Vastus pöördumisele

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie 20.02.2023 nr 4/25/ [email protected] Meie 14.06.2023 nr 1.2-5/819-2 Toom-Kooli 17 10130, Tallinn Vastus pöördumisele seoses Euroopa Liidu õigusloomega ja Eesti riigi huvide kaitsmisega selles protsessis Lugupeetud peadirektor Aitäh Teile väga vajaliku küsimuse tõstatamise eest. Euroopa Liidu õigusloomel on oluline osa meie elu kujundamisel ning seetõttu on tähtis võimalikult varakult ja hästi ette valmistada Eesti seisukohad läbirääkimiste pidamiseks uute reeglite üle ning neid võimalikult hästi kaitsta, arvestades seejuures ka puudutatud sihtrühmade arvamuste ja muredega. Eesti on nüüdseks pea 20 aastat olnud Euroopa Liidu liikmesriik ja nende aastate jooksul on järk-järgult kasvanud ka teadmised ja oskused nendes protsessides osalemiseks, mistõttu ka soov muuta EL otsustusprotsessis Eesti osalemist mõtestatumaks on loomulik ja väga põhjendatud. Riigikantselei poolt Teile juba edastatud seisukohtade kujundamise ja kaitsmise põhimõtteid käsitlenud ülevaatele lisame hea meelega sotsiaalministeeriumi vaate ja kogemuse. Partnerite kaasamine õigusruumi kujundamisel peab tagama erinevate eelnõust mõjutatud osapoolte huvide kaitse Sotsiaalministeeriumi siht on alati olnud koostada EL asjade kohta seisukohad kvaliteetselt ja viisil, et oleks läbitud sisuline ja valdkonda ammendavalt kattev kaasamismenetlus ning et oleks arvestatud võimalikult kõigi kaasnevate mõjudega. EL eelnõud on mahukad ja tihtipeale keerulised, alguses ka vaid ingliskeelsed ning ka esialgne analüüs võib ametnikelt nõuda omajagu aega. Arvestades ajaraami, milles tuleb seisukohad kujundada, oleme sageli valiku ees, kas edastada partneritele võimalikult varakult pigem vähem informatiivne kaasamiskiri, et huvigruppidel oleks rohkem aega eelnõu analüüsiks ja info jagamiseks või edastada viibimisega, analüüsi järel, sisulisem kaasamiskiri. Suuremat mõju omavate eelnõude puhul (näiteks platvormitöö direktiiv, terviseandmeruumi määrus, ravimipakett, ligipääsetavuse direktiiv) oleme korraldanud infoseminare, kus eelnõu lahti selgitame ning tekkinud küsimustele vastame. Nii on asjassepuutuvatel osapooltel lihtsam kujundada oma seisukoht ning meie saame väärtuslikku sisendit eelnõuga kaasnevate mõjude ja kitsaskohtade näol. Oleme praktikas saatnud sisendiandjatele tutvumiseks ka seisukohtade esialgse versiooni ning näiteks platvormitöö direktiivi eelnõu puhul korraldasime ka veebikohtumise seisukohtade projekti tutvustamiseks. Sama on kavas EL ravimipoliitika reformipaketiga, mis 20 aastat vana õigusruumi kaasajastab ning märkimisväärset mõju omab. Siiski ei ole kõigi EL eelnõude menetlemisel sedavõrd põhjalik kaasamisprotsess võimalik ega vajalik ning piisab kui suhelda konkreetse erialaliidu või ettevõtjatega (näit keemilised ühendid töökeskkonnas). Lisaks tuleb märkida, et meie eesmärk on alati leida tasakaal erinevate eelnõust mõjutatud osapoolte huvide vahel. Näiteks töövaldkonnas on komisjoni ettepanekud tihti seotud töötajate Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 õiguste või tervisekaitse tagamisega ning samal ajal eeldab eesmärgi täitmine kohustuste lisandumist ettevõtjatele. Meie kogemus näitab, et tihtipeale on ettevõtjate esindajad huvide eest seismisel valjuhäälsemad ning rohkem koondunud, sh valdkondlikesse ühendustesse (nt puudub töö eripärast tingituna platvormitöötegijate ühendus), mistõttu ministeeriumil lasub tasakaalustav roll kõigi osapoolte vajadused läbi mõelda ja seista ka tagasihoidlikuma partneri eest. Põhjalikuma kaasatuse saavutamiseks on vaja kõigi osapoolte senisest suuremat panust Senise kogemuse toel EL liikmesriigina oleme õppinud ka seda, et põhiseisukohad ja hoiakud EL poliitikate kohta tuleks kujundada ja need huvigruppidega läbi rääkida juba palju varem, kui komisjon konkreetsel teemal ettepanekut kujundama hakkab. Teame ju, et eelnõu esitamise ajaks on laiemad kokkulepped ja valikud mehhanismide osas juba paljuski tehtud. Selleks oleme lisaks EL poliitika prioriteetide kinnitamisele lisanud EL suunalised eesmärgid ka valdkondlikesse arengukavadesse ja poliitikadokumentidesse nagu rahvatervishoiu