Sotsiaalministeerium Signe Riisalo Naiste tugikeskuse töötajate erialase ettevalmistuse nõuetest 14.06.2023 Lug u peetud sotsiaalkaitseminister Pöördume Teie poole palvega vaadata üle ja teha muudatused selle aasta 3. aprillil allkirjastatud määruses nr 20 “Oh vriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused”. Eeskätt p alume Teid taastada aastaid kehtinud nõue, et naiste tugikeskuse te enust vahetult osutav isik peab olema enne tööle asumist eelnevalt läbinud naistevastast vägivalda käsitleva täiendkoolituse või samalaadse kursuse kõrgkoolis. Eestis on paarikümne aastase naiste tugikeskuste ajaloo vältel olnud tavaks, et nii töötajad kui vabatahtliku d läbivad tööks vajaliku baaskoolituse enne traumeeritud ohvritega vahetult tööle asumist. Naiste tugikeskuse baas- ja täiendkoolitused arenesid välja koos tugikeskuste süsteemiga. Eesti Naiste Varjupaikade Liit oli 2016. aasta lõpuks, kui mittetulundusühingute poolt välja arendatud naiste tugikeskuse teenus sai osaks riiklikust ohvriabiteenusest, korraldanud üle 1000 tunni erinevaid koolitusi. Baaskoolituste käigus selgub, kas inimene sobib oma isikuomadustelt ja hoiakutelt vägivalla ohvritega töötama. Mis aga veelgi olulisem- saab selgeks, kas kandidaadil endal on läbi töötamata traumaatilisi kogemusi, mis takistavad tal traumeeritud ohvritega töötamist. Tugikeskuste senise kogemuse kohaselt soovivad väga paljud omaenese vägivaldsest suhtest vahetult pääsenud ohvrid panustada teiste samalaadses olukorras naiste abistamisse . Samal ajal on nad ise veel psühholoogiliselt ebastabiilses ja haavatavas seisus, mis tööintervjuu käigus ei pruugi ilmneda. Meile on selgitatud, et täiendkoolituse läbimise nõuete leevendamine on seotud muuhulgas vajadusega tagada võrdsed võimalused uutele teenuseosutajatele, kes sooviksid ehk teenuse riigihankes osaleda. Samal ajal on määruses oluliselt karmistatud haridusnõudeid psühholoogidele ja psühhoterapeutidele, mis piirab samuti vaba konkurentsi. Leiame, et on äärmiselt vastutustundetu nii abistajat e kui ohvrite suhtes luua olukord, kus edaspidi iga keskharidusega inimene võib ilma põhjalikku täiendkoolitust läbimata asuda traumeeritud ja haavatavas seisus vägivalla ohvreid abistama. Nagu on näidanud kurvad kogemused mitmete teiste teenustega, ei ole Sotsiaalkindlustusamet suuteline jooksvalt tagama teenuste üle vajalikul tasemel järelevalvet, mistõttu on naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi tagamiseks eriti oluline seada vahetult teenust osutavatele isikutele asjakohased nõuded. T äiendkoolituse läbimise nõue aasta jooksul peale tööle asumist toob kaasa olulise tagasimineku tugikeskuse teenuste kvaliteedis. Seetõttu palume muuta määruse § 2 lg 5 ja sõnastada see järgmiselt: “(5) Naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud ohvriabi põhikoolituse ja naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või olema läbinud naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis. Kõrgkoolis läbitud õppe vastavust täienduskoolituse nõuetele hindab Sotsiaalkindlustusamet. “ Lisaks eelpool kirjeldatud probleemile tahaksime Teie tähelepanu juhtida muutustele, mis on seoses senisest oluliselt piiravamate haridusnõuete rakendamisega tekkimas psühholoogilise abi ja psühhoteraapia teenuse kättesaadavuses väljaspool suuremaid keskusi. Uute nõuete tõttu jääb järgmisest aastast näiteks Eesti Naiste Varjupaikade Liitu kuuluvates tugikeskustes teenuse osutamisest kõrvale 6 kogenud psühholoogi ja psühhoterapeuti, kes nõustavad praegu vägivalla ohvreid 11 maakonnas asuvates naiste tugikeskustes ja kellest mitmes on kuni uute nõuete kehtestamiseni olnud ka SKA lepingupartnerid. Kõik need spetsialistid on andnud oma panuse sellesse, et klientide rahulolu naiste tugikeskuse teenusega on SKA tellitud uuringu kohaselt väga kõrge. Kahjuks ei vasta nad täht-tähelt määruses toodud nõuetele, näiteks sotsiaaltöö asemel on psühhoterapeut läbinud ülikoolis lastekaitse õppekava. Arvestades asjaolu, et väljaspool Tallinna ja Tartut on praeguseks Sotsiaalkindlustusametiga teenuse osutamiseks uued lepingud sõlminud vaid vähesed psühholoogid ja psühhoterapeudid, mõnedes maakondades pole sõlmitud aga veel ühtki lepingut, võib ennustada maakondades psühholoogilise abi kättesaadavus olulist halvenemist ja nõustamisjärjekordade olulist pikenemist. Esitame seetõttu veelkord ettepaneku leevendada haridusnõudeid psühhoterapeutidele, muutes määruse § 2 lg 2 punkt 3 ja sõnastades see järgmiselt „ 3) tal on omandatud või omandamisel magistrikraad sotsiaal- või haridusteadustes või meditsiinis.” Lugupidamisega Astrid Maasing, Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse juhataja Kairi Jakustand, Valgamaa Naiste Tugikeskuse juhataja Külli Piirisild, Võrumaa Naiste Tugikeskuse juhataja Leili Mutso, Läänemaa Naiste Tugikeskuse juhataja Lilli Andrejev, Ida-Virumaa Naiste Tugikeskuse juhataja Marju Tuoppi, Viljandimaa Naiste Tugikeskuse juhatuse liige Merle Albrant, Lääne-Virumaa Naiste Tugikeskuse juhataja Piia Roosileht, Järvamaa Naiste Tugikeskuse juhatuse liige Reet Langi, Raplamaa Naiste Tugikeskuse juhataja Vaike Pähn, Tallinna Naiste Tugikeskuse juhataja Eha Reitelmann, ENVL juhatuse esinaine
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 14.06.2023 16:45
Adressaat: <"SM Info">
Teema: ENVL pöördumine
Tere
Lisatud on Eesti Naiste Varjupaikade Liidu tugikeskuste kiri
sotsiaalkaitse ministrile.
Lugupidamisega
Eha Reitelmann