Riina Sikkut Tervise minister Sotsiaal ministeerium Teie : 2 2 .0 5 .202 3 nr 1.2-2/58-1
[email protected] Meie : 1 5 .0 6 .202 3 nr 3-1/ 14 -1 Arvamuse avaldamine ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Lugupeetav tervise minister Riina Sikkut Esitasite Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu . Esitame seaduse eelnõule alljärgneva arvamuse. Eelnõu seletuskirjas viidatakse eelnõu koostamisele eelnenud pikaajalise haigusega inimeste töövõimetuse ennetamise süsteemi seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusel e. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ei olnud väljatöötamise kavatsuse otseses sihtgrupis ning Koda toona seisukohta ei avaldanud. Mõistame, et antud eelnõu on Kojale saadetud põhjusel, et viia kohtutäiturite ja notarite ravikindlustuse andmete esitamine kooskõlla maksukorralduse seaduse ja kohtutäituri seaduse ga. Eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 kohta meil märkuseid ei ole. Peame vajalikuks anda täiendavad selgitused eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatava tele muudatus tel e. Ilmselt on eelnõu koostaja võrdsustanud kohtutäituri ametis oleva isiku tavalise töövõtjaga, kellel lõpeb aktiivse töösuhte lõppemisel kahe kuu pärast ka ravikindlustus. Kohtutäituri seaduse kohaselt on vaid kohtutäituri ametisoleku lõppemine tema ametist vabastamise või tagandamise (KTS § 21) teel võrdsustatav töövõtja aktiivse töösuhte lõppemisega. Kohtutäituri ametisoleku lõppemisega lõpeb ka kohtutäituri büroo tegevus. Kohtutäituri ametis olnud isik võib pärast ameti pidamise lõpetamist jätkata oma büroo pidamist, kuid sellisel juhul ümberprofileeritult ja ettevõtluse vormis. Kohtutäituri ametisoleku peatamise (KTS § 22) tagajärjeks on vaid isikule seatav keeld teha ametitoiminguid ja osutada ametiteenuseid, kuid kohtutäituri büroo jätkab tegevust asendaja kaudu (KTS § 25). Ametivolituste peatamise aluseks võib olla kohtutäituri soov võtta puhkus, tegeleda erialase enesetäiendamisega , isiku pikaajaline haigestumine, aga ka distsiplinaar- või kriminaalmenetluse pidamine isiku üle. Peatamise ajal on isik edasi kohtutäituri büroo pidaja ning deklareerib makse sarnaselt ametis oldud ajaga. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punkti 3 selliselt, et kohtutäituri ametisoleku või ametivolituste peatamisel ei peatu isiku kindlustuskaitse ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ei pea teatama Tervisekassale isiku ametisoleku või ametivolituste peatamisest ega peatamise lõppemisest. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avanud kohtutäiturite nimekirja kantud isikute ametisoleku andmete töötlemiseks X-tee teenuse EE/GOV/74002523/tapais/kohtutaituridNimekiri/v1 , mida hetkel kasutab Maksu- ja Tolliamet. Meie hinnangul võiks Tervisekassa liituda selle teenusega samuti. Lisaks eelnevale palume Teil pöörata tähelepanu ka eelnõu peamise mõtte – võimaldada isikutel töötada haiguslehe alusel ja saada samal ajal töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist – rakendamisele vaba õiguskutse pidajatele, nagu kohtutäiturid ja pankrotihaldurid. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 1 punktiga 21 kavandatavat RaKS § 60 täienduseks lisatavat lõike 1 1 sõnastust selliselt, et sama paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja lõikes 2 nimetatud piirang ei kehti lisaks juhul e , kui kindlustatud isik saab töötasu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 3 või § 12 4 alusel , ka siis, kui ta täidab pankrotiseaduse § 54 sätestatud pankrotihalduri kutsetegevusega seotud ülesandeid või kui kohtutäituri ametis oleva isiku ametivolitused on peatatud. Pankrotihalduriks või kohtutäituriks on teovõimeline füüsiline isik (PankrS § 56-57 , KTS § 17 ), kes võib samuti lühiajaliselt haigestuda (muutuda ajutiselt töövõimetuks) ja soovist tagada enda le sotsiaalsed hüved, taotleda ka ajutise töövõimetuse hüvitist. Kehtiva RaKS-i ja eelnõu