse peale mõtlejaid ning ka gümnaasiumi lõpetajaid valima õpetaja või tugispetsialisti ametit. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad täiendavad kulud Eesti riigieelarvele. Seniste üliõpilaste vastuvõtuarvude ja 2023/2024. õa õpetajakoolituse ning tugispetsialistide õppekavadel vastuvõtu suurendamiseks ülikoolidega sõlmitud lepingute põhjal on 2023. a eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava eelarves stipendiumite maksmiseks kavandatud 2,1 miljonit eurot (2023. a nelja kuu stipendiumi kogumaksumus). 2,1 miljonit eurot on Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves stipendiumiteks ettenähtud ka järgnevatel aastatel. Stipendiumisaajate kasv toob kaasa suureneva eelarvevajaduse järgnevatel aastatel, mis tuleb igal aastal eraldi täiendavalt kavandada. Järgnevatel aastatel on eelarvevajadus stipendiumite maksmiseks järgmine: 2024 - 4,6 mln; 2025 - 6,8 mln; 2026 - 7,5 mln; 2027 - 7,8 mln; 2028 - 8 mln. 4 Vt eelmine viide. 5 2022 tulemusaruande analüütiline lisa. Määruse rakendamisega on vajalik EHISes õppurite registris uue õpetajakoolituse stipendiumi liigi lisamine. Rakendamisega seotult on vajalik ka ülikoolide vastavate võimaluste loomine, et stipendiumi väljastada ning teavitustöö. Stipendiumite taotlemise süsteemid tehniliselt on ülikoolidel olemas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, aga rakendatakse alates 2023/2024. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilaste suhtes. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppeosakonna juhataja