arengukava, heaolu arengukava ja ravimipoliitika 2030. EL regulatsiooni varases faasis mõjutamine on võimalik ka avalike konsultatsioonide ja osapoolte konverentside ja seminaride kaudu. Komisjon kuulab tähelepanelikult kõiki erinevaid osapooli, kui ta eelnõusid kirjutab, ja küsitakse sisendit ka otse huvigruppidelt. Seetõttu võib öelda, et nn kohalolu EL aruteludes ei ole vaid ministeeriumide ülesanne, vaid ka huvigruppide enda võimalus ja vastutus. Võimalusel võiks näiteks kaaluda liikmelisust EL katusorganisatsioonides, kellel on väga suur roll EL otsustusprotsessis Euroopa Komisjoni poolt kaasamise kaudu, aga öelda oma arvamus välja ka avalike konsultatsioonide raames, mida komisjon järjepidevalt uute algatuste kavandamisel läbi viib. Mõjutatud partnerite informeerimine läbirääkimiste käigust Läbirääkimistel lähtuvad Eesti esindajad alati kokku lepitud Vabariigi Valitsuse seisukohtadest. Kui eelnõu menetluse käigus asjaolud ja EL algatus oluliselt muutuvad, on vastutaval ministril kohustus esitada Vabariigi Valitsuse seisukohtade vajalikud muudatused ehk saada läbirääkimisteks uuendatud mandaat. Kui huvigrupid on algusest alates olnud eelnõu seisukohtade kujundamise juures ja panustanud, siis oleme püüdnud hoida neid regulaarselt kursis ka läbirääkimiste arengutega (nt platvormitöö eelnõus, mille vastu on suurem huvi olnud). Samuti oleme võimalusel täiendavalt partnereid kaasanud triloogides, kui Euroopa Parlament on teinud Euroopa Komisjoni eelnõust kaugemale minevaid ettepanekuid (kantserogeenide ja mutageenide direktiivi). Paraku ei ole edasised dokumendid pärast eelnõu algteksti kuni kokkuleppe saavutamiseni enam avalikud ning neid ei ole võimalik tervikuna huvigruppidele edastada. Samuti ei ole võimalik edastada partneritele näiteks töögruppide memosid, kuna ei ole hea tava avaldada teiste riikide positsioone ilma konkreetse riigiga seda kooskõlastamata. Seega tekib siin ka ajaressursi küsimus, kus tähtajad on püstitatud ELi institutsiooni poolt ja protsessi mõjutamiseks reageerida on vaja kiirelt, samaaegselt materjali analüüsides ja mõjutatud sihtrühmade esindajatega konsulteerides. Siiski oleme olulisema mõjuga eelnõude ning ettepanekute puhul pingutanud, et puudutatud osapooli teavitada ning nendega konsulteerida. Kui läbirääkimiste lõpptulemus ei ole kooskõlas Eesti seisukohtadega Saame kinnitada, et pingutame EL Nõukogus Eesti seisukohtade kaitsmise nimel. Tuleb silmas pidada, et kui EL-i läbirääkimiste laua ümber on 27 erinevate, tihti vastandlike huvidega riiki ning kaasotsustusmenetluses ka Euroopa Parlament, siis peavad kõik kuskil järeleandmisi tegema, millestki loobuma ja millegagi leppima. See ei tähenda, et Eesti seisukohtade eest ei ole piisavalt tugevalt seistud. Enamik eelnõusid sotsiaal- ja töövaldkonnas võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel, seega tuleb teha kompromisse ja näha ka kaugemale ühest eelnõust.  3 Kasuks tuleb see, kui meil on ette teada ja mõjutatud huvipooltega kokku lepitud, mis on meie peamine siht ja nn punased jooned. Nii saame me juba eos mõjutada protsesse nii, et paberile pandaks meile sobiv lahendus, aga selleks tuleb oma soovi piisavalt varakult väljendada. Siin aitab meid taas eelviidatud võimalikult varajane sekkumine. Kokkuvõttes Oleme igati nõus, et EL õigusloomeprotsessis osalemist saab muuta veelgi avatumaks, läbipaistvamaks ja kaasavamaks. Väärtustame sotsiaalministeeriumis kõrgelt partnerite ja huvigruppide kaasamõtlemist ja koostööd Eesti seisukohtade kujunemisel. Vahetuma ja ladusama koostöö edendamiseks võiks näiteks kaaluda tavapärase regulaarse partneritega suhtlemise raames ka EL teemade käsitlemist, sest tegelikkuses on need reeglid lõpuks samamoodi meie tavapärase õigusruumi osa. EL õigusloome maht sotsiaal-, töö ja tervisevaldkonnas on jätkuvalt kasvav. See paneb surve alla Eesti kui väikeriigi haldussuutlikkuse. Partnerite põhjalikum kaasamine läbirääkimiste käigus on täiendav aja ja ressursikulu, aga kui see aitab seista paremini Eesti huvide eest EL reeglite kujunemisel, siis on see väärt pingutust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Triin Uusberg 6269 240 [email protected]