kohaselt, samuti PankrS 54 1 lg 1 viimases t lausest (Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes.) tulenevalt peab pankrotihaldur oma ajutise haigestumise korral ja juhul, kui pankrotihaldur tahab saada ajutise töövõimetuse hüvitist, viivitamatult peatama oma kutsetegevuse pankrotihalduri na tsiviilasjades , mi lle s ta on nimetatud halduriks PankrS § 54 sätetatud funktsioonis . Nimetatu läheb omakorda vastuollu PankrS § 55 lg 1 tuleneva eesmärgiga – pankrotimenetlus peab olema kiire ja majanduslikult otstarbekas. Kui pankrotihaldur on ajutiselt töövõimetu ja tahab täit a PankrS § 55 lg 1 eesmärki, siis pankrotihaldurit sanktsioneeritakse Ra K S § 60 lg 2 alusel ehk pankrotihaldur kaotab viivitamatult ka õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Kui asuda seisukohale, et pankrotihaldur võib kedagi volitada tegema toiminguid/tehinguid, mida ta ei pea vahetult isiklikult tegema, siis sellise volikirja väljastamine ajal, mil pankrotihaldur on ajutiselt töövõimetu ja saab töövõimetushüvitist, on lubamatu, kuna volikirja andmine on samuti PankrS § 54 nimetatud kohustuse täitmine. Pankrotiseaduses puudub regulatsioon olukorraks, kui pankrotihaldur muutub ajutiselt töövõimetuks. Ainuke regulatsioon, mida võib seostada ajutise töövõimetusega, on sätestatud PankrS § 80 lg 1 : „ Kui haldur ei saa erandlikel asjaoludel võlausaldajate üldkoosolekut isiklikult juhatada, võib kohus nimetada määrusega selleks teise halduri. “ Ajutist töövõimetust saab lugeda erandlikuks asjaoluks PankrS § 80 lg 1 tähenduses, kuid nimetatu reguleerib ainult võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimist. Muud halduri asendamise regulatsioonid puuduvad Pankrotiseaduses (erinevalt kohtutäituri asendamise võimalusest). Muud halduri kohustused, mis on loetletud p ankrotiseaduses, pankrotihaldur peab teostama vahetult isiklikult ja seadus ei võimalda pankrotihalduril kedagi selleks volitada või siis kohtul määrata pankrotihaldurile ajutine asendus. Alternatiivne variant on halduri vabastamine PankrS § 68 lg 2 alusel . Vabastamine on mahukas protseduur ning ei taga pankrotihaldurile menetluste tagastamist tervisliku olukorra paranemisel. Samuti ei arvesta see regulatsioon pankrotihalduri ägeda akuutse haigestumisega, kus isiku töövõime väheneb oluliselt päevapealt. PankrS (näiteks § 29 lg 8, § 49 lg 2, § 66 1 lg 1 jt) näeb ette mitmeid menetlustähtaegu, mille täitmine on pankrotihaldurile kohustuslik. Neid tähtaegu halduri haigestumisel ei pikendata. Pankrotihaldurina tegutsemise õigust omaval isikul võib olla menetluses korraga väga erineval hulgal pankrotiasju alates mõnest kuni enam kui saja asjani. Pankrotiasjade töömahud on väga erinevad ja nad võivad olla ka väga erinevas faasis. Haldur ei saa regulaarset tasu, vaid kohtumääruse alusel siis, kui parasjagu raha laekub või sisse nõutakse (pankrotivõlgniku pangakonto on tasu maksmiseks piisavas ulatuses raha või maksab kohustatud isik tasu haldurile või nõutakse see sisse täitemenetluse korra). Pankrotihalduri toimingute tegemine ja nende eest tasu saamine ei ole omavahel korrelatsioonis. Teatud juhtudel võib haiguse põdemine või haigusest taastumine nõuda režiimi, mis ei takista lihtsama iseloomuga toimingute tegemist , et vältida ametist vabastamist halduri ülesannete täitmata jätmise alusel. Kui kohtutäituri ametis olev isik haigestub, siis erinevalt pankrotihalduriks nimetatud isikust on temal võimalik taotleda enda asendamist (tavapäraselt on asendajaks kas kohtutäituri abi või teine kohtutäitur), kuid asendamine ei hõlma kohtutäituri büroo pidamist, vaid ainult ametitoimingute tegemist. Kohtutäituri asendamine on asendatud kohtutäiturile täiendavaks kuluks, kuna asendamine on tasuline. Kohtutäituril ei ole kokkulepitud palka, vaid tema saab oma töötasu arvestatuna laekunud kohtutäituri tasudest, millest on maha arvestatud ametipidamisega seotud kulud ja maksud. Kohtutäituri toimingute tegemine ja nende eest tasu saamine ei ole omavahel korrelatsioonis. Teeme ettepaneku täpsustada ka RaKS § 60 lg 2 sõnastust ja täiendada sätet allajoonitud osaga: „(2) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, millisest suhtes t on tal tekkinud käesolevas seaduses sätestatud kindlustuskaitse, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates.“ Kehtivas normis e si t atud loetelu on liialt laialivalguv ja vaidlusi tekitav ja seda sätet on kiputud kuritarvitama pankroti - ja täitemenetlustes. Näiteks füüsiline isik Mari töötab OÜ-s A, kellelt saab töötasu ja sellest töösuhtest on tal tekkinud kindlustuskaitse. Lisaks on Mari ka OÜ-s B juhatuse liige ning sellest tulenevalt on tal ametisuhe OÜ-ga B (puuduvad muud võlaõiguslikud suhted) ja puudub kindlustuskaitse OÜ B ametisuhtest tulenevalt. Mari ajutise töövõimetuse ajal on OÜ-l B vaja esitada Eesti Vab a riigile (näiteks Maksu- ja Tolliametile või Äriregistrile või Keskkonnametile) mingi aruanne/deklaratsioon, mille esitamise tähtaeg on sätestatud seaduses ja selle tähtaegselt tegemata jätmisele järgneb mingi sunnimeede (üldjuhul sunniraha määramine). Kuna TsÜS § 34 ja Ä S § 180 lg 1 (aktsiaseltsi puhul analoog ili ne regulatsioon ÄS § 306 lg 1) järgi OÜ B tegutseb Mari isiku kaudu, siis Mari tegevus on ettevõtlus ja ettevõtluse vormiks on osaühing. Olukorras, kus Mari esitab enda ajutise töövõimetuse ajal OÜ B aruande/deklaratsioon, siis ta on asunud tegutsema ettevõtlusega ehk kehtiva Ra K S § 60 lg 2 alusel kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Samas, kui OÜ B aruannet/deklaratsioon i ei esita t a Mari ajutise töövõimetuse ajal, vaid OÜ B esitab selle asemel täiendava tähtaja taotlemise avalduse, siis ka sellise taotluse esitamine OÜ B poolt on ettevõtlus, mis on Mari jaoks omakorda sanktsi o neeritav kehtiva RaKS § 60 lg 2 alusel. RakS § 60 lg 2 regulatsiooni on praktikas asutud kuritarvitama pankroti - ja täitemenetlustes. Näites küsides pankrotivõlgniku juhatuse liikmelt mingit teavet/dokumenti, mi lle esitamine või millele vastamine ei nõu a antud isikul t erilist pingutust, siis keeldutakse vastamast küsimustele või esitama st dokumente põhjendusega, et ol lakse ajutiselt töövõimetu ja saa dakse töövõimetushüvitist Isik ei väida, et ta oma tervi s likust olukorrast tulenevalt ei saa neid kohustusi täita, vaid just ohust kaotada ajutise töövõimetuse hüvitise saamise õigus. Praktikas ei ole praegu selle s osas mingit lahendust. Küll aga põhjustab see menetluste pikenemise. Teeme ettepaneku tunnistada RaKS § 61 lg 2 kehtetuks. Töötamise keelu rikkumine on RaKS § 6 0 lg 2 ja § 6 1 lg 2 sätestatust tulenevalt sanktsioneeritav töötaja ehk isiku suhtes, kes saab ajutise töövõimetuse hüvitist. Kehtiv RaKS § 61 lg 2 annab kindlustatud isiku sanktsioneerimise võimaluse ka tegevuse eest, mida peab tegema tööandja. RaKS § 61 lg 2 ei ole proportsionaalne kindlustatu põhiõigustega ehk isikut ei tohiks sanktsioneerida teise isiku tegevuse eest. Teeme ettepaneku täpsustada , et eelnõu § 1 punktis 18 ja §-ga 7 kavandatav as TTOS § 12 3 ja 12 4 sätestatud võimalus ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemiseks haiguslehe alusel laieneks ka kohtutäiturile ja pankrotihaldurile ning alates tema haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevast . Vastavalt tuleb täiendada ka eelnõu § 1 punktidega 13 ja 14 kavandatavate sätete sõnastust, millega arvestataks kohtutäituri ja pankrotihalduri kalendripäeva keskmine tulu kehtiva RaKS § 55 arvestuspõhimõtete kohaselt. Praegune eelnõu võimaldaks hinnata töövõime ulatust alles alates 61 . haigusepäevast, kuid nagu eelnevalt selgitasime, võib kohtutäituril ja pankrotihalduril teha ajutise töövõimetuse ajal teha teatud töid või toiminguid juba haigestumise 1 . päevast alates. Praegusel momendil RaKS § 61 lg 1 eksisteeriv keeld tööandjale on imperatiivne ja kohustab tööandjal seadma keelu kindluskaitset omavale isikule üldse töötada (olenemata millise võlaõigusliku suhte alusel) ajutisel töövõimetuslehel olemise ajal. Töötaja omakor d a kohustub hoiduma igasu g usest tegevusest. mida saab mõista töö- või teenistussuhtena või ettevõtlusena, et mitte jääda RakS § 60 lg 2 tulenev a sanktsioon i alla . Näiteks pankrotihaldur, kes murrab trauma tulemusel sõrmeluu, ei saa teha seda osa oma tööst, mis puudutab näiteks pankrotivara enda valdusesse võtmist (ei saa asju kanda), kuid ta saab kohtuga, võlgnikuga võlausaldajatega suhelda, esitada menetlusdokumente ja teostada muid toiminguid tegevusi , kus ei ole vajalik sõrme liigutamine, aga kehtiv süsteem ei võimalda üldse töövõime hindamist ajutise l töövõimetuslehel olemise ajal, vaid üksnes olla kas haige või terve. Lihtsustatult töötamise keeldu rikkudes kaotab kindlustatud isik praegusel hetkel (ja ka eelnõuga sisse viid ava muudatuste järgselt) õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist alates rikkumise päevast, kuigi kindlustatud isik on võimeline tegema osalise koormusega (vähendatud mahus võrreldes varasemaga) tööd ka oma ajutise töövõimetuse ajal ja seda mitte 61 . päevast arvates, vaid võibolla isegi juba varem (ka 1 . päevast). Või ka juhul kui isikul on mitmest võlaõiguslikust suhtest tulenevalt kindlustuskaitse, siis arvestades töö iseloomu, ühe võlaõigusliku suhte osas jätkat a töö- või teenistusülesannete täitmist ka ajal, kui tal on vormistatud ajutine töövõimetus, aga samas teise töö- või teenistussuhte puhul mitte täita omi töö- või teenistusülesandeid. RaKS ei tohiks tegelikult kindlustatud isikule seada absoluutset keeldu töötamiseks ja kehtiv regulatsioon võib olla vastuolus Põhiseaduses sätestatuga. PS § 3 riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Ehk kui isik on olnud oma valikutes vaba elukutse ja töökoha valikul ning otsustanud näiteks pankrotihalduri töö kasuks, siis ei tohiks tema PS õigusi piirata, välja arvatud seadusega sätestatud tingimustel ja korras. PS § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. PS ei sätesta neid kriteeriume, millises ulatuses on isik töövõimetu ja millises ulatuses on isik töövõimeline, kuid loogiline on see, et kui inimene on haige, ei tohiks teda sundida tööle , kui ta pole võimeline tööd tegema. Samas kui kindlustatud isik on mingis ulatuses töövõimeline, siis ei tohiks seadus keelata talle töö tegemist ning selles ulatuses, milles ta on töövõimetu, keelata ka õigust hüvitist saada. PS § 28 ei sätesta, et ajutine töövõimetus peaks olema 100%, seega PS ei keela vastavat töövõimetust määratleda. RaKS § 3 lg 3 sätestatu kohaselt on kindlustatud isikutel võrdsed õigused ja võimalused ravikindlustushüvitiste saamiseks, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. RaKS ei tulene selliseid erisusi, miks peaks isik, kes suudab ja tahab või siis suudab ja peab (näiteks operatsioonist taastuv pankrotihaldur, kes haigusest hoolimata saab siiski tegeleda kirjatöödega) loobuma ajutise töövõimetushüvitise saamise õigusest olukorras, kus tal on faktiliselt töövõime ajutine kaotus ehk ei saa endises mahus oma tööd teha. Vastavalt käesoleva arvamuse punktis 2 selgitatule, ei ole kohtutäiturite ega pankrotihaldurite tasude laekumised stabiilset, vaid pigem ettearvamatut laadi nii ajas kui ka suuruses väljendatuna. Sellisel taustal ei ole ühe konkreetse päeva laekumiste pinnalt korrektne arvestada haigushüvitist kogu ravi- või taastumisperioodiks , vaid pigem tuleks lähtuda aastakeskmisest . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Terje Eipre Koja esimees Jaan Lõõnik,
[email protected] , 6464619
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 15.06.2023 11:36
Adressaat: <"SM Info">
Teema: Seisukoht ravikindlustuse seaduse eelnõule
Lugupeetav terviseminister Riina Sikkut
Käesolevaga edastan Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja seisukoha
ravikindlustuse seaduse eelnõu kohta (lisatud manusena).
Lugupidamisega
Merike Võsotskaja
Jurist
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Tel: +372 64 63